Logistika 1 KT küsimuste vastused (0)

1.Millised tegevusvaldkonnad kuuluvad logistika huviorbiiti?

1. laotegevus
2. laovarud
3. veondus
4. info, tellimisprotsess, administreerimine
5. pakkimine
6. tagastused
2.Miks on logistika sisu raske lahti mõistatada?
1. Logistika on interdistsiplinaarne ja arenev teadusala ning tema arenguperioodide kohta kehtivad eri definitsioonid .
2. Sisu määramine sõltub ka sellest, kas rõhk asetatakse tootmisele, äritegevusele, üksikfirmale, mingile majandusharule või globaalsele optimeerimisele.
3. Määratlus erineb ka riigiti peamiselt riikide majandusliku ja tehnoloogilise arengutaseme tõttu.
3.Joonistada lihtne logistiline kett.
Tarnija -> Ressursid -> Tootmine -> Kaubad -> Tarbija või
Hankimine -> Tootmine -> Jaotus
4.Nimetage logistika arengufaasid.

Logistika arengu võib tinglikult jaotada 4 staadiumisse (riigiti erinevad perioodide algused ja lõpud):
1. Tootmiskeskne arenguetapp .
Hankimine -> Tootmine -> Jaotus
50.-60. aastatel keskenduti tootmisele, kusjuures põhitähelepanu pöörati transpordile ja laomajandusele.
Arenguetapile olid tüüpilised:
*klientide vähesed nõudmised
*tarbekaupade turgude paigutus
*toodete kättesaadavuse probleemid
* tootmisest juhitud (väärtus)ketid
*jaotus küla segakaupade kauplustest ja valmistajatelt.
2. Jaotuskeskne arenguetapp.
Hankimine -> Tootmine -> Jaotus
70. aastatel keskenduti jaotusele. Kuid (Euroopas) peeti logistika sisuks rohkem veondust ja laondust ning nende kulusid . Firma majandamises kasvas kulude juhtimise tähtsus, kusjuures rõhk asetati siis materjal-tehnilisele varustusele.
Konkurentsi tõttu hakati rohkem keskenduma turundusele, müügile ja reklaamile.
Levinud oli lükkamise meetod – toode läheb hankimisel, tootmisel või jaotusel järgmisesse staadiumisse mitte tellimuse või nõudluse, vaid selle järgi, kuidas ta eelmises staadiumis valmis sai.
3. Alles 80. aastatel keskenduti firma majandustegevustele tervikuna, haarati kogu protsessi kompleksselt. Tarbijatele veel oluliselt ei orienteeritud.
Märksõnad:
*üleilmastumine muutus veelgi tähtsamaks (nii hankimise kui ka toote realiseerimise osas)
*spetsialiseerumine süvenes
* tehnoloogia ja eriti infotehnoloogia areng avas uusi võimalusi
*kapitali nappis, intressimäärad olid kõrged
*kliendile suunatus nõudis paremat teenindustaset
4. Väärtusketikeskne arenguetapp.
Perioodi alguseks loetakse 90. aastaid, mil uued väljakutsed lisasid logistikale tähtsust. Need väljakutsed olid:
*üldine areng ja rahvusvaheline konkurents
*rahvusvaheline majanduskriis
*keskkonnanõuded
*poliitilised muutused ja sõjalised konfliktid
*e- kaubanduse areng
Logistiline kett muutus väärtusketiks. Väärtuskett algab kliendi vajaduste tunnustamisest ja lõpeb kliendi vajaduste rahuldamisega.
Tänapäeva logistikas on oluline terviklik lähenemine. See tähendab, et logistika ei tohi olla korraldatud ühe ettevõtte vajadustest lähtudes, vaid arvestab optimaalselt kõikide tarneahela osaliste koosmõju. Sel eesmärgil arenes logistika juhtimise kontseptsioonist 1990-ndail tarneketi juhtimise kontseptsioon .
5.Nimetada logistikaga seotud vood .

