Tasuta
Faili alla laadimine on tasuta
~ 50 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2018-04-23
Kuupäev, millal dokument üles laeti
11 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
luuavarrevabrik
Õppematerjali autor
Seelik puusadelt liibuv ja alt laienev, hiljem ka klosslõikeline. 90-ndatel astusid meedikud välja korseti kandmise vastu ja pakkusid välja uue, reformistliku rõivastuse stiili. See aga ei levinud, kuna ei olnud ilus. 16 Kokkuvõte Mida tulevikule lähemale rõivamoed hakkavad liikuma, tekib neis väga palju muutusi. Iga sajand saab tähtsamaks moeks jälle mingi erakordne stiil. 19. Sajand muutusid seelikud kitsamast laiemaks ja siis jälle kitsamaks. 19. Sajand on väga muutliku rõiva moega. 17 Kasutatud kirjand Mait Kõiv, Ain Mäesalu, Krista Piirimäe, Märt Tänava "Inimene, ühiskond, kultuur" Umbreto Eco " Ilu ajalugu" Giovanni Caselli "Elu läbi sajandite" Browyn Cosgrave "Rõivas & mood arengulugu" http://www.tdl.ee/~anu/kunstiajalugu/romantism.htm http://www.kirss.net/index
Barokkajastu Ajalooline ülevaade Barokk oli kunstistiil, mis valitses Euroopas umbes 1600-1750 a. Sõna "barocco" oli algselt juveliirikunsti termin, mis portugali keeles tähendab korrapäratut poolümmargust pärlit. Sõna "barokk" hakati kunstistiili üldnimetusena kasutama alates 19. saj. Barokkstiil tekkis ja arenes Itaalias, Hispaanias ja Flandrias, rõivamoe dikteerijaks sai Prantsusmaa. Barokile on iseloomulikud rahutus, tundepaisutus, teatraalne efektsus. Peamise kunstiliigina arenes arhitektuur, kujundati suurejoonelisi paleeansambleid: Versailles Prantsusmaal, Petrodvorets Venemaal, Belvedere Austrias. Eelistati tugevaid värvusi, värvilist kivi ja kullatud pronksi. Hooneid kaunistati rikkalikult ornamentide, reljeefide, kujude ja sageli väänlevate sammastega. Moodustusid eredad valguse ja varju kontrastid. Eesti barokkehitised on rangemas nn."põhjamaade barokkstiilis". Tuntuim barokkehitis Eestis on Kadrioru loss. Kujutavas kunstis o
Kreekaski. Aastail 700575 eKr on Kreeka kitooni juurde kandsid naised sarlakpunast keepi. Üks hauakambrimaaling kujutab naist pikas õhukeses tuunikas, mille peal on teine, dekoratiivsete kantidega kaeluses, allääres ja küünarnukkideni ulatuvate varrukate suudes. Naised kandsid rätikuid ümber keha nagu mehed himatione või siis peas, nurgad üle õlgade heidetud. Meeste riietus: 7.sajandil eKr sai meete põhiriietuseks lühike seelik ja Tkujuline tuunika. Sajand hiljem oli selleks pahkluudeni ulatuv kreeka tüüpi tuunika, mida kaunistasid geomeetrilised kujundid. Mõlema soo poolt kantav lacerna oli lühike kitsas villane keep; mõnikord kandsid mehed selle asemel erksavärvilisi salle. Kõrgel ametikohal olevad mehed kandsid kandilist rätikut või lühikest ruudulist mantlit. 6.sajandi keskpaigas eKr andis keep teed lühikesele poolringikujulisele tebennale, mis mähiti parema kaenla alt läbi üle vasaku õla
Kreekaski. Aastail 700575 eKr on Kreeka kitooni juurde kandsid naised sarlakpunast keepi. Üks hauakambrimaaling kujutab naist pikas õhukeses tuunikas, mille peal on teine, dekoratiivsete kantidega kaeluses, allääres ja küünarnukkideni ulatuvate varrukate suudes. Naised kandsid rätikuid ümber keha nagu mehed himatione või siis peas, nurgad üle õlgade heidetud. Meeste riietus: 7.sajandil eKr sai meete põhiriietuseks lühike seelik ja Tkujuline tuunika. Sajand hiljem oli selleks pahkluudeni ulatuv kreeka tüüpi tuunika, mida kaunistasid geomeetrilised kujundid. Mõlema soo poolt kantav lacerna oli lühike kitsas villane keep; mõnikord kandsid mehed selle asemel erksavärvilisi salle. Kõrgel ametikohal olevad mehed kandsid kandilist rätikut või lühikest ruudulist mantlit. 6.sajandi keskpaigas eKr andis keep teed lühikesele poolringikujulisele tebennale, mis mähiti parema kaenla alt läbi üle vasaku õla
TALLINNA ÜLIKOOL Kunstide Instituut Tööõpetuse osakond Jekaterina Kudenko KUKKB-2 Rõivastiilide kronoloogiline ülevaatetabel Koostaja: Kudenko Jekaterina Juhendaja: PhD Ene Lind Tallinn 2014 eKr ÜRGAEG Ürdaeg Rõivastus: loomanahad, erinevad taimsed kiud Ehted: luudest-, teokarpidest keed 2778. a eKr MUINAS-EGIPTUS Vana riigi periood Vana riigi periood (2778-2263 a eKr) - rõivad on hästi tugevast ja paksust linast - proportsioonid olid mõlema soo puhul ühesugused - palju eh
Naise rõivastus pidi olema talle kauniks vutlariks ja samal ajal looma ettekujutuse naise ebamaisest ilust, mis väljendus näojoonte omapärases harmoonias. Naised kandsid alusrõivana tuunikat, selle peal stoolat, ülerõivana paludamentumit, pallat või paenulat ning peakatet. Peakattena kandsid naised polsterdatud rulli ja looriga mütsi. ROMAANI STIIL Romaani stiil oli esimene keskaja kunstistiil Lääne-Euroopas, tekkis umbes 10. saj. ja püsis gootika tekkimiseni Prantsusmaal 12. saj., Saksamaal 13. saj. keskpaigani. Kiriku mõjul peeti romaani ajastul inimese keha patuseks ja seda pidi rõivastusega korralikult varjama. Naised kandsid üksteise peal kahte kleiti, mantlit ja peas rätikut. Alumine kleit oli T-lõikeline, ulatus maani, sellel olid pikad ja kitsad varrukad. Pealmine kleit oli samasuguse lõikega kuid laiem, laiemate ja lühemate varrukatega. Rõivatus oli erksavärviline, kuid ei liibunud üldse kehale, vööd ei kantud
RENESSANSS 15. - 16. sajand ISELOOMUSTUS Kõrgkeskajale järgnenud periood Euroopa kultuuriloos Renessanss ehk tasssünd sai alguse hiliskeskaegsest Itaaliast huvi suurenemisega klassikalise arhitektuuri ja skulptuuri vastu ning muutus jõudu kogudes kogu Euroopat haaravaks võimsaks kultuuriliseks ja intellektuaalseks liikumiseks. Renessanss tähendas Euroopale kaubanduse levikut, leiutisi ja maadeavastusi. Kuigi paberi kättesaadavus ja trükikunsti leiutamine kiirendasid ideede levikut, ei olnud muutused kõikjal samasugused. Kujutavas kunstis ja kirjanduses oli renessansskultuuris esil peamiselt Itaalia, muusikas aga Madalmaad Renessansiajal hakati uuesti uurima vahepeal unustusse jäänud antiikaja kunsti, kirjandust, filosoofiat ja igapäevaelu. Renessansikultuur tajus end antiikkultuuri taassünnina, mis ei tähenda siiski, et renessansiaja inimmõtte areng piirdunuks ainult vana meeldetuletamisega. Antiikaja ja renessansi vahele jäänud ajastut ISELOOMUSTUS Ajastut ise
RIIETUS KESKAJAL Referaat 2016 Sisukord Sisukord ................................................................................................................2 Riietus keskajal üldiselt ........................................................................................3 Keskaja mehed ja nende riided .............................................................................4 Keskaja naised ja nende riietus(ehted, meik, kleidid) ...........................................5 Allikad ...................................................................................................................6 2 Riietus keskajal üldiselt Keskajal oli riietus väga tähtis, tuli kanda oma seisusele vastavat riietust, teise seisuse riitete kand
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid