Logistika (0)

1. Mis on  logistika ? Logistika määratlus.
Logistika  -  materjalivoogude  ja  nendega  seotud  haldusprotsesside  efektiivne 
planeerimine,  teostamine , juhtimine ja jälgimine.
Määratlus   -  Logistika  on  juhtimise   integraalne   tööriist,  mis  soodustab 
äritegevuse  käigus strateegiliste,  taktikaliste  ja operatiivsete  eesmärkide saavutamist 
materjali-  ja   teenuste   voogude,  samuti  neid  saatvate    informatsiooni-  ning 
rahavoogude  efektiivse  juhtimise kaudu.
2. Milliseid tegevusi hõlmab logistiline kett?
Transport,  laomajandus,  varude  hoiustamine,  info  töötlemine,  juhtimine,  pakkimine, 
korje , kaupade laialijagamine, kontroll varemmainitud tegevuste üle
3. Logistika areng, ajalugu
V
  anas     Kreekas   tähendas  sõna  logistike  arvutamis-  ja  arutlemiskunsti.   Rooma  
I m
   pe
  eriu m
   i  s  mõeldi  logistika  all  toiduainete  jaotamise  reegleid  ja  korda.  Varajasel 
keskajal  määratleti  logistikat  kui  sõjaväe  varustamise  ja  vägede  ümberpaigutamise 
juhtimise kunsti.  T
  er m
   i n    “logistika”   võeti  kasutusele  Prantsuse   armees   1670-ndatel 
aastatel. Teise  Maailmasõja  ajal  arenes  logistika  hoogsalt.  Esmalt  kasutati   militaar  
-logistika    meetodeid    peamiselt   jaotuses   materjalivoogude   juhtimisel,   hiljem   ka 
tootmise juhtimisel.
4. Logistika definitsioonid
Logistika definitsioon võib olla erinev sõltuvalt vaatenurgast, kust seda määratletakse. 
Nii  võivad  logistikat  määratleda  veidi  erinevalt  tootja,  hulgimüü-ja,  jaemüüja   ja 
logistikateenuste   osutaja.
5. Logistika rolli suurendavad tegurid tänapäeva majanduses
Toodete  eluea  lüh. , nõudluse  killustumine , turgude  ebastabiilsus , vajdus suurendada 
paindlikkust; kaupade sortimendi laienemine; hindade järjepidev kasv; turunduse areng; 
kliendisuhete  juhtimine.
Roll  on tootja ja tarbija vahel materjali raha- ja infovoogude juhtimine, millele on 
lisandunud taaskasutatavate materjalide  voog ja ettevõtete koostamine
6. Logistika põhimõisted 
Materjalivoog -  võib    määratleda    kui    liikumises    olevaid    materiaalseid    ressursse 
nagu,   tooraine ,   pooltooted   ja  valmistoodang,  mille  juures  kasutatakse  logistilisi 
operatsioone ehk funktsioone.
Materjalivoog  -   on  toodang,  millele  lisatakse  erinevaid  logistilisi  või tehnoloogilisi 
toiminguid   teatud  ajaliste  intervallide  järel.  
Materiaalne ressurss - töö  objektid,   nagu  tooraine,  pooltooted, komplekteeritavad 
tooted, kütus, tagavaraosad, tootmisjäätmed jne.
Kaubavoog  - on   kaupade   kogum,   mida   veetakse   erinevate   transpordivahenditega 
kindlas suunas lähtepunktist sihtpunkti kindla ajavahemiku jooksul.
Logistikatoiming - materjalivoogudele lisatud ja materjalivoogusid saatvaid tegevused. 
Pooltoodang - on toodang, mis on lõpetamata ühe ettevõtte piires.
Valmistoodang - on  toodang,  mis  on  läbinud  täielikult  tootmistsükli  ühe  ettevõtte 
piires,    on    täielikult    komplekteeritud,    läbinud    tehnilise    kontrolli    ja    antud    üle 
lattu  või laadimiseks tarbijale või kaubanduspartnerile.
Logistiline süsteem - on   organisatsiooniliselt   lõpetatud   majanduslik   süsteem,   mis 
koosneb    omavahel   seotud   lülidest   -   elementidest   materjalivoogude   juhtimise 
ühtses protsessis.
Logistikaahel - logistiliste  lülide  ühendus,  mis  on lineaarselt  korrastatud  materjali-, 
informatsiooni-  ja  rahavoogude  seisukohalt  eesmärgiga   analüüsida,   planeerida   ja 
teostada teatud hulk logistilisi funktsioone.
Logistiline võrgustik - lüli,   mis   on seotud omavahel materjali-, info-, teenuste- ja 
rahavoogudega.
Läbimisaeg   -  on    ajavahemik,    mis    kulub    vajaduse    tekkimisest    teostada 
tarneahela  mingis  faasis  teatud  logistikatoimingud  kuni  hetkeni,  mil  vastavad 
tegevused  ja   toimingud  on teostatud.
7.  Tarneahel  ja väärtusahel: mõisted.  Väärtused, mida lisab tootele logistika  
Tarneahel  on   ettevõtte   traditsiooniliste   protsesside   ja   tegevuste   koordineerimine, 
lõpptarbijast kuni tarneahela alguseni, et tagada toodete, teenuste ja info väärtuseline 
kasumlikkus kliendile ja osanikule.
Väärtusahel - moodustub ettevõtte selliste tegevuste ketist, mille abil toodab ettevõte 
lisaväärtust ja konkureerib muude, klientidele samuti  väärtusi  tootvate  ettevõtetega. 
Väärtusahela loomise   kriteeriumideks   on   klientide   vajadused   ja   ootused,   mida 
püütakse vastavalt võimalustele rahuldada.
8. Logistika funktsioonid 
Hankelogistika  eesmärgiks on laia sortimendi tooraine ja pooltoodete omandamine 
ning tootmis- või töötlemispaika toimetamine õiges koguses, õigel ajal ning 
vastuvõetava hinna eest.
Materjalilogistika ülesandeks on tooraine- ja pooltoodete voogude juhtimine tootmis- 
või töötlemisprotsessi käigus organisatsiooni sees.
Jaotuslogistika  eesmärgiks on toimetada lõpptoode lõpptarbijani neid rahuldaval moel 
ja ajal.
           1.  Klienditeenindus  – ülesanded, mis on keskendunud tarbija vajaduste  kindlaks 
tegemisele ja nende vajaduste rahuldamisele.
           2.Tootmine – tarbimisväärtusega toodete valmistamine. See võib olla 
valmis-   või 
osatoode, peab vastama standardile, kvaliteedile, tehnilistele tingimustele, keskkonna 
ja turundusnõuetele ning on tarbmisväärtusega.
3.Ladustamine  – tarneahela osa, kus toodete liikumiskiirus on null. Ladustamine on 
vajalik majandulikult optimaalsete tellimuskoguste moodustamiseks. Veokogused on 
määratletud kasutatava  pakke  ladustamis- ja transporditehnoloogiaga.
9. Klienditeenindus logistikas 
Klienditeenindus  –   ülesanded,   mis   on   keskendunud   tarbija   vajaduste   kindlaks 
tegemisele ja nende vajaduste rahuldamisele.
Logistika  ülesandeks  on  täita  kulude  ja  teenindustaseme  tasakaalustaja  rolli.  Samal 
ajal võib logistika toimida uute tegutsemisviiside ja konkurentsieeliste loojana.
10. Klienditeeninduse taset mõõtvad tähtsamad näitajad.  
Toote   kättesaadavus,   tellimustsükli   aeg,   toimetamise   aeg   ja   kiirus,   jaotussüsteemi 
paindlikkus
11. Logistika üldkulud, kulude kompromiss
ostukulud,   ja   tellimiskulud;    veokulud ;   veokorralduse   ja   ekspedeerimisega   seotud 
kulud; tollimisega seotud kulud; laokulud, sh. lao ülalpidamiskulud ja ladustamiskulud
Kulude   kompromissiks  tuleb   leida   tasakaal:   ladustamise   ja   veokulud, 
klienditeeninduse   tase   ja   varude   suurus,   klienditeeninduse   tase   ja   teennuse   hind, 
sortimendi suurus ja varudega seotud kulud
12.  Infotehnoloogia  kasutamine logistikas  
Logistilise  infosüsteemi põhiülesandeks on vajaliku ja  operatiivse  info abil kindlustada 
logistilise ahela kõigi lülide ratsionaalne koostöö.
Infotehnoloogia eesmärk on minimaalsete kulutustega tagada kvaliteetne 
funktsioneerimine – vahendid, materjalid ja  kaubad on kättesaadavad
13. Varusid põhjustavad tegurid, laovarude tüübid 
Varude tüübid:
Normaalsete ehk tavavarude - ülesanne on kindlustada igapäevane häireteta 
klienditeenindus või tootmine.
Reservladu hoitakse lisaks tavalaole selleks, et katta kõikumist nõudluses ja 
ebakindlust tarnimisel. Reservlao ülesandeks on kaitsta ettevõtet ja selle kliente varude 
lõppemise ehk defitsiidi  eest.
Spekulatiivset varu võidakse hoida olukorras, kus  toormaterjali  hinnad on üliodavad 
ja/või lähitulevikus on ette näha nende tõusu.
14. Varudega seotud kulud
Varude hoidmine põhjustab organisatsioonile peale ostu-, veo- ja  laokulu  ka muid 
kulusid (käibemaks ja muud erinevad maksud ). Varudega on seotud hulk käibekapitali, 
mis aeglustab kapitali ringlemiskiirust ja vähendab selle tootlikkust. 
15. Transpordi mõiste 
Logistikas mõistetakse transpordi all kaupade, teenuste või inimeste ümberpaigutamist 
ehk vedu. Vedude puhul on erilise tähtsusega aeg ja kulud. Eesmärk on leida vähima 
kuluga  veoliik.
16. Transpordipoliitikat mõjutavad tegurid 
Looduslikud tingimused,  transporditehnika , tootmise  paigutus , ümbritsev keskkond.
Looduslikud   ja   geograafilised   tingimused  Looduslikud   ja   geografilised   tingimused 
seavad oma piirangud veoviiside ja veovahendite valikul 
Transporditehnika 
Tehnika  ja    tehnoloogia    kiire  areng   viimastel   aastakümnetel  on  mõjutanud   oluliselt   ka 
transporditehnika   ja   –tehnoloogia   arengut.   See   on   võimaldanud   suuremat   valikut 
transporditeenuste  pakkumisel  nii
kvantitatiivses kui ka kvalitatiivses mõttes 
Majanduse struktuur 
Selle   all   mõeldakse   majanduse   ja   elanikkonna   struktuuri   ning   geograafilist   jaotust 
(tootmise paigutus), mis mõjutab oluliselt transpordisüsteemi kujundamist 
Ümbritsev majanduspoliitiline ja ökoloogiline keskkond 
Muude   ümbritsevate   süsteemide   mõju   ja   suund   on   olulise   tähtsusega   riigi 
transpordipoliitika kujundamisel 
17.  Transpordiliigi  ja veokitüübi valik
Maanteetransp,    raudtee ,   õhutrans,   mere-   ja   siseveetrans,   torujuhtmetransp,   linna 
elektritrans.
18. Transpordiliigi valikut mõjutavad tegurid 
Kogus,    sihtkoht /vahemaa,   kauba   väärtus,   veo   maksumus,   aeg,   kauba   omdused, 
teeninduse mugavus, täiendavad teenused:  veose  vormistus, toll
19. Transpordiliikide eelised ja puudused, peamised kasutusvaldkonnad 
Maanteetransport
Eelised: suur paindlikkus ja manööverdamisvõimalus, Ökonoomsem teistest lühikestel 
vahemaadel, Võimaldab kõrget teenuse kvaliteeti, Töösse rakendumise kiirus suur.
Puudused: kandevõime  piiratus , vedude suhteliselt kõrge  omahind , keskkonda saastav 
veoviis.
Raudteetransport
Eelised:  suur   lubatud   veoste   kaal,    regulaarne    teenus,  keskkonnasõbralik,   odav 
pikkadel  vahemaadel
Puudused:  pikad   veoajad,   vähene   paindlikkus,   võrgustiku   haldamine    kulukas    ning 
arendamine nõuab suuri kulutusi.
Meretransport
Eelised: madalad veotariifid, suur läbilaskevõime
Puudused: väike kiirus, kõrged sadamamaksud, vähene paindlikkus,  ranged  nõuded 
kauba  pakkimiseks  ja kinnitamiseks.
Õhutransport
Eelised: madalad pakendikulud, kiire, hästiarenenud lennuliinide võrgustik.
Puudused: kallis, sõltuvus ilmastikutingimustest, rangemad tur