1. Materjalivoog – moodustub transpordi, laonduse , pakkimise, ja info valdkondades teostatavate logistiliste operatsioonide tulemusena. Neid operatsioone toimetatakse toorainega, pool- või lõpptootega, alates lähetajalt kuni lõpptarbijani. Materjalivood võivad liikuda firma sees või firmade vahel ( materjalivoo edasisuunalise liikumise käsitlus). Materjalivooga seotud tegevusi nimetatakse logistilisteks operatsioonideks.
2. Infovoog – liigub materjalivooga paralleelselt, kuid mõlemas suunas. Infovoog moodustub infost, mida on vaja vastu võtta, töödelda ja edasi anda materjalivoo ja temaga liituvate teiste voogude haldamisel ning juhtimisel.
3. Kapitalivoog – ühenduses logistilise keti kõikide sõlmpunktidega. Ta ei ole ainult põhi-ja käibevahendid ladudes , vaid on logistika jaoks eelkõige rahavoog .
4. Tagasisuunaline voog – on logistilises ketis vastupidises suunas liikuv toormaterjali , pooltoote, pakendi ja valmistoote voog tootmisest, jaotusest või kasutuskohast taastamis- või kõrvaldamispunktini.
5. Korjevoog – osa tagasisuunalisest voost, sisaldades nii jäätmekäitluse kui ka taastuvkasutatava materjali voo.
6.Defineerida logistikat lühidalt.

