Mis veebilehti külastad? Anna Teada Sulge
Facebook Like
Küsitlus


Uurimustöö: ILU, RÕIVASTUS JA MOOD LÄBI AEGADE.. (6)

4 HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas olla ilus ?
 
Säutsu twitteris
Retla Kool



Uurimistöö: Ilu, rõivastus ja mood läbi aegade.



Anni Ruugla


8.klass
Juhendaja :
õp. Liivi Vassar



Retla 2007

Sissejuhatus.
Kuidas olla ilus? See on küsimus, mis on vaevanud inimesi aegaade algusest. Alljärgnevas uurimuses püüangi vastust leida sellele küsimusele, mida on teinud inimesed selleks, et olla ilusad.











Sisukord.
Muinas- Egiptus .........................................................................................................................lk 4.
Kreeta . ........................................................................................................................................lk 8.
Muinas-Kreeka.........................................................................................................................lk 12.
Etruskid .....................................................................................................................................lk 16.
Muinas- Rooma .........................................................................................................................lk 18.
Bütsants.....................................................................................................................................lk 23.
Keskaeg .....................................................................................................................................lk 26.
Renessansiajastu.......................................................................................................................lk 31.
Barokiajastu ..............................................................................................................................lk 35.
18.sajand....................................................................................................................................lk 39.
19.sajand....................................................................................................................................lk 43.
20.sajand....................................................................................................................................lk 45.







