1
JUHTIMISE ALUSED 2
Ott
Alemaa Tallinna Ülikool
2012
2
Organisatsiooni
keskkond
SISEKESKKOND : inimesed, organisatsiooni kultuur, juhtimine,
seadmed , ehitised, protsessid
VÄLISKESKKOND: Muu maailm, mis mõjutab organisatsiooni
3
Organisatsiooni
keskkond
MIKROKESKKOND : Vahetu keskkond, kus
organisatsioon toimib (kliendid, tarnijad, konkurendid)
MAKROKESKKOND: kultuur, majandus, seadused, rahvusvahelisus
4
5
Keskkonna
iseloomustus
Keerukuse määr: mõjurite arv. Rohkem probleeme, rohkem võimalusi
Muutlikkuse määr: kõrge muutlikkus eeldab
paindliku organisatsiooni. Ebamäärasus = risk.
Info annab tulevikueelise
2 teed: muuta organisatsiooni või püüda muuta keskkonda
Tooge näiteid!
6
Keskkonna
iseloomustus
Keerukuse määr: mõjurite arv. Rohkem probleeme, rohkem võimalusi
Muutlikkuse määr: kõrge muutlikkus eeldab paindliku organisatsiooni. Ebamäärasus = risk.
Info annab tulevikueelise
7
g
7
g
8
9
Kohanemise strateegiad
Info juhtimine: kliendid, ajakirjandus,
luure Strateegia muutmine
Ühinemised: uued turud või laienemine
Kavandamine ja
paindlikkus : mittetakerdumine reeglitesse
Keskkonna mõjutamine
10
Eetiline ja sotsiaalne
vastutus
Seadused,
eetika ja vaba
tahe Eetika: üldtunnustatud kõlblusnormide süsteem. Milline tegu on/ei ole eetiline?
Isiksuse mõju otsustele (kasvatus)
Firma poliitika mõju ostustele (
konformsus )
Keskkonna mõju otsustele (seadused, väärtused)
11
12
Eetilisus väljendub…
Kuidas
organisatsioon kohtleb töötajaid
Kuidas töötajad suhtuvad organisatsiooni
Kuidas koheldakse väljastpoolt sisenejaid
Kas on seadusega lubatud..?
Kas otsus on tasakaalus?
Kuidas otsus mind tundma paneb?
13
Sotsiaalne vastutus
Võimu õige kasutamine
Ootustele vastamine. Dialoog
Sotsiaalne kulu ja kasu
Kliendid (riik) kannavad ka
kulusid Hoolimine probleemidest, mis pole seotud ettevõttega
14
Mis on kultuur? 1
TEHIS
EI
ANTA EDASI GENEETILISELT
ÕPETATAKSE JA ÕPITAKSE
EI ANTA EDASI GENEETILISELT
ÕPETATAKSE JA ÕPITAKSE
INIMKONNA KOGEMUS
ENNAST ÕIGUSTANUD OLEMISE VIISID
15
Mis on kultuur? 2
PARIMAD IDEED JÄÄVAD ELLU
SEOSTUB INIMKONNA MÄLUGA
INFORMATSIOON- salvestatakse ja antakse edasi
MAAILMA MÕISTMISE JA KÄSITLEMISE KOKKULEPE
MÄRGID JA NENDE TÄHENDUS
16
Mis on kultuur? 3
MÄRKIDE DEKODEERIMINE
TÄHENDUSTE SÜSTEEM
TÄHENDUS vs MÄRK
KULTUURILISED ERINEVUSED KOOSLUSTES
KULTUUR KAS ÜHENDAB VÕI ERISTAB
17
18
19
20
Mis on kultuur? 4
KEEL
KEEL STRUKTUREERIB TAJU
REEGLID JA PIIRANGUD
ORGANISEERITUS
REEGLID JA PIIRANGUD
ORGANISEERITUS
NORMIDE JA KEELDUDE SÜSTEEM
21
Mis on kultuur? 5
SOBIMATU JA ÕIGE
TSIVILISEERITUS JA VIISAKAS KÄITUMINE
BARBAARSUS EHK KULTUURI PUUDUMINE
RAHVUSLIK VAIM(-SUS)
KULTUURILINE RELATIVISM
22
Kultuurilised ämbrid 1
General Motors´hakkas turustama oma autosid Ladina-Ameerika turul.
Chevrolet Nova.
Hispaania keeles „no va“ tähendab tegelikult „It Doesn’t Go“
23
Kultuurilised ämbrid 2
Ameerika turunduskampaanias kasutas Electrolux uue
tolmuimeja reklaamimisel loosungit: „ Nothing Sucks like an Electrolux“.
24
Kultuurilised ämbrid 3
United
Airlines soovis
Hong Kongi liinil reisijaid meeldivalt üllatada ja
kinkis valgeid nelke. Hiljem saadi teada, et paljud Aasias
seostatakse valgeid nelke sageli ebaõnnega, isegi surmaga. Seetõttu hakati hiljem
kinkima vaid punaseid nelke.
25
Kultuurilised ämbrid 4
Ameerika firma
Gerber soovis müüa Aafrika turul beebitoitu täpselt sama pakendiga nagu kodumaal, st purgikestes, mille peal oli
ilusa väikelapse pilt. Aafrikas kahjuks paljud ei oskagi lugeda ja seetõttu peavad etiketid kindlasti osutama pakendi tõelisele
sisule otseselt arusaadavalt.
26
Organisatsiooni
kultuur 1
HARJUMUS, MÕTE JA
TEGUVIIS , mida jagavad kõik selle töötajad ning mida kollektiivi uued liikmed peavad õppima.
Avalikult ja kollektiivselt tunnustatud TÄHENDUSTE SÜSTEEM, TÕLGENDUSSÜSTEEM
27
Organisatsiooni
kultuur 2
Organisatsioon on kultuuri-kandev keskkond, ühised arusaamad (näit.: mis asi see on, mida me kõik siin üheskoos teeme, kuidas
on õige seda asja teha ja selle käigus omavahel suhelda), keelelised ja muud sümbolid nende ühiste arusaamade väljendamiseks.
Organisatsioon on kultuuri-kandev keskkond, ühised arusaamad (näit.: mis asi see on, mida me kõik siin üheskoos teeme, kuidas
on õige seda asja teha ja selle käigus omavahel suhelda), keelelised ja muud sümbolid nende ühiste arusaamade väljendamiseks.
28
Organisatsiooni
kultuur 3
Organisatsiooni kultuuri võib pidada selleks liimiks, ühised väärtustele, uskumustele ja ootustele
Oletuste kogum, õppides
lahendama probleeme, ainus õige viis
Teadmised, mis väljenduvad tegudes ja sõnades
Kultuur ise ei ole nähtav, ta muutub nähtavaks ainult oma avaldumisvormides
29
Organisatsiooni
kultuur märksõnades
1
Tõekspidamised
Normid
Hoiakud
Edasiantavad Mõjutavad tunnetust, mõtlemist ja käitumist
30
Organisatsiooni
kultuur märksõnades
2
Rituaalid Tasustamine toetab teatud tööstiili
Tervikkultuur vs allüksus
Vaadeldav kultuur: Nähtav osa, riided, lood, kangelased
Süvakultuur: põhiväärtused
Vaadeldav kultuur: Nähtav osa, riided, lood, kangelased
Süvakultuur: põhiväärtused
Muutmine on võimalik üles ehitada olemasoleva kultuuri tugevustele
31
Organisatsioonikultuu ri funktsioonid
tõlgendades maailma, võimaldab
organisatsioonikultuur antud kollektiivil paindlikult kohaneda muutuva tegevuskeskkonnaga
(välisfunktsioon)
sisendades kõigile kollektiivi
liikmetele ühiseid väärtusi ja norme, integreerib kultuur antud organisatsiooni, loob selle liikmetele
’kollektiivse mina’, annab neile ühise identiteedi (sisefunktsioon).
32
33
34
Kultuuri perspektiivid
1
RATSIONALISM :
Kultuur on eesmärkide saavutamise vahend ja juhtimisinstrument.
Organisatsioon on masinavärk, mehhanism, millel on omad juhtimishoovad;
Organisatsiooni ette on seatud kindlad eesmärgid;
Eesmärkide saavutamiseks tuleb valida otstarbekohased vahendid;
Organisatsioonikultuur on vahend, mis aitab töötajate käitumist normeerida ja nivelleerida;
Selleks, et kultuur töötaks taolise instrumendina, tuleb normid ja väärtused teadlikult välja töötada ja ametlikult kehtestada;
35
Kultuuri perspektiivid
2
FUNKTSIONALISM:
Muutujate süsteem ja kohanemismehhanism
Tagab organisatsiooni säilimise.
Organisatsioon on elav, õppiv ja kohanev organism
Organisatsiooni liikmed omandavad ja arendavad kultuurile
omaseid põhiväärtusi ja uskumusi
Ühised väärtused, ühine kultuur aitab neil väliskeskkonnaga kohaneda ja organisatsiooni sisemist ühtsust säilitada
Oluline on kultuuri õppimine, omandamine;
Tähtis: mida kultuur teeb, kuidas see funktsioneerib, mis ülesandeid täidab, kuidas tekib ja kuidas muutub
36
Kultuuri perspektiivid
3
36
Kultuuri perspektiivid
3
SÜMBOLISM:
Kultuur kui tähenduste süsteem, kui
metafoor .
Organisatsioon on sotsiaalne
konstrukt , mis toimib oma liikmete teadvuses;
Toimingud organisatsioonis ei tulene kõik põhjuslikest seostest, ei ole seotud ellujäämise vajadusega;
Organismid käituvad, inimene sooritab sümboolseid akte;
Kõik toimingud sõltuvad sellest, mis tähendus neile
omistatakse ;
Organisatsioonilises tegelikkuses konverteeritakse füüsilise maailma nähtusi sümbolite maailma kujunditeks;
37
Kultuuri ülesehitus
1
I. Kultuuri vaadeldav osa, igapäevane praktika
sümbolid: sõnad, žestid, žargoon, stiil, rõivastus,
soeng ,
kujundid , objektid, staatuse sümbolid, st kõik, mis kannab tähendust
antud kultuuri kandjate jaoks ja jääb võõrastele arusaamatuks;
kangelased: elavad, surnud, reaalsed, imaginaarsed tegelased, kes kehastavad omadusi, mis antud kultuur väärtustab, kes
annavad teistele eeskuju;
rituaalid: pöördumine, tervitamine, austusavaldused, tseremooniad, miitingud, liikmeks vastuvõtmine, kooslusest väljaarvamine,
st kollektiivsed toimingud, mis tehnilises mõttes on küündimatud, kuid antud inimkooslusele sotsiaalselt olulised, mille väärtus
on neis toiminguis
endis ;
38
Kultuuri ülesehitus 2
II. Kultuuri tuum
väärtused:
eelistused , mida antud kultuur peab oluliseks – mis on selles kultuuris hea/halb, lahke/kuri, aus/ebaaus, ilus/inetu,
puhas/räpane, soliidne/ebasoliidne, kombekas/kasvatamatu, loomulik/
ebaloomulik , mõistlik/mõistusevastane, auväärne/
autu .
Geert Hofstede
39
Kuidas kultuuritüüpe
uurida?
nn ideaaltüüpide meetod, mille abil
luuakse ’puhtad’, st ainult antud tüübile olulisi jooni
kandvad kultuuritüübid (
Roger Harrison,
Charles Handy);
nn dimensioonide meetod, mille puhul tuletatakse (empiiriliselt, teoreetiliselt) mingid mõõdetavad
parameetrid , luuakse vastavad
skaalad , millele sõltuvalt antud näitajate esinemissagedusest/tugevusest paigutuvad uuritavad kultuurid (Geert Hofstede). Selle
meetodi puhul käsitletakse kultuure enamasti kahemõõtmelise maatriksi abil.
40
41
Organisatsioonikultuu
ri tüübid (Desmond
Graves)
41
Organisatsioonikultuu
ri tüübid (Desmond
Graves)
42
Olulised küsimused.
Milline on..
Hea ülemus
Hea alluv
Liikmete
prioriteet Edukas kollektiivi liige
Töötamise motiiv
Omavaheline koostöö
Konflikt
Otsustamine
-ühes või teises organisatsioonitüübis?
43
Hea
kultuuriga ettevõtted
Julgustati (riskima)
Soodustati initsiatiivi
Inimestesse suhtuti lugupidavalt
Töötajaid kaasati
Otsuseid langetati “rohujuure tasandil”
44
Geert Hofstede panus
Uuringud toimusid aastatel 1967-1983 (andmete kogumisest publitseeringuteni)
Töötas IBMi kontsernis (erinevates riikides)
117 100 küsimustikku
40 riiki ( ca 70 rahvuslikku piirkonda), hiljem veel 10 riiki
45
Hofstede
kultuurikäsitlus
INDIVIDUALISM -
KOLLEKTIVISM VÕIMUDISTANTS
EBAKINDLUSE VÄLTIMINE
MASKULIINSUS- FEMINIINSUS
46
Individualism-
kollektivism
46
Individualism-
kollektivism
That is the
degree to which individuals are
integrated into groups. On the individualist side we
find societies in which the ties
between individuals are loose: everyone is
expected to
look after him/
herself and his/her immediate family. On the collectivist
side, we find societies in which people from birth onwards are integrated into
strong , cohesive in-groups, often
extended families
(with uncles, aunts and grandparents) which
continue protecting
them in exchange for unquestioning loyalty.
Individualism prevails in
developed and
Western countries,
while Collectivism prevails in less developed and
Eastern countries;
Japan takes a
middle position on this dimension.
47
Maskuliinsus-
feminiinsus
The extent of emphasis on
work goals (earnings, advancement and assertiveness, as opposed to interpersonal goals (
friendly atmosphere,
getting along with the
boss ) and nurturance. The
first set of
values is thought to be associated with
males , while the
second more with females.
Masculinity is high in Japan, in some European countries like
Germany , Austria and Switzerland, and moderately high in Anglo
countries; it is low in
Nordic countries and in the
Netherlands and moderately low in some
Latin and
Asian countries like
France ,
Spain and Thailand.
48
Määramatuse
vältimine
The dimension deals with a society's
tolerance for uncertainty and
ambiguity . It indicates to what extent a culture programs its
members to feel either uncomfortable or comfortable in unstructured situations. Unstructured situations are
novel , unknown,
surprising,
different from usual. Uncertainty avoiding
cultures try to minimize the possibility of such situations by strict
laws and
rules ,
safety and
security measures, and on the
philosophical and
religious level by a
belief in absolute
Truth . The opposite type,
uncertainty accepting cultures, are more tolerant of
opinions different from what they are used to; they try to have as few rules as
possible, and on the philosophical and religious level they are relativist and
allow many currents to flow side by side.
–Uncertainty avoidance scores are
higher in Latin countries, in Japan, and in
German speaking countries, lower in Anglo, Nordic,
and
Chinese culture countries.
49
Määramatuse
vältimine
50
Võimudistants
That is the extent to which the less powerful members of organizations and
institutions (like the family) accept and
expect that
power is distributed unequally. This represents inequality (more versus less), but defined from
below , not from above. It suggests
that a society's level of inequality is endorsed by the followers as much as by the leaders.
Power
distance scores are high for Latin, Asian and African countries and smaller for
Germanic and Scandinavian countries.
That is the extent to which the less powerful members of organizations and institutions (like the family) accept and expect that
power is distributed unequally. This represents inequality (more versus less), but defined from below, not from above. It suggests
that a society's level of inequality is endorsed by the followers as much as by the leaders.
Power distance scores are high for Latin, Asian and African countries and smaller for Germanic and Scandinavian countries.
51
Võimudistants
52
Lühiajaline vs
pikaajaline
suundumus This fifth dimension was
found in a
study among students in 23 countries around the world, using a questionnaire designed by
Chinese scholars. It can be said to deal with Virtue regardless of Truth. Values associated with Long
Term Orientation are thrift
and perseverance; values associated with Short Term Orientation are
respect for
tradition , fulfilling
social obligations, and
protecting one's '
face '.
Both the positively and the negatively rated values of this dimension are found in the teachings of
Confucius, the most influential Chinese philosopher who lived around 500 B.C.;
however , the dimension also applies to countries
without a Confucian
heritage .
–A Long Term Orientation is mostly found in
East Asian countries, in particular in
China , Hong
Kong , Taiwan, Japan, and
South Korea
53
Hofstede käsitlus
riigiti
54
55
56
57
58
59
Organisatsiooni neli
arhetüüpi
60
Rahvusvaheline
juhtimine
Kohalike
olude tundmine Kliima, ajalugu ja kultuur- erinev tarbimine
Infrastruktuurid ja traditsioonid
Jaotuskanalid ja turundus
Seadused
Seadused
Omahind vs spetsiifiline toode
61
Elutempo erinevates
riikides
Predictors of
Pace :
Economic vitality: The more vital a city’s economy, the faster its pace of life.
Climate: Hotter
places are slower.
Cultural values: Individualistic cultures are faster
than those emphasizing collectivism.
Population
size : Bigger cities have faster paces.
62
63
64
65
66
Org-kultuuri 2
põhilist küsimust
Kellel on selles organisatsioonis õigus midagi otsustada, kelle käes on võim, mis määral on see võim koondunud ühte punkti, kui
tugev on organisatsiooni tsentraliseeritus;
Kui palju on reegleid ja protseduure, mida tuleb selles organisatsioonis järgida, kui
formaalne on asjaajamine, kui äge on
paberisõda, kui tugev on organisatsiooni formaliseeritus.
Kõik kommentaarid