50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 39 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-11-28
Kuupäev, millal dokument üles laeti
16 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Vilmps
Õppematerjali autor
seda hoidis ülal nn. istmikupolster. Seelik tihti slepiga. Revolutsiooni ajal siluett lihtsustus, istmepolster ja "täispuhutud" pihaosa kadusid, sall asendus õlarätiga. Seeliku ja jaki kombinatsioonid. Linnakodanike rõivastusest võeti lühike caraco jakk. Materjalid ühevärvilised ja siledad. Kanti mehelikumaid rõivaid redingotmantel, frakitaolised jakid, lisandiks jalutuskepp. Soengud ja peakatted. Rikaste soengud kogukad sajandi lõpuni. Kohevad vabalt langevad lokid. Kübarad suured, laia servaga, rikkalikult kaunistatud. Antiikstiilis rõivastus. Materjalid: siledad õhukesed valged kangad: musliin, batist, popeliin. Kleit lühikese pihaosaga, rinna alt vöötatud või kokku hoitud, suure dekolteega, varrukad lühikesed, sageli kroogitud, seelikuosa sirge ja drapeeritud, võis olla slepp: tänavakleitidel slepi pikkus kuni 6, pidulikel kleitidel kuni 14 küünart. Korsetti ei kantud, sageli loobuti ka särgi kandmisest.
Kübarad ja muud peakatted: Kreeta kultuuri peetakse kübarate väljamõtlejaks. Terrakotakujukestel on näha peakatte kaht enam levinud tegumoodi, millest üks võiks kuuluda järgulise seelikuga komplekti juurde ja näeb välja nagu tagurpidi pööratud lillepott; teine tuletab meelde baretti. Tekkis ka terve hulk teistsuguseid peakatteid, nagu kõrged, lamedad või teravatipulised kübarad, turbanid ja tanud. Mõnikord oli kübara küljes valgeid või musti kaunistusi. Kultusstseremooniate jaoks kehtis oma kübaraetikett, mis nägi ette kas tiaara, pottmütsi või lameda ümmarguse kübara kandmist. Mehed kandsid Minose kultuuri hilisel ajajärgul baretitaolist peakatet. MuinasKreeka. Kreeklased on jäänud ajalukku kui uuendajad paljudel erinevatel elualadel. Kõige
Kübarad ja muud peakatted: Kreeta kultuuri peetakse kübarate väljamõtlejaks. Terrakotakujukestel on näha peakatte kaht enam levinud tegumoodi, millest üks võiks kuuluda järgulise seelikuga komplekti juurde ja näeb välja nagu tagurpidi pööratud lillepott; teine tuletab meelde baretti. Tekkis ka terve hulk teistsuguseid peakatteid, nagu kõrged, lamedad või teravatipulised kübarad, turbanid ja tanud. Mõnikord oli kübara küljes valgeid või musti kaunistusi. Kultusstseremooniate jaoks kehtis oma kübaraetikett, mis nägi ette kas tiaara, pottmütsi või lameda ümmarguse kübara kandmist. Mehed kandsid Minose kultuuri hilisel ajajärgul baretitaolist peakatet. MuinasKreeka. Kreeklased on jäänud ajalukku kui uuendajad paljudel erinevatel elualadel. Kõige
Ülerõivana kandsid ka naised houppelandi. See oli valmistatu paksudest tihedatest kangastest - kalevist, sametist, paksust siidist. Naiste houppelande oli vööjoonelt läbi lõigatud. Pihaosa oli lühike ja liibuv, seelikuosa alt laienev ja slepiga, varrukad pikad ja hästi laiad. Kaunistusena kasutati teist värvi voodrit ja figuurseid servi Peakatetest olid levinud kuni 70 cm kõrgused koonilised kübarad, mida nimetati hennin. Hennin oli kaetud looriga. Koonus oli seda pikem, mida tähtsamal positsioonil asus daam. Kanti ka sarvtanusid RIIETUS MEHED 12. saj. alguses kandsid mehed pikka, laiade pikkade varrukatega tuunikat. Seda kanti vööga. Ülerõivaks oli pikk poolringikujuline keep 12. saj. keskel kandsid mehed villast või linast, põlvini ulatuvat särki. Särgi kaelus oli kroogitud. Selle peal kanti pahkluudeni ulatuvat alustuunikat. Alustuunika peal kanti lühikest, vööga