Muinas-Egiptus.
Inimkultuuri häll oli teatavisti soojades maades. Seepärast polnud ka riietusel esialgu tarbefunktsiooni, vaid eeskätt dekoratiivne ja sümboolne tähendus. Mainas-Egiptus oli üks esimesi tsivilisatsioone ja kuna sealne kliima on kuum ja maapind kuiv, siis on sellest ajast säilinud palju riideid , ehteid ja kunstiesemeid peaaegu muutumatul kujul.
Rõivamood muutus Muinas-Egiptuses aegade jooksul äärmiselt vähe ning alati kanti kõrvuti uutega ka endisi rõivaesemeid. Algselt oli rõivaste lõige äärmiselt algeline, enamasti ebakorrapärase kolmnurga kujuline. Kuumast kliimast olenevalt pidi kehakate täitma kolme põhinõuet: olema avar, napp ja kerge. Ülakeha võisid soovi korral katmata jätta nii mehed, kui ka naised , kuid enamasti katsid naised oma ülakeha küllalt sagedalt. Alastikultuuri siiski ei viljeldud, kuna seda peeti amoraalseks ja alamklassile sobivaks , mistõttu käisid alasti vaid lapsed, orjad ja lihtrahvas.
Valge linane skenti- meeste lühike mähkseelik ja kalasiris- pikk liibuv tuppkleit, mida peamiselt kandsid naised- ning muud seda liiki lihtsad rõivaesemed olid need, millest tänapäevane rõivas kui selline sai alguse ja hakkas edasi arenema. Rõivaesemete proportsioonid olid mõlema soo puhul peaaegu ühesugused, erinevus seisnes rõhuasetuses. Naiste rüü taljejoon oli viidud kõrgele rinna alla, meeste kehakate rõhutas aga puusapiirkonda. Naiste kalasiris oli tihedalt liibuv, meeste skenti võimaldas aga vabamat ja kiiremat liikumist, mis viitab meeste aktiivsemale eluviisile.
Naiste riietus:
Kuni 18.dünastia aegadeni kandsid naised kalasirist. Riietusese algas rindade alt ja ulatus peaaegu pahkluudeni, üleval hoidsid seda kaks õlapaela. Kõik arheoloogide poolt leitud rõivad on üsna ühesugused, ilmselt lõigatud pikast toruks õmmeldud kangast . Seinamaalidel ja skulptuuridel on rõivaid kujutatud mitmekesisema tegumoega. Mõned neist varjavad rinnad , teised ulatuvad kuni kaelani, mõnedele on moodustatud varrukad , teistele jällegi vaid üksainus õlapael. Naiste kerged õlasallid kaitsesid päev päikese eest, õhtul aga külma eest.
Teistel joonistel on kujutatud kahest eraldi osast koosnevat rõivakomplekti. Peenikeste nööridega ümber keha kinnituv ülaosa on lühike ja liibuv, kitsaste varrukatega ning väljalõikega nii rinnal kui seljal . Seelik oli lai ja horisontaalsete voltidega.
Vaaraode ja ülikute naisi on kujutatud ka volditud ja tärgeldatud pleegitatud linasest rüüdes. Võib ette kujutada kui suurt vaeva nõudis teenijatelt nende rõivaste hooldamine.
Suurimad muutused nii rõivamoes kui usundis toimusid 18.dünastia valitsemisajal. Maalingud kujutavad vaarao naist Norfretet ja tema kuut tütart pikkades voogavates rüüdes. Tütred on leidnud jäädvustamist ka viisil, mida meie nimetame erootiliseks- rõhutatud on nende kehavormide naiselikkust. Ka pärast 18.dünastia lõppu püsis naiste rõivamood samal kujul.
Meeste riietus:
Meeste traditsiooniliseks riituseks oli skenti- lihtne, ümber puusade mähitud ja ees niiviisi sõlme seotud lühike seelik, et kangaotsad jäid ette voltide vahele rippu. Algselt valmistati skentisid loomanahast või pargitud nahast , hiljem hakati valmistama õhemast, enamasti linasest valmistatuid. Sõdalaste rüü võis olla tehtud ka värvilisest kangast või kaunistatud pealeõmmeldud triipudega. Vaaraosid kujutati mõnikord skenti tagaküljele riputatud lõvisabaga.
Ajapikku muutus skenti lõige kandilisemaks, ka hakati kangast tärgeldamise abil jäigemaks muutma sihiga tekitada esiküljele väljaulatuv kolmnurk . Kehakatte esikülje rõhutamine muutus üldiseks nähtuseks. Genitaalidele tähelepane tõmbamine põhines selle kehapiirkonna pühadusel seoses tähtsa rolliga soojätkamisel. Niudepiirkonda rõhutati ka vöökohast allapoole suunduvate voltidega.
Meeste rõivastus arenes järk-järgult edasi ja üks esimesi moeuuendusi oli niudeseelik. Niudeseelik oli lühikesest skentist pikem, ning selle pealmine serv oli jäetud nii pikaks, et see ulatub üle rinna ja vasaku õla.
Keskmise riigi ajastul kandsid mehed niudeseeliku peal teist , pikemat seelikut. See kujutas endast nelinurkset linast kangatükki, mille pikkus varieerus reie keskosast kuni sääremarjani ning võis olla kinnitatud dekoratiivse vööga.
Tuunika ja pika hõlsti tekkimise ajendiks peetakse sisse rännanud Süüria kangrute kudumistehnika parandamist. Tuunika kujutas endast lühikest varrukatega särki, mida võis kanda skenti peal. Hõlst oli keerukama tegumoega ning selle jaoks vajati tulevasest kandjast ligi kaks korda pikemat kangatükki. Vöökohast kokku tõmmatud hõlsti kaeluseava oli suur, nii rüü ise kui varrukad olid väga laiad . Seda rõivast peetakse egiptlaste kõige ebaharilikumaks kehakatteks. Kanti ka lihtsat rõivast , milleks oli drapeeritud ja üle õla visatud kangatükk, mida hoidis kinni fibula - meie sõle taoline kinnitusnõel.
Kangad ja värvid:
Egiptlaste riietus peegeldas ühiskonna ranget hierarhiat ja eristas privilegeeritud klassid lihtrahvast. Isiku positsiooni aga ei paljastanud mitte rõiva lõige, mis oli kõigil ühesugune, vaid hoopiski kangas . Mida kõrgem oli isiku positsioon ühiskonnas, seda kallimast kangast rõivaid tohtis ta kanda.Vaarao skenti tehti kõige peenemast linasest, kullaga läbi kootud kangast. Lihtkodaniku kehakatte materjaliks oli robustsem taimekiud või nahk, sotsiaalset kuuluvust näitas ka kanga koemuster.
Muinasegiptlaste meeliskangakas oli linane, millel olid kõik kuuma kliima jaoks vajalikud omadused. Linakiust sai kududa õhukest ja kerget, õhku hästi läbi laskvat kangast, mida oli hõlbus ümber keha mähkida. Peseminegi oli lihtne. Alguses oli kangaid tehtud igasuguste hõlpsasti kättesaadavate rohttaimede kiust, pruukides egiptlaste endi välja mõeldud võtteid. Hilisemaltel aastatel, kui kogu riigis olid rajatud korralikud niisutussüsteemid, sai kanga põhiliseks tooraineks lina.
Värvide kasutamine rajanes nende sümboolsele tähendusele. Nii tähendas roheline elu ja noorust , kollane oli aga kulla, igavesti elavate jumalate ihu värv. Harva esines rõivastes musta, küll aga kasutati seda parukate tegemisel. Õnne ja rõõmu sümbol valge oli egiptlaste riietuses väga tavaline, kuigi see valik tulenes osalselt ka praktilistest põhjustest. Linane ei värvu just hõlpsasti ning suurem osa kangaid kooti pleegitatud värvimata linakiust. Kangaste värvimine loodusvärvidega on muide just egiptlaste leiutis . Neil õnnestus leiutada ka keeruline tehnoloogia , mis lubas linakiudu värvida siniseks ; seda vajati orjade kehakatte tarvis. Punast värvainet saadi mitmetest taimedest , nagu näiteks alkanna, punavärvik ning värvohakas. Kuningate tuunikateks ja kinnasteks värviti kuldset lõnga. Värvida osati isegi nahka, mida esines punases, kollases ja rohelises toonis.
Ehted ja kaunistused:
Egiptuse käsitöölised ja kunstnikud tegid oma parimad ehted kullast , mida kaevandati idapoolses kõrbes ja Nuubias. Kullaga raamistati lasuurkive, türkiise, ametüste ja teisi vääriskive ning tulemuseks saadi kaunid kaelaehted, käevõrud ja sõrmused. Juveele paigutati ka puu- ja klaas-ümbrisesse, õhukese lehtkullaga kaunistati puukujusid, kiivreid ja mööblit.
Jalanõud:Vanim teadaolev jalats on sandaal , mida peetakse kõrbe jaoks ideaalseks. Tald kaitseb jalga kõrvatavkuuma liiva eest, jalalaba saab aga piisavalt õhku. Egiptuse sandaal koosnes tallast ja kahest rihmast. Üks rihm kulges suure ja sellele järgneva varba vahelt läbi ning ühines seejärel üle jalavõlvi mineva rihmaga. Nii meeste kui naiste saandaalide materjaliks või olla puit, papüürus, kitsenahk või palmikiud. Jalatsid olid garderoobi kõige väärtuslikumad esemed.
Ilu ja hügieen:
Egiptlased suhtusid puhtusepidamisse suure tähelepanuga, mis võis olla ka soojast kliimast tekkinud otsesest vajadusest sõltuv. Muinasegiptlastelt on alguse saanud nii mõnedki tänapäevased iluprotseduurid. Nii kujutab ühe umbes 2400 aastate eKr elanud üliku haukambri seinal olev olev reljeef pediküüri. Kuninganna Nitokris olevat väitnud, et naine peab igal hommikul vannis käima ning saledana püsimiseks laskma end iga päev masseerida. Küünarnukkide ja põlvede paksenenud nahka hõõruti pimsskiviga, päikesepõletust ja putukahammustusi raviti aroomiõlidega. Keha hooldamiseks olid kasutusel segud , mille koostises võis olla mett, kaltsiiti ja soola, igapäevane keha õlitamine säilitas naha elastse ja õrnana. Leiud tõestavad, et keha hõõruti ka jaanikaunade pulbriga, higistavatesse kohtadesse pandi aga viiruki ja kaerajahu segust valmistatud pallikesi. Hammaste puhastamiseks närisid egiptlased Sudaanis ja Lõuna-Egiptuses kasvava puu Salvadora persica juuri, hingeõhu aga hoidsid värske piima kuristamise, lõhnavate ürtide ja viirukite närimisega.
19.sajandi väljakaevamised annavad tunnistust suurest tähelepanust, mida muinasegiptlased pöörasid oma välimusele. On leitud mitmesuguseid karbikesi, raseerimisvahendeid, palmilehvikuid, elevandiluust kamme, peegleid ja purgikesi. Peegleid tehti poleeritud metallist, raamid olid valmistatud puidust, pronksist , elevandiluust või keraamikast.
