Logistiline ahel kui tarne ja väärtusahel (0)

Järvamaa Kutsehariduskeskus
LOGISTILINE AHEL KUI TARNE JA VÄÄRTUSAHEL
Referaat
Õpilane: Kadri Lippa
Klass: MK1
Juhendaja : Aili Kendaru
Tallinn 2010
SISUKORD
Sissejuhatus 2
Tarneahelate juhtimine 3
Tarneahela juhtimise funktsioonid ja võtmetegevused 4
Väärtusahel 5
Väärtusahel 6
Mõisted 7
Kokkuvõte 8
Kasutatud materjal 9
Sissejuhatus
Referaadis on juttu tarneahelast, millest see alguse saab ja tarneahela juhtimisest. Tarneahelat saab jaotada nelja põhivaldkonda. Saame teada et tarneahelal on kolm juhtimise funktsiooni- ostu juhtimine, jaotamise juhtimine ja ladustamise juhtimine. Samuti on välja toodud tarneahela võtmetegevused. Väärtusahel toodab ettevõtte lisaväärtust ja konkureerib muude klientidega. Väärtusahel on ise laiem mõiste, ning ta hõlmab ka tarneahelat. Et analüüsida konkreetseid tegevusi, mille kaudu saavad ettevõtted luua konkurentsieeliseid, see on kasulik mudel firma nagu kett väärtuse loomisega seotud tegevuse. Väärtusahela eesmärk on luua väärtust, mis pakub toodet või teenust.
Referaadi kirjutamisel kasutasin mitmeid erinevaid interneti allikaid . Referaadi lõpus on välja toodud ka mõned mõisted, mis seostuvad siis tarne- ja väärtusahelaga. Loodan et see referaat annab pisut parema ülevaate tarne- ja väärtusahelast.
2
Tarneahela juhtimine
Logistiline ahel e tarneahel ( supply chain ). Logistiliste lülide ühendus, mis on lineaarselt korrastatud materjali-, informatsiooni- ja rahavoogude seisukohalt eesmärgiga analüüsida, projekteerida ja teostada teatud hulk logistikafunktsioone.
Tarneahel (Supply Chain) näitab millistest tarne etappidest koosneb lõpptoote kujunemine
Tarneahel saab alguse kliendist . Seda ka tootmisettevõtete puhul, kellest paljud tegutsevad veel tänagi kindla veendumusega, et just tootmine on kõige aluseks. Kui puudub konkreetse toote järele nõudlust ilmutanud maksejõuline klient , on kõik selle toote valmistamiseks ja tarnimiseks teostatud tegevused, kulutatud ressursid ja aeg raisatud. Müümata valmistoodanguga täidetud ladu on selgeks märgiks puudulikust tarneahelast, eelkõige aga sellest tulenevate kliendisuhete juhtimisest. Samavõrd kahjulik on ka vastupidine olukord, mil ettevõte ei suuda oma võtmeklientidele piisavat tarnekindlust tagada ja kaotab seeläbi suurima kasumlikkusega müügimahte (püsikulud on ju baasmahtude poolt juba sisuliselt kaetud).
Tarneahela juhtimine
Tarneahelate juhtimise (SCM – Supply Chain Management ) paradigma on arenenud välja strateegilise ostu-, tootmis-, logistika -  ja finantsjuhtimise, samuti müügi- ning klienditeeninduse omavahelise integreerumise tulemusena. Seda mitte ainult ühe ettevõtte sees, vaid tarneahelas osalevate ettevõtete üleselt.
Tarneahelate juhtimine on protsessijuhtimine selle ehedaimal kujul, mis eeldab loobumist funktsioonipõhisest organisatsioonistruktuurist ning kõikide tarneahela osapoolte ühist keskendumist lõppkliendi nõudluse võimalikult kvaliteetsele rahuldamisele minimaalsete kogukuludega.
Tarneahelate juhtimise professionaalsuse tasemest ja valitud strateegiast sõltub ettevõtte konkurentsivõime, paindlikkus , teenitav kasum, jätkusuutlikkus ja firma väärtus. Tarneahelate juhtimine keskendub kogu tarneahela, ostutegevuse, tootmise, tarnete ja tagastuste planeerimisele ning täideviimise juhtimisele.
Iga strateegiline juhtimisotsus omab otsest mõju tarneahelate juhtimisele, nagu ka iga muudatus tarneahelais avaldub organisatsiooni sooritusnäitudes. Enamik ettevõtte kuludest on seotud tema tarneahelatega. Tugeva konkurentsi tõttu maailmaturul püüavad tootjad uurida ja välja arendada üha efektiivsemaid strateegiaid . Need, kes teevad seda esimestena ja kõige kiiremini, on ka turu liidrid . Selles kontekstis pakub tarneahela juhtimine (SCM – Supply Chain Management) edukaid lahendusi. SCM peamisteks valdkondadeks on tootmis-, jaotus- ja muude üksuste planeerimine , varude haldamine , transport ja infotehnoloogia . SCM on kõigi nende nelja valdkonna ühendamine. Olenevalt konkreetsest olukorrast võib mõnel juhul üks nimetatud valdkondadest olla eelistatum . Tarneahelate juhtimise edendamiseks on põhirõhk üksuste planeerimisel, varude haldamisel ja mahu/võimaluste planeerimisel, aga ka vedude organiseerimisel ja logistika kavandamisel optimeerimaks kogu ahelat .
Mitmeosaline tarneahel koosneb tarnijatest, tootjatest, vedajatest, ladudest, hulgi- ja jaemüüjatest ning tarbijatest. Nende üksuste integreerimist eesmärgiga tõhustada informatsiooni, materjali ja olemasolevate ning uute toodete eest makstava raha liikumist nimetatakse tarneahela juhtimiseks . SCM on terviklik lähenemine, et planeerida ja kontrollida materjalide ja kaupade liikumist tarnijalt tarbijani . SCM püüdluseks on, et kõik ahela lülid teeksid omavahel koostööd ja oleksid seejuures kasumlikud.
3
Tarneahelate juhtimist saab jaotada nelja põhivaldkonda:
-üksuste planeerimine
-varude haldamine
-transport ja
-infotehnoloogia.
Tarneahela juhtimise funktsioonid:

• Hankimise e. ostu juhtimine
  
  • Nõudluse prognoosimine
    
  • Hankijate valik
    
  • Transport ja lähetus
    
• Distributsiooni e. jaotamise juhtimine
  
  • Jaotuskanalid
    
  • Asukoha valik jaotuskanalis
    
• Ladustamise juhtimine
  
  • Ladustamise asukoha valik
    
  • Varude juhtimine
    
    • Laojäägi kontroll
      
    • Materjalide tellimine
      

Tarneahela võtmetegevusteks on:

• kliendisuhete juhtimine (customer relationship management)

• klienditeeninduse juhtimine (customer service management)

• nõudluse juhtimine ( demand management)

• tellimuste täitmine ( order fulfilment)

• tootmisprotsessi juhtimine ( manufacturing flow management)

• hankimine (procurement)

• toote arendus ja ärindus (product development and commercialization)

• korje ( returns )
4
Väärtusahel

• Väärtusahel (Value Chain) kirjeldab lisaväärtuse teket tarneahelas
  

Logistika ühendab ettevõtte eri toimingud - ostud, tootmise, jaotuse ja marketingi ühtseks, terviklikuks protsessiks. Logistika justkui ”lõikaks läbi” ettevõtte traditsioonilistest toimingutest, moodustades olulise osa ettevõtte väärtusahelast. Tarneahelaid vaadeldakse üha enam väärtusahelatena, so. selliste ahelatena, milles materjalide ja kaupade transportimise, käsitsemise ja informatsiooni vahetamise käigus toodetakse lõpptarbijale lisaväärtust. Väärtusahel moodustub ettevõtte selliste tegevuste ketist, mille abil toodab ettevõte lisaväärtust ja konkureerib muude, klientidele samuti väärtusi tootvate ettevõtetega. Väärtusahela loomise kriteeriumideks on klientide vajadused ja ootused, mida püütakse vastavalt võimalustele rahuldada. Väärtusahelaga seotud protsesside identifitseerimine ja kriitiline analüüs kutsuvad ettevõtetes sageli esile täiesti uudsete tegutsemismudelite loomise ja kasutuselevõtmise. Traditsioonilisi toiminguid ja tegevusi väärtusahelas ei jälgita ja kontrollita üksnes oma ettevõttes. Väärtusahela konkurentsivõimet mõjutavad tugevalt nii hankijad kui ka kliendid. Väärtusahelas nimetatakse hankijaid sageli ülavooks ja kliente allvooks. Väärtusahela lülide (ettevõtted) nägemused kogu ahelast ja ahela erinevate lülide rollist on tihti suurestierinevad. Tootja näeb sageli ennast olevat logistilise võrgustiku sõlmpunktis, hulgimüüja seevastu on tihti arvamusel, et tema on tootja ja jaemüüja vahel tähtsaim logistiline sõlmpunkt. Jaemüüja omakorda on arvamusel, et tähtsaim lüli on tema, kuna ta puutub kokku lõpptarbijaga ja suudab seetõttu kõige enam mõjutada ühise töö tulemust. Ettevõtte laiendatud väärtusahel moodustub nendest partneritest, kellel on toiminguline suhe üla- ja allvooga, ehk suhe hankijate ja klientidega. Ülavoog kujutab endast ettevõtte ostuturgu ja see koosneb tarnijatest ning allhankijatest. Allvoog aga omakorda kujutab endast firma müügiturgu ehk kliente. Ettevõte võib kasutada ostu- ja müügiturgude suhtes väga erinevaid lähenemisviise. Kui müügiturul on enamasti tegemist konkurentsivõistlusega kogu oma halastamatuses, siis ostuturul võib ettevõte kasutada näiteks sügavapõhjalise koostöö strateegiat partnership vormis. Ostmisel ja müügil kasutatakse sageli kõrvuti mitmeid erinevaid strateegiaid, sõltuvalt näiteks toodete ja komponentide ainulaadsusest, patentidest, tarnijate ja klientide omadustest, eripärast ja vajadustest ning toodete ja komponentide üldisest saadavusest. Sõnal “ahel” võib olla logistikas mitmeid erinevaid tähendusi. Keskseks ja tähtsaimaks seejuures on hankimisest, tootmisest ja jaotusest koosnev vertikaalne ahel, mis kujutab endast erinevates faasides lisaväärtust loovate osalejate süsteemi. Osapoolte vahelist koostööd sellises ahelas nimetatakse sageli vertikaalseks integratsiooniks. Enamlevinud väärtusahela mudeliks on nn. üldine ehk segamudel, mille puhul toimivad üheaegselt nii koguv kui ka hajutav väärtusahela osa. Näiteks mingi kindla projekti poolt ellu kutsutud tootmise korral ja individuaaltellimuste täitmise haldamisel on logistika oma loomult koguv. Projekti realiseerimiseks vajalike materjalide ja komponentide tellimise käivitab kliendi tellimus ja erinevad tarneahelad kohtavad projekti objekti koostamispunktis. Kuna kliendi poolt spetsifitseeritud toodet ei hakata projekteerima ja valmistama enne tellimuse saabumist, on koguvas logistikaprotsessis logistika peamiseks ülesandeks kohanda informatsiooni- ja materjalivood ühtesobivaiks kiiresti ja paindlikult. Samal ajal suureneb hajutavas logistikas, mida nimetatakse enamasti jaotuseks, vedude ja lao ringlemissageduse osatähtsus. Lähtepunktiks väärtusahelas olevad tootja või maaletooja ja standardsed tooted hajutatakse laiali kogu turualal. Viimasel ajal on ettevõtetes hakatud üha enam mõistma, et tihe koostöö tarnijate ja klientidega loob paremad eeldused edu saavutamiseks nii üla- kui ka allvoo suunal.
5
Kui ettevõte on võimekas ja seob enda külge edukalt nii kliendid kui ka allhankijad ja tarnijad , muutub uute konkurentide lisandumine alale raskemaks.
Väärtusahela analüüs on aidanud loobuda lisaväärtust mitteloovatest, kallitest ja tarbetutest tegevustest ning vahendajatest.
Väärtusahel (Value Chain) on laiem mõiste, hõlmates lisaks tarneahelale muuhulgas selliste
protsesside planeerimist, juhtimist ja juurutamist, nagu
– Strateegiline turuanalüüs
– Ettevõtte üldjuhtimine
– R&D
– Turundus ja müük
– Müügijärgne klienditugi
– Tehnoloogia
6
Mõisted
Logistiline ahel ( Logistics chain)
Logistiliseks ahelaks nimetatakse logistiliste lülide ühendust, mis on lineaarselt korrastatud materjali-, informatsiooni- ja rahavoogude seisukohalt eesmärgiga analüüsida, projekteerida ja teostada teatud hulklogistilisi toiminguid ehk funktsioone
Logistiline konkurentsivõime
Tõhusus, mida ettevõtte/tarneahel võib tervikuna pakkuda oma klientidele. Kliendid võrdlevad muudealternatiivsete ettevõtete/tarneahelate tõhusust konkreetse ettevõtte/ahela tõhususega. Logistilise konkurentsivõime tähtsamad faktorid on majandus, teenindustase ja ettevõtte imid˛. Efektiivsust mõjutavad protsesside haldamine, materjali- ja tegevuste juhtimine ning koostööpartnerid.
Pakkumisahela (tarneahela) haldamine (Supply Chain Management (SCM))Logistika tähtsust rõhutav lähenemisviis, mille korral materjali- ja infovoogusid koordineeritakse koguväärtusahela ulatuses alates tooraineallikatest kuni lõpptarbijateni. Eesmärgiks on tõhus tegutsemine koguväärtusahela ulatuses, kõrvaldades liigseid vaheetappe ja toiminguid ning muutes võimalikuks materjalideliikumise ilma asjatu vaheladustamiseta
Tarneahel ( tarnekett ) (Supply Chain)
Tarneahela all mõeldakse sellist materjalide ja info, teenuste ja raha liikumise ahelat, kus toorainet, materjale, pooltooteid ja valmistoodangut tarnitakse toorainehankijatest kuni turgude ja lõpptarbijateni
Väärtusahel
Väärtusahel moodustub ettevõtte selliste tegevuste ketist, mille abil toodab ettevõte lisaväärtust ja konkureerib muude, klientidele samuti väärtusi tootvate ettevõtetega. Väärtusahela loomise kriteeriumideks on klientidevajadused ja ootused, mida püütakse vastavalt võimalustele rahuldada.
7
Kokkuvõte
Tarneahel saab alguse kliendist ja ettevõttele on kahjulik kui nad ei suuda oma võtmekliendile tagada tarnekindlust. Enamik ettevõtte kuludest on seotud tarneahelaga. Ettevõtted peavad kaupa saatma kliendile õigeaegselt, et mitte klienti kaotada. Ettevõtted peavad kindlasti kinni pidama kuupäevadest, et kaup ikka täpseks ajaks kohale jõuaks, sest hilinemine ei ole hea. Tarneahelaid vaadeldakse üha enam väärtusahelatena. Väärtusahel toodab ettevõttele lisaväärtust juurde. Ettevõtte peab arvestama klientide vajadusi ja ootusi ning siis kliendi soove rahuldama. Mõni edukas ettevõtte, kes suudab endaga siduda kliendid, tarnijad kui ka allhankijad, kindlustab endale selle et uute konkurentide lisandumine muutub raskemaks.
8
Kasutatud kirjandus
http://www.estonian-warehouse.com/failid/67781790.pdf
http://www.logiproff.co m