SOENGUKUNSTI AJALUGU Sissejuhatus Soeng tekkis enne rõivastust. Lihtne moodus nahast rihmaga seoti juuksed kinni, et nad ei segaks. Mehed kandsid pikki lahtiseid juukseid, mida seoti vahel kinni. Naised punusid patse või keerasid žgutte. Kaunistati lilledega. Aafrika Lastel tüdrukutel ja poistel aeti juuksed maha. Noormehed ja neiud punusid peenikesi patsikesi. Soengud sõltusid hõimu eluviisidest. SIILIOKKAD, HORISONTAALSED JA VERTIKAALSED READ, OSA PEAD AETI PALJAKS. ABIELLUMISE SOENGUD (juuksepilv) PUURIIT (juuksed keerati ümber puupulga ja asetati ridadesse) SOENGUTAVAD Isa suremisel peres, siis korjati tema peakattesse kogu küla juuksed ja anti edasi kadunu pojale soo jätkamiseks Mõnedel hõimudel olid professionaalsed juuksurid, kelle kohustuste juurde käis ka arsti kutse. Indiaanlased Lihtsad
Juuksed kasvatati pikemaks, kanti erinevaid soenguid. Kanti patse ja värviliste paeltega kokkuseotud juukseid, mida kaunistati ka vääriskividega. Esines nii metsikuid salkus soenguid kui korrapäraseid lokke. Juuksed võisid ühel pool pead olla pikemad kui teisel. Meeste uhkuseks olid ülespoole keeratud otstega vuntsid ja lühike lõuahabe. 6 Peakatetest oli levinuim pehme laiaääreline kübar, mida kaunistati jaanalinnusulgedega, aga ka lintide ja vääriskividega. Lisanditena kanti kindaid ja mõõgarihma ehk särpi. See seoti diagonaalis üle parema õla kuue peale nii et oli mugav parema käega vasakult puusalt mõõka haarata. Naisterõivastus Inglismaal püsis Hispaania õukonnamood 17. saj. keskpaigani. Põhjuseks oli see, et oma eluajal keelas kuninganna Elisabeth kõigil teistel kanda endaga sarnaseid rõivaid
a BAROKK Rõivastus 1618-1648 - kadus korsett 1600. a - elegantne ja mõõdukas - pehmed pitskraed - kunstsünnimärk, mask - siid ja pits - moodsad lisandid Mehed: - ,,musketär" - olulised kraed ja kätised - lehterservadega saapad, kõrged kontsad, kannused - paeltega kokkuseotu juuksed, pats, vuntsid ja lühike lõuahabe - laiaääreline jaanalinnusulgedega kaunistatud kübar Naised: - puusapadi, mitu seelikud üksteise peal - sügav neljakandiline dekoltee, püstkrae - madal soeng 17. saj. Rõivastus 17. saj. keskpaigas keskpaik Mehed: - alusseelik püksid, põlvpüksid, särk, jakk, sukad, jalutuskepp - rosettidega kaunistatud kingad - suurte lokkidega parukad Naised: - kaks kleiti üksteise peal - dekoltee õlgu paljaksjättev
Eesti Kunsti Akadeemia Avatud Akadeemia Kostüümiajalugu 15 sajand ehk vararenessansi rõivastus Juhendaja: Ene Lamp Koostas: Kairi Katmann Moestilistika I Tallinn 2009 1 Renessaansi ajalugu Rohkete sõdadega keskajale järgnes luksuslik, kultuuriliselt õitsev renessaans ehk taassünd. Teadlaste arvates lõppes keskaeg 14 sajandi lõpus. Renessaansi sündi ja kohta peetakse 14 sajandi lõppu 15 sajand algust Firenzest Itaalias ja levis hiljem üle kogu Euroopa. Renessaansi hiilge aeg saabus 15 sajandi lõpus ja kehtis 16 sajandi lõpuni. Suurimaks mõjutajaks renessaansi ajal oli Itaalia. Selle maa kunsti, arhitektuuri ja moeideaalid võeti mujal heameelega vastu. Aga kõige tegusamaeks kohtadeks jäid ikka Flandria, Kesk ja Põhja Itaalia rikkamad linnri
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid