LOGISTIKA ÜLESANDED JA MISSIOON (0)

LOGISTIKA ÜLESANDED JA MISSIOON
1. Nimetada ärilogistika peamised ülesanded.

• vajadusel toimetada lühikese aja jooksul mitmete piirangute olemasolul lähtekohast sihtkohta suuri kaubakoguseid
  
• sõjaväe liikumise ja toitlustamise tagamine
  

2. Mis on ärilogistika missioon?
Logistika missiooniks on tagada tarbijaile vajalike kaupade ja teenuste saadavus sobiva hinnaga, soovitud kohas ja soovitud koguses
3. Määratleda logistikat kui valdkonda tarneahela seisukohalt.
Tarneahel on ettevõtluse traditsioonilisi protsesse ja tegevusi koordineeriv süsteem tarbijast kuni tarneahela alguseni (materjalide tarnijani) tagamaks toodete, teenuste ja informatsiooni kasulikkuse kliendile/tarbijale ja ettevõtte (tarneahela liikme) omanikule, ühtlasi täiustamaks tarneahelat kui tervikut .
4. Määratleda logistikat kui valdkonda ettevõtte seisukohalt
Lähtuvalt ettevõtte paiknemisest väärtusahelas nimetatakse väärtusahela osa, mis jääb
ettevõttest tarnija poole, ahela ülavooks.
5. Mis peaks olema ettevõtte logistikajuhi igapäevatöö fookuses ?
Operatiivne juhtimine toimub igapäevatöö tasandil. See tähendab logistika valdkonna
töötaja igapäevase töö korraldamist vastavuses strateegia ja taktika poolt määratud põhimõtete
ja tegutsemismudelitega. Operatiivne juhtimine hõlmab näiteks ostutellimuste tegemist, klientide
tellimuste käsitlemist, vedude tellimist, ressursside juhtimist lao igapäevase töö korraldamisel,
veoühikute ja veovahendite liikumise korraldamist ja jälgimist.
6. Milliseid toiminguid hõlmab ettevõtte sisenev logistika ja milliseid väljuv logistika?
Sisenev logistika (inbound logistics ) hõlmab ettevõtte hanke- ja ostutegevust, materjalide
ja valmistoodete mahalaadimist laos, vastuvõtukontrolli ja vajadusel lahtipakkimist, hoiuühikute
koostamist ning hoiukohtadele paigutamist.
Väljuv logistika (outbound logistics) hõlmab sellised laotoimingud, nagu tellimuste komplekteerimine väljastamiseks, väljastamisega seotud lisaväärtusteenused, pakkimine, väljastamine või lähetamine, transport ja jaotus.
7. Nimetada logistika funktsionaalsed valdkonnad.
• transport ( raudtee -, maantee -, vee-, õhu- ja kombineeritud transport)
• kaupade käitlemine
• varude juhtimine
• hankimine ja ostmine
• pakendamine
8. Nimetada logistika funktsiooniülesed valdkonnad.
• tootmislogistika
• jaotuslogistika ( laondus , varude juhtimine, klienditeenindus, veondus )
• kaubavedu koos lisateenustega ( veokorraldus , ekspedeerimine)
• logistika klienditeenindus
• logistika juhtimine ( administreerimine )
• tarnete juhtimine
• ostujuhtimine
• tarneahela juhtimine
• tagastuslogistika
• humanitaarlogistika
9. Kuidas on seotud ettevõttes omavahel turundus ja logistika?
Logistika kui äritegevuse valdkonna järgi on olemas vajadus põhjusel , et tootmine ja kaubandus ei suudaks transpordi, ladustamise ja varude haldamiseta eksisteerida. Esmatähtsad valdkonnad on tarbijate vajaduste rahuldamine kaupade tootmise ja müügi kaudu. Seega on pri maarsed turundus ja tootmine ning vastavad eesmärgid. Logistika funktsioon on teenindava vald konna ülioluline funktsioon. Logistika strateegia, eesmärgid ja ülesanded lähtuvad ettevõtte ja selle turunduse eesmärkidest. Logistika peaks looma eeldused ja võimalused efektiivseks tootmiseks ning turunduseks .
10.Mida kujutab endast logistikasüsteem?
Logistikasüsteem on logistikafunktsioone täitev ja turu muutustele reageeriv terviklik süsteem, mille toimimise eesmärk on kaupade ajalis-ruumilist ning väärtuselist kasulikkust suurendada
11. Mida kujutab endast ettevõtte logistikasüsteem?
Ettevõtte logistikasüsteemi all mõeldakse kogumit ettevõtte füüsilise logistikaga tegeleva test tootmisüksustest, logistikatoiminguid haldavatest ja nendega seotud allüksustest, kelle tegutsemine on koordineeritud, toimub ühistes huvides ja ühiste eesmärkide saavutamise nimel.
12. Mida mõeldakse logistika juhtimise all?
Logistika juhtimise all mõeldakse ühest küljest ettevõtte kõigi logistikatoimingute
kooskõlastatud ja koordineeritud planeerimist, täideviimist, kontrolli ja jätkuvat parendamist.
13. Mida mõeldakse tarneahela juhtimise all?
Tarneahela juhtimine eeldab nii ettevõtetevahelist kui ka ettevõttesisest tihedat koostööd.
14. Nimetada tarneahela vood ja kirjeldada, kuidas on need omavahel seotud.
Tarneahela osaliste vahel liiguvad materjali-, informatsiooni- ja rahavood .
Materjalivoog on seotud materjalide ja valmistoodete transportimise ning ladustamisega.
Rahavoog (raha) on materjalide ja valmistoodete eest makstav hüvitis.
Materjalivoo ees peab liikuma infovoog , mitte vastupidi. Heade logistikatavade kohaselt ei
lähetata saadetisi enne teele, kui saajat on eelnevalt informeeritud ja saadud temalt nõusolek kaupade vastuvõtmiseks.
15. Nimetada logistika strateegilise juhtimise tegevusi.
Strateegilise juhtimise sisuks on eelkõige otsuste langetamine ja pikaajaliste plaanide
tegemine koos eesmärkide ja nende saavutamise aja äranäitamisega
16. Nimetada logistika taktikalise juhtimise tegevusi.
Taktikaline juhtimine on eelkõige niisuguste töömeetodite, juhtimis- ja tegutsemisviiside valik ja rakendamine, mis toetavad logistikastrateegia elluviimist.
17. Nimetada logistika operatiivjuhtimise tegevusi.
Operatiivne juhtimine toimub igapäevatöö tasandil. See tähendab logistika valdkonna
töötaja igapäevase töö korraldamist vastavuses strateegia ja taktika poolt määratud põhimõtete
ja tegutsemismudelitega.
18. Millisel juhtimistasemel vastu võetud otsuste mõju on kõige suurem? Miks?
Taktikalise juhtimise valdkonnas on võimalik saavutada logistikavahendite üheaegse ja kooskõlastatud kasutamisega suurt efekti. See on valdkond , millega tegelevad ettevõtte logistikajuhid. Kõige rohkem otsuseid võetakse vastu operatiivjuhtimise tasandil kuid nende mõju tegevuste tulemuslikkusele ei ole suur.
19. Milliseid tegevusi kätkeb endas logistika juhtimine ettevõttes?
Ettevõtte tegevus kätkeb endas alati suuremaid või väiksemaid riske. Osa riskidest on selgelt tajutavad , osa aga varjatud. Iga riskiga on seotud kindel riskitase, selle realiseerumise tagajärjed ja võimalik mõju ettevõtte tegevusele.
21. Mida mõeldakse lisaväärtuse loomise all väärtusahelas/tarneahelas?
Väärtusahelas püütakse pakkuda tarbijatele toote või teenusega võimalikult suurt lisaväärtust madala kulutaseme juures.
Tarneahelas on seatud eesmärgiks efektiivsuse ja kliendikesksuse saavutamine ning lisaväärtuse tootmine.
22. Mida tähendab mõiste „konkurentsivõimeline ettevõte?“
Ettevõtte konkurentsivõime sõltub suurel määral valdkonnas tegutsevate konkurentide
arvust ja nende konkurentsivõimest, uute konkurentide lisandumise võimalusest ning tarnijate ja
klientide võimest teha koostööd.
23. Mida tähendab mõiste „konkurentsivõimeline tarneahel?“
Et kindlustada üksiku ettevõtte ja kogu tarneahela konkurentsivõime, tuleb osaliste vahel jaotada informatsiooni avatult.
24. Milliste tegevustega pakuvad ekspedeerimisettevõtted klientidele lisaväärtust?
Ekspedeerimisettevõtted hoolitsevad selle eest, et teele saadetud kaup toimetatakse saajani õigel ajal ning antakse üle õiges kohas, järgides rahvusvahelisi konventsioone ning lähte- ja sihtriigi seadusandlust.
25. Mida mõeldakse tarneahela juhtimise all?
Tarneahela juhtimise (haldamise) all mõeldakse tarneahelasse kuuluvate ettevõtete võrgustiku materjalivoo ja sellega seotud info- ning rahavoo terviklikku planeerimist, koordineerimist
ja juhtimist.
26. Kirjeldada pakkumisahela toimimist.
Pakkumisahel (Supply Chain , SC) on üles ehitatud põhimõttel, mille kohaselt toodab valmistoodete tootja suuri partiisid.
27. Kirjeldada nõudlusahela toimimist.
Nõudlusahelas soovitakse rõhutada nõudluse ja nõudluse informatsiooni olulisust tootmise ja tarnete planeerimisel ning teostamisel.
28. Mida tähendab tõukejuhtimine ja mida tõmbejuhtimine ?
Tõukejuhtimise meetod sobib kasutamiseks pakkumisahelas. Selle kohaselt toodetakse ja tarnitakse edasimüüjatele suuri partiisid ja omatakse tootja laos suuri varusid. Samas pole selle mudeli puhul harvad ka ülemäära väikesed varud ja isegi defitsiidiolukorrad.Tarneahela juhtimise meetodit, mil võetakse maksimaalselt arvesse tarbijate tegelikke vajadusi vaadeldaval ajal, nimetatakse tõmbejuhtimiseks.
29. Kuidas on tarneahela kogukulu seotud tarneahela liikmete arvuga?
Et kindlustada üksiku ettevõtte ja kogu tarneahela konkurentsivõime, tuleb osaliste vahel jaotada informatsiooni avatult. Kaubandus tegutseb tihedas koostöös tööstusega tarneahela kogukulude vähendamiseks. Kliendi rahulolu suurendamiseks võib teenindamise võimekust suurendada ka uute tegutsemismudelite ja -praktikate kasutuselevõtmisega.
30. Mis on läbimisaeg /täitmisaeg?
Läbimisaeg on ajavahemik alates vajaduse tekkimisest teostada kindlaksmääratud toimingud kuni nende toimingute lõpetamise hetkeni.
Logistikaprotsessid toimuvad kindla ajavahemiku jooksul, mida nimetatakse ka läbimisajaks ehk täitmisajaks.
31. Mida mõeldakse läbimisaja lühendamise all?
Läbimisaja lühendamiseks on vaja teha järgmist:
• koostada loetelu protsessi kõikidest faasidest ja hinnata või mõõta nendele kuluvat aega
• koostada loetelu protsessi tootlikest ja mittetootlikest faasidest
• arvutada lisaväärtust tootvate ja mittetootvate faaside kestus ja suhestada need tervikliku
läbimisajaga
32. Millist kasu saadakse logistikas läbimisaja lühendamisest?
Tuleb arvestada, et kui läbimisaega õnnestub lühendada, vähenevad koos sellega ka toimingute
poolt põhjustatud kulud
33. Mida tähendab mõiste „ optimeerimine “?
Optimeerimine kujutab endast parima võimaliku lahenduse leidmist antud tingimustes
34. Mida tähendab mõiste „ osaoptimeerimine “?
Osaoptimeerimise all mõeldakse protsessi ühe või mõne osa optimeerimist protsessi kui terviku optimeerimise asemel
35. Mida mõeldakse protsessijuhtimise all?
Protsessi kirjeldamine on abiks ka tarneahela juhtimisel. Kirjeldamisel keskendutakse peamiselt toimingutele, vastutusele, mahtudele, tootmisele ja logistikapersonali oskustele.
36. Miks on vaja tegelda logistikaprotsesside uurimise ja täiustamisega?
Et logistika kui inimkonna edasiviija areneks ja leitaks uusi lahendusi kuidas transportida kaupa kiiremini ja efektiivsemalt tarbijani.
37. Mida mõeldakse läbimisaja analüüsi all ja milleks seda tehakse?
Läbimisaja analüüs on kasulik meetod tootmise, logistika ja tarneahela juhtimisel, mille abil uuritakse
vaadeldavaid tootmis-, lao-, veo- või muid logistikaprotsesse eesmärgiga tuvastada vajalikud ja
mittevajalikud tegevused, toimingute kestused, järjestamise põhjendatus ja ooteajad