olulisi juhtimisfunktsioone (planeerimine, otsustamine, arvestus, kontroll jne.); ·teadusharu, mille ülesandeks on süstematiseerida praktilisi kogemusi ja välja töötada valdkonna teoreetilised alused, mõistete, meetodite ja mudelite süsteem ning põhiprintsiibid ja paradigmad. Logistika on 21.sajandi teadusharu, mis hõlmab järgmisi valdkondi: · Ärilogistika (Business logistics); · Insenerilogistika (Engineering logistics); · Militaarlogistika (Military logistics); · Turunduslogistika (Marketing logistics); · Teeninduslogistika (Service logistics); · Turismilogistika (Tourism logistics); · Perelogistika (Family logistics); · Spordilogistika (Sports logistics); · Meditsiinilogistika (Medicine logistics) MIS ON LOGISTIKA EESMÄRK? · Logistika eesmärk on lähetada kaup või inimesed õigeks ajaks õigesse kohta, õige hinnaga, õiges koguses, õige kvaliteediga, õige informatsiooni alusel.
mis integreerib ja koordineerib olulisi juhtimisfunktsioone (planeerimine, otsustamine, arvestus, kontroll jne.); •teadusharu, mille ülesandeks on süstematiseerida praktilisi kogemusi ja välja töötada valdkonna teoreetilised alused, mõistete, meetodite ja mudelite süsteem ning põhiprintsiibid ja paradigmad. LOGISTIKA ON 21.SAJANDI TEADUSHARU,MIS HÕLMAB JÄRGMISI VALDKONDI: •Ärilogistika (Business logistics); •Insenerilogistika (Engineering logistics); •Militaarlogistika (Military logistics); •Turunduslogistika (Marketing logistics); •Teeninduslogistika (Service logistics); •Turismilogistika (Tourism logistics); •Perelogistika (Family logistics); •Spordilogistika (Sports logistics); •Meditsiinilogistika (Medicine logistics) MIS ON LOGISTIKA EESMÄRK? Logistika eesmärk on lähetada kaup või inimesed õigeks ajaks õigesse kohta, õige hinnaga, õiges koguses, õige kvaliteediga, õige informatsiooni alusel.
laskemoonale ja mootorikütusele, kuna kasutusele võeti raske soomustehnika ja suurtükid. Teine maailmasõda esitas oma mastaapsusega äärmuslikke logistilisi väljakutseid nii Saksamaa kui ka liitlasriikide armeedele. Mandrite vahel ja sisemaal oli vaja toimetada miljonite sõdurite varustamiseks tohutuid koguseid toidu- ja laskemoona ning relvastust. Tänu erakordsetele pingutustele arenes logistika militaarvaldkonnas Teise maailmasõja ajal kiirelt. Militaarlogistika põhitõdesid kasutati strateegiliste ülesannete lahendamisel ja kaitsetööstuse, tagala, varustusbaaside ja transpordi kooskõlastatud tegutsemise kavandamisel. Logistika printsiipe arendati Euroopas dislotseerunud USA armee materiaal- tehnilise varustamise ülesannete lahendamisel. Põhieesmärgiks oli tagada sujuv koostöö allüksuste vahel, kes kindlustasid võitlevaid üksusi relvastuse, toiduainete ja transpordiga. Kui
laskemoonale ja mootorikütusele, kuna kasutusele võeti raske soomustehnika ja suurtükid. Teine maailmasõda esitas oma mastaapsusega äärmuslikke logistilisi väljakutseid nii Saksamaa kui ka liitlasriikide armeedele. Mandrite vahel ja sisemaal oli vaja toimetada miljonite sõdurite varustamiseks tohutuid koguseid toidu- ja laskemoona ning relvastust. Tänu erakordsetele pingutustele arenes logistika militaarvaldkonnas Teise maailmasõja ajal kiirelt. Militaarlogistika põhitõdesid kasutati strateegiliste ülesannete lahendamisel ja kaitsetööstuse, tagala, varustusbaaside ja transpordi kooskõlastatud tegutsemise kavandamisel. Logistika printsiipe arendati Euroopas dislotseerunud USA armee materiaal- tehnilise varustamise ülesannete lahendamisel. Põhieesmärgiks oli tagada sujuv koostöö allüksuste vahel, kes kindlustasid võitlevaid üksusi relvastuse, toiduainete ja transpordiga. Kui
1. Mis on logistika eesmärk? Logistika eesmärk on lähetada kaup või inimesed õigeks ajaks õigesse kohta, õige hinnaga, õiges koguses, õige kvaliteediga, õige informatsiooni alusel. 2. Mitu protsenti ajast ja kuludest kuulub EL liikmesriikides tootmisele, transpordile ja ladustamisele? Tootmine: 2% ajast, 8% kuludest. Transport: 5% ajast, 32% kuludest. Ladustamine: 93% ajast, 60% kuludest. 3. Millised olid militaarlogistika võtmesõnad antiikajal, I maailmasõjas, II maailmasõjas ning millised on need tänapäeval? Militaarlogistika võtmesõnad antiikajal: Toit (ühekülgne), aeglane transport (veoloomad, purjelaevad), loomasööt, telgid, primitiivne teedevõrk. Militaarlogistika võtmesõnad I maailmasõjas: Toit (leib, konservid), loomasööt, hobuveokid, raudteetransport, laevad, sõjatehnika (püssid, kuulipildujad, kahurid, padrunid, mürsud, miinid), telgid, kaevikud, blindaazid, arenev teedevõrk.
1. Mis on logistika eesmärk? Logistika eesmärk on lähetada kaup või inimesed õigeks ajaks õigesse kohta, õige hinnaga, õiges koguses, õige kvaliteediga, õige informatsiooni alusel. 2. Mitu protsenti ajast ja kuludest kuulub EL liikmesriikides tootmisele, transpordile ja ladustamisele? Tootmine: 2% ajast, 8% kuludest. Transport: 5% ajast, 32% kuludest. Ladustamine: 93% ajast, 60% kuludest. 3. Millised olid militaarlogistika võtmesõnad antiikajal, I maailmasõjas, II maailmasõjas ning millised on need tänapäeval? Militaarlogistika võtmesõnad antiikajal: Toit (ühekülgne), aeglane transport (veoloomad, purjelaevad), loomasööt, telgid, primitiivne teedevõrk. Militaarlogistika võtmesõnad I maailmasõjas: Toit (leib, konservid), loomasööt, hobuveokid, raudteetransport, laevad, sõjatehnika (püssid, kuulipildujad, kahurid, padrunid, mürsud, miinid), telgid, kaevikud, blindaazid, arenev teedevõrk.
ehk teise nimetusega logistiline võrgustik on toodete/teenuste tarnijalt kliendini liikumisel kaasatud organisatsioonide, inimeste, tehnoloogiate, tegevuste, info ja muude ressursside süsteem (Nagurney, 2006). 1 TARNEAHELATE TÄHTSUSE ESILEKERKIMISE PÕHJUSED JA ARENG 1 Tarneahela ja logistika areng Joonis 1. Logistika evolutsioon (Wikipedia, 2015) Kuni 20. sajandini saab rääkida logistikast kui ühest militaarvaldkonnast. Pärast Teist maailmasõda hakati rakendama militaarlogistika põhitõdesid järk-järgult tootmises ja kaubanduses. Mitmete teadlaste arvates on logistika kujunenud teaduseks just tänu sõjandusele (Tulvi, 2013). 20. sajandi teisest poolest alates võib rääkida juba ärilogistikast, mis tekkis militaarlogistika põhimõtete kasutuselevõtmisest praktilises äritegevuses. Sellest ajast peale on logistika olemus, tegevusvaldkonnad ja teooriad muutunud, mida iseloomustab eelpool olev joonis 1 (Wikipedia, 2015). 1990
eelmise sajandi keskpaigast seoses reisilennukite kasutusele võtmisega kaubaveol ja reisijaveo ressursi ammendanud reisilennukite ümberehitamisega kaubalennukiteks. Kuni 20. sajandini saab rääkida logistikast kui ühest militaarvaldkonnast. Peamiseks eesmärgiks oli vägede varustamine eluks, liikumiseks ja sõjategevuseks vajalikuga. 20. sajandi teisest poolest alates võib aga rääkida juba ärilogistikast, mis tekkis militaarlogistika põhimõtete kasutuselevõtmisest praktilises äritegevuses. Sellest ajast peale on logistika olemus, tegevusvaldkonnad ja teooriad muutunud. 21. sajandiks on konkurentsi alusel ettevõtetel vaja pidevalt parandada oma turupositsiooni, toota uusi tooteid ja leida viise oma tegevuse kasumlikkuse suurendamiseks. See on viinud uute juhtimispõhimõtete väljatöötamisele. Rõhutatakse ettevõtte suutlikusele olla paindlik