Logistika – tegutsemine, mis vastutab materjalide ja info liikumise eest tarnijatelt organisatsiooni, läbi tegevuste organisatsioonis ja sealt kliendile. Logistika vastutab materjalide liikumise ja ladustamise eest tarneketis. (2003, Donald Waters „ Logistics . An introduction to Supply Chain Management“))
8. Keda rõhutavad ameeriklased , defineerides logistikat?
Ameerika spetsialistid , defineerides logistikat, rõhutavad kliendi teenindamist. Firma jaoks ei lõpe logistika siis, kui ta on lähetanud oma toote kaubandusse. Logistiline mõtlemine, strateegia, peab minema kuni lõpptarbijani.
9. Mis põhierinevus on logistika juhtimisel ja tarneketi juhtimisel?
Euroopa Logistika Assotsiatsioon määrab järgmiselt:
Logistika juhtimine strateegiate loomise funktsioon tooraine , pooleliolevate ja valmiskaupade ning nendega seotud indormatsiooni liikumise ja ladustamise planeerimiseks, realiseerimiseks ja kontrollimiseks lähte- ja tarbimiskoha vahel.
Tarneketi juhtimine kaubavoogude organiseerimine , planeerimine kontrollimine ja realiseerimine alates arendusest ja ostmisest läbi tootmise ja jaotuse lõpptarbijani, turu nõudmiste rahuldamiseks säästlikult.
10. Millises sõnast tuleb sõna logistika ja mis see tähendab?
Vana kreeklased mõistsid kreekakeelse sõna LOGISTIKOS all mõtlemist, arvutamist ja otstarbekust. Rooma riigis tähendas logistika toodete jaotust. Saksa filosoof ja matemaatik G.W. Leibniz nimetas logistikaks matemaatilist loogikat.
11. Millised tegurid on aidanud kaasa logistika kiirele arengule?
Euroopa Liit, piiride avanemine, arusaamine, et tooteid ei saa ainult suurte kogustena laos hoida, transpordivõimaluste areng(autod kiiremad, lennukid ), tarbimise suurenemine ning selle tõttu ka kaubamahtude suurenemine. Materjalivoog(transport, laondus , pakkimine), infovoog.
12. Kuidas mõista logistikat tegevusala vaatenurgast? Mis haaravad toiduainete logistikat?
Tegevusala vaatenurk annab sageli hea lähtekoha logistika sisu mõistmiseks, kuna sel puhul tuleb logistikat vaadelda mitme ettevõtte ehk tegevusala kesksena. Nt toiduainete logistika haarab põllumajandust(tooraine töötlemist), toidukapuade tööstust, kaubandust ja tarbijat. Tegevusala haaramisega selgitatakse välja paralleelsed laod , asjatud kauba töötlemise ja pakendamise staadiumid, jaotusteed ja vedajate mitmeastmelisus, aeglased läbimisajad kogu ketis jne.
13. Mis põhjustel kasutatakse logistikat tsiviilelu vallas?
* Geograafilised erinevused. Ükski piirkond ei suuda toota kõiki vajalikke põllumajandussaadusi ega ole ka piirkondi, kus leiduks kõiki ressursse ja maavarasid , et toota vajalikke hüviseid. *Spetsialiseerumine. Selle abil on ühiskond tõstnud inimeste elatustaseme kõrgele just nimelt tootlikkust intensiivistavate logistiliste hanke - ja jaotuskettide arendamise kaudu. *Tehnoloogia areng. Eriti suur mõju logistikale on olnud infotöötlus- ja infosiirdamistehnoloogia plahvatuslikul ja jätkuval arengul. Logistiline kett on satelliidi jälgitav igas maailma paigas. See teeb võimalikuks kiiresti reageerida nõudlusele ja pakkumisele, mis omakorda vähendab oluliselt läbimisaega logistilises ketis. Oluline on ka luua looduses kiiresti lagunevaid pakendimaterjale, mis muudab jäätmekäitluse odavamaks. *Poliitiline ja sõjaline mõju. Logistika on olnud sõjanduses kaua strateegilise ja taktikalise planeerimise osa. Teise maailmasõja ajal kujundasid ameeriklased logistika abil oma sõjalist strateegiat. *Sotsiaalne suhtlemine . Tänapäeva inimene vajab sotsiaalset ühtsust kogu inimkonnaga. XX sajandi algul liikus üks inimene päevas 500-700 m, praegu 75 km. Ka linnade areng on seotud logistikaga. Asulad rajati heade ühendusteede lähedusse, sageli merre voolavate jõgede suudmesse. *Ökoloogia probleemid ja keskkonnakaitse . Sünnitas mõiste „ korje “, mis võeti aksutusele logistikas. Korje on pakendimaterjalide ja jäätmete organiseeritud kogumine ja käitlemine ning materjalide ringlussevõtt. Korjesse kuuluvad ka keskkonna saastumise probleemid.
14. Iseloomustage jaotuskeskset arengufaasi.
Jaotuskeskne arenguetapp: HANKIMINE → TOOTMINE → JAOTUS. Sel arenguetapil keskenduti firmast väljuvale poolele ja pöörati tähelepanu turundusele, mille tähtsaks osaks loeti jaotust. Sel ajal hakati tähelepanu pöörama ka klienditeenindusele, hankeaja pikkusele ning ladudevõrgu arendamisele. Laos pidi kõiki tooteid olema piisavalt ja ladu kliendile võimalikult lähedal. Elati lattu tootmise aega. Jaotusfirmade turundusstrateegiad loodi lükkamise põhimõttel. See tähendab, et tooteid tuli müüa suurte partiidena, täita kliendi kõik laod, et kliendil tekiks kohustus müüa. Olulised märksõnad: ladudes rokneb ja vananeb ohtrasti tooteid; ostetakse suurte partiidena ja harva; põhilised on müügiprognoosid; kehtib põhimõte: kasuta madalaimat t/km hinda. Dramaatiline ladude arvu kasv põhjustas laovarude , tellimis- ja transpordikulude kasvu ja rakendas nõudluse prognoosi. 1960.aastal oli Soomes 320 ladu. 1987 aastaks oli nende arv langenud 32-ni. 90-ndate lõpuks oli ladusid 10. Põhimõte „teha kõike ise“ hakkas murenema alles 70-ndate keskel, kui allhanke tähtsus firma hankestrateegias tugevnes . Ka vedusid hakati tellima transpordifirmadelt. Alles 80-ndatel mõistsid tootmisettevõtted, et info- ja materjalivoo eraldatuse tõttu ei saada piisavat ülevaadet jaotussüsteemist. Samas oli veel 90.aastatelgi Soomes ja mulaj Euroopas levinud seisukoht, et heal firmal peab kaup alati laos olema; Laod on jõukuse mõõdupuu jne.
15. Lükkamise meetodi põhi märksõnad.
Jaotusfirmade turundusstrateegiad loodi lükkamise põhimõttel. Lükkamine on traditsiooniline meetod, mille puhul toode läheb hankimisel, tootmisel või jaotusel järgmisse staadiumisse mitte tellimuse või nõudluse, vaid selle järgi, kuidas ta eelmises staadiumis valmis sai. See tähendas, et tooteid tuli müüa suurte partiidena, täita kliendi kõik laod, et kliendil tekiks kohustus müüa.
Lükkamise meetodi olulised märksõnad:

• Jaotuse eri staadiumites on palju ladusid
  
• Iga eelnev aste lükkab järgmise astme laod kaupa täis; sünnib kohustus müüa
  
• Ladudes rikneb ja vananeb ohtrasti tooteid
  
• Logistilise keti juhtimine toimub ostmise ja müümise kaudu
  
• Ostetakse suurte partiidena ja harva
  
• Põhilised on müügiprognoosid
  
• Jaotust käsitletakse kui vedu (aluseks on veolepingud)
  
• Kehtib põhimõte: kasuta madalaimat t/km hinda
  
• Liitumises nähakse hävingut
  
• Tähtsam kui ühistöö on võim logistilises ketis
  
• Ei reageerita nõudlusele
  
• Tarbija häält kuuleb ainult reklamatsioonide kaudu.
  

16. Iseloomustage materjalihaldamise ja füüsilise jaotuse keskset arengufaasi.
Selle arenguetapi alguseks loetakse 70. aastaid Ameerikas ja 80. Euroopas. Seni ei olnud tootmisfirmade tegevus enne tootmist erilise tähelepanu all. Mainitud etapp algas siis, kui logistikasse kaasati materjalijuhtimine .
Selle arenguperioodi alguses keskenduti peamiselt operatiivsele tegutsemisele, logistilise tervikstruktuuri arendamisele ei pööratud erilist tähelepanu. Kulude juhtimine muutus ettevõtte majandamisel aga üha tähtsamaks. Firmad mõistsid, et kulusid on võimalik kokku hoida, kui seostada sisendpool, seesmine tegevus ja väljundpool, st vaadelda logistilises ketis toimuvat kui tervikut .
Lihtsustatud logistiline kett:
Materjalijuhtimist ja füüsilist jaotust iseloomustavad tegurid:
 
Minevik
Olevik , tulevik
Turg
Müüja turg, madal konkurents, piiratud eksport
Ostja turg, elav konkurents, globaalsusele orienteeritud
Tooted
Väike sortiment , pikk eluiga, madal tehnoloogia
Lai nomenklatuur , lühike eluiga, kõrgtehnoloogia
Tootmine
täiskoormus, madal paindlikkus , suured partiid , pikk läbimisaeg, madalad üksikelemendi kulud; tehti ise, selle asemel et osta
täiskoormus, kõrge paindlikkus, väiksed partiid, lühike läbimisaeg, madal kogukulu ; osteti, selle asemel et ise teha
Teenindustase
Madal teenindustase, suured laovarud, aeglane logistiline protsess, madal transpordi kiirus
kõrge teenindustase, väiksed laovarud, kiire logistiline protsess, kõrge transpordi kiirus (v.a ummikliiklus)
Infotehnoloogia
käsitsi andmetöötlus, paberlik asjaajamine
elektrooniline andmetöötlus, paberita asjaajamine
Ettevõtte strateegia
tootmisele orienteeritud
turule orienteeritud
Algas kompleksne lähenemine firma tegevusele, mille puhul firma tegevust vaadeldi ühtse ketina, integreeritult ja protsessina. See tähendas tarnijate ja jaotuskanalite kaasamist, et kindlustada lõpptarbijale õige toode õigete kuludega õigel ajal õiges kvaliteedis , koguses ja kohas. Säästeti eelkõige transpordikuludes.
17. Ettevõtte majandustegevus jaguneb logistika seisukohalt kolmeks (nimeta need).
SISENDLOGISTIKA – materjalide liikumine organisatsiooni sisse.
SEESMINE LOGISTIKA – materjalide liikumine organisatsiooni sees.
VÄLJUNDLOGISTIKA – materjalide liikumine organisatsioonist välja.
18. Mis huvitab logistikat tootmise juures.
Tootmise puhul on olulised:

• Ressursid
  
• Tootmistsükli pikkus: tasakaalustada pikast tootmistsüklist tekkiv sääst ja kõrgest laoseisust kasvavad kulud
  
• Hooajaline nõudlus: laovarude hooajalisuse tunnustamine, et tasakaalustada tootmise juhtaega
  
• Tarnimine : firma varustamine adekvaatsete tarnijatega, et kindlustada katkematu tootmine
  
• Kaitsev pakkimine: toote kaitsmine kahjustamise eest
  
• 3P alternatiivid: mõned logistilised tegevused tuleks sisse osta.
  

19. Nimetage ettevõtte logistilise süsteemi tüüpe, sõltuvalt sisend- ja väljundlogistika keerukusest.
Keeruline sisendpool – väga suur arv materjale, nt lennukitööstus, ei vaja ladu, pakendamist. Keerulise sisendpoolega tootmise näiteks on lennukitööstus. Lennuki valmistamiseks kasutatakse sadu tuhandeid detaile, mida on tootnud sajad tarnijad/müüjad. Kui lennuk on valmis ja katsetatud, siis sõidab tootja sellega kliendi juurde. Klient on lennuki tellinud 2-3 aastat varem. Ei vajata ladusid, ei spetsiaalset transpordikorraldust ega pakkimist. Sisendpool aga, vastupidi, vajab detailset tööplaani, koordineerimist ja erinevused tellimuste täitmisel on suur logistiline väljakutse. Ka autotootjad, kes kasutavad 12 000-13 000 eri detaili, sobivad sellesse gruppi.
Keeruline väljundpool. Siia kuuluvad keemiakompaniid. Sisendmaterjale, nagu toorõli, soolvesi ja teised toormaterjalid, on piiratud arv. Väljundpoolel on aga toodetud lai nomenklatuur tööstus- ja tarbekaupu, mis vajavad ladustamist, transportimist ja pakkimist enne lõpptarbijani saatmist. Seega on selliste firmade puhul väljundlogistika keerulisem kui sisendlogistika.
20. Millist kasulikkust luuakse : tootmise, turunduse ja logistika abil?
Tootmisega luuakse vormi kasulikkust.
Turundusega luuakse omamise kasulikkust.
Logistikaga luuakse aja ning koha kasulikkust.
21. Mida tuleks kaalutleda hankestrateegia kujundamisel?
Hankestrateegia kujundamisel tuleb arvesse võtta:

siirdamist vajava kauba a) nomenklatuuri, st langetada otsus, mida osta ja mida valmistada ise (ettevõte peab keskenduma oma põhitegevusele), ja b) koguseid (hankepartiide suurust),

siirdamise lähte- ja sihtkohta ,

hangete aega,

säilitamist vajavaid kaubakoguseid,

tarnijate iseloomu ja arvu. Eesmärk on leida niisugused partnerid , kes otetavad ja täiendavad ostja põhioskusi.
22. Mida mõista JIT/ Kanban all?
JIT –just in time-süsteem Ameerikas.
Kanban –Jaapanis (hakati esimesena kasutama Toyota autotööstuses), tähendus: väikeste komponente vedavate kärude sildid, täpselt millal ja kui palju vaja juurde tuua
Kerge logistika – kõrvaldada raiskamine tarneketist (operatsioonide analüüs, siis ressursiraiskamise süstem. kõrvaldamine.
Tõmbamismeetod – lähtub kliendist, suurendab kliendi rahulolu, vhendab kadusid ja asjatut tööd.
Tellimise kaardid näitavad vajaliku materjali võtmise aega toitvalt või tarneoperatsioonilt. (Kanban)
JIT-d kasutatakse tootmises, laovarude kontrollil ja laovarude jaotussüsteemis.
Nõudlus ja pakkumine tasakaalustatakse sellega, et soovitud kaubad saabuvad vajalikus koguses ja siis, kui neid on vaja (mitte varem ega hiljem). Aitab vähendada laovarusid. Et kaoks raiskamine. Oluline lühike, sobiv läbimisaeg.
5 põhielementi:

• nullile lähenevad laovarud
  
• lühike läbimisaeg
  
• väike, sage täienduskogus
  
• hea kvaliteediga
  
• 0 defekti
  

Edukas JIT kasutus vähendab mõlema osapoole laovarusid, nõuab head sidet ja koostööd partnerite vahel.
23. Mis on tipptäiustamine ja mis on selle analüüsi eesmärk?

Benchmarking, BM

Pidev, süsteemne arendusprotsess , mille puhul firma tegevust iseloomustavaid näitajaid võrreldakse parimate vastavate näitajatega.
Kasutuskoht:
- tootearendajad,
- tööstusettevõtted,
- jaotusfirmad.
BM-analüüsiga tõstetakse konkurentsivõimet leides klienid vajadusi kõige paremini rahuldav käitumine enda või teiste juures.
Võrreldakse näitajaid parimatega ja võetakse see üle. Analüüsi ei tohi teha kiirustades; keskenduda kliendi soovidele, neid õigesti tõlgendada.
Põhitüübid:

• sisene BM (võrreldakse näitajaid oma firma osakondades)
  
• konkurendi BM (vrd. parima konkurendiga, raske infot saada)
  
• operatsioonide BM (vrd. sarnaseid põhiprotsesse parima sama ala firma omadega. Võib olla raske, aga tuua radikaalse suunamuutuse.)
  
• üldine BM (vrd. paima teist tüüpi tegevusalaga firmaga. Parimad ideed)
  

24. Mis on kerge korraldus?

Lean management LM

Tegutsemisviis, kus rõhk on organisatsiooni ressursside efektiivsel kasutamisel .
Levinud autotööstuses, kuid sobib ka teistele.
Tootlikkuse tõstmine raiskamiste kõrvaldamisega, asjatute tegevuste lõpetamine.
Kiire reageering kliendi nõudmiste muutusele.
Kaotatakse mitmetasandiline jaotussüsteem, materjalivoog üritatakse suunata ladudest mööda.

• valmistada nii palju tooteid, kui on tellitud
  
• materjalide liikumine õigesse kohta õigel ajal, operatsioonid kõik sünkroonis
  
• rühmatöö (rühmad plaanivad oma töö ise), vähe juhtimist
  
• uuenduslikkus, uued tehnoloogiad, töötajate koolitus
  

Jaapanlased mõtlesid välja, kas. autotööstuses
25. Iseloomustage väärtusketi arengufaasi.
Kõik tegevused kuuluvad ühte struktuuri, neid käsitletakse kompleksselt, protsessina, millele lähenetakse integreeritult ja koordineeritult.
26. Tõmbamise meetodi olulised märksõnad.

• juhtimine algab ja lõpeb lõpptarbija juures
  
• kiire reageerimine nõudlusele
  
• kiired ja sageli korduvad toimingud
  
• kuluefektiivsuse kontroll väärtusketi eri järkudes
  
• laovarud minimeeritakse läbivoolu põhimõttel
  
• kogu väärtusketti kattev sidesüsteem
  
• jaotusvõrgu arendamine konkurentsieduks, mitte veokulude põhjustajaks
  
• logistiliste teeninduskeskuste arendamine territoriaalselt
  
• võtmeteguriks lõpptarbija
  

27. Millest alustada väärtusketi ehitamisel ?
Väärtusketi ehitamist alustatakse kliendi vajadustest või isegi nende ületamisest .
28. Mis on logistilise strateegia eesmärk?
Luua konkurentsieeliseid (strateegiliste plaanide ja tõhusa taktikalise tegutsemise abil).

• odavaim viis: teenustase sama, minimeeritud kulud
  
• konstantsed kulud, parem teenindus
  

Tulemusliku log. strateegia eesmärk kulude ja teenindustaseme vahekorra optimeerimine.
Pikaajaliste eesmärkide ja nende saavutamiseks vajalike abinõude kindlaksmääramine. Vähemalt 5 aasta plaan, ressursside vajadused; olulisemaid tegureid nõudlus.

• hinnata nõudlus, sihtturgude potentsiaal turusegmentide kaupa
  
• valida sihtturud, SWOT ja BM analüüs
  
• sõnastada tarneketi üldised eesmärgid, kavandada parim võimalik organisatsiooni struktuur
  
• määrata struktuuri alternatiivid
  
• valida kett, mille struktuur, tasuvus, tõhusus vastab parimal viisil firma eesmärkidele.
  

29. Nimetage strateegia meetodeid
a) keskendumine kuludele – keskendutakse madalamatele kuludele kui konkurendil. Hinna liider teeb sama või võrreldava toote odavamalt. Hinnaliidri strateegia põhineb reeglina mastaabisäästul, mis saavutatakse müügimahtudest. Seda kasutasid nt jaapanlased, kui nad sisenesid Ameerika turule. Selle strateegia puhul tuleb kvaliteet hoida sobiv madalate kuludega.
b) toote diferentseerimine. Ettevõte valmistab toote või pakub teenust, mida klient mujalt ei saa. Selle strateegi a puhul on toode või teenus nii ainukordne, et klient on valmis maksma maksimaalhinda. Nt pakub lennufirma Execujet ainukordset luksusteenust.
Nende kahe strateegiameetodi puhul kasutatakse täna mõisteid kerge ja väle strateegia.
Kerge strateegia eesmärk: kasutada igal toimingul võimalikult vähe igat resurssi (inimesi, ruume , varustust, aega jne). See organiseerib tõhusa materjalivoo, eliminieerides raiskamise, andes lühima läbimisaja, minimaalsed laovarud ja kogukulu.
Väleda strateegia eesmärk on pakkuda head klienditeenindust sel teel, et reageeritakse kiiresti olukordade muutustele. On kaks väleduse aspekti:

Kiire reageerimine muutustele

Võime pakkuda tellimuse peale teenust/toodet üksiku kliendi nõudlusest lähtuvalt.
Kerge vs väle strateegiad tunduvad esmapilgul vastandlikud olevat. Üks nagu vähendaks kulusid ja vaatleks klienditeenindust konstantsena, teine, seevastu, maksimeerib klienditeenindust ja vaatleb kulusid konstantsetena. Siit tulenebki erinevus. Tegelikkuses aga ei ole sellist selget jaotust kahe strateegia vahel.
Keskendumine turunišile on nende kahe strateegia sümbioos. Määratakse väike osa turust, kus kasutatakse kas madalama hinna või diferentseerimise meetodit. Meetod on eriti sobiv toidlustusega tegelevatele ettevõtetele.
Lisaks neile põhistrateegiatele eristatakse veel järgmisi:

Ajal põhinev strateegia: tegutsetakse kiiresti, kuid kvaliteet võib kannatada. Tuntuim ajal põhinevast strateegiast on aja kokkusurumine . Eesmärk: likvideerida kõik väärtust mittelisavad ajakulud.

Keskkonnakaitse strateegia: vaatamata diskussioonidele on liikumist selles suunas vähe, u 20% ettevõtetest kavandavad oma strateegiaid keskkonnast lähtuvalt.

Suureneva tootlikkuse strateegia: ressursse kasutatakse maksimaalselt, nt laoruumi kasutus jne.
30. Mis on oluline tegur logistilise strateegia püsivuse jaoks?
Logistilise strateegia peaeesmärk on saavutada konkurentsieelis firma olemasolu kindlustamise, äritegevuse laiendamisele kaasaaitamise ja kulusäästlikkuse (tulude/kulude parim suhe) parendamise kaudu.
Seda võib saavutada, kas

Odavaimal viisil, st kliendi teenindustase jääb konstantseks ja minimeeritakse kulusid või kui

Konstantsete kulude taseme juures pakutakse paremat teenindust .
Üheks tähtsamaks teguriks logistilise strateegia puhul on nõudlus.
31. Mis tegurid mõjutavad majanduse tasakaalu?
On neli tegurid, mis muudavad majanduskeskkonda:

• Turg: tarbija nõudmised, geograafiline asend jne
  
• Tehnoloogia pakub sageli uusi abivahendeid (EDI)
  
• Valitsuse regulatsioon , nt keskkonnakaitsealane regulatsioon nõuab korje rakendamist
  
• Konkurents sunnib kogu aeg modifitseeruma, arendama oma logistilist ketti.
  

32. Olulised märksõnad väärtusketi haldamisel
Logistiline strateegia põhieesmärk on korraldada väärtuskett just nii, et see rahuldaks tarbija vajadusi ja annaks lisandväärtust.
Kliendi lähtumine ja lisandväärtus.
Kliendi kasu koosenb toote omadustest ja neile liidetud lisandväärtustest.
Lisandväärtusteks võivad olla

• Kättetoimetamise aeg, kiirus ja kindlus
  
• Tellimise kergus
  
• Pidev kättesaadavus, kokkusobivus süsteemiga
  
• Tagavaraosad, hooldus , remont , kindlustus
  
• Kokkulepped kliendiga
  
• Dokumentatsiooni- ja infoteenused, info kulgemise kiirus
  
• Pakkimisteenus, toote- ja pakendimärkimise teenused ( joonkood )
  
• Korje, jäätmekäitlus ja muud keskkonda kaitsvad meetmed
  
• Kasutuskorda seadmine: paigaldus, montaaž, viimistlus , edasiarendamine
  
• Maksmise lihtsus ja rahastamisteenused
  
• Paindlikkus, näiteks toote koguste ja kättetoimetamise aegade muutumine.
  

33. Loetleda logistilise teenuse tasandid.
1. Aastad 1950-1970 1PL ( First Part Logistics) ehk asutusesisene (insourcing) logistikateenus. Sellel ajajärgul tegi ettevõte oma jõududega kõik logistilised tegevused. Ettevõttel oli autopark ja load ning ta pidi pöörama põhitegevuse kõrval suurt tähelepanu ka nende juhtimisele.
2. Aastad 1970-1985 2PL (Second Part nLogistics) ehk logistiliste teenuste allhange (subcontract). Ettevõttel olid olemas ressursid logistiliste operatsioonide teostamiseks, kuid nad ostsid teenust pakkuvalt firmalt (nt transport) eelkõige juhul, kui oma ressurssidest ei piisanud operatsioonide teostamiseks. Sisseostmine toimus juhuslikult ja lühiajaliste lepingute alusel. Nimetatakse ka tehingu sisseostuks.
3. Aastad 1985-2000 3PL (Third Part Logistics) ehk logistiliste teenuste sisseost (outsourcing - väljasttellimine).Teenuste sisseost on ettevõtte valitud funktsioonide osaline või täielik siirdamine firmast väljapoole, moodustades sellega pikaajaliste koostöösuhte valitud partneriga. Sel juhul sünnivad strateegilised alliansid (ühisus, partnerlus ). Kolmandat osalist (3PL) võib defineerida kui väljaspoolt teenuse pakkujat, kes täidab kõik logistilised ülesanded või osa neist.
4. Aastad 2000-2020 4PL ( Fourth Part Logistics) ehk logistiline integratsioon. Ettevõte ostab sisse kõik logistikateenused ehk teisisõnu, nii logistiliste protsesside juhtimine kui ka füüsilised toimingud antakse üle nn neljandale osalisele.
34. Mis on ostuteenus? Mis põhjustel seda kasutatakse?
Logistika jaoks tähendab teenuste sisseost ettevõtte põhitegevust toetava teenuse ostmist teiselt ettevõttelt, kes teeb seda põhitegevusena, selle asemel et seda ise teha.
Teenuste sisseostu põhjused on järgmised:

• Kulu kokkuhoiu vajadus, ressursside ja tööaja sääst
  
• Parem kvaliteet. Need, kellelt teenust ostetakse, on oma ala meistrid. Rakendub põhimõte: iga kingsepp jäägu oma liistude juurde. Lähtekohaks 3PL valikul on see, et pakutavat kvaliteeti aktsepteeritakse, kusjuures kvaliteeti mõõdetakse ja parandatakse pidevalt.
  
• Piisavalt suure tootmisvõimsusega tarnija vajadus.
  

35. Milliste logistika valdkondade puhul kasutatakse 3. Poolt?
Transport, laondus. Hiljem lisandusid ka infoteenus (tellimuse töötlemine, logistilised süsteemid jne) ja pakendamine.
36.Mida mõista 4. PL all? Mis on mõiste NO PL:

4PL ehk neljanda osalise logistika hõlmab teoreetiliselt kõikide tegevuste sisseostmist.
4PL-i tarneahela lahendus sisaldab nelja taset:
1. Reinventsioon (taasavastus). Sellel tasemel sünkroniseeritakse tarneahela planeerimine ja juhtimine kõigi osaliste vahel. Taasavastus võimendab traditsioonilisi tarneahela juhtimise teadmisi sobitada äristrateegia tarneahela strateegiaga.
2. Transformatsioon (ümberkujundus). Sellel tasemel tegeletakse spetsiifiliste tarneahela funktsioonidega, nagu müügi ja operatsioonide planeerimine, jaotuse juhtimine, hankestrateegia, klienditugi ja tarneahela tehnoloogia.
3. Implementatsioon ( rakendus ). Sellel tasemel on tähelepanu suunatud eelkõige inimressurssidele ja organisatsioonilistele muudatustele.
4. Eksekutsioon (täitmine). Sellel tasemel tegeletakse protsessidega. 4PL-i pakkuja võtab vastutuse tarneahela erinevate funktsioonide ja protsesside üle, nt transpordi ja laotegevuse üle.
4PL kontseptsioon pakub tarneahela integreerimisel järgmisi võimalusi:
*tulude suurendamine
*operatsioonikulude vähendamine
* inimkapitali (tööjõukulud) vähendamine
*seotud kapitali ( transpordivahendid , laod, seadmed jne) vähendamine.
No PL – see on teenuste sisseostmise vastand ehk olukord, kus ettevõte teostab ise operatsioonid, mida võiks sisse osta (veondus, laondus jne.)