Kosmeetikume kasutasid nii mehed kui naised. Naised värvisid näo kollase ookriga heledamaks, mehed aga tumedamaks oranzika värvi abil. Silmade rõhutamiseks kasutati kas musta antimonipulbrit või peeneks hõõrutud rohelist malahhiiti, mida toodi egiptusesse Siinai mägismaalt. Kulme toonitati halli puudriga. Väga popuularne oli pealekantav punane huulevärv, mida saadi rasvale ookri lisamisel, ning põsepuna, mis leidis kasutamist ka nahadefektide varjamisel. Tarvitusel olid ka oranz huulevärv ja näo valge alusvärv. Kortsude silumiseks määriti näole segu taimeõlidest, viirukiklistiirist, vahast ja rohttaimedest. Egiptlaste küüsi kattev punane värv oli tõenäoliselt henna. Mõlema soo esindajatel on leitud tätoveeringuid nii näolt kui kehalt, kusjuures on võimalik, et pigmenti osati juba naha alla viia.
Parfüüme ja minke segasid preestrid , kes hoidsid oma retsepte saladuses ning loovutasid neid ainult väga kalli raha eest. Lõhnaaineteks olid taimedest ja lilledest saadud aroomiõlid, millele lisati muid õlisid ja rasvu.
Soengud ja peakatted :
Juuste eest hoolitsemine oli hea väljanägemise vaevarikkaim osa. Egiptlased, nii mehed, kui naised nägid palju vaeva, et nende juuksed oleksid puhtad, lõhnastatud ja korras. Hauakambritest on leitud niihästi juuksehooldusvahendite retsepte kui õpetusi mitmesuguste probleemide kõrvaldamiseks. Vaigust ja mesilasvahast segati kokku algelisi soengufiksaatoreid. Püüti leida tõhusaid vahendeid nii kiilaspäisuse kui hallide juuste vastu. Juuksekarvu loodeti taastada paljakule asetatud hakitud salatilehtedega, halle juukseid pidi aga uuesti mustaks tegema musta härja veri , mis aeti koos õliga kuumaks, jahutati ja kanti juustele. Usuti , et härja must karv suudab taastada ka inimese juuksevärvi.
Kui riietuses näitas kandja sotsiaalset staatust kangas, tegi juuste puhul seda soeng . Kuna kliima oli palav , siis ajasid jõukamad inimesed oma pea paljaks ja kandsid parukaid . Parukate valmistamiseks kasutati juukseid, loomakarvu või taimekiude ja värviti need tumedaks. Parukaid hooldasid ja kammisid orjad.
Soenguid kaunistati enamasti kuldsete lintidega. Vaaraode peakatted sisaldasid palju sümboolikat ja lõpuks jõudsid lausa ekstravagantsete proportsioonideni. Praktilist eesmärki teenis seevastu laialt levinud suur riidest peakate klaft, mis kaitses kandjat Egiptuse lõõmava päikese eest.
Kreeta.
Pronksiajasti Kreeta ehk Minose Kreeta kultuuri peetakse Euroopa esimeseks tsivilisatsiooniks. Kreeta mõõduskas, niiskevõitu kliima on põhjuseks , miks ainsatki Minose kultuuri rõivaeset pole meie päevini säilinud. Kogu teave minoslaste riietumise kohta pärineb pisiplastikast, vaasimaalingutelt ja freskodelt, mis küll reedavad üht-teist, kuid ei võimalda täpselt teada saada, mida tegelikult kanti. Kreeta rõiva mõjud jõudsid Musta mere kallastele, Vahemere idaregioonidesse ja isegi Sise- Aasia mõnedele aladele . Minose rõivastumisstiili peetakse üheks neist neljast erinevast stiilist, mille põhjal kujunes Muinas-Kreeka riietus.
Naiste riietus:
Kreeta tsivilastsiooni varasel ajajärgul jandsid naised tõenäoliselt puusapõllesid, mis olid meeste omadest pikemad ja sarnanesid pigem seelikuga. Ajapikku tekkis sellest rõivatükist seeliku peal kantav ümara lõikega põll.
Algselt oli rüü alaosaks volangidega seelik, mida sai pingutada kõrkjatest, puust või metallist võrudele- see oli esimene algeline krinoliinseelik. Pihikutaoline ülaosa kujunes ilmselt ümber keha mähitud ja pihaosas vööga tugevasti kokku tõmmatud jäigast rätikust, mis moodustas küll kaela ümber kõrge krae , jättis aga rinnad katmata ja isegi toetas neid altpoolt. Seda rüüd kanti sageli koos teravatipulise peakattega.