1. Logistika arenguetapid, militaarlogistika roll ajaloos Tänapäevase ärilogistika juured on suures osas sõjanduses. Sõjaväe liikumise ja toitlustamise tagamiseks tuli väejuhtidel teha tõsiseid pingutusi isikkoosseisu varustamiseks vajaliku toidumoonaga ja selle moona kaasavedamiseks. Kuna mööda jõgesid oli võimalik vedada laevadega suuremaid moonakoguseid, üritasid väejuhid liikuda sõjarännakutel piki jõekallast, et laagrisse jäädes hobustega veetavaid moonavarusid täiendada. Teine maailmasõda esitas oma mastaapsusega äärmuslikke logistilisi väljakutseid nii Saksamaa kui ka liitlasriikide armeedele. Tänu erakordsetele pingutustele arenes logistika militaarvaldkonnas Teise maailmasõja ajal hoogsalt. 2. Kuivõrd jätkusuutlik on Eesti majandus (tootmine ja logistikasektor), milliseid uuendusi tuleb teha, et saavutada konkurentsieelis. Võrreldes endiste NSVL riikidega oleme teinud 20. aasta jooksul teinud läbi tohutu aren...
võimalikult heades tingimustes. 19. sajandil määratlesid väejuhid logistikat kui vägede juhtimise praktilist kunsti. See määratlus hõlmas laia küsimuste ringi planeerimine, juhtimine, varustamine, vägede dislokatsioon, väeosade teenindamine transpordiga, sildade ning teede ehitamine. Esimesed teaduslikud tööd militaarlogistikas on pärit ühelt prantsuse 19. saj sõjandusspetsialistilt, kes määratles logistikat kui "vägede manöövrite praktilist kunsti". Militaarlogistika printsiipe kasutas ka Napoleoni armee. Teise Maailmasõja ajal arendati logistika printsiipe Euroopas dislotseerunud USA armee materiaal-tehnilise varustamise ülesannete lahendamisel. Probleemiks olid sujuv koostöö allüksuste vahel, kes kindlustasid võitlevaid üksusi relvastuse, toiduainete ja transpordiga. Teise rindel avamisel lääneliitlaste poolt kasutati juba edukalt vägede ühtse juhtimise, varustamise, ladustamise ja transpordi koordineerimise logistilisi printsiipe
koguses õiges sortimendis, kvaliteedis õigesse kohta, õige informatsiooni alusel ige hinnaga õige toodang. Täiendav eesmärk on ka inimressursside optimaalne kasutamine. 2) Mitu % ajast, kuludest, kulub EL-i ettevõtetes tootmisele, transpordile ja ladustamisele? Aeg % Kulud % Tootmine 2 8 Transport 5 32 Aeg 93 60 100% 100% 3) millised olid militaarlogistika võtmesõnad ja mis tegurid olid sõja käigu otsustamisel olulised? a) antiikaeg 19saj. Lõpp toit, loomasööt, transport, telgid, kehvad teeolud b) I MS toit, loomasööt, raudteetransport, kehvad teeolud c) II MS toit, loomasööt, raudtee transport, autod, kütus d) tänapäev toit, auto, õhutransport, meretransport, laskemoon 4) logistika strateegia eesmärgid ? - raha tegemine - raha säästmine - ettevõtte olemasolu turvamine, et ei läheks pankrotti.
Sõjaväes kulub logistika alla ka ehitiste projekteerimine, ehitustegevus, kinnisvara haldamine, meditsiiniline ja tervisekaitsealane teenindamine. Tänapäevase mõistena võeti sõna kasutusele 1760. aastal. Kuni 20. sajandini saab rääkida logistikast kui ühest militaarvaldkonnast. Peamiseks eesmärgiks oli vägede varustamine eluks, liikumiseks ja sõjategevuseks vajalikuga. 20. sajandi teisest poolest alates võib aga rääkida juba ärilogistikast, mis tekkis militaarlogistika põhimõtete kasutuselevõtmisest praktilises äritegevuses. Sellest ajast peale on logistika olemus, tegevusvaldkonnad ja teooriad muutunud. 21. sajandiks on konkurentsi alusel ettevõtetel vaja pidevalt parandada oma turupositsiooni, toota uusi tooteid ja leida viise oma tegevuse kasumlikkuse suurendamiseks. See on viinud uute juhtimispõhimõtete väljatöötamisele. Rõhutatakse ettevõtte suutlikkusele olla paindlik muutuvas majanduskeskkonnas, äriliste eesmärkide
võimalik edu saavutada. Sõjalise edu tagab relvajõudude logistiline valmisolek, sest armee on täpselt ja rangelt organiseeritud struktuur, kus individuaalsed ja grupihuvid on allutatud kogu süsteemile. Tänapäeval annab Pentagon USA ülikoolidele materiaalset ja metoodilist abi. See on seaduspärane, sest logistika kui ärikorralduse instrument ja teadusharu hakkas tsiviilelus tänapäevases tähenduses formeeruma 1950 aastatel eelkõige USA-s. Teise maailmasõja militaarlogistika kogemused leidsid kasutamist ärielus 10 –15 aastat hiljem. Teise maailmasõja järel oli tüüpiline tootjate turg, millega kaasnes reservide otsimine tootmises. Tollal formuleeriti tulevase logistikakontseptsiooni eeldused: varude ja transpordikulude kasv jaotusprotsessis, transporditariifide tõus, militaarlogistika teooria ja praktika areng, turundus kontseptsiooni tekkimine ja kiire areng.
või “arvutamises vilunud”. Vanas – Kreekas olid ohvitseride ametinimetusteks logistikas ja Vana- Rooma ning Bütsantsi sõjavägedes olid ohvitserid logistad. Need ohvitserid vastutasid selle eest, et vägedel oleks kõik vajalik olemas (logistika, ponjal – kõik vajalik peab olemas olema). Kuni 20. sajandani saab logistikast rääkida ainult militaartähenduses. 20. sajandi keskpaigast saadik on militaarlogistika põhimõtteid hakatud kasutama praktilises äritegevuses, mis pani aluse uue logistikaharu – ärilogistika - tekkimisele. Kuna logistikal pole kindlat definitsiooni, siis siin on mõned. Välja valida üks. a) Logistika on materjalivoo ning sellega seotud infovoo lähtekohast sihtkohta kulusäästliku liikumine ja ladustamise planeerimise, juhtimise, realiseerimise ja kontrolli protsess, et rahuldada tarbija vajadusi.
korterit. Napoleoni sõdade perioodil loodi Prantsuse armees spetsiaalüksused ja - ametikohad, ülesandeks tegeleda sõjaväe majutamisega ning korraldada väeosade ümberpaigutusi koos kaasnevate transpordiprobleemidega. Kaasajal on logistika tähtsus sõjanduses säilinud ja isegi kasvanud, kuna tänapäeva dünaamiline sõjategevus eeldab tohutute elavjõu ja sõjatehnika kontingentide küret, kontsentreeritud ja koordineeritud paiskamist ühest ruumipunktist teise. Suurimateks militaarlogistika operatsioonideks loetakse liitlasarmeede maandamist Normandiasse II Maailmasõjas (algus 25.06.1944) ning liitlasvägede kohaletoimetamist Pärsia lahe regiooni USA sõdades Iraagi vastu (1991 ja 2003). Kaasaegse ärilogistika ajaloo võib jagada kuueks staadiumiks: 1 ärilogistika kontseptsiooni teadvustamine. Kaasaegse ärilogistika arengu alguseks võib pidada 1901 aastat, mil ameeriklane John Cromwell avaldas teadustöö, kus analüüsis farmitoodangu
armeed ei suudetud varustada laskemoona, mootorikütuse, toiduainete ja muu hädavajaliku isiku- varustusega. Tänu erakordsetele pingutustele arenes logistika militaarvaldkonnas Teise maailmasõja ajal hoogsalt. Militaarlogistika põhitõdesid kasutati strateegiliste ülesannete lahendamisel ja kait- setööstuse, tagala, varustusbaaside ja transpordi kooskõlastatud tegutsemise kavandamisel. Logis- tika printsiipe arendati Euroopas dislotseerunud USA armee materiaal-tehnilise varustamise üles- annete lahendamisel
annaabi.ee 
