Tehnika arenemine tõi uuendusi ka rõivastus- ja moeküsimustes. Väga tähtis oli õmblusmasina leiutamine ja selle kasutusele võtmine 19. sajandi keskpaigas. See pani aluse rõivaste mehhaniseeritud tootmisele. Nüüd muutusid lõiked lihtsamaks ja rõivad odavamaks. Naiste rõivad muutusid uuesti toredamaks. Lai krinoliin, mida hakati kandma 19. sajandi 20. aastatel, paisus veelgi kaharamaks. Peokleidid olid avara dekolteega, päevakleidid aga kinnise kaelusega. Palju kanti ehteid, sest väärismetall ja kalliskivid muutusid üheks kapitali paigutamise viisiks. Mood hakkas kiiremini vahelduma. Seda dikteerisid suured moemajad, mille hulgas said juhtivaks Pariisi moekunstnikud ja firmad. Juba 1830. aastast peale oli mõnes Pariisi poes müüdud valmisrõivaid. Pariisis oli moodi läinud ajaviide nimega shopping. Suurt elevust tekitas esimeste kaubamajafe avamine Pariisis.
Retla Kool Uurimistöö: Ilu, rõivastus ja mood läbi aegade. Anni Ruugla 8.klass Juhendaja: õp. Liivi Vassar Retla 2007 Sissejuhatus. Kuidas olla ilus? See on küsimus, mis on vaevanud inimesi aegaade algusest.
Retla Kool Uurimistöö: Ilu, rõivastus ja mood läbi aegade. Anni Ruugla 8.klass Juhendaja: õp. Liivi Vassar Retla 2007 Sissejuhatus. Kuidas olla ilus? See on küsimus, mis on vaevanud inimesi aegaade algusest.
Gooti ajastul peeti tähtsaks roosi kui neitsi Maarja lille. Roosi õielehti pandi peekrisse joogi sisse või käidi õitega kaetud vannis. Roosid, tulbid ja viinamarjad on esimesed taimornamendid, mis kooti ka riietesse sisse. Lisaks kasutati ka tikandit, mis tugevdas õmblusi Jalatsitest levisid pika ninaga n. ö. nokk-kingad või saapad. Õukondlaste jalatsid olid kaunistatud mitmevärviliste nahatükkidega, karusnahaga, paeltega RIIETUS NAISED Naiste rõivastus muutus plastiliseks ja graatsiliseks. 12. saj. alguses kandsid naised väga liibuva pihaosaga kleiti. Alates puusajoonest on seelikuosa laienev. Laiendamiseks õmmeldi seelikuosale vahele kolmnurksed kiilud. Varrukad olid alt tugevasti laienevad ja nii pikad, et nendest moodustus slepp. Vahel seoti varrukate pikad nurgad sõlme. Pea kaeti ovaalse linikuga. Ülerõivana kanti poolringikujulist keepi 12. saj. keskel levis ka naisterõivana bliaut. Alusrõivana kanti kaelusest kroogitud alussärki
Soengud meenutasid pühade loomade välimust. Kasutati loomade villa, nahka, hambaid, sulgi. Naiste soenguid kaunistati lillede, lintide ja sulgedega. VANA-AEG Muistne Egiptus Soengumood oli muistses Egiptuses, 3000 e.m.a aukohal, seda tõestavad urnidelt, kirstudelt ja hauakambrite seintelt leitud maalid. Muistsetel Egiptlastel oli ka oma juukse jumal Soenguid läbis geomeetriline figuur- trapets. Peamine soengu atribuut oli parukas millel oli ka peakatte roll. Paruka vorm, materjal ja mõõtmed näitasid sotsiaalset päritolu. Parukaid valmistati naturaalsetest juustest, loomade karvadest, siidniidist, köitest, taimekasvudest. 1 Ajapikku muutusid soengud parukatel keerulisemaks. (väikesed patsikesed ridadena, lokk külmal e
Tema õukonnatseremooniaid ja rõivastust järgisid teised Euroopa kuningakojad mitu aastakümmet. Barokkrõivastus Alates 17 saj. on Prantsusmaa põhiline moe dikteerija. Barokkrõivad kujutasid endast sünteesi eelnevatest ja uutest suundadest Hollandi ja Prantsuse aristokraatia moest. Barokkrõivastusele oli iseloomulik lopsakas maaliline figuur, vaba rõivastuse juurde kuulus aeglane "ujuv" liikumine ja keeruline tseremoniaalsus. Rõivastus oli ekstsentriline ja luksuslik, väga dekoratiivne ja rikkalikult kaunistatud. Kaunistuselementidena kasutati kõikidel rõivaosadel pitsi, linte, lehve, tikandeid, nööpe. Rõivad valmistati tavaliselt mustrilisest brokaadist või atlass-siidist. Väga oluline oli luksuslik aluspesu, mis kohati paistis pealisrõivaste alt. Dekoltee oli julge ja sügav. Sai kombeks kanda erinevatel elujuhtudel erinevaid rõivaid: ballikleidid, jalutuskäigukleidid, buduaarirõivad, kodukleidid, jahirõivad jne
Mehed Keskmine - käisid alasti - lühikesed seelikud, vöö külge kinnis, põllesid, niudevöö, kitoon - punasest ja valgest nahast poolsaapad - helmestest võrg, käevõrusid Naised - puus rõhutatud, puusapõll, volangilised seelikud, peleriin, kitoon - pihikutaoline rõivaese - küünarnukkideni varrukad: liibuvad või puhvis 1700. a eKr - teravatipuline müts - kõrged saapad ja kontsaga kingad - kolmekordselt keeratud kaelakeed Hiline 1450. a eKr 1450 a eKr VANA KREEKA 700. a eKr Rõivastus: - väga lihtne - voldistikud - linane, villane, nahk, gobelääni kangad, mustrid
Eesti Kunsti Akadeemia Avatud Akadeemia Kostüümiajalugu 15 sajand ehk vararenessansi rõivastus Juhendaja: Ene Lamp Koostas: Kairi Katmann Moestilistika I Tallinn 2009 1 Renessaansi ajalugu Rohkete sõdadega keskajale järgnes luksuslik, kultuuriliselt õitsev renessaans ehk taassünd. Teadlaste arvates lõppes keskaeg 14 sajandi lõpus. Renessaansi sündi ja kohta peetakse 14
Mees osales avalikus elus, naine tegeles koduse majapidamise ja lastekasvatusega. Naist austati ning tal oli vabam asend kui vanaaja maades tavaliselt Teadmised Vana-Egiptuse igapäevaelu kohta pärinevad põhiliselt haudade maalingutelt ja reljeefidelt, vähemal määral kirjanduslikest ja halduslikest tekstidest. Kuigi kujutised pärinevad ülemkihtide haudadest, on neil sageli tagaplaanil kujutatud tavaliste inimeste igapäevatoimetusi RIIETUS Egiptuse rõivastus jaotatakse kolme perioodi. Vana riigi periood ( 2778- 2263 a eKr ) Mehed. Mehed kandsid piklikust riidetükist niudevööd või põlle. Riie mähiti ümber keha ja kinnitati vöökohalt paelaga nii, et üks riide ots rippus lahtiselt ees. Vaaraode rõivastuses arenes lahtine ots rikkalikult dekoreeritud kolmnurkseks põlleks. Õlgadel kanti lahtist katet või loomanahka. Naised. Naised kandsid õhukest kehale liibuvat särgitaolist rüüd, mis ulatus rinnast pahkluudeni.
..................................8 2.3 ALUSRIIETUS 1920-1929.................................................................................................................................9 2.4 ALUSRIIETUS MAJANDUSKRIISI JÄREL 1930-1939........................................................................................10 2.5 TEINE MAAILMASÕDA...................................................................................................................................10 3. SOENG...............................................................................................................................................................12 3.1 ENNE ESIMEST MAAILMASÕDA.....................................................................................................................12 3.2 SOENGUD 1920-1929....................................................................................................................................13 3
väljakujunenud suundumusi. 1900-1910 20. sajandi esimene kümnend oli väga naiselik ja graatsiline aeg.Siluett oli lopsakas ning ideaaliks oli küps naine. Populaarsuse tipul oli S-kujuline figuur. Selleks kandsid naised korsette, mis olid eelnevatest moevooludest väiksemad ning sirge esiosaga. 1900ndad oli aeg, mil karusnahast sai valitsev moesuund ning kord selle positsiooni saanud, valitses karusnahk moepildis, olenemata aastaajast või otstarbest. Karusnahku kanti kaunistustena rõivastel, keebidena kui ka kasukatena (lisa 1). Eelistati tsintsilja nahka. Prossid, kõrvarõngad ja rinnaesisele kinnitatud kell olid sellele ajastule omased kohustustlikud ehted. Kogu glamuur vabamate soengutega ja külluslikult kaunistatud kübaratega ,,läks" sõna otseses mõttes pähe. Peamiseks trendiks olid natuke säbrulised, kuid lopsakad soengud. Lopsakad lained ja üleskuhjatud
bubikrae, V- ja gladkaelus. Kuni abiellumiseni pidid neiud ja vallalised naised kandma piiratud heletates värvides ja vähestes kaunistustes rõivaid. Üha enam kogusid populaarsust kostüümid. Võrreldes 1890ndatega oli kostüümijakk märgatavalt pikem ning seelik sirgem. Uueks suunaks sai selgelt mehelik joon. Valitsevaks moesuunaks sai 1900ndatel karusnaks. Karusnahk valitses moepildis olenemata aastaajast või otstarbest. Karusnahku kanti kaunistusena, stooladena ja Edwardi ajale iseloomuliku rõivaesemena ehk keebina. Karusloomade pead ja sabad olid sel ajastul rohkem hinnast kui kunagi varem. Eelistati tšintšilja nahka. Selle peamiseks ülesandeks oli näidata rikkust. Autosõidul karusnahkade kandmine muutus üha populaarsemaks. Õrnast siidist ja teistest peenetest kangastest aluspesu tõrjus välja puuvillase snobismi. Esmatähtsad olid kanga kvaliteet ja kaunistuste toredus.
tselluliit. Üks koledamaid sünnitisi oli kihilinemood, mis võeti omaks koos laiade särkkleitide smock´idega. Triooli talupojaseelik koos kohmaka meremehejaki-taolise rõivaesemega ning lontis saabastega olid kohutavalt tülikad kanda. Kümnendi lõpus tuli diskostiil, mille lemmikuteks olid atlass-siidist bokseršortsid ja kõrged kontsad, haaremipüksid ja leopardid, tibatillukese looriga Hollywoodi kübarad, ning nahk püksid, mida kanti kõrge kaelusega pitspluuside ja madalate kingadega. Kümnendi lõpuks olid liibuvad (läbipaistvad kui ka ihuvärvi) seksikad rõivad saanud võidu laia lohvaka stiili üle. PUNK sündis tänaval suhteliselt lühiajalise protesti- ja kultusemoena. Selle stiili juurde käisid provotseerivad T-särgid ja ämblikmehemustriga mohäärsviitrid. Kobakate saabaste, kettide ja neetidega nahkjakkide juurde käisid ainsa võimaliku
Lihtne napp siluett domineeris kleidimoes terve kümnendi, saavutas oma kõrgpunkti 1920ndate keskel ning taandus siis sõna otseses mõttes lohisedes sakiliste alläärte ning ebakorrapäraste volangidega 1930ndatesse. Terve aastakümne oli moes pottkübar, mis sügavalt pähe surutuna eeldas ajale iseloomulikku lühikest juust. Sama iseloomulikud olid pahkluu kohal nööbitavad kingad ja keskelt ahenevad ning alt laienevad kontsad. Juuksemood, nagu lühike poisipea oli kõige kantum soeng 1920. aastatel. Pärast aastakümneid lokitange, kähardamist, juuksenõelu ja kogu seda juuste piinamist hakkasid naised aduma juuste lõikamise mõttekust. Enamikule inimestele oli see äärmiselt emotsionaalne teema. Sajandeid olid juuksed olnud naise uhkuse kroon ja loobumine naiselikkuse kõige pühamast sümbolist oli midagi, mida ei kiputud kergekäeliselt tegema, kuigi asi võis näida vastupidine. Poisipea kõrghetkel kandsid uudset lühikest soengut kõik
Impeeriumi ajal muutus oluliseks isikukultus ning hakati järgima keiserliku perekonna rikkalikku ja dekadentlikku stiili. Juuksed: lokkis juuksed. soengud rikkalikud, kihilised, lainelised, palmitsemine, parukad (maal elavate orjade omad). Ka meestel olid pikad juuksed. Kaunistati diaaridega, vääriskividega, peapaeltega, ripatsitega. 3.Muistne Egiptus Freskodel, urnidel ja kirstudel olevad maalingud tõestavad, et juuksur oli selle ajastul aukohal. Riietus, soeng, habe, peaehe olid seisuse ja auastme tunnuseks. Jõukamatel olid omad isiklikud juuksurid, kes neile personaalseid visiite tegid, hoides oma töövahendeid ja kõike asjasse puutuvat rikkalikult kaunistatud kastides. Parukate (inimjuustes, lambavillast) ja juuste seadmine oli orjade tööks. Et parukatel oleks kaunis must värvus, tooniti neid indigoga. Moodsateks juuksevärvideks olid must, tumepruun, punane ja neid värviti basmaga. (pildil kujutatud Egiptuse printsess) 4
Kuna mees oli riigijuhtimiselt kõrvale tõrjutud, jäi tal aega nö maailmamoodi mõjutada. Nimelt kujundas ta kuningliku kaardiväelaste habemed nii, et lõuaotsa jäi lihtsalt tutt. Selline habe sai nime mouche või a`la Royalle ning moepilti jäi selline habe kuni XVII sajandi 60. aastateni. Noored mehed kandsid õlgadeni ulatuvaid pikki ja lokitud juukseid. Muidugi polnud kõik õnnistatud paksu juuksepahmakaga ja abiks tuli võtta ka parukad. Omal kohal oli ka peakate, milleks oli laiaääreline viltkübar, mis oli kaunistatud jaanalinnusulgedega. Huvitaval kombel kujunes sellest peakattest ka meeleolude ja tunnete näitamise atribuut. Uljas tujus härrasmees lükkas selle kuklasse, rahu sooviv surus silmile ning austuse avaldaja võttis peast ja tegi kummarduse. 1650 tulid moodi parukad. Peakate kui selline muutus dekoratiivseks. Kübarate äär tehti kitsamaks, suurus läks väiksemaks ja sulg kattis kogu põhja. Peakatte
Sellel oli kroogitud paelaga kaelus ja nööbid pükste osal. Pärast seda tuleb korsett, mis käib selle ,,shimmeyksi" peale siis. Korsett oli väga paljudes disainides, kuid eelkõige oli selle mõte rõhutada vöökohta ja puusi. Korsetid olid kaunistatud tikandi ja pitsiga. Tagant tümmati korsett nööridega tihedalt ümber. Järgmiseks läks selga alusseelik. See mitu seelikut pandi olenes aastaajast ja temperatuurist, kui oli suvi siis võidi kanda ainult ühte alusseelikut aga talvel kanti 5-6 alusseelikut. Meeste rõivastuses püsis enamasti frakk, kuid üha enam hakkas moodi tulema pikk-kuub. Frakki hakati pidama rohkem peoülikonnaks ja vähem pidulike sündmuste korral kasutati smokingut. Põlvpüksid olid jäänud täiesti minevikku. Ülikonna juures mängis väga suurt rolli kallis materjal ja hea rätsepatöö. Ülikond koosnes pikkadest pükstest, kuuest ja vestist. Meeste rõivastus oli küllaltki värvikas, kuna kuub võis omada kõikvõimalikke erinevaid värvitoone.
Otseloomulikult mõjutas see palju ka moodi ja inimeste riietumist. Inimesed olid vaesunud, sageli surmahirmus, ja leidus vähe selliseid, kes ka sõjaajal jõuaksid oma riietuse pärast muretseda. Paljudes riikides haarati ka naised töösse ja teenistusse, et riigi julgeolekut kindlustada. Just seetõttu kadusid pidulikud riided, mis asendusid odavate ja tagasihoidlikutega. See kümnend seadis piiri korseti, karusnaha ja ehete kandmisele ning õhturõivana kanti pidzaamat ja pükse. Pärast I maailmasõda kadus mood sootuks, domineerisid mundrid ja militaarsed rõivad. Fookuses oli tervislik elu ja keha, mistõttu kanti palju ka sportlike rõivaid. Uudistootena valmistati 1912. a. esimene rinnahoidja. Leinaväljenduseks lõigati juuksed lühikeseks. Moeiidolid: Lillian Gish, Mary Pickford (pildil) ja Gloria Swanson. Soengumood: Juuksed sõmboliseerisid ,sel aastakümnel naitse seisundit ühiskonnas samavõrd kui
Juuksur, veebruar 2013 Lilian Seeme BAROKK JA ROKOKOO Referaat Tartu 2013 1. BAROKK Barokk alguse 16. sajandi lõpu poole Itaalias. Levis Itaalias, Hispaanias, Flandrias ja Lõuna-Saksamaal ja ka Eestis. Barokki iseloomustab: jõulisus, hoogsus, tunneteküllus, kummalisus, veidrus. (4) 17. sajandil muutus Prantsusmaa kuninga õukond moe loojaks. Selle sajandi lõpul hakkas ilmuma esimene moeajakiri. (3) 1.1 Soengud Moes olid lokisoengud. Kanti palju parukaid ning laiaäärelisi peakatteid. Soengud ulatusid kõrgustesse. Ka meestel olid sellel ajal pikad juuksed (4) Selle ajastu moe ja soengute arenemise võib jagada kaheks perioodiks: kuningas Louis XIII periood; kuningas Louis XIV periood . (3) 1.1.1 Louis XIII periood Kuningas Louis XIII tõi moodi paljaks raseetitud näo, ülespoole keeratud vurrud ja väikese habeme lõua otsas. Noorte meeste seas oli populaarne kanda pikki lokkis juukseid ja sirget tukka otsaesisel. (3)
upitada.Niimoodi tegid isegi primitiivsed hõimud-eriti meelsasti võeti endast tugevamate suguharude rõivastumiskombed.Seda tehti naiivses lootuses,et nii saavad ka nemat tugevamaks.Muistsed eestlasedki uskusid,et tapetud vaenlase südame söömine annab hõudu juurde. Moe ajalugu. Ollakse üldisel arvamusel,et moe sünniajaks tulebki pidada alles XII-XIII sajandit,mil riietusse ilmusid niisugused elemendid nagu meetrikõrgused kübarad,meeste ülikitsad püksid,mis ei lasknud istudagi,või kinganinad,mis tuli nööridega üles siduda. Põhilist moejoont ei loo keegi.See areneb koos ühiskonnaga,ehkki oma seaduspärasuste järgi. Rokokooajalooline taust. Kodanluse tõusuga kaasnes impeeriumimeelse baroki hääbumine.Asemele astus rokokoo(Louis XV stiil),mis aastail 1715-1775 mõjutas Euroopas sisekujundust,moodi ja arhitektuuri.Nimetus rokokoo tuleb prantsuskeelsest sõnast
Pärnumaa Kutsehariduskeskus Rätsep Kristi Sepp Peakated Juhendaja: Ene Jaakson Pärnu 2013 Sisukord Sissejuhatus 2 Paeltega müts 3 Tanu 4 Kroon 5 Peapael/avatud kroon 6 Juuksekate 7 Kübar 8 Kiiver 9 Kapuuts 10 Mask 11 Ortodontiline peakate 12
hakati kandma igapäevaselt. Naised eelistasid ka aktiivsemat eluviisi ning hoolitsesid rohkem oma keha ning tervise eest3. Terve aastakümne vältel kasutati palju karusnahka, millega kaunistati nii kübaraid, kotte, kasukaid, suvekleite ning isegi ööriideid. Kasuka ülevalpool vöökohta kaunistades jäeti alumine osa lihtsaks4(vt joonis 3 ja lisa 2). Hoo sai sisse ka Chanel, kelle idee baasil hakkas kogu moe tuum lihtsuse ümber tiirlema. Moes olid uhked kübarad, mis tihtipeale katsid ka veidi naise nägu. Need kaunistati erinevate paelte, lipsude, sulgede ning lilledega (vt joonis 4). Joonis 3. Karvast detailiga sall Joonis 4. Karvast detailidega kübarad 1910 ning müts 1910 Allikas: Allikas: http://sensibility.com/vintageimages/1900s/ http://carrieturansky.com/index.ph pagetwo.htm (15.05.17) p/2013/11/ (15.05.17)
soengusse lisatud kunstjuukseid ja kui suur oli polsterdus, mille ümber juuksed koguti. Juuste harjamine- Juuste harjamine oli juuksehoolduses tähtis rituaal juukseid pesti sagedamini kui ühelgi varasemal ajastul. Juukse värv- Moes olid hallid ja valged juuksed, juuksevärve aga pruugiti varasemast vähem. Ripsmed- Ripsmete rõhutamiseks kasutati värvi sees immutatud kammi. Suured kübarad- Kübarad polnud mitte ainult suuremad kui kunagi varem, vaid veelgi keerulisemalt kaunistatud ja ääretult laia ettepoole kaldus äärega. Juuste lokimine- Väga populaarsed olid esimesed püsilokid Karl Nesslerilt New Yorgist. Nende tegemine võttis kaksteist tundi aega ning oli väga kallis. Varasemalt keerasid naised lokkide tegemiseks oma juukseid riideribadesse, või siis kasutasid algelisi lokiraudasid ja -tange, tänu millele said alguse peanaha ja
Aluspesuks olid üldiselt laiade lahtiste säärtega prantsuse aluspüksid. Vivien Leigh (5 November 1913 7 July 1967) Scarlett O'Hara roll filmis ,,Tuulest viidud". Tõstis näitlejanna kiiresti moeikooni staatusesse. Ühest filmikostüümist sai ka üks ajastu enim kopeeritud kleite. 40-ndad Sõjaaeg tõi kaasa mehelikuma ja nurgeliste õlgadega moe. Seelikud lühenesid taas seda juba materjalipuuduse tõttu. Samal põhjusel kanti palju puutallaga kingi. Kuid 40ndate lõpuks muutub mood taas naiselikumaks ja elegantsemaks: seelikud pikenevad, õlad ümarduvad, tugevalt rõhutatakse vöökohta. 50-ndad Selle kümnendi moe põhiteemadeks olid naiselikkus ja rafineeritus seda lisasid nii kübarad kui tikk kontsad ja nii ühe kui teise puhul eeldas nende kandmine teatud enesekindlat ja väärikat hoiakut. Noorema ostja jaoks oli turg täis alternatiivseid võimalusi: biitnikute stiilis
Rõivastus . Rahvarõivaste käiste mustreid ja seeliku värvitriipe imetledes jätame tihtilugu vöö tähelepanuta. Aga vöösidki on tuhandeid, igal oma muster ja värvid. Naiste kirivöö on eesti rahvapärases tekstiilikunstis olnud eriti armastatud, teda on kantud nii vaipadele kui kinnastele, aga isegi õllekannud pole sellest rikkalikust geomeetriast puutumata jäänud. Ilus vöö ju ka - valgele linasele põhjale kootud värviline villane kiri. Saaremaa
Peamine tähelepanu pöördus seelikule, moodi tuli kuppelvormiga rehvseelik, mis püsis moes väikeste muudatustega 70 aastat. Hügieen: kuna inimesed end ei pesnud, vaid lõhnastasid end selle asemel, siis levisid täid, kirbud, sügelised. RIIETUS MEHED valged parukad habit à la française - mantel, vest, püksid põlvpüksid ja valged sukad ja kontsaga kingad suure kandilise pandlaga pitsist jabotid tricorne müts JUUKSED Meeletult kõrged ja võimsad soengud. Kaunistatud uhkelt Rokokoo soengud on väga legendaarsed oma ebaloomulikkuse ja ebatervislikkuse tõttu. Soengukunstniku elukutse kerkis esile Louis XV ajal, tänu tema favoriidile Madame de Pompadourile. Sel ajal olid parukameistrid palju kõrgemalt hinnatud, kui juuksurid. Parukate tegemiseks kasutati inimjuuste kõrval ka kitsekarvu, hobusejõhvi ning taimekiudu
8a klass Juhendaja: Õp. Piia Jullinen Tartu 2009 SISUKORD Sisukord lk. 1 Sissejuhatus lk. 2 Teadussaavutused lk. 3 Kultuur 1) Barokk lk. 4-5 2) Klassitsism lk. 6 3) Romantism lk. 7 Mood ja rõivastus 1) Naiste riietus lk. 8 2) Meeste riietus lk. 12 3) Ehted, soengud, jalanõud lk. 15 Kokkuvõte lk. 16 Kasutatud materjalid lk. 17 1 SISSEJUHATUS Uusaja algus tõi kaasa inimese maailma avardumise, süvendades üldist veendumist, et inimesed suudavad maailma paremaks muuta. Maadeavastused laiendasid asustatud maailma piire ning
teemad, prossid, ripatsid, kaelakeed, sõrmused, peaehted, pärlid Lehvikud Taskurätid NAISED Pikk ja kitsas nina Rüht pidi olema sirge Keskmine kehaehitus - ei tohtinud olla peenike ega ka paks Rääkides tohtis paista 4-5 hammast Väike ja korallpunane suu Otsaesine pidi hõivama daami näost Kahvatu jume ei olnud sobilik. Sobilik värv segati munaga ning sellega kaeti nägu JUUKSED Blonde juukseid püüti saada äädikaga niisutades ja päikesega pleegitades Spetsiaalne kübar ''Solna'', mille keskel oli auk, kust juuksed läbi tõmmati, et neid pleegitada Juustemoes jätkus keskaegne komme kanda kuni abiellumiseni keskelt lahku kammitud pikki lokilisi juukseid lahtiselt seljal. Pärast abiellumist tulid juuksed kinni katta Abielunaised hakkasid katsetama uutmoodi soenguid - nad punusid suurema osa oma juustest patsi ja keerasid selle ümber pea, osa juustest langes vabalt alla Kasutusel olid parukad ja valejuuksed, mida valmistati nii siidist kui ka inimjuustest
.....................4 1.2 Naiste riietus..............................................................................................................................6 1.3 Laste riietus................................................................................................................................6 1.4 Jalanõud.....................................................................................................................................7 1.5 Sõjamehe riietus ja soeng..........................................................................................................7 1.5.1 Sõja jalanõu........................................................................................................................7 2. Ajalugu.............................................................................................................................................9 Kokkuvõte..................................................................................
Gustav Adolfi gümnaasium Muinaseestlaste ühiskond ja eluolu Juhendaja: Õpilane: Tallinn 2008 Sisukord: 1. Sissejuhatus 2. Elatusalad 3. Relvastus 4. Asustus Linnused 5. Suhted lähinaabritega 6. Elu-olu Perekond 7. Riietus ja ehted Ehted Naiste rõivastus Naiste peakatted Põlled Meeste rõivastus Meeste peakatted Laste rõivastus 8. Muinasusund 9. Kokkuvõte Meie ajaarvamise algul elasid juba eesti keele sarnast keelt rääkivad muinaseestlased praegusest laiemal territooriumil ja asustasid ka suurt osa tänasest Lätist. Lätlased omakorda asustasid ka Leedu, Valgevene ja Preisi alasid. Eestlased on harjunud teadmisega, et muistses vabadusvõitluses alistati lätlased ja liivlased kiiresti ja neist said mõõgavendade liitlased eestlaste vastupanu murdmisel, mis teatavasti viidi lõpule 1227. Elatusalad
sõdurimantlina. Roomale palju tavalisemaks ning tüüpilisemaks muutus aga pikendatud tebenna, mida roomlased kutsusid toogaks. Selle pikendatud tebenna klassikalist lihtsalt vormi näeme Oraatori pronkskuju puhul, mis pärineb I sajandist e.m.a. Seitsmendal sajandil eKr sarnasesid meeste riided väga kreeka arhailise perioodi meeste riietele. Mehed kandsid arhailisel ajal ühte sorti rüüd, mis oli eest sõlmitud. Hiljem andis see teed tuunikale, mis oli üle pea käiv, ja mida tavaliselt kanti värvilise õlgadel käiva peleriiniga. Peleriin oli tavaliselt lai, lahtine ja rikkalikult tikitud ja sai rahvuslikuks riietuseks Etuurias ning oli eelkäijaks Rooma toogale. Naistel muutus aja jooksul tavaks kanda alusrõivastusena vabalt kukkuvat linast tuunikat. Ülal koosnes see kahest osast, mis õla kohal ühendati; käised võisid olemas olla, kuid polnud tingimata nõutavad. Tuunika peale, mis oli sageli rikkalikult volte täis ja vööga kokku tõmmatud, visati
Lesbiline kooselu polnud 17. ja 18. sajandil võõras nähtus, kuid üks pooltest riietus tavaliselt meesterõivastesse. Naiste põhitegevus oli ikkagi laste kasvatamine ja abielu. Jõukate naiste rasedus ja sünnitus kulgesid endisest turvalisemalt, aksepteeriti ka meessoost naistearste.Toidu paranemine tähendas laste suremuse vähenemist. Võeti ka kasutusele rasestumisvastased vahendid ja laste arvu hakati ette planeerima. -5- 3. Rõivastus Moe areng kiirenes. Parem elujärk võimaldas inimestel katsetada erinevaid riietusmisstiile. Aastatel 1672-1674 vahetus varrukamood vähemalt seitse korda. Esmalt oli moes varrukad, millel olid randmel nööbid. Seejärel keerati varrukaotsad tagasi ja kaunistati värvilise rüüsidega. Järgmiseks tuli varrukas, mis laskis käsivarrel terves pikkuses välja paista. Oli pitside ja paeltega üle kuhjatud varrukas ning ka selline, millel oli kätisel ja käsivarre kohal kaks pitsiriba.
kaunistama hoonete fassaade, interjööre ja parke. Rohkesti kujutati mitmesuguseid püha-kuid. Skulptuuris eelistati maalilisust, mis saavutati rohkete detailide, arvukate põimumiste, teravate valguse ja varju kontrastidega. Mood - Mehed hakkasid kandma pikki, vabalt saabastesse ulatuvaid pükse ning lühikest kuube. Kõrged, tärgeldatud krookkraed asendusid tärgeldamata, õlgadeni ulatuva kraega, millel oli sageli lai pitsääris. Peas kanti laiaservalisi sulega kübaraid ning jalas kõrgekontsalisi kään issaapaid. Aadliku rõivastuse juurde kuulus tingimata mõõk. Naise riietus koosnes sügavalt dekolteeritud pihaosast ja kahest seelikust. Kõrged soengud püsisid üleval traadi ja paelte abil. Jalas kanti tikitud siidsukki. Riietust täiendasid kindad ja lehvikud. Eelistatud riidematerjalideks oli nii meestel kui ka naistel samet ning kuld- ja hõbebrokaat. Rokokoo
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