18.sajandi eKr alguseks läks moodi alt laienev kellukesekujuline seelik, mida võib korduvalt näha maojumalanna kehakattena. Seelik muutus vähehaaval detailirohkemaks , kattus tikandite ja värvikate kaunistustega, misjärel ilmusid ka uhked voldid ja volangid. Viimased olid mustrilise riide ribad , mis üksteist osaliselt katsid ja moodustasid helesinise, pruuni ja beezi ruudustiku.
Hilise Minose kultuuri naiste riietuseks oli varasemast erinev. Tihedalt liibuv pihaosa jättis rinnad katmata ja kinnitus nende alt nööridega, mõnikord kanti selle peal läbipaistvat boolerojakikest. Varrukad ulatusid küünarnukkideni ja olid kas liibuvad, puhvis või nn lambakintsu tegumoega- ülevalt puhvis ja alt liibuvad. Varrukad püsisid üleval kaela taha kinnituvate palte või seljal ristuvate õlapaeltega. Kanti pihast sisse võetud pihikuid, millel võis olla mite üksteist osaliselt katvat järku. Sellesse ajastusse kuulub ka seelik, mille peal oli jäigast materjalist ümmargune põll.
Ekstravagantsuses saavutas Minose rõivastus haripunkti aastail 1700-1500 eKr. Garderoobi põhivarustusse kuulusid keep , põll, pihikud, püksseelikud ja suur hulk kübaraid. Kangad oli uhked, kangad olid erksat värvi- nagu punane, kollane, sinine ja purpurpunane.
Meeste riietus:
Kõik mehed, olenemata sünnipärast ja seisundist võisid soovi korral alasti ringi liikuda. Kehakatetest eelistati lühikesi seelikuid nagu dünastiate-eelses Egiptuses või vöö külge kinnitatud põllesid.
Üheks põhiliseks rõivatükiks oli niudevöö, mis võis olla tehtud pehmemast kangast nagu linane, või ka jäigemast materjalist nagu villane või nahk. Ühe tegumoe puhul koguti kangas selja peal kokku pikaks längus teravikus, mis meenutas püstist loomasaba. Mõnikord kanti alumise niudevöö peal veel teist, poole reieni ulatuvat, kuid tagumine pool ees, nii jäi üks teravik ette ja teine selja taha. Meeste ülakeha oli katmata.
Minose meeste sipelgapihtasid rõhutasid spiraali- ja rosetimustriga riidest tugevasti kinni tõmmatud vööd. Kanti ka niudeseelikuid, mis hilisel ajastu ulatusid poole reieni. Nende juurde kuulus helmestega kaunistatud raske tutt. Geomeetrilised kujundid ja erksad värvid olid kasutuses ka meestemoes.
Kultustseremooniatel kandsid printsid, ülikud, preestrid, preestrinnad ja mõnikord ka kõrgest seisusest naised eredavärvilist pikka rüüd ehk kitooni. Sirgelõikeline kitoon kattis keha kaelast kuni sääremarja või pahkluuni. Jahedamal ajal kaitses külma eest muu riietuse peal kantav villane või loomanahkne keep või lühike peleriin.
Jalanõud:
Ülikud kandsid väljas jalatseid, kuid arheoloogide arvates oldi ruumides paljajalu . Knossose palee treppide astmed on kulunud läveni, kuid edasi enam mitte. See viitab võimalusele, et lävel võeti jalad paljaks. Jalatsitest tunti susse, mokassiinilaadseid sokke, pahkluude ümber kinnituvaid sandaale, mille rihmad olid vahel helmestega kaunistatud, ning kõrgeid reisisaapaid. Mehed kandsid ka punasest või valgest nahast ning seemisnahast poolsaapaid, naised kõrgeid saapaid ning kontsaga kingi .
Kangad:
Varase järgu kreetalased kandsid loomanahku, kuid juba 3500 aastat eKr oskasid nad kududa linast, hiljem ka villast kangast. Lõnga kedrati Knossoses niihästi töökodades kui kodudes, värvimisega tegelesid aga elukutselised värvalid. Rõivaid kaunistas tikand , mis sai eriti armastatuks hilisel ajastul. Lemmikmotiivideks olis lihtne joonmuster, lilled, krookusevanikud, linnud ja kalad .
Ehted:
Minose naisi on kujutatud kandmas pikki peenikesi kaelakeesid, mis olid mõnikord kuni kolm korda ümber kaela keeratud. Kanti ka sõrmuseid, rippuvaid kuldkõrvarõngaid ja mitmesuguseid ripatseid. Hilisema ajajärgu kullassepad valmistasid juba inimese- ja loomakujutistega ehteid. Ehetesse olid kiindunud ka Minose mehed, kelle puusapõlle esiosas võis näha helmestest võrku. Meeste käevõrud olid tihti kaunistatud graveeritud ornamentidega ning neid lükiti käsivarrele ühekorraga mitu.
Tavalise minoslase kaelakee oli valmistatud kivikestest, rikkad aga uhkustasid ehetega mis olid valmistatud poolvääriskividest ja millele oli lisatud ametüstist, mäekristallist ja ahhaadist helmeid. Naised kandsid kullast rinnaehteid millel oli kujutatud jahistseene. Juuste kinnitamiseks pruugiti kullast ja vasest nõelu. Naiste rõivastele ilmusid kullast puulehe - või loomakujulised nööbid. Väljakaevamistel on leitud ka graveeritud kujutistega gemme, mis olid kasutusel pitserina.
Ilu ja hügieen:
Minoslased jälgisid rangeid hügieenireegleid. Nii mehed kui naised võtsid iga päev vanni ja võidsid end õlidega, hoidmaks nahka pehmena, mehed raseerisid näo paljaks. Tihe kaubavahetus Egiptusega viis sealsete iluvahendite ülevõtmisele.
Soengud olid tohti keerulised. Naised kandised kas seljale langevat pikka hobusesaba, palmikuid või lainesse koolutatud juukseid. Mõnikord oli soengu eripäraks kõrva kohalt alla rippuv lokk, vahel oli neid koguni kaks. Juuksed võisid olla paelaga kuklasse kinnitatud, nii et nägu jäi katamata. 17.sajandi paiku eKr hakati juuste kinnitamiseks kasutama laubapaela, mida säilinud joonistel võime näha ka lilledega kaunistatult. Kõrges seisuses naised kandsid juustes kuldehteid, juuksenõelad olid vasest või kullast. Rikkalikult pärlite ja vääriskividega kaunistatud soenguid hoidis koos kuldniitidest põimitud võrkpitsist juuksepael või väike kuldkroon . Alternatiivvariandis olid helmestega läbi põimitud palmikud. Hilise ajajärgu levinuimaks meestesoenguks olid pikad lainelised juuksed.
Kübarad ja muud peakatted:
Kreeta kultuuri peetakse kübarate väljamõtlejaks. Terrakotakujukestel on näha peakatte kaht enam levinud tegumoodi, millest üks võiks kuuluda järgulise seelikuga komplekti juurde ja näeb välja nagu tagurpidi pööratud lillepott; teine tuletab meelde baretti. Tekkis ka terve hulk teistsuguseid peakatteid, nagu kõrged, lamedad või teravatipulised kübarad, turbanid ja tanud. Mõnikord oli kübara küljes valgeid või musti kaunistusi. Kultusstseremooniate jaoks kehtis oma kübaraetikett, mis nägi ette kas tiaara
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla

Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele faili TASUTA e-mailile

Vasakule Paremale
Uurimustöö-ILU-RÕIVASTUS JA MOOD LÄBI AEGADE- #1 Uurimustöö-ILU-RÕIVASTUS JA MOOD LÄBI AEGADE- #2 Uurimustöö-ILU-RÕIVASTUS JA MOOD LÄBI AEGADE- #3 Uurimustöö-ILU-RÕIVASTUS JA MOOD LÄBI AEGADE- #4 Uurimustöö-ILU-RÕIVASTUS JA MOOD LÄBI AEGADE- #5 Uurimustöö-ILU-RÕIVASTUS JA MOOD LÄBI AEGADE- #6 Uurimustöö-ILU-RÕIVASTUS JA MOOD LÄBI AEGADE- #7 Uurimustöö-ILU-RÕIVASTUS JA MOOD LÄBI AEGADE- #8 Uurimustöö-ILU-RÕIVASTUS JA MOOD LÄBI AEGADE- #9 Uurimustöö-ILU-RÕIVASTUS JA MOOD LÄBI AEGADE- #10 Uurimustöö-ILU-RÕIVASTUS JA MOOD LÄBI AEGADE- #11 Uurimustöö-ILU-RÕIVASTUS JA MOOD LÄBI AEGADE- #12 Uurimustöö-ILU-RÕIVASTUS JA MOOD LÄBI AEGADE- #13 Uurimustöö-ILU-RÕIVASTUS JA MOOD LÄBI AEGADE- #14 Uurimustöö-ILU-RÕIVASTUS JA MOOD LÄBI AEGADE- #15 Uurimustöö-ILU-RÕIVASTUS JA MOOD LÄBI AEGADE- #16 Uurimustöö-ILU-RÕIVASTUS JA MOOD LÄBI AEGADE- #17 Uurimustöö-ILU-RÕIVASTUS JA MOOD LÄBI AEGADE- #18 Uurimustöö-ILU-RÕIVASTUS JA MOOD LÄBI AEGADE- #19 Uurimustöö-ILU-RÕIVASTUS JA MOOD LÄBI AEGADE- #20 Uurimustöö-ILU-RÕIVASTUS JA MOOD LÄBI AEGADE- #21 Uurimustöö-ILU-RÕIVASTUS JA MOOD LÄBI AEGADE- #22 Uurimustöö-ILU-RÕIVASTUS JA MOOD LÄBI AEGADE- #23 Uurimustöö-ILU-RÕIVASTUS JA MOOD LÄBI AEGADE- #24 Uurimustöö-ILU-RÕIVASTUS JA MOOD LÄBI AEGADE- #25 Uurimustöö-ILU-RÕIVASTUS JA MOOD LÄBI AEGADE- #26 Uurimustöö-ILU-RÕIVASTUS JA MOOD LÄBI AEGADE- #27 Uurimustöö-ILU-RÕIVASTUS JA MOOD LÄBI AEGADE- #28 Uurimustöö-ILU-RÕIVASTUS JA MOOD LÄBI AEGADE- #29 Uurimustöö-ILU-RÕIVASTUS JA MOOD LÄBI AEGADE- #30 Uurimustöö-ILU-RÕIVASTUS JA MOOD LÄBI AEGADE- #31 Uurimustöö-ILU-RÕIVASTUS JA MOOD LÄBI AEGADE- #32 Uurimustöö-ILU-RÕIVASTUS JA MOOD LÄBI AEGADE- #33 Uurimustöö-ILU-RÕIVASTUS JA MOOD LÄBI AEGADE- #34 Uurimustöö-ILU-RÕIVASTUS JA MOOD LÄBI AEGADE- #35 Uurimustöö-ILU-RÕIVASTUS JA MOOD LÄBI AEGADE- #36 Uurimustöö-ILU-RÕIVASTUS JA MOOD LÄBI AEGADE- #37 Uurimustöö-ILU-RÕIVASTUS JA MOOD LÄBI AEGADE- #38 Uurimustöö-ILU-RÕIVASTUS JA MOOD LÄBI AEGADE- #39 Uurimustöö-ILU-RÕIVASTUS JA MOOD LÄBI AEGADE- #40 Uurimustöö-ILU-RÕIVASTUS JA MOOD LÄBI AEGADE- #41 Uurimustöö-ILU-RÕIVASTUS JA MOOD LÄBI AEGADE- #42 Uurimustöö-ILU-RÕIVASTUS JA MOOD LÄBI AEGADE- #43 Uurimustöö-ILU-RÕIVASTUS JA MOOD LÄBI AEGADE- #44 Uurimustöö-ILU-RÕIVASTUS JA MOOD LÄBI AEGADE- #45 Uurimustöö-ILU-RÕIVASTUS JA MOOD LÄBI AEGADE- #46 Uurimustöö-ILU-RÕIVASTUS JA MOOD LÄBI AEGADE- #47 Uurimustöö-ILU-RÕIVASTUS JA MOOD LÄBI AEGADE- #48 Uurimustöö-ILU-RÕIVASTUS JA MOOD LÄBI AEGADE- #49 Uurimustöö-ILU-RÕIVASTUS JA MOOD LÄBI AEGADE- #50 Uurimustöö-ILU-RÕIVASTUS JA MOOD LÄBI AEGADE- #51 Uurimustöö-ILU-RÕIVASTUS JA MOOD LÄBI AEGADE- #52 Uurimustöö-ILU-RÕIVASTUS JA MOOD LÄBI AEGADE- #53
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 53 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-10-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 250 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 6 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor anni r Õppematerjali autor

Lisainfo

Kõik inimesed tahavad olla ilusad. Nii on see tänapäeval, aga nii oli see ka 3000 aastat eKr. Absoluutselt kõik ilust, rõivastusest ja moest läbi aegade.

Märksõnad

Mõisted


Kommentaarid (6)

annir profiilipilt
anni r: Kasutatud kirjandus on juba seal sees. 9 erineva allika põhjal kirjutatud!
21:32 08-03-2010
Girti profiilipilt
Girti Suun: Päris hea asi tundub olevat. Mis allikaks on?:)
19:01 16-12-2009
kiiica profiilipilt
k. k.: väga huvitav materjal oli
21:10 14-07-2011


Sarnased materjalid

53
doc
Uurimistöö-Ilu-rõivastus ja mood läbi aegade
0
docx
V-Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
41
doc
Kunsti ajaloo lühi kokkuvõtte
180
doc
Maastikuarhitektuuri ajalugu 2010
71
docx
Merekultuur ja etikett
0
docx
A dumas Kolm musketäri terve raamat
343
pdf
Maailmataju uusversioon
93
doc
Kunsti ajalugu





Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele
faili e-mailile TASUTA

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
või
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun