Logistiliste teenuste lepingud, seadusandlik taust, VÕS-st tulenevad nõuded, õigused ja kohustused. Äritegevus ei saa toimuda ilma logistikata. Tõhus ja toimiv logistika on organisatsioonide tegutsemise eeltingimuseks. Logistika ülesanne on toimetada toorained, materjalid ja valmistooted soovitud kohta, õigel ajal soovitud koguses. Tarne tuleb teha klientidele kooskõlas ettevõtte pakutava teenindustasemega viisil, et tarnijaettevõtte majandustegevuse tulemus oleks võimalikult hea. Seejuures tuleb looduskeskkonda võimalikult vähe koormata. Logistikat tuleb käsitleda ja uurida kui terviklikku protsessi, mille abil püütakse suurendada nii ettevõtte (tarneahela lüli) kui ka kogu tarneahela konkurentsivõimelisust (Invove). Selleks, et logitika erinevate ettevõtete vahel tõrgeteta toimiks, tuleb omavahel sõlida nii mõnedki lepingud, et oleks kirjas kõik tingimused ja kohustused. Palju on riske, mis võivad äritegevust kahjustada, seepärast t...
Transpordipakendiks on sageli terve kaubaalusetäis või mitu alusetäit kaupa. Transpordipakend võib sisaldada erinevaid tooteid. Tarbijapakend Transpordipakend 5 PAKENDID, TAARA JA KONTEINERID Pakkimistööl ja pakenditel on suur mõju logistiliste süsteemide produktiivsusele ja logistilistele kuludele. Pakkimisoperatsioonid koos pakendite maksumusega ja pakkematerjalide likvideerimisega on olulised logistiliste kulude allikad. Pakkimise ja pakenditega seotud kulud lülitatakse üldjuhul toote omahinda ning seetõttu on need logistiliste kogukulude hindamisel enamasti vähemärgatavad ja seetõttu ka alatähtsustatud. Pakkimine mõjutab üldjuhul kõiki logistiliste toimingute sooritamisega seotud kulusid. Veo
Outsourcing logistika Outsourcing tähendab firma põhitegevust toetavate teenuste sisseostmist. Logistikateenuste osutamise ajajärgud tehnoloogia arengule Aastad 1950 - 1970 1PL (First Part Logistics) ehk asutusesisene ( insourcing) logistikateenus. Sellel ajajärgul tegi ettevõte oma jõududega kõik logistilised tegevused. Logistikateenuste osutamise ajajärgud tehnoloogia arengule Aastad 1970- 1985 2PL (Second Part Logistics) ehk logistiliste teenuste allhange. Ettevõtetel olid olemas ressursid logistiliste operatsioonide teostamiseks, kuid nad ostsid mõnikord logistilisi teenuseid sisse ühekordse tegevusena logistilist teenust pakkuvalt firmalt. Sisseost toimus juhuslikult ja lühiajaliste lepingute alusel. Logistikateenuste osutamise ajajärgud tehnoloogia arengule Aastad 1985 - 2000 3PL (Third Part Logistics) ehk logistiliste teenuste outsourcing Ettevõtted on mõnest logistilisest tegevusest
· transport · materjalivoogude ja varude juhtimine · tootmise juhtimine · ladustamine ja materjalide käsitsemine · pakkimine · jaotus · tellimuste töötlemine ja klienditeenindus 6 · kvaliteedisüsteemid ja standardid · infosüsteemid ja arvutustehnika · toimingute ja protsesside jälgimine ning mõõtmine · logistiliste süsteemide strateegiline planeerimine ning arendamine · rahvusvaheliste ning globaalsete tarneahelate juhtimine · logistika juhtimine ettevõttes · logistiliste teenuste ostmine ja allhanked · logistika ja keskkond. Hästi juhitud logistika eeldab tegelemist logistika kõikide või paljude valdkondadega. Seetõttu peab kaasaegse suurettevõtte logistikajuht olema kursis kõikide loetletud valdkondadega.
Tartu kutsehariduskeskus Ärinduse ja kaubandus osakond Lii Pedajas Pakendite ringlus logistilises ahelas Iseseisevtöö Juhendaja: Tiina Kraav Tartu 2013 Pakkimistööl ja pakenditel on suur mõju logistiliste süsteemide produktiivsusele ja logistikakuludele. Pakkimisoperatsioonid koos pakendite maksumusega ja pakkematerjalide likvideerimisega on olulised logistikakulude allikad. Pakkimise ja pakenditega seotud kulud lülitatakse üldjuhul toote omahinda ning seetõttu on need logistika kogukulude hindamisel enamasti vähemärgatavad ja seetõttu ka alatähtsustatud. Pakkimine mõjutab üldjuhul kõiki logistikatoimingute sooritamisega seotud kulusid. Veo- ja
kui aluselt võetakse laos ära osa kaupa, jääb pakkematerjal (kile) tihti inetult kauba peale või kõrvale vedelema seadmed, mida kasutatakse pakkimiseks, on tihti kallid ja vajavad hooldust laos vajatakse täiendavaid riiulikohti, kuhu paigutada pakkematerjal pakendite nurkade muljumine on põhjustatud sageli kile liigsest pingutamisest Pakendid, taara ja konteinerid Pakkimistööl ja pakenditel on suur mõju logistiliste süsteemide produktiivsusele ja logistilistele kuludele. Pakkimisoperatsioonid koos pakendite maksumusega ja pakkematerjalide likvideerimisega on olulised logistiliste kulude allikad. Pakkimise ja pakenditega seotud kulud lülitatakse üldjuhul toote omahinda ning seetõttu on need logistiliste kogukulude hindamisel enamasti vähemärgatavad ja seetõttu ka alatähtsustatud. Pakkimine mõjutab üldjuhul kõiki logistiliste toimingute sooritamisega seotud kulusid. Veo ja
arvestamisest. o Klienditeeninduse all mõeldakse kõikide selliste toimingute koosmõju, mille abil teeb ettevõte kliendile toote või teenuse kättesaadavaks. o Klienditeenindus ei tohi olla suunatud ainult lõpptarbijale, vaid ka nandele vahelülidele, kes asuvad logistilises ahelas tarnija ja lõpptarnijatest. Klienditeeninduse protsess. o Klienditeenindus in protsess, misleiab aset müüja, ostja ja/või logistiliste teenuse tarnija vahel. o Üha sagedamini osaleb protsessi ka kolmas osapool, kelleks on enamasti logistiliste teenuste tarnija. o Protsess hõlmab selliseid tegevusi, nagu tellimuste töötlemine, laotoimingud, arveldamine, kaebuste käsitlemine jne. Klienditeeninduse tähtsus. o Klienditeenindust peetakse logistiliste süsteemide üheks kõige tähtsamaks komponandiks. o Kõik logistilised tegevused peaksid olema korraldatud nii,
nendel teostatakse? Logistikas toimub juhtimine korraga mitmel erineval tasandil,nendeks on: Strateegiline juhtimine,kus otsused langetatakse enamasti ettevõtte tippjuhtkonna tasandil Taktikaline,kus juhtimisega tegelevad enamasti valdkondade logistikajuhid, Operatiivne tasand,mis on seotud enamus valdkonnas töötavatest inimestest.Nende mõju tegevuste tulemuslikkusele ja efektiivsusele on väiksem. 2.Milline on otsuste mõju erinevatel juhtimistasanditel logistiliste protsesside korraldatusele ja efektiivsusele? Logistikat mõjutavad juhtimise valdkonnad on toimingute juhtimine, (lean production), aja ja kvaliteedi juhtimine, protsessijuhtimine ning kliendi poolt juhitav tegutsemine. Logistika juhtimine peab sisaldama logistiliste süsteemide ja protsesside terviklikku planeerimist, teostamist ning toimingute jälgimist ja juhtimist. Rõhuasetuspunktid on strateegilisel ja taktikalisel tasandil. Logistika
üldkirjeldus,kasutatavad ressursid-hooned, masinad ja seadmed, personal jne. 5 1.2.Ettevõtte logistika-ja klienditeeninduspoliitika ning -strateegia kirjeldus......5 1.2.1.Ettevõtte logistikastrateegia eesmärgid ja ülesanded, logistikastrateegia seotus ettevõtte üldise äri-ja marketingistrateegiga..........6 1.3.Logistikatöö korraldus ettevõttes..................................................................6 1.3.1.Ettevõtte peamiste logistiliste toimingute ja protsesside loetelu ja lühikirjeldus...................................................................................................... 7 1.3.2.Logistikatöö korraldust reguleerivad dokumendid: protsessikirjeldused, tööjuhendid,klienditeenindusstandardid jne.....................................................8 1.4.Logistikajuhtimine ettevõttes........................................................................9 1.4.1.Logistikaorganisatsioon......
funktsionaalsed strateegiad – innovatsioonistrateegia, töökorralduse strateegia, logistikastrateegia, tarneahela strateegia, personalistrateegia, IT- strateegia 1. Logistikastrateegia – ettevõtte äristrateegia osa, ühtlasi ka üks nn funktsionaalseid strateegiaid. põhieesmärk – logistika koguvara tootlus (ROLA -> max), kulud- alla, investeeringud – alla, teenindustase – üles; ROLA = (logistiliste tegevuste panus müügitulusse (Rlog) – logistiliste tegevuste kulud (Clog) ) / logistiliste tegevuste varad (Alog) süsteemne planeerimistsükkel – analüüs, strateegia väljatöötamine, strateegia elluviimine, kontrollimine ja hindamine (tagasisidestamine, selle arvessevõtmine ja sellest õppimine igas etapis) 2. Eelarvestamine kitsamas tähendus (eelarve koostamine): tulude – kulude tasakaalustamine enne ürituse alustamist.
4. Laovarud minimeeritakse läbivoolu põhimõttel, muutumisel). Või müügimahu muutmisel vastavalt muutuvale turunõudlusele. 5. Kogu väärtusketti kattev sidesüsteem, Klienditeenindus kui 7 Õ reegel: 6. Jaotusvõrgu arendamine konkurentsieduks, (mitte veokulude põhjustajaks), Õige toode (right product) 7. Logistiliste teeninduskeskuste arendamine territoriaalselt, Õige kogus ( right quantity) 8. Võtmeteguriks on lõpptarbija. Õiges seisukorras (right condition) Õiges kohas (right place)
korraldamist vastavuses strateegia ja taktika poolt määratud põhimõtete ja tegutsemismudelitega. Operatiivne juhtimine hõlmab näiteks ostutellimuste tegemist, klientide tellimuste käsitlemist, vedude tellimist, ressursside juhtimist lao igapäevase töö korraldamisel, veoühikute ja veovahendite liikumise korraldamist ja jälgimist. 2. Milline on otsuste mõju erinevatel juhtimise tasanditel logistiliste protsesside korraldatusele ja efektiivsusele? Strateegilise juhtimise otsused langetatakse enamasti ettevõtte tippjuhtkonna tasandil (nende mõju logistiliste protsesside korraldatusele ja kuluefektiivsusele on väga suur). Taktikalise juhtimisega tegelevad enamasti valdkondade logistikajuhid (logistikajuht, ostujuht, vanemveokorraldaja, laojuhataja). Efekt igapäevatöös saavutatakse logistika
Linnastumine – Maal elavate inimeste osakaalu vähenemine riikide rahvastikus. Taaslinnastumine – Linnakeskuse taas aktiivseks muutumine. Metropol – Pealinn, suurlinn. Tööstuspark - Hea infrastruktuuriga ala, kuhu ettevõtted koonduvad logistiliste, tööjaotuslike, maksunduslike vm eeliste tõttu. Ringlinn – Mudel, kus ärikeskust ümbritsevad erineva funktsiooni, ehitustiheduse ja maa väärtusega ringjad linnaosad. Tasakaallinnastumine – Linnastumise viies faas, kus pööratakse tähelepanu säästlikule arengule ja ressursside mõõdukale kasutamisele. Keskkonnaprobleemid – Liigne energia ja puhta vee tarbimine, suure prügikoguse tekitamine jms. Slumm – on linna vaene, halva hoonestuse ja puuduva heakorraga
lõpp / 90-ndate algus. Tänu IT arengule hakkavad organisatsioonid integreerima oma sisenevaid ja väljuvaid materiaalseid vooge, ehk hanke ja jaotuslogistikat, parendamaks klienditeenindust ja vähendamaks kulusid. Sellise uudse kontseptsiooni kohta tuleb inglisekeelses juhtimisterminoloogias kasutusele termin LOGISTICS, e. logistika. Varemkasutati jaotussfääri keskset terminit PHYSICAL DISTRIBUTION e. füüsiline jaotus. IT süsteemide ja kommunikatsioonide küre areng. 1990-ndad. Logistiliste funktsioonide integreerimisprotsess jätkub. Enam ei integreerita logistilisi funktsioone mitte ainult oma organisatsiooni siseselt vaid ka nende ettevõtteväliste funktsioonidega, mis tagavad lõpptarbija toodetega varustamise. Sellega seoses tuleb kasutusele termin SUPPLY CHAIN MANAGEMENT, e, tarneahela juhtimine. Tarneahelasse kuuluvad tootjad, jaeketid, lepinguliste logistikateenuste pakkujad, jms -- kõik kes seotud toodete liikumisega tooraineallikast või tootmisliinilt lõppturuni
ühikuteks; • võrreldes konteinerite kasutamisaega on konteinerite all kinni suhteliselt palju kapitali. Logitikateenuste sisseost.Millistesse nelsja arengujärku jaotub logistikateenuste osutamise areng,nimetage neid ja kirjeldage lühidalt? 1. Aastad 1950-1970 1PL (First Part Logistics) ehk ettevõttesisene logistikateenus. Sel perioodil teostas ettevõtte oma jõududega kõik logistilised tegevused. 2. Aastad 1970-1985 2PL (Second Part Logistics) ehk logistiliste teenuste allhange. Teenuste sisseostmine toimus juhuslikult ja lühiajaliste lepingute alusel. 3. Aastad 1985-2000 3PL (Third Part Logistics) ehk logistiliste teenuste sisseost (outsourcing). Eelkõige hakati kasutama transpordi- (veokorraldusteenus, vedaja valik ja lepingud, veoarvete koostamine ja kontroll) ja laoteenust (laovarude korraldamine ja juhtimine) pakkuvaid firmasid. 4. Aastad 2000-2020 4PL ( Fourt Part Logistics) ehk logistiline integratsioon. Ettevõte ostab sisse kõik
Sel perioodil II ETAPP 1980-1990. ARENEV Milliste abinõudega mõjutavad teostas ettevõtte oma jõududega kõik INTEGRATSIOON võimuorganid transporditurgu? logistilised tegevused. •Sel perioodil domineeris ladustamise Võimuorganid mõjutavad 2. Aastad 1970-1985 2PL (Second Part mentaliteet. transporditurgu järgmiste abinõudega: Logistics) ehk logistiliste teenuste •Logistika arendamise kiirendamist transpordialaste seaduste või allhange. Teenuste sisseostmine soodustasid: määruste väljaandmisega toimus juhuslikult ja lühiajaliste •Tarbijate nõudluse muutused; (autotranspordi kasutamise lepingute alusel. •Ringluskulude surve tootmiskuludele; ajalised piirangud puhkepäevadel, 3. Aastad 1985-2000 3PL (Third Part
kliendi vajaduste rahuldamisega. Tänapäeva logistikas on oluline terviklik lähenemine. See tähendab, et logistika ei tohi olla korraldatud ühe ettevõtte vajadustest lähtudes, vaid arvestab optimaalselt kõikide tarneahela osaliste koosmõju. Sel eesmärgil arenes logistika juhtimise kontseptsioonist 1990-ndail tarneketi juhtimise kontseptsioon. 5.Nimetada logistikaga seotud vood. 1. Materjalivoog moodustub transpordi, laonduse, pakkimise, ja info valdkondades teostatavate logistiliste operatsioonide tulemusena. Neid operatsioone toimetatakse toorainega, pool- või lõpptootega, alates lähetajalt kuni lõpptarbijani. Materjalivood võivad liikuda firma sees või firmade vahel (materjalivoo edasisuunalise liikumise käsitlus). Materjalivooga seotud tegevusi nimetatakse logistilisteks operatsioonideks. 2. Infovoog liigub materjalivooga paralleelselt, kuid mõlemas suunas. Infovoog moodustub infost,
2. Mis on jaotuslogistika ? Jaotuslogistika eesmärgiks on toimetada lõpptoode lõpptarbijani neid rahuldaval moel ja ajal. 3. Kirjelda kogukulude kontseptsiooni logistikas. Kogukulude kontseptsioon eeldab, et kõikide logistika tegevusvaldkondade kulusid vaadetakse tervikuna, arvesse võttes kõiki võimalikke kulusid. Eesmärk on leida lahendus, mille puhul kogukulud oleksid minimaalsed. Kontseptsiooni võti seisneb kõigi logistiliste kulude üheaegses arvestamises, saamaks minimaalseid kogukulusid. 4.Kirjelda kulude kompromissi kontseptsiooni logistikas. Tihti satuvad eri logistiliste tegevuste kulud omavahel konflikti. Ühtede kulude vähendamine toob endaga kaasamuude kulude suurenemise. Kulude kompromissi lõppefektiks peab olema kogukulude vähenemine. 5. Miks eeldab logistika süsteemset lähenemist, organisatsiooni logistiliste tegevuste integreerimist ühtseks süsteemiks ühtse juhtimise all ?
Neli suurimat arendusprojekti on järgnevad: 1. Via Viroonia (Stockholm-Tallinn-Peterburi) arendamine a) Tallinn-Narva maantee rekonstrueerimine (kuni Rakvereni peaaegu valmis) b) Ühenduse parandamine sadamatega c) Tallinna ümbersõit ja Paldiski suuna arendamine nii maanteel kui raudteel d) Jäämurdekontseptsiooni rakendamine e) Raudtee läbilaskevõime kasvu tagamine f) Narva transpordisõlme väljaarendamine g) Sadamate arendamine h) Logistiliste lahenduste arendamine 2. Via Estica (Stockholm-Tallinn-Tartu-Moskva) arendamine a) Koidula piiripunkti väljaehitamine (tehtud) b) Tartu ümbersõidu rekonstrueerimine c) Tallinn-Mäo maanteelõigu arendamine (tehtud) d) Logistiliste lahenduste arendamine 3. Via Hanseatica (Peterburi-Narva-Jõhvi-Tartu-Valga-Riia-Gdansk-Berliin- Hamburg) arendamine a) Jõhvi liiklussõlme ehitamine (tehtud) b) Maantee rekonstrueerimine c) Tartu ümbersõidu (sh silla) rajamine 4
Jaotuslogistika (physical distriution) eesmärgiks on toimetada lõpptoode tarbijani neid rahuldaval moel ja ajal. 3. Kirjelda kogukulude kontseptsiooni (total cost consept) logistikas. Kogukulude kontseptsioon eeldab, et kõikide logistika tegevusvaldkondade kulusid vaadeldakse tervikuna, arvesse võttes kõiki võimalikke kulusid. Eesmärk on leida lahendus, mille puhul kogukulud oleksid minimaalsed (säilitades seejuures vajaliku klienditeeninduse taseme). Kontseptsiooni võti seisneb kõiki logistiliste kulude üheaegses arvestamises, saamaks minimaalseid kogukulusid. 4. Kirjelda kulude kompromissi kontseptsiooni (the cost trade off) logistikas. Tihti satuvad eri logistiliste tegevuste kulud omavahel konflikti. Ühtede kulude vähendamine toob endaga kaasa muude kulude suurenemise. Kulude kompromissi lõppefektiks peab olema kogukulude vähenemine. 5. Miks eeldab logistika süsteemset lähenemist, organisatsiooni logistiliste tegevuste integreerimist ühtseks süsteemiks ühtse juhtimise all?
7. Linna vaene, halva hoonestuse ja puuduva 13. Tervishoiuvastased elutingimused ehk... heakorraga üleasustatud osa. elutingimused. 11. Mis on megapolis? 14. Liigne energia ja puhta vee tarbimine, suure 15. Pealinn, suurlinn. prügikoguse tekitamine jms. 16. Tegevus, mille käigus kolitakse kesklinnast kaugemale, eriti just lastega pered. 17. Hea infrastruktuuriga ala, kuhu ettevõtted koonduvad logistiliste, tööjaotuslike, maksunduslike vm eeliste tõttu. 18. Lähestikku asuvate ja majanduslikult seoutud linnade rühm. 19. Linn või selle osa, mis on pühendunud kaubandusele ja on kaubanduslike väljavaadetega. 20. Keeruline linnamaastik kitsaste ja käänuliste tänavatega.
2. Millest sõltub ajalis-ruumiline kasulikkus? 3. Mida tähendab lao poolt juhitav tootmine? 4. Mida tähendab tellimuse poolt juhitav tootmine? 5. Millist mõju avaldab logistikas läbimisaja lühendamine? 6. Mida tähendab ABC analüüs? 7. Mida taotletakse materjalijuhtimisega? 8. Millist kasu on võimalik saada kanban süsteemi kasutamisest? Vastused 1. Sobiva tarnija selgitamiseks arvutatakse iga tarnijakandidaadi puhul eraldi välja tarnija reitingu summa. 2. Logistiliste kulude vähendamine või turupositsiooni tugevnemine ( suurem läbimüük ) suurendab kaubaühiku ruumilist ja ajalist kasulikkust, suurendades seega firma kasumit. 3. Laojuhitavat tootmist kasutatakse siis, kui tegemist on hästisäilivate standardtoodetega, mille elutsükkel on pikk, valik väike ja tarneaeg lühike. 4. Tellimuse poolt juhitava tootmise korral on tegemist kindlale kliendile valmistatavate toodetega, millel on vahelduv nõudlus ja pikk tarneaeg. 5
peab sertifitseeriv organ olema tunnistatud pädevaks. Lisaks sellele peab olema standard, mille järgi sertifitseeritakse, kiidetud heaks Euroopa Komisjoni poolt Klienditeenindus (Customer service) Klienditeenindust käsitletakse enamasti kui teatud tegevust, mida organisatsioon pakub oma klientidele. Samas aga käsitletakse klienditeenindust ka kui teatud abinõude ja toimingute kompleksi. Viimasel ajal käsitletakse klienditeenindust peamiselt kui teatud standardit logistiliste tegevuste soovitud kvaliteeditaseme saavutamiseks Klientide segmenteerimine Klientide segmenteerimisega püütakse eraldada suure käibega/kasumiga tähtsad kliendid vähemtähtsatest. ABC- analüüsi abil identifitseeritakse ettevõtte kõige tähtsamad kliendid, kes annavad ettevõttele põhiosa käibest ja kasumist. Selleks, et saada ABC- analüüsi abil adekvaatsed tulemused, on vaja sageli teostada kliendikohased omahinna arvutused
Logistika kui rakenduslik tegevus - transport, laomajandus, varustus, klienditeenindus, turundus, arvestus ja infovahetus. Logistika kui ettevtte juhtimistegevus tagab kikide juhtimisfunktsioonide eduka koost ja vimaldab paindlikku tegevust konkurentsitingimustes. Logistika kui mtteviis vimaldab mitmesuguseid logistilisi protsesse vaadelda komplekselt, omavahelistes phjus-tagajrg seostes. Logistika kui teadusharu uurib erinevaid meetodeid, kasutades logistiliste protsesside toimimist ja sellega seonduvaid nhtusi. Logistika on eelkige strateegiline juhtimine, mille abil saab parandada ettevtte strateegilist asendit ja tsta konkurentsivimet. Logistika on ettevtte kiki tegevusalasid ja astmeid lbiv mtlemisviis, tegutsemisviis, mis toetab iseseisvaid tegevusksusi. Kui ettevttesse rajatakse mingi ksus, kus realiseeritakse logistilised tegevused firmas, siis tuleb seda ksitleda kui logistilist tegevust koordineerivat ksusust.
transport, laomajandus, varustus, klienditeenindus, turundus, arvestus ja infovahetus; logistika kui ettevõtte juhtimistegevus tagab kõikide juhtimisfunktsioonide eduka koostöö ja võimaldab paindlikku tegevust konkurentsitingimustes; logistika kui mõtteviis võimaldab mitmesuguseid logistilisi protsesse vaadelda komplekselt, omavahelistes põhjus-tagajärg seostes; logistika kui teadusharu uurib erinevaid meetodeid, kasutades logistiliste protsesside toimimist ja sellega seonduvaid nähtusi; logistika on eelkõige strateegiline juhtimine, mille abil saab parandada ettevõtte strateegilist asendit ja tõsta konkurentsivõimet; logistika on ettevõtte kõiki tegevusalasid ja astmeid läbiv mõtlemisviis, tegutsemisviis, mis toetab iseseisvaid tegevusüksusi. Kui ettevõttesse rajatakse mingi üksus, kus realiseeritakse logistilised tegevused firmas, siis tuleb seda käsitleda kui logistilist tegevust koordineerivat üksusust.
1. Kaasaegse logistika seitse põhireeglit Õige hind (arvestades vajalike kuludega), nõutav kvaliteet, õigele kliendile, õige toode, vajalikus koguses, õigel ajal, õiges kohas. 2. Prognoosimise eesmärgid logistikas Nõudluse prognoosimise sisu on logistiliste otsuste täpsemaks muutmine. Nõudluse prognoosimine aitab rakendada logistika põhimõtete "õige kaup õigel ajal õiges kohas" Materjalivoogude täpne kontroll eeldab tulevikku suunatud planeerimist. Prognoosimine aitab: Parandada kliendi rahulolu; Vähendada olukordi, kus vajalikku toodet ei ole õigel ajal saada ;Kavandada efektiivsemalt tootmistegevust ;Vähendada võimalikke riskivarusid; Vähendada materjalide või toodete ülejäägiga seotud kulutusi; Vedusid paremini planeerida
kasulikkuse suurendamine ning tarbija rahulolu tõstmine. Logistika funktsioonid: transport, laomajandus ja varud laos, info, juhtimine, klienditeenindus, varustus, turustus, pakkimine, tagastus e. korje, tootmine (annab kaubale vormilise kasulikkuse) Logistika missioon on tagada õigete kaupade ja teenuste kättesaadavus õige hinnaga, õiges kohas ja õiges koguses, et kindlustada ettevõtte väärtuse võimalikult suur kasv. Logistika ülesanne on logistiliste funktsioonide (materjal/tooted) liikumise reguleerimine (planeerimine/kontroll), mis hõlmab hankeid, tootmise korraldamist ja jaotust. Logistiliste funktsioonide peaeesmärgid: Sisseostmisel......madal sisseostuhind Tootmisel...........madalad tootmiskulud Müük..................müüa võimalikult suurtes kogustes Transport ............odavad veokulud tooteühiku kohta 3PL - kolmepoolne leping pikaajaline koostööleping 3-nda osapoolega, kes osutab mingit teenust (nt transport).
ette. Nüüd järgnevatel ridadel saan kirjutada kui palju ma targemaks sain ja mida see mõiste klienditeenindus siis tegelikult tähendab. Klienditeeninduse mõiste Teeninduse all mõeldakse kõikide selliste toimingute koosmõju, mille abil teeb ettevõte kliendile toote või teenuse kättesaadavaks. Klienditeenindus on suunatud kindlasti lõpptarnijale ja samuti ka vahendajatele algtarnijast lõpptarnijani. Protsess leiab aset müüja, ostja ja logistiliste teenuse tarnija vahel, mis hõlmab tellimiste töötlemist, laotoiminguid, arveldamist. Tasemel klienditeenindus on see kui ettevõtte otsib koguaeg uusi kliente. Sellel on otsene mõju ettevõtte turuosa suurusele ja kuludele ning kasumlikkusele. Klienditeeninduse elemendid Usaldusväärsus seotud otse ostumüügiprotsessiga, ettevõte teeb seda mida ta on kliendile lubanud. Kliendile tuleb tagada kaupade saadavus, kokkulepitud tarneajast kinnipidamist, tellimuste korrektset täitmist.
pakkimise, korje, kaupade laialijagamise ning kontrollimisega. Logistika pärineb olemuselt sõjaväest, mis on aja jooksul edasi arendatud. Sõjaväes kulub logistika alla ehitiste projekteerimine, ehitustegevus, kinnisvara haldamine ja terviskaitsealane teenindamine. Äritegevuses on lubatud suuremad varud , kui hetkel tarvis, aga sõjaväes peetakse liiga suuri varusid niisama ebasobivaks, kui liiga väikseid varusid. Sõjaväes on logistiliste teenuste osutamisega ametis on väga palju inimesi ja liiga suurte varude puhul on hõivatud palju inimesi ja tehnikat, mida oleks võimalik kuskil mujal paremini ära kasutada. Referaadi eesmärk on anda ülevaate varude tüübidest, juhtimisest, varude seotud kuludest, varude juhtimise peamiste viisidest ja varude juhtimisest laos. Autor uuris erinevaid allikaid, mis aitasid kaasa olemasoleva töö koostamisel. Autor valis teema juhendaja poolt pakutud
paigutatud jaotuskeskusi), kuid suurenenud klientide rahulolu tõttu suurenenud läbimüügist tekkinud kasumi kasv kompenseeris need suurenenud kulud. 4. Arvutisüsteemide juurutamine logistilisse juhtimisse. (Algas kuuekümnendate lõpul/seitsmekümnendate algul). Kuna logistika nõuab tohutute andmehulkade töötlemist, 8 võimaldas kompuutrite kasutuselevõtt tõsta oluliselt logistiliste teenuste kvaliteeti. Esimesed logistikasse puutuvad arvutiprogrammid (näiteks IBM-i IMPACT) võimaldasid juhtkondadel suurendada kontrolli üksikute logistiliste funktsioonide üle (näit. laovarude kontroll, transpordivahendite marsruutide planeerimine, tellimuste töötlemine), kuid veel ei suudetud luua kõiki logistika valdkondi haaravaid infosüsteeme. 5. Logistika integreerumine organisatsioonilistesse struktuuridesse. Järgmine samm on kõiki firma tegevuse valdkondi, s.h
paigutatud jaotuskeskusi), kuid suurenenud klientide rahulolu tõttu suurenenud läbimüügist tekkinud kasumi kasv kompenseeris need suurenenud kulud. 4. Arvutisüsteemide juurutamine logistilisse juhtimisse. (Algas kuuekümnendate lõpul/seitsmekümnendate algul). Kuna logistika nõuab tohutute andmehulkade töötlemist, 8 võimaldas kompuutrite kasutuselevõtt tõsta oluliselt logistiliste teenuste kvaliteeti. Esimesed logistikasse puutuvad arvutiprogrammid (näiteks IBM-i IMPACT) võimaldasid juhtkondadel suurendada kontrolli üksikute logistiliste funktsioonide üle (näit. laovarude kontroll, transpordivahendite marsruutide planeerimine, tellimuste töötlemine), kuid veel ei suudetud luua kõiki logistika valdkondi haaravaid infosüsteeme. 5. Logistika integreerumine organisatsioonilistesse struktuuridesse. Järgmine samm on kõiki firma tegevuse valdkondi, s.h
Jaotuslogistika tegevuste abil sidustatakse tarbimise nõudlus tootmise rütmiga ja koostatakse toodete optimaalsed kogused transportimiseks. Integreeritud logistika on logistika ahelas toimuvate funktsioonide osaeesmärkide ja tegevuste võimalikult ulatuslik sidustamine, mille eesmärk on logistikaahela kui terviku juhtimine, et saavutada toote väärtuseline kasulikkus tarbijale. Väärtuseline kasulikkus hõlmab toodet ennast ja lisaks logistiliste tegevuste kvaliteeti ja selle hinda, mis tagavad toote kättesaadavuse tarbija juures. /Ärikorraldus põhiteadmisi, H.Kallam, Tallinn 2003/ 1.1.Logistika ja tarneahel Logistika on osa tarneahela protsessist. Logistikakeskne mõiste on toode, st. et materjalide, pool- ja valmistoodete liikumisel tarneahelast tarbija suunas peavad erinevad logistika tegevused suurendama selle väärtust (omamise kasulikkust tarbija jaoks). Toote suurus, kaal, pakend ja
Tarneahel ulatub algtarnijast lõpptarbijani. 4. Kirjelda kogukulude kontseptsiooni logistikas? Kogukulude kontseptsioon (Total Cost Concept) eeldab, et kõikide logistika tegevusvaldkondade kulusid vaadeldakse tervikuna, võttes seejuures arvesse kõikvõimalikke kulusid. Eesmärk on leida lahendus, mille puhul kogukulud oleksid minimaalsed, säilitades seejuures vajaliku klienditeeninduse taseme. Kontseptsiooni võti seisneb kõiki logistiliste kulude üheaegses arvestamises, saamaks minimaalseid kogukulusid. 5. Kirjelda kulude kompromissi logistikas? Kulude kompromiss (The Cost Trade Off). Tihti satuvad erinevate logistikategevuste kulud omavahel vastuollu. Ühtede kulude vähendamine põhjustab teiste kulude suurenemist. Kulude kompromissi lõpptulemuseks peab olema kogukulude vähenemine. 6. Miks eeldab logistika süsteemset lähenemist, organisatsiooni logistiliste tegevuste
rahuldamine. Tarneahel ulatub algtarnijast lõpptarbijani. 4. Kirjelda kogukulude kontseptsiooni logistikas? Kogukulude kontseptsioon (Total Cost Concept) eeldab, et kõikide logistika tegevusvaldkondade kulusid vaadeldakse tervikuna, võttes seejuures arvesse kõikvõimalikke kulusid. Eesmärk on leida lahendus, mille puhul kogukulud oleksid minimaalsed, säilitades seejuures vajaliku klienditeeninduse taseme. Kontseptsiooni võti seisneb kõiki logistiliste kulude üheaegses arvestamises, saamaks minimaalseid kogukulusid. 5. Kirjelda kulude kompromissi logistikas? Kulude kompromiss (The Cost Trade Off). Tihti satuvad erinevate logistikategevuste kulud omavahel vastuollu. Ühtede kulude vähendamine põhjustab teiste kulude suurenemist. Kulude kompromissi lõpptulemuseks peab olema kogukulude vähenemine. 6. Miks eeldab logistika süsteemset lähenemist, organisatsiooni logistiliste
toiduaine või tööstuskaubaga, rikkuda valgus, niiskus, temperatuuri kõikumised, tolm, gaasid ja aroomid. Paljudel juhtudel on võimalik parandada toote kaitstust ja samal ajal vähendada pakkimise kulu sobiva pakendimaterjali, pakendi konstruktsiooni ja pakkimismooduse kasutamisega. Kaitstuse määr, mida pakendamine annab, mõjutab tootmis-, laomajandus- ja transpordikulusid, kehtib reegel, et mida vastuvõtlikum on toode vigastustele ja mida suuremad on ohud logistiliste operatsioonide teostamisel, seda paremini ( kallimat) pakendit vajatakse. Mida suurem on kaitstus, seda madalam on riknemine, transpordi- ja laomajanduse kulud, suuremad aga pakendamiskulud. Vigastusi on võimalik vähendada kaupade hoolika käsitsemisega. Selleks, et saavutada sama efekti pakendi täiustamisega, on vaja teha mitu korda suuremaid kulutusi. Kauba ja töötajate kaitse näitajaid arvestatakse pakendi füüsiliste mõõtmete kavandamisel.
Põhilised osategevused jaotuslogistikas:materjalide käsitlemine,ladustamine,pakkumine,vedu,sihtturule ettevalmistamine,nõudluse prognoos,info töötlemine. Integreeritud logistika-logistikaahelas toimuvate funktsioonide,osaeesmärkide ja tegevuste võimalikult ulatuslik sidustamine,mille eesmärk on logistikaahela ,kui terviku ,et saavutada toote väärtuseline kasulikkus tarbijale. Väärtuseline kasulikus hõlmab toodet ennast ja lisa logistiliste tegevuste kavliteeti ja selle hinda,mis tagavad toote kättesaadavuse tarbija juures. Logistikaväljund: Turu orientatsioonid Aja ja koha kasulikukkus Efektiivne lükumine kliendile Omaniku vara Logistika süsteemid: Makrosüsteemid Globaalsed(Nato,EU,riikidevahelised süstem.) Administatiüvsed=territoriaalsed(riiklikud,kohalikud o.v. sisesid,kohaline o.v. vahlised Objekti ja funktsiooni põhised(ettevõtete v ,majandusharu sisesed,majandusharu vahelised,sõjalised)
Logistika on viimastel aastakümnetel märkimisväärselt arenenud ning tõenäoliselt areneb ka edasi. Selline arenemine nõuab aga väga palju ümber- ning juurde õppimist, mis tähendab, et 10 aastat tagasi logistika hariduse omandanud töötajad peavad suure osa ümber õppima, seda peamiselt just arvutiprogrammide kohapealt. Kokkuvõtteks võib öelda, et suure tõenäosusega areneb logistika edasi ning uute logistiliste viiside ning strateegiate välja arenemisel suureneb ka tööjõuvajadus, kuid minu arvates on ka võimalik, et mingil määral tööjõu vajadus võib väheneda ning seda just sellepärast, et tehnoloogia areneb ning mitmed ametid asendatakse tehnika ning elektroonikaga.
Ühistranspordi eelisarendamine. 1. Via Viroonia (Stockholm-Tallinn-Peterburi) arendamine a) Tallinn-Narva maantee rekonstrueerimine b) Ühenduse parandamine sadamatega c) Tallinna ümbersõit ja Paldiski suuna arendamine nii maanteel kui raudteel d) Jäämurdekontseptsiooni rakendamine e) Raudtee läbilaskevõime kasvu tagamine f) Narva transpordisõlme väljaarendamine g) Sadamate arendamine h) Logistiliste lahenduste arendamine 2. Via Estica (Stockholm-Tallinn-Tartu-Moskva) arendamine a) Koidula piiripunkti väljaehitamine b) Tartu ümbersõidu rekonstrueerimine c) Tallinn-Mäo maanteelõigu arendamine d) Logistiliste lahenduste arendamine 3. Via Hanseatica (Peterburi-Narva-Jõhvi-Tartu-Valga-Riia-Gdansk-Berliin-Hamburg) arendamine a) Jõhvi liiklussõlme ehitamine b) Maantee rekonstrueerimine c) Tartu ümbersõidu (sh silla) rajamine 4
Väärtusahela eesmärk on luua väärtust, mis pakub toodet või teenust. Referaadi kirjutamisel kasutasin mitmeid erinevaid interneti allikaid. Referaadi lõpus on välja toodud ka mõned mõisted, mis seostuvad siis tarne- ja väärtusahelaga. Loodan et see referaat annab pisut parema ülevaate tarne- ja väärtusahelast. 2 Tarneahela juhtimine Logistiline ahel e tarneahel (supply chain). Logistiliste lülide ühendus, mis on lineaarselt korrastatud materjali-, informatsiooni- ja rahavoogude seisukohalt eesmärgiga analüüsida, projekteerida ja teostada teatud hulk logistikafunktsioone. Tarneahel (Supply Chain) näitab millistest tarne etappidest koosneb lõpptoote kujunemine Tarneahel saab alguse kliendist. Seda ka tootmisettevõtete puhul, kellest paljud tegutsevad veel tänagi kindla veendumusega, et just tootmine on kõige aluseks. Kui puudub konkreetse
keskenduda põhitegevusvaldkonnale valida koostööpartnerid ja osta teenused, mis on vajalikud põhiülesande täitmiseks analüüsida süsteemi nõrku kohti riskide võimaliku esinemise seisukohalt (riskiaudit) ja tagada süsteemi järjepidev täiustamine töötada välja alternatiivid Riskide juhtimise all logistikas mõeldakse abinõude kompleksi ja otsuseid riskide ennetamiseks ning võimalike tagajärgede pehmendamiseks logistiliste toimingute teostamisel. See tagab riskide optimaalse jaotamise koostööpartnerite vahel. Riskide juhtimise eelduseks on töötav logistiline süsteem, mis võimaldab täita põhiülesandeid parimal viisil. Suur osa riskidest maandatakse või jaotatakse osapoolte vahel lepingutega. Ülemääraste riskide võtmisest hoidumiseks ja lepingute sõlmimise lihtsustamiseks on lepingute sõlmimine reguleeritud seadustega. Põhiline lepinguid käsitlev seadus Eestis on võlaõigusseadus, mis
elektrooniliselt interneti/suhtevõrgu lahenduste kaudu, mitte otsese füüsilise kohaloleku ja kontrolli abil. Virtuaalse tarneahela 3 põhitunnust: Töötajad asuvad paljudes eri paikades Struktuur muutub kiiresti Paljusid funktsioone täidavad partnerid. 9) Logistika juhtimise 3 põhikontseptsiooni: lk 72-76 Kogukulude kontseptsioon - võti seisneb kõigi logistiliste kulude üheaegses arvestamises, saamaks minimaalseid kogukulusid, samas säilitades vajalik klienditeeninduse tase. Suboptimeerimise vältimise kontseptsioon - püütakse saavutada maksimaalseid tulemusi eraldivõetuna igas logistika tegevusvaldkonnas. See ei vii kogu logistilise tegevuse maksimaalsele efektiivsusele tervikuna. Kulude kompromissi kontseptsioon - ühtede kulude vähendamine põhjustab teiste kulude suurenemist
Raadiosaatjatest öeldi kuna peab kuskile minema või mida tegema. Ise sain ka raadiosaatjat kasutada. Arvutiga tehti komplekteerimis- ja saatelehti ja koostati arveid. Sain trükkida süsteemist komplekteerimislehti, inventuurilehti. Lisaks sain trükkida taara tagastus lehti. CMR-i ei saanud teha kuid püüan seda teha järgmine aasta. Klienditeenindus logistikas 2.5.1 Käsitletud teema: Klienditeeninduse mõõdikud ja kvaliteet. Klienditeenindust peetakse logistiliste süsteemide üheks kõige tähtsamaks valdkonnaks. Kõik logistilised tegevused peaksid olema korraldatud nii, et need toetaksid klienditeeninduse eesmärke. Klienditeenindus on väljundiks ettevõtte jõupingutustele logistiliste toimingute teostamisel. Klienditeeninduse tasemel on otsene mõju ettevõtte turuosa suurusele ja kuludele, nende kaudu aga kasumile. Pidin andma endast parima, et klient rahule jääks. Minu klientideks olid laeva erinevad osakonnad
LOGISTIKA EKSAMI KORDAMISKÜSIMUSED 1) 7Õ reegel Klienditeenindust peetakse logistiliste süsteemide üheks kõige tähtsamaks komponendiks. Klienditeenindus kui 7 Õ reegel: Õige toode Õiges koguses Õiges seisukorras Õiges kohas Õigele kliendile Õige ajal Õige hinnaga 2) Virtuaalne tarneahel Virtuaalse logistika puhul ei pruugi materjali- ja infovood omavahel seotud olla. Tarneahela lülid on üksteisest geograafiliselt ja ajaliselt eraldatud. Ressursside juhtimine ja kontroll toimub elektrooniliselt internetilahenduste kaudu
Logistika optimeerib kauba ja kapitaliringlust ning nendega seotud kulusid; Logistika võimaldab suurendada põhikapitali (laod, transpordivahendid, laadimisseadmed) tootlust ja kiirendada käibekapitali ringlust LOGISTIKA FENOMEN Investeerimine uutesse toodetesse ja tipptehnoloogiasse muutub üksnes logistika rakendamisel tööviljakuse tõusu, kulutuste vähendamise ja uute turgude hõivamise põhiteguriks. Logistiliste süsteemidega on seotud 2030 % lääneriikide RKPst. Logistikakulude vähendamine 1 % võrra on ekvivalentne firma läbimüügi suurendamisega ca 10 %. LOGISTIKA FENOMEN Üle 25 aasta praktiseerivad logistika kontseptsiooni strateegilises planeerimises ja praktilises juhtimistegevuses sellised suurfirmad nagu IBM, General Motors, Toyota, Volvo, Elektrolux, Johnson and Johnson, CocaCola, ASG, General Foods.
temperatuuri kõikumised, tolm, gaasid ja aroomid. Paljudel juhtudel on võimalik parandada toote kaitstust ja samal ajal vähendada pakkimise kulu sobiva pakkematerjali, pakendi konstruktsiooni ja pakkimismooduse kasutamisega. Kaitstuse määr, mida pakendamine annab, mõjutab tootmis-, laomajandus- ja transpordikulusid [4]. Pakkimisele kehtib reegel: mida vastuvõtlikum on toode vigastustele ja suuremad on ohud logistiliste operatsioonide teostamisel, seda paremat pakendit vajatakse. Mida suurem on kaitstus, seda madalam on riknemine, transpordi- ja laomajanduse kulud, suuremad aga pakendamiskulud [4]. Kauba ebapiisava kaitse korral on tagajärjeks kauba kahjustumine, sellel võivad olla aga järgmised majanduslikud tagajärjed: · Toote kaotus, millest uue valmistamisega seotud kulud · Kahjustatud toote asendamisega seotud logistilised kulud · Reklamatsioonidega kaasnevad kulud
Jaotuslogistika tegivuste abil seotakse tarbimisnõudlus tootmise rütmiga ja koostatakse optimaalsed kogused transpotimiseks. Mis on INTEGREERITUD LOGISTIKA ? on logistikaahelas toimuvate funktsioonide. Osaeesmärkide tegevuste võimalikult ulatuslik sidustamine, mille eesmärk on logistikaahela kui terviku juhtimine, et saavutada toote väärtuseline kasulikus tarbijale. Väärtuseline kasulikkus hõlmab toodet ennast ja lisaks logistiliste tegevuste kvaliteedi ja selle hinda. Mis tagavad toote kätresaadavuse tarbijajuures. Logistikaväljund: 1)turu orientatsioonid, 2)aja ja koha kasulikkus, 3) efektiivne liikumine kliendile, 4) omaniku vasa
- Tööjõukulu tellimuse koostamiseks ja edastamiseks. - Infosüsteemi ja sidekulud tellimuse edastamiseks ja tarnete jälgimiseks. - Tarnete jälgimise ja arveldamisega seotud kulud. Kulude juhtimine peaks vastama kolmele põhitingimusele: Kulud peaksid olema klassifitseeritud otstarbekalt ja loogiliselt. Rühmitatud kulud tuleks jaotada töövaldkondade, teenistuste, ametikohtade, töötajate ning üksikute logistiliste operatsioonide vahel. Kulud tuleks jaotada vastutusvaldkondade lõikes koos vastava kulude eelarve koostamisega. Tellimismeetodid Tellimuspartii suurus võib põhineda vajadusel või olla juhtimispõhimõtte kohane: Kindel, muutumatu kogus (määratletud infosüsteemi poolt nagu tellimuspunkt): Muutuv kogus, millega püütakse täiendada ladu maksimumtasemele; Muutuv kogus, mis määratakse müügiennustusega.
Kuida laiaulatuslikult võeti termin ,,logistika" kasutusele alles 1970- ndate aastate lõpul. 106. Missugusel perioodil hakkas logistika valdkond arenema kui teadus? Logistika kui teadus hakkas äritegevuses arenema 1950-ndate aastate algul, eelkõige USA- s.- Seda perjoodi nimetati Tekkimise ja kujunemise perjoodiks. 107. Mis iseloomustab logistika ,,integraalsete konseptsioonide arengu" perioodi? Määravidee logistika arengus oli ettevõte ja selle partnerite logistiliste funktsioonide maksimaalne integreerimine ühtasesse logistilisse ahelasse: ost-tootmine-jaotus-müük. Sel perjoodil leidsid aset olulised muutused, mis seletavad nn logistilise tähelepanu. Nendeks muutusteks olid: · Infotehnoloogia revulutsioon ja personaliarvutite laiaulatuslik kasutuselevõtt · Turgude globaliseerumine · Muutused majanudse infrastruktuuride riiklikus reguleerimises · Kvaliteedi juhtimise filosoofia levik · Struktuursed nuutused äri organisatsioonis
2. töötaja ja (lao)firma vahel on sõlmitud kirjalik leping selles, et töötaja võtab endale täieliku materiaalse vastutuse temale hoiule antud vara mittesäilimise eest 3. töötaja on saanud vara dokumendi alusel 4. kahju on tekitatud töötaja tegevusega 5. kahju on tekitatud materjalide/kaupade või kasutada antud tööriistade, mõõteriistade, töörõivaste vmt tahtliku hävitamise või rikkumisega 48.Logistiliste kulude arvestus ja juhtimine. Omahinna arvutamine. -Tegevuste piiritlemine -tööpanus -haldamise ja kontoritöö osa kogu tööpanuses -ruumid -materjalivoog -tootmise/lao piiritlemine -Sisemiste kulude õige hindamine -investeeringutega seotud aspektid -kasutusaeg -jääkväärtus intress investeeringutelt -jälgimissüsteemi usaldatavus -valuutakursside erinevused -tööjõu hind erinevates maades 49
Prantsusmaad ja Inglismaad ühendatavat Eurotunnelit siis ega seagi selle tunneli ehitus kulude tasuvus on kirjutatud väga kaugesse tulevikku. Mõte iseenesest on ju suurepärane, kujutan ette, kus see lahendus annaks juurde kaupade ja inimeste liikumis kiirusele ja mugavusele Soome ja Eesti vahel. Olla jälle muidugi üks transiitmaa on kindlasti majanduslikult kasulik, kuigi ega see ei loo meie Eestile suurt lisandväärtust. Nii et tundub, et me oma logistiliste ja majanduslike ideede ja projektidega päris kohapeal ei sammu, vaid liigume ja unistame suurelt. Õnneks me oleme väike ja noor riik ning meie igapäevane bürokraatia ei tapa innovatsiooni. Põhiline mõtleme suurelt ja kui sellest poolgi õnnestub on tulemus hea. Meie rahva töö efektiivsust ja majandusliku lisandväärtust loovad nii tahtmine liikuda edasi ja lahendada erinevaid takistusi. Kasutaud kirjandus: 1) Vikipeedia 2) www.starship.xyz 3) http://www.railbaltic
annaabi.ee 
