Lühikesi juukseid ei võtnud omaks mitte ainult need , kes töötasid. 1920-1929 Rõivamood: Seda on nimetatud fläpperite ehk vabameelsete naiste, aga ka dzässi ajastuks. Inimesed oli vabad ja iseseisvad ning armastasid kanda mugavaid riideid. Korsetist loobuti lõplikult ning moodi tuli hoopis vabalt langev särkkleit, mis esmakordselt paljastas jalad. Naised hakkasid ennast tugevalt ja kohe silmatorkavalt meikima ning lemmiksoenguks oli poisipea, mida sageli veel igapidi värviti ja lokitati. Unistustefiguur oli 30.-ndatel sarnane praegusega, s.t. pikk ja peenike. Moeiidolid: Josephine Baker, Louise Brooks. Soengumood: Kõige kantum soeng 1920 aastatel oli poisipea. Pärast aastakümneid lokitange, käharadmist, juuksenõelu ja kogu seda juuste piinamist hakkasid naised aduma juuste lõikamise mõttekust. Sajandid olid juuksed olnud naise uhukusekroon ja loobumine naiselikkuse kõige pühamast sümbolist oli midagi , mida ei kiputud
korrastada katus. Kirikutorn ehitati 1751.a. See kirik püsis üle 200 aasta kuni 1941.a. sõjasuveni, kui tulekahjus hävisid kirik ja loss. Suure rahu tõi naistemood, mis oli suure sõja asenduseks. See andis naisele vabaduse ja kõik lõbutsesid nagu ei kunagi varem. Naiste motoks oli elupõletamine ja nad trotsisid kõiki tavasid: meikisid end avalikus kohas, suitsetasid sageli pika sigaretipitsiga. Nende tõeline tunnusmärk oli lühike soeng. 1920. aastatel tuli moodi naistel poisipea ja põlvini ulatuv lühike kleit. Kõik naiselikud kumerused kadusid moest, korsett lükati kõrvale, kleit kukkus sirgelt kitsale puusale. Eelistati pigem mugavust. Lühikese poisipea või lainelise soenguga naine kandis väikest, pea ümber liibuvat äärega või ääreta cloche kübarat, mis hoidis oma lummuses naisi peaaegu 1920. aastate lõpuni. Moodne naine käis öölokaalides, tantsis tsarlstoni, tõmbas sigarette ja sõitis autoga. Moes
pidada? Need, kes seda jaatavad, unustavad kahjuks, et ükski mood, kui ta ei ole eluline, ei püsi kaua. Isegi tantsud ei püsi moodis üle poole aasta, rääkimata tualetist jne. Poisipea iga võib aga arvata juba aastakümnete peale. Suurima tõuke tema kasuks andis ilmasõda. Naised kisti kaasa mitmesugustele aladele, mis sõjaga seotud, ja seal ei olnud enam mahti hoolitseda pikkade juuste eest. Samuti on näitelava ammugi selgeks teinud oma tegelastele poisipea tarvilikkuse. Suur publikum vaatas esiotsa sarnaste naiste kui mingisuguste kesksugu olevuste peale – ei ole mees ega ole ka naine. /…/ Nõnda siis – ei mingisuguse moe ega narruse pärast, vaid lihtsalt praktilise lihtsuse seisukohalt välja minnes on poisipea enestele naiste seas päris palju austajaid leidnud. Uus juuksestiil, poisipea, muutus esialgu kõhklevalt 1920. ja siis 1930. aastatel üha kindlamalt enesestmõistetavaks. Lühikesed juuksed muutusid niivõrd
KOKKU- ja LAHKU KIRJ. : ... sõltumine tähendusest Lahku : lapse põlv (jala osa) venna armastus (vend armastab) mõni kord (paar korda) Kokku : lapsepõlv (lapse iga) vennaarmastus (armastatakse venda) mõnikord (vahel, aeg- ajalt) ... sõltumine täiendsõna vormist lahku : kokku : 1 ..täi.sõna on lühene. võõrkeel võõras keel üldine plaan üldplaan puhtalt isiklik puhtisiklik 2.täi.sõna on nimet. raudne uks rauduks pool aastat poolaasta sarvedega loom sarvloom 3 .täi.sõna on mit. om. mägede tipud mäetipud loomade söötmine loomasööt poiste pead poisipea 4. omastavaline täi.sõna on sihitislik (avaldatakse rõõmu) rõõmuavaldus (juhib kraanat) kraanajuht (punutakse korvi) korvipunumine 5.omastav ..... on mitmusliku sisuga (lindude kasv.) linnukasvatus (vangide valvur) vangivalvur (pliiatsite karp) pliiatsikarp ... sõltumine põhisõnast 1. põhisõna väljendab hulka, kogust ...
sellega kaunistati nii kübaraid, kotte, suvekleite ning isegi ööriideid. Meikimine muutus sotsiaalselt aksepteeritavaks. Moodsaimaks riietusesemeks oli hobble skirt – põlvede juurest kitsas seelik. MOOD 1920 Kõige kantum soeng oli poisipea. Esialgu kanti seda leina märgiks, kuid hiljem näitasid naised poisipead kandes oma moekust ja iseseisvust ühiskonnas. Terve aastakümne oli moes pottkübar, mis samuti eeldas lühikest juust. 1930. AASTAD Pärast 1929. aasta börsikrahhi tekkis rikaste ja vaeste vahele varasemast suurem lõhe. Moemaailma hakkas üha enam mõjutama filmimaailm,
lühikseks." (Kardinasoeng) 5 1920-1929 6 RÕIVAMOOD Seda on nim.fläpperite e. vabameelsete naiste, aga ka dzässi ajastuks. Armastati kanda mugavaid riideid Korsetist loobuti lõplikult ning moodi tuli langev särkkleit, mis esmakordselt paljastas jalad. Naised hakkasid end silmatorkavalt meikima. Figuurilt armastati pikk ja peenikest inimest Moeiidolid: Josephine Baker,7 Louise Brooks 8 SOENGUMOOD Kõige kantum soeng 1920a. Oli poisipea. Juukseid hakati värvima, millest saadi tihti mürgitus. Soengute nimed olid lõbusad nt. Moana, Chesterfield, mis tuli meeste mantlimoe järgi. Valmistati parukaid Hakati tegema keemilisi lokke 9 1930-1939 10 RÕIVAMOOD Arenev filmimaailm muutis riided luksuslikumaks. Tekkisid uued nähtused nt: diagonaallõikega õhtukleidid ( palja seljaga), tirooli kaabud ja meremeeste mütsid. Meikimine muutus peaagu kohustuslikuks.
Meeste juuste ja habemete värvimised, lõikused läbi aegade Muinas- Egiptus Sel ajal kandsid mehed parukaid. Kunigapere ja ülikud ajasid pea kiilaks ja kandsid inimjuustest valmistatud parukaid. Muinas-Kreeka 6.saj eKr hakkasid mehed eelistama lühikest lõikust. Pikki juukseid kandsid poisid, noorukid, raugad. Parukad polnud nii moes, kuid kanti siiski. Mehed kui ka naised kasutasid juuste hoolitsemisel parfüüme ja õlisid. 444.eKr hakkasid mehed oma juukseid värvima mahapestava pulbriga. Kasutusel olid ka võltsjuuksed. Juuksed ning habemed olid tol ajal võrdse tähtsusega. Tõsiselt võetav oli vaid habemega mees. Samuti pühendasid mehed palju aega oma keha vormis hoidmisele ning meikisid ja lõhnastasid end. Muinas-Rooma Enamikel Rooma kodanikel olid laubale kammitud juuksed(lühikesed). Tollal vaadati kiilaspäisusele halvasti, seetõttu hakati päid värvim...
aastail ka tellis. Suurt rõhku hakatigi panema taluperemeeste maitse kujundamisel välisseinte vooderdamisele ja värvimisele. Enim propageeriti välisvärvidest rootsipunast. Rehemaja sajandite jooksul kujunenud funktsioon teisenes seoses rehepeksumasinate laia levikuga. Uued rajatud hooned jäid aga väliskujult suures osas endiseks. Rehetuba asendus karjaköögiga ja rehealune laudaga. Traditsioonilise kelpkatuse asemele tuli viilkatus. 1920. aastatel tuli moodi naistel poisipea ja põlvini ulatuv lühike kleit. Kõik naiselikud kumerused kadusid moest, korsett lükati kõrvale, kleit kukkus sirgelt kitsale puusale. Eelistati mugavust. Lühikese poisipea või lainelise soenguga naine kandis väikest, pea ümber liibuvat äärega või ääreta cloche kübarat, mis hoidis oma lummuses naisi peaaegu 1920. aastate lõpuni. Moodne naine käis öölokaalides, tantsis tsarlstoni, tõmbas sigarette ja sõitis, osalt meeste pahameeleks, autoga. Moes
Lihtne napp siluett domineeris kleidimoes terve kümnendi, saavutas oma kõrgpunkti 1920ndate keskel ning taandus siis sõna otseses mõttes lohisedes sakiliste alläärte ning ebakorrapäraste volangidega 1930ndatesse. Terve aastakümne oli moes pottkübar, mis sügavalt pähe surutuna eeldas ajale iseloomulikku lühikest juust. Sama iseloomulikud olid pahkluu kohal nööbitavad kingad ja keskelt ahenevad ning alt laienevad kontsad. Juuksemood, nagu lühike poisipea oli kõige kantum soeng 1920. aastatel. Pärast aastakümneid lokitange, kähardamist, juuksenõelu ja kogu seda juuste piinamist hakkasid naised aduma juuste lõikamise mõttekust. Enamikule inimestele oli see äärmiselt emotsionaalne teema. Sajandeid olid juuksed olnud naise uhkuse kroon ja loobumine naiselikkuse kõige pühamast sümbolist oli midagi, mida ei kiputud kergekäeliselt tegema, kuigi asi võis näida vastupidine. Poisipea kõrghetkel kandsid uudset lühikest soengut kõik
20. S A JA N D I M O O D 1900-1909 Ülinaiselik Lopsakas siluett Karusnahk Rõhutatud pahkluud Liivakellakujuline figuur Callot Sovers Lucy Sutherland 1910-1919 Riietuda nunnaks või madonnaks Eredad värvid Karusnahk Eksootilised pidzaamad PoiretiTt Puusalt laiad alt kitsad püksid 1920-1929 Vabalt langev särkkleit Paljastati jalad Läbipaistev kangas Vikoossiid Pottkübar Vaese tüdruku stiil Poisipea Suured kübarad 1930-1939 Mustrilised kangad Puusade rõhutamine Mugavus Liibuvad riided Roosa, must mustrid Nahkjakid Pikad juuksed 1940-1949 Betoonist valatud mulje Sportlik suund Ekstravagantsed riided Sõjaväemundrid Nailon Kummist korsett Säärte värvimine Ehete nappus 1950-1959 Naiselikkus ja rafineeritus Peened daamid Poisilikud tütarlapsed Erksad värvid Teravad nurgad Teismelised Ujumiskostüümid 1960-1969 Plastik ja metall-valge Püksikud
kirjanduses Lääne-Euroopa mõjud ja moevoolud. Ka Eesti igapäevaelu laad, eriti linnades, lähenes kiiresti Lääne-Euroopa omale. Seda on nimetatud fläpperite ehk vabameelsete naiste, aga ka dzässi ajastuks. Inimesed oli vabad ja iseseisvad ning armastasid kanda mugavaid riideid. Korsetist loobuti lõplikult ning moodi tuli hoopis vabalt langev särkkleit, mis esmakordselt paljastas jalad. Naised hakkasid ennast tugevalt ja kohe silmatorkavalt meikima ning lemmiksoenguks oli poisipea, mida sageli veel igapidi värvit Seda on nimetatud fläpperite ehk vabameelsete naiste, aga ka dzässi ajastuks. Inimesed oli vabad ja iseseisvad ning armastasid kanda mugavaid riideid. Korsetist loobuti lõplikult ning moodi tuli hoopis vabalt langev särkkleit, mis esmakordselt paljastas jalad. Naised hakkasid ennast tugevalt ja kohe silmatorkavalt meikima ning lemmiksoenguks oli poisipea, mida sageli veel igapidi värviti ja lokitati. Unistustefiguur oli 30.-ndatel sarnane praegusega, s.t
Millised olulised muudatused toimusid inimeste igapäevaelus 2 maailmasõja vahel? Suurimaks muudatuseks ning kõige algusesks oli siiski iseseisvuse saavutamine, mis mõjutas kõiki eluvaldkondi. See arendas ka rahvuskultuuri ning kultuurielu edendamist. Hakati tähelepanu pöörama ka eestlaste rahvuskultuurile ja teadlikult hoolitsema selle arengu eest, kuna nüüd oli ikkagi oma riik ja ei olnud ohtu rahvusliku kultuuri saksastamisele või venestamisele. Inimesed said hakata tegelema erinevate hobide/töödega. Esile hakkasid tõusma kirjandus-, muusika-, teatri-, kunsti- ja hariduselu. Haridust hakati saama eestikeeles ning ehitati hulk koolimaju ning hakati pöörama tähelepanu sellele, et kõik inimesed hakkaksid saama head haridust. Olukorda tegi mõnevõrra keerulisemaks Vaikiva oleku kehtestamine, sest kaitseseisukorra tingimustes jagunes ühiskond mitmeks üksteisele osaliselt vastanduvaks rühmaks. Suu...
igasse Eesti kooli (seda tänu ajakirjanduse abile). Eestimaa koolimässust saavad tuult tiibadesse prantslased, brasiillased jpt. Kokkuvõte: 17-aastane Eliisabet,kelle isa on Eesti Vabariigi president. Kui Berit väidab, et Eliisabet elab nagu vati sees ega saaks ärahellitatud tibina tavaelus hakkama, otsustab tüdruk kihlveo peale jätta senise elu Kadrioru lossis ja eliitkooli, vahetada kõrged kontsad ja lehvivad lokid poisipea, dresside ja tossude vastu ning minna pooleks aastaks valenime all ühte maagümnaasiumi. Uued ideed ja mõtted viib ellu, kuna teda toetavad Elmar, Fred ja Mäx kõiges, ka isa ei ole vastu. TÄNAN VAATAMAST :)
Kleidil oli lihtne varrukateta ülaosa ja alla viidud vöökoht, ning esimest korda ajaloos paljastati jalad. Terve aastakümne oli moes pottkübar, mis sügavalt pähe surutuna eeldas ajale iseloomulikku Lühikest juust . . Sama iseloomulikud olid pahkluu kohal nööbitavad kingad ja keskelt ahenevad ning alt laienevad kontsad. Juuksemood Nagu eelnevalt maintud, oli kõige kantum soeng 1920. aastatel poisipea . Pärast aastakümneid lokitange, kähardamist, juuksenõelu ja kogu seda juuste piinamist hakkasid naised aduma juuste lõikamise mõttekust. Enamikule inimestele oli see äärmiselt emotsionaalne teema . Terve kümnendi jooksul, kui inimesed iga päev tegid otsustavaid samme, levis kuuldusi, et lühikesed juuksed lähevad moest välja. See tekitas probleeme. Jätkuvate kahtluste tõttu
1930. aastail arenes jõudsalt kohviku- ja restoranikultuur Paljud olulised sündmused arutati läbi just kohvikulaudade taga 1930. aastail hakati eriti lugu pidama sportlikust eluviisist, reisimisest ja suvitamisest Populaarsemad spordialad: tõstmine ja maadlemine Mõlemale lisas veelgi hoogu Eesti raskejõustiklaste edu suurvõistlustel Tasapisi vähenes religiooni tähtsus Inimesed sattusid kirikusse harva Rõivamood Naised hakkasid pidama Naiste rõivamood dieeti, poisipea, järjest 1930ndatel lühemaks muutuvad kleidid ja seelikud, 1930. aastail pikad püksid Meeste rõivastus jäi konservatiivsemaks ja traditsioonilisemaks Igapäevaelu Linnades rajati terveid uusi linnajagusid (Pirita ja Merivälja Tallinnas, Tammelinn ja Tähtvere Tartus) Ehitati hulk moodsaid elamuid ja esindushooneid Maal kerkisid majandushoonetest lahutatud moodsad elamud, mida iseloomustasid kõrge vundament, suured aknad, avarad verandad ning värvitud laudvooder- ja põrand
Noorteorganisatsioonid Skautide ja gaidide malevad Noored Kotkad ja Kodutütred Noorte Meeste Kristlik Ühing, Noorte Naiste Kristlik Ühing Ülemaailmne Eesti Noorsoo Ühendus Eesti Haridusliit Eesti Lauljate liit Olme Uued mööbliesemed: diivanvoodid, raamatukapid jms Elektrivalgustus, keskküte, vesikäimla, omaette vannituba Mitmesugused uued kodumasinad: õmblusmasinad, külmkapid, pesumasinad Telefonid, grammofonid, raadiod Rõivamood Naiste hulgas läks moodi poisipea, järjest lühemaks muutusid kleidid ja seelikud Meeste rõivastus jäi traditsioonilisemaks ja konservatiivsemaks Click to edit Master text style Naiste rõivamood 1930ndatel Second level
aegadest. Teiseks edasiviivaks jõuks olid purustatud vanad moraalinormis ja tavad. Toimuma hakkas naiste positsiooni suurenemine ühiskonnas. Naised hakkasid nõudma võrdõiguslikkust, mida nad ka saavutasid. Nad hakkasid tegema meeste töid, kuid tasu selle eest jäi siiski väiksemaks kui meestel. Naiste iseseisvus hakkas kasvama, mistõttu tekkis ühskonnas traditsioonilise peremudeli kriis. Muutuma hakkas ka naiste mood, naised hakkasid kandma seelikuid ning moodi tuli ka poisipea. Seksuaalmoraal omandas kõikesallivuse jooned. Lõpp esimesele maailmasõjale pandi 28.juunil 1919. aastal Verssailes´ rahuga. Sõda oli kasulik paljudele uutele väikeriikidele, kes sõja lõppedes said iseseisvaks. Nende riikide hulka kuulusid Soome, Läti, Leedu, Eesti, Poola, Ungari, Jugoslaavia ning Tsehhoslovakkia. Vähem kasulik oli see Saksamaale, esimese maailmasõja kaotajas riigile, kes jäi ilma 1/8 oma aladest,
Eestisse hulgaliselt sõjapõgenikke Lätist, mis oli saanud rindepiirkonnaks. Eesti territooriumist sai edaspidi Vene põhjarinde tagala, kuhu oli 1917. a alguseks koondatud üle 100 000 Vene sõjaväelase. 7)Tehnilised saavutused, nende roll sõjas-Eestlased tahtsid sõtta minna,said hullusti lüüa,halvendas majandusliku olukorda,toitu vähenes, 8)Ühiskondlikud muutused:naiste roll, „kadunud põlvkond“-Naised hakkasid osalema ühiskondlikus elus, Lühikesed seelikud ja poisipea,tehastes kasutati massiliste naiste ja noorukite tööjõudu,NAISTE iseseisvumine. 9)Mõisted: Rahvasteliit-Esimese maailmasõja järel rajatud rahvusvaheline organisatsioon,mille eesmärk oli riikide omavaheliste tülide rahumeelne lahendamine ning rahvusvaheline koostöö, Wilsoni 14 punkti, Demilitariseeritud tsoon- on maa-ala, kus sõjaväe tegevus ei ole lubatud., Reparatsioon-Sõjakahjude osaline või täielik hüvitamine kaotajariigi või-riikide
toodangu vastu. Kasutusele tulid diivanvoodid, raamatukapid jm. Moodi läksid seinavaibad, diivanipadjad ja linikud, seinu kaunistasid fotode asemel maalid. Eelistati avarust ja õhulisust, päikese- ja valguseküllust. Moodsates linnamajades oli elektrivalgustus, keskküte ja vesikäimla, ka omaette vannituba. Igapäevaseks said õmblusmasinad. 1939. aastal kasvas raadio populaarsus. Ka rõivamoes toimusid muutused. Naised hakkasid pidama dieeti, moodi läks poisipea, järjest lühemaks muutusid kleidid ja seelikud, 1930. aastatel ka pikad püksid. Meeste rõivastus jäi traditsioonilisemaks ja konservatiivsemaks.
1)Sõjaplaanid: 1. Saksamaa Tungida läbi neutraalse Belgia Prantsusmaale purustada riik ja seejärel suunata jõud Venemaa vastu 2. Venemaa Sõjategevus kahel rindel 3. Prantsusmaa Prantsuse Saksa piirile ehitati kindlustused 4. Inglismaa Lootis liitlaste peale ja kindlustas neid rahaga 2) I Maailmasõja põhjused: - Suurriikide imperialistlik poliitika - kõik suurriigid soovisid oma majanduslikku, poliitilist ja sõjalist mõju maailmas suurendada. - Suurbritannia ja Saksamaa võitlus liidrirolli pärast maailmas. - Saksamaa soov omandada uusi kolooniaid, kuid kuna maailm oli juba suurriikide vahel ära jagatud, siis tähendas see kolooniate ümberjagamist. - Prantsusmaa soov saada revanš kaotuse eest Prantsuse-Preisi sõjas ning saada tagasi Saksamaale kaotatud Elsass-Lotringi alad. - Venemaa ja Austria-Ungari konkurents mõjupiirkondade...
riikidele. Sõjakäigus võeti kasutusele erinevaid meetmeid, mida ennem ei oldud kasutatud. Näiteks arenes lennundus. Autode levik suurenes ja esmakordselt kasutati sõjas tanke. Toimus ka mitmeid allveesõdu, mida ennem polnud juhtunud. I maailmasõda oli väga ohvriterohke- umbes 10 miljonit inimest hukkus ja 20 miljonit inimest sai haavata. Moraalinormid muutusid, naised said ühiskonnaküsimustes kaasa rääkida. Moodi läksid lühemad kleidid-seelikud ja poisipea. Euroopa peale Esimest maailmasõda KOKKUVÕTE Esimene maailmasõda oli traagiline ja tarbetu konflikt. Tarbetu sellepärast, et selle puhkemisele viinud sündmuste jada oleks saadud katkestada mistahes suvalisel hetkel esimesele relvakokkupõrkele eelnenud viie kriisinädala jooksul, kui maksvusele oleks pääsenud mõistus või üldine hea tahe. Traagiline sellepärast, et esimesele kokkupõrkele
Riigis käis pidev propaganda. Välispoliitika oli väga agressiivne ja kokkuvõtteks ei suutnud Musolini Itaaliat päästa. 12. Olme ja eluolu sõdadevaelisel ajal Inimesed olid sõjas pettunud ja ei mõistnud, milleks oli vaja terve põlvkonna hävingut. Sõda püüti unustada- senised karmid etiketi ja reeglid muutusid. Inimesed muutusid vabamaks Naiste osatähtsus ühiskonnas suurenes. Naine astus ühiskondlikku ellu. Tehnika jõudis kodudesse. Siidisukad Võrksukad Poisipea Tugev make-up Naiste suitsud Moodi läheb egiptoloogia Relatiivsusteooria Sotsialistlik realism kunstis Mood vahetus kiiresti Kino-filmitähed muutuvad iidoliteks ( heli, värvid) Jazz tõusis esile-Joplin Ragtime BBC Coco Chanell H.Ford C.Chaplin Hemingway Palju isme. Sürrealism=Salvador Dali Dadaism
Soengud seatakse briljantiini abil, sest pidi olema väga korralik, sile ja läikiv soeng. Vähe kanti habemeid ja vuntse. Vuntsid pidid olema pikad ja peened. Naised Naiste soengud tehti pikkadest juustest. Peamiselt keerati juuksed patside või sabadega ümber pea turbani moodi. Juuksed keerati lokitangidega ning tehti ka kuumi püsilokke. Soengud hakkasid muutuma koonusekujuliseks ja nende tegemine keerulisemaks. Peale I maailmasõda tulevad naistel moodi lühikesed lõikused, poisipea. Alguses oli see stiil ebasoosingus kiud hiljem muutub poisipea aktiivse ja iseseisva naise sümboliks. Soengute kujundamisel kasutati lokitange, tehti vesilaineid. 25 1917-1939 Mehed Töölistel ja talupoegadel olid juuksed kausi järgi lühikeseks lõigatud. Kanti habemeid ja vuntse. Intelligendid kandsid lühikesi lahuga soenguid. Naised
TALLINNA TÖÖSTUSHARIDUSKESKUS Grissel Kaur 203 SKA I.MAAILMASÕDA Referaat Juhendaja: Silva Kiveste Tallinn 2014 Sisukord Sissejuhatus lk. 1 Põhjused lk. 2 Sõdivate riikide sõjaplaanid lk.3- 4 Sõjakäik lk. 5-7 Tagajärjed lk. 8-9 Kasutatud kirjandus lk. 10 Põhjused Sõja tegelikud põhjused on kaugemas minevikus. 20. sajandi alguseks oli maailm jaotatud põhiliselt Suurbritannia ja Prantsusmaa vahel ning eeskätt Saksamaa taotles senise maailmakorra ümbervaatamist. Teravaid erimeelsusi suurriikide vahel oli ka Lähis-Idas, kus põrkusid Saksamaa ja Suurbritannia huvid. Esimese maailmasõja puhkemise põhi põhjusteks olid imperialistlike suurriikide vastuolud : a) Võitlus turgude, tooraineallikate, kapitali ekspordi võim...
võimeline lipiide (s.h. ka seebumit ja DHT-d) lahustama. Selle tulemusena taastus juuksesibulas normaalne vereringlus ja rasunäärmed hakkasid uuesti tootma vedelat rasu. Kui juuksenääps vabaneb teda ummistavast seebumikorgist ja teistest tema funktsioneerimist takistavatest ainetest, taastub ka loomulik juuksekasv. 2.5Juuste pesemine ja hooldamine a) Normaalne on pesta pead iga kolme päeva tagant. Mehed, nagu ka naised, kel lühike poisipea, võivad pesta ka iga päev. Teistel ei tasu aga pesta tihedamini kui kord kahe-kolme päeva tagant, muidu muutuvad juuksed liiga hapraks ning lähevad ruttu rasvaseks.On täiesti ükskõik, kas pesta pead hommikul, päeval või õhtul, kuid üks nõuanne siiski: pikki raskeid lokke on kõige sobivam pesta õhtul enne magamaminekut, sest siis näevad juuksed järgmisel hommikul välja loomulikud ja ilusad. Kõigi teiste
KT: I maailmasõda ja Pariisi rahukonverents. Kommunistlik Venemaa ja Eesti Vabariik kahe maailmasõja vahel. I maailmasõda 1. Antanti ja Kolmikliidu tekke aeg, osapoolte eesmärgid. Antant (1907) – Venemaa, Suurbritannia, Prantsusmaa. Mõjusfääride jagamine, positsiooni säilitamine. (kokku 34 liitlasriiki) Keskriikide Liit (1882) – Saksamaa, Austria-Ungari, Itaalia. Kolooniate haaramine, valduste laiendamine. (kokku 4 liitlasriiki) 2. Sarajevo atentaat ja I maailmasõja algus. Saksamaa, Prantsusmaa, Inglismaa ja Venemaa sõjaplaanid. 28. juuni 1914 mõrvas Serbia terrorist Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinandi 28. juunil kuulutas Austria-Ungari Serbiale sõja Saksamaa – Saksa armee pealetung läbi Belgia ja Luxemburgi; välksõda Prantsusmaal ning Venemaa purustamine Prantsusmaa – passiivse kaitse strateegia Venemaa – rünnata vastaseid pika...
Maailm 1900-1920.a. 1 .Suurriikide blokkide kujunemine. Kolmikliidu ja Antandi riikide eesmargid. Kaksikliit – Saksamaa, Austria-Ungari (1879) Kolmikliit – Saksamaa, Austria-Ungari, Itaalia (1882-1915) Kolme keisririigi liit - Saksamaa, Austria-Ungari, Venemaa (1873-1887) Edasikindlustusleping – Saksamaa, Venemaa (1887-1890) Liiduleping – Prantsusmaa, Venemaa (1893) Antant – Inglismaa, Prantsusmaa (1904) Salajane neutraliteedileping – Prantsusmaa, Itaalia (1902) Sõpruseleping – Inglismaa, Venemaa (1907) KOLMIKLIIDU EESMÄRGID: Kolmikliidu initsiaatoriks ja kandvaks jõuks oli Saksamaa. Saksamaa soovis uusi kolooniaid haarata, purustada Prantsusmaa ning kehtestada oma võim Euroopa mandril (Saksamaa soovis olla esindatud kõikjal maailmas) Saksamaa toetus oli eluliselt oluline Austria-Ungarile: tugevdada oma positisiooni Balkanil, soovis endale Balkanit (praegune Serbia). Kolmikliidu nõrgimaks lüliks oli sinna mõnevõrra juhuslikult ...
ja määrsõna nimisõnast lahku pikk poiss (pikka kasvu poiss) teed rajav (teed ehitav) üle pea ( peast üle) oma pead ( enda pead) mõni kord (paar korda) vana ema E SÕLTUMINE TÄHENDUSEST E OMASTAVAS KÄÄNDES KOKKU ESIKKOMPONENT OSUTAB LIIKI, LAADI, SORTI, OTSTARVET piltlik tähendus, uus mõiste isamaa poisipea emakeel varsakabi konnasilm lõvilõug linnulaul lapsepõlv sõiduauto pildiraamat kommikarp karjakoer, toakoer, tõukoer taskukell, seinakell, tornikell septembrihommik, juunikuu talvehommik, reedehommik klimbisupp, seapraad
) Olme:Linnadesse rajati uusi linnaosi ning ehitati hulk modernseid elamuid ja esindushoonesid.Töötati välja mitu Eesti oludesse sobivat talukompleksi tüüpprojekti.Maal kerkisid majandushoonetest lahutatud moodsad elamud.Kodusisustuses vahetati omavalmistatud rohmakas talupojamööbel välja kvaliteetsema ja moodsama toodangu vastu..Kasutusele tulid diivanvoodid,raamatukapid jm.Eelistati avarust,üha tavalisemaks muutusid kodumasinad.muutused rõivamoes: naistel poisipea,dieedid,lühemad kleidid ja selleikud .Linna tulid uued ja moodsab bussid,maal sõideti jalgratastega.
kohas, suitsetasid sageli pika sigaretipitsiga, mis oli ülimalt sokeeriv. Nende tõeline tunnusmärk oli lühike soeng. Ühe hoobiga heideti korsett kõrvale ja moodi tuli vabalt langev särkkleit. Terve aastakümne oli moes pottkübar, mis sügavalt pähe surutuna eeldas ajale iseloomulikku lühikest juust. 27 Juuksemood, nagu eelnevalt maintud, oli kõige kantum soeng 1920. aastatel poisipea . Pärast aastakümneid lokitange, kähardamist, juuksenõelu ja kogu seda juuste piinamist hakkasid naised aduma juuste lõikamise mõttekust. Enamikule inimestele oli see äärmiselt emotsionaalne teema. Sajandeid olid juuksed olnud naise uhkuse kroon ja loobumine naiselikkuse kõige pühamast sümbolist oli midagi, mida ei kiputud kergekäeliselt tegema, kuigi asi võis näida vastupidine. Poisipea kõrghetkel kandsid
*lagunesid Türgi, Venemaa, Austria-Ungari impeeriumid. *Euroopas tekkisid uued riigid - Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Tsehhoalovakkia, Ungari, Jugoslaavia. *sõjaga kaasnesid tohutud inimkaotused - umbes 10 miljonit surnut ja 20 miljonit haavatut (neist 3,5 miljonit inimest jäi sandiks). *sõjaaastad: · purustasid vanad moraalinormid ja tavad (naised hakkasid osalema ühiskondlikus elus, muutus naiste mood -lühikesed seelikud ja poisipea, seksuaalmoraal omandas kõikesallivuse jooned). · tõid kaasa vaimseid kannatusi, tekkis nn. kadunud sugupõlv. *tohutud sõjakulutused kurnasid välja enamiku suurriikide majanduse. *suurenes USA majanduslik ja poliitiline tähtsus maailmas. Euroopa riigid muutusid USA võlglasteks. *tekkis patsifistlik liikumine (sõjavastane, vägivalda eitav liikumine), seetõttu üritati peale I maailmasõda luua julgeolekusüsteeme, mis tagaks rahu maailmas (näiteks Rahvasteliit,
Kodusisustuses vahetati talupojamööbel välja mööblivabrikute kvaliteetsema ja moodsama toodangu vastu. Diivanvoodid, raamatukapid, maalid, graafilised lehed, seinavaibad, diivanipadjad, linikud. Eelistati avarust. Linnamajades tingimata elektrivalgustus, keskküte ja vesikäimla, vannituba. Kodumasinad: õmblusmasinad, elektripliit, külmkapp, pesumasin, telefonid, grammofonid ja raadiod. Seda jõudis ka maale. Rõivamood jõudis Eestisse filmide ja ajakirjade vahendusel. Dieet, poisipea, lühemad kleidid ja seelikud, pikad püksid. Meeste rõivastus traditsioonilisemaks. Moodsad bussid, veo- ja sõiduautod, taksod ja liinibussid, jalgrattad. Kultuurielu üldtendentsid: Muusikud: Positiivsed jooned: Uued nähtused: · Kultuuri ise org. :seltsid, A.Kapp, E.Aav klubid · Kohustuslik 6klassi, hariduse kättesaadavus hea, 30ndatel Kirjanikud: keskhariduse levik F.Tuglas, M.Under, · Eesti keel kultuuri A
rõivaid täiskasvanutele ja uhkeid prokaadist tualette, et täiendada oma pöörast lõhnaõli Opium. Soengud olid uuenduslikud. 1960ndate ja 1970ndate vahetusel olid popid tohutu suured ja kõrged mesilassülemi-sarnased soengud, mis nõudsid föönitamist ja tupperimist. Püsilokid olid taas moes. Ülimaks saavutuseks oli geomeetriline lõige kombineeritult tihedate lokkidega. Väga populaarsed olid keemilised spiraallokid ning ka lainetavad lahtised keemilised lokid; poisipea muutus taas populaarseks. Vahvlilokid olid 1970ndate juustemoes püsinähtus, sest need sobisid täielikult maalitud sifoonist õmmeldud õhuliste prerafaeliitlike rõivastega, mis olid ühenduslüliks hipi- ja kõrgmoe vahel. Peenikesed patsid olid samuti populaarsed ja neile lisaks või nendega koos kasutati kangast punutud patse. Juustevärvidest olid popid punakad toonid, eelkõige erksad, väga kunstlikud värvid. Ilmus jälle triibutamine (pleegitamisena). 1978
lagunesid Türgi, Venemaa, Austria-Ungari impeeriumid. Euroopas tekkisid uued riigid - Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Tsehhoalovakkia, Ungari, Jugoslaavia. sõjaga kaasnesid tohutud inimkaotused - umbes 10 miljonit surnut ja 20 miljonit haavatut (neist 3,5 miljonit inimest jäi sandiks). sõjaaastad: · purustasid vanad moraalinormid ja tavad (naised hakkasid osalema ühiskondlikus elus, muutus naiste mood -lühikesed seelikud ja poisipea, seksuaalmoraal omandas kõikesallivuse jooned). · tõid kaasa vaimseid kannatusi, tekkis nn. kadunud sugupõlv. tohutud sõjakulutused kurnasid välja enamiku suurriikide majanduse. suurenes USA majanduslik ja poliitiline tähtsus maailmas. Euroopa riigid muutusid USA võlglasteks. tekkis patsifistlik liikumine (sõjavastane, vägivalda eitav liikumine), seetõttu üritati peale I
· Holokaust massiline juutide tapmine 17. Kultuur 1920. aastatel · Hakkas kujunema kaasaegne maailmapilt · Tehnika tungis olmesse · Naine astus ühiskondlikku ellu taheti end vabamalt tunda. Kleidid muutusid lühemaks, rõivas muutus kergemaks ning kulus vähem materjali. Naiste jalad omandasid suurema tähtsuse siid- ja võrksukad. · Naised hakkasid juukseid lühikeseks lõikama poisipea populaarsus · Kosmeetika suurenenud kasutamine · Suitsetav naine muutus igapäevanähtuseks, eksisteeris temale suunatud reklaam · Moodsa tantsu levimine Charleston · Kino suur roll inimese elus. Maailm tahtis puhata, meelisteemad armastus ja naised. 18. Kultuur 1930. aastatel · Auto muutus kättesaadavaks ka keskklassile · Teedeehitus kiirenes · Lennuk tsiviillennundus
pehmendas sellega kriise. 14. Kultuur. 20. aastatel hakkas kujunema kaasaegne ja tänapäevane maailmapilt. Paljud kombed lihtsustusid ja tehnika tungis majapidamistesse ja olmesse. Euroopa nö Amerikaniseerus. Saadi ka aru, et Ameerikal on majanduslik võimsus. Liikluse areng autod ja teede võrkude ehitus. Naine astus ühiskondlikku ellu ning ka moes kajastus naiste soov tunda end vabamalt seelikud/kleidid lühenesid, moodi läks poisipea, siid- ja võrksukad ning kosmeetika, mida pidi kasutama nii, et oleks näha. Tavaliseks nähtuseks muutusid ka suitsetavad naised. Tants muutus aina populaarsemaks ning eriti populaarne oli Ameerikast alguse saanud charleston. Kino muutus inimeste seas oluliseks meelelahutusvõimaluseks. 14.1 30. aastatel. Jälje oli jätnud sõjahirm ja sõda. Teedeehitus Saksamaal, mis olid ka olulised, kuna Euroopas avatud autotehased hakkasid tootma sõjamasinaid, siis oli vaja
Kahekümnendate kingadisain ei olnud moe lineaarse arengu tulemus. See oli hoopis traditsioonide lõhkumine, mis väljendus värvide, tekstuuride ja dekoratiivelementide mässus. Kleidi alaserv lühenes kiiresti põlvini ja dekaadi teises pooles ka kõrgemale, paljastades jalanõud rambivalgusele. Jalaõudelt nõuti vastpidavust, sest tantsusaalides kõlas Charleston ja foxtrot. Moodne ja sotsiaalselt vabanenud naine käis kõrgetel kontsadel, lõikas endale poisipea, kuulas dzässi, tantsis klubides, suitsetas ja trimpas meestega võrdselt. T-rihmadega, peene Louis stiilis kontsaga õhtukingad olid moes. Sama lõikega lahtised kingad võidavad kahekümnendate keskel populaarsust ja neid kantakse nii õhtukleidi kui ka spordirõivastega. Kedagi ei sokeerinud enam paljas jalg. Kui algul oli moes orient, siis kümnendi lõpus prevalveerib art deco oma geomeetriliste vormidega. Pandlad on au sees, muutudes mõõtmetelt järjest suuremateks ja kiiskavamateks
*Moodi läksid seinavaibad, linikud, diivanipadjad *Hakati eelistama avarust, õhulisust, päikese- ja valguseküllust *Linnamajades muutus aina tavalisemaks kodumasinad: õmblusmasinad, külmkapid, elektripliidid, pesumasinad *Laialt levisid ka grammofonid, raadiod, telefonid *Muutused rõivamoes jõudsid Eestisse vägagi operatiivselt, ennekõike filmide ja ajakirjanduse vahendusel *Naised hakkasid pidama dieeti, moodi läks poisipea, lühemaks muutusid kleidid ja seelikud. Meeste rõivastus jäi traditsioonilisemaks ja konservatiivsemaks, kuigi tegi samuti läbi mõne uuenduse *Eesti teedele ilmus busse, veo- ja sõiduautosid *Maal soetasid kümned tuhanded inimesed endale jalgrattaid, mille olemasolu muutus ennekõike noorte jaoks omalaadseks staatusesümboliks
Coco haaras käärid ja lõikas rebenenud ääre maha. Järgmistel päevadel jalutati Pariisi kekslinnas nii lühikeste kleitidega, et viisakad inimesed lausa kiljusid. Siiani olid kõik naised kandnud maani kleite. Pärast Coco uuendust oli kleidi alumine äär ainult 2025 cm põlvedest allpool! Kord põletas Coco vannitoas veesoojendajaga oma kiharad. Jälle haaras osav õmblejanna käärid ja lõikas juuksed hästi lühikeseks. Nii sündiski uus soeng poisipea. (YouTube: Paula, sul on poisipea / Kuis meeldid mul, sa vist ei tea ...) Audrey Tautou filmis ,,Coco enne Chaneli" (2009) Kord jällegi jäi Coco päikese kätte magama ning moodi läks päevitamine. 1926. a esitles Coco oma nn petite robe noire'i7. See oli suur moerevolutsioon! Ameerika moeajakiri Vogue8 ristis preili Chaneli moekuningannaks. Õige pea ostis Coco Chanel üles ka Camboni tänava kõrvalmajad nr 27 ja nr 29 ning ühendas kõik kolm hoonet oma ateljeeks ja esinduspoeks.
1 II. ESIMENE MAAILMASÕDA: Esimese maailmasõja tähtsamate sündmuste kronoloogia: Aast Olulisemad sündmused a 191 28.juuni serbia natsionalistid tapsid Austria-Ungari troonipärija Franz 4 Ferdinandi. 28.juuli Austria-Ungari kuulutas sõja Serbiale; Esimese maailmasõja algus. 23.august Jaapan astus sõtta Antanti poolel. 23.-30.august Saksa väed purustasid Vene 2.armee Tannenbergi lahingus Ida-Preisimaal. 5.-6.september Marne`i lahingus peatati sakslaste pealetung Pariisile; positsioonisõja algus läänerindel. 29.oktoober Türgi sõttaastumisega Keskriikide poolel tekkisid uued rinded Kaukaasias, Egiptuses ja Mesopotaamias. 2.detsember Austria-Ungari väed vallutasid Serbia pealinna Belgradi. 191 veebruar Saksamaa alustas ulatuslikku allveesõd...
1 II. ESIMENE MAAILMASÕDA: Esimese maailmasõja tähtsamate sündmuste kronoloogia: Aast Olulisemad sündmused a 191 28.juuni – serbia natsionalistid tapsid Austria-Ungari troonipärija Franz 4 Ferdinandi. 28.juuli – Austria-Ungari kuulutas sõja Serbiale; Esimese maailmasõja algus. 23.august – Jaapan astus sõtta Antanti poolel. 23.-30.august – Saksa väed purustasid Vene 2.armee Tannenbergi lahingus Ida-Preisimaal. 5.-6.september – Marne`i lahingus peatati sakslaste pealetung Pariisile; positsioonisõja algus läänerindel. 29.oktoober – Türgi sõttaastumisega Keskriikide poolel tekkisid uued rinded Kaukaasias, Egiptuses ja Mesopotaamias. 2.detsember – Austria-Ungari väed vallutasid Serbia pealinna Belgradi. 191 veebruar – Saksamaa alustas ulatuslikku allveesõd...
võimeline lipiide (s.h. ka seebumit ja DHT-d) lahustama. Selle tulemusena taastus juuksesibulas normaalne vereringlus ja rasunäärmed hakkasid uuesti tootma vedelat rasu. Kui juuksenääps vabaneb teda ummistavast seebumikorgist ja teistest tema funktsioneerimist takistavatest ainetest, taastub ka loomulik juuksekasv. 2.5. Juuste pesemine ja hooldamine a) Normaalne on pesta pead iga kolme päeva tagant. Mehed, nagu ka naised, kel lühike poisipea, võivad pesta ka iga päev. Teistel ei tasu aga pesta tihedamini kui kord kahe-kolme päeva tagant, muidu muutuvad juuksed liiga hapraks ning lähevad ruttu rasvaseks.On täiesti ükskõik, kas pesta pead hommikul, päeval või õhtul, kuid üks nõuanne siiski: pikki raskeid lokke on kõige sobivam pesta õhtul enne magamaminekut, sest siis näevad juuksed järgmisel hommikul välja loomulikud ja ilusad. Kõigi teiste
Kübarate asemel kanti tavaliselt kodus kootud barette, mütse. Kiire viis endale peakate teha, oli lihtsalt sall üle pea kerida. Disainerid lõid palju erinevaid stiile, kuid vaid mõned võeti pärast sõja lõppu kasutusele. Lõpetuseks võib öelda, et kübarad tegid läbi suure arengu, alustades rangelt kantavate laiade kübaratega ning lõpetades kübarate menukuse kahanemisega ja nende kandmise lõpetamisega. Kübarate muutused on tingitud soengute muudatustest. 1920. aastate poisipea ning uus suhtumine vajasid ka seda väljendavat kübarat. Selleks sobis ideaalselt klosskübar, mis oli menukas tervel ajastul. 23 6. Coco Chanel Materjalid selle peatüki kirjutamiseks on võetud internetileheküljelt: http://womenshistory.about.com/library/bio/blbio_chanel_coco.htm Gabrielle Bonheur Chanel (Lisa 19) sündis 19.augustil 1883. Oma esimesest militaarsest
27* lagunesid Türgi, Venemaa, Austria-Ungari impeeriumid. 28* Euroopas tekkisid uued riigid - Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Tsehhoalovakkia, Ungari, Jugoslaavia. 29* sõjaga kaasnesid tohutud inimkaotused - umbes 10 miljonit surnut ja 20 miljonit haavatut (neist 3,5 miljonit inimest jäi sandiks). 30* sõjaaastad: 18* purustasid vanad moraalinormid ja tavad (naised hakkasid osalema ühiskondlikus elus, muutus naiste mood -lühikesed seelikud ja poisipea, seksuaalmoraal omandas kõikesallivuse jooned). 19* tõid kaasa vaimseid kannatusi, tekkis nn. kadunud sugupõlv. 31* tohutud sõjakulutused kurnasid välja enamiku suurriikide majanduse. 32* suurenes USA majanduslik ja poliitiline tähtsus maailmas. Euroopa riigid muutusid USA võlglasteks. 33* tekkis patsifistlik liikumine (sõjavastane, vägivalda eitav liikumine), seetõttu üritati peale I
Tallinna Majanduskool Ametkondlik käitumiskultuur (sekretäritöö, üldteadmised etiketist) Loengumaterjal Tallinn 2013 1 Ametkondlik käitumine, kutse-eetika ja etikett ........................................................................................... 4 Kutse-eetika .............................................................................................................................................. 4 Sekretäritöö eetikakoodeks ........................................................................................................................... 5 Nõuded juhile: ............................................................................................................................................. 7 Visiitkaardid ja nende kasutamine ...................................................................
TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 DOKTORIVÄITEKIRI Kaitsmine toimub 20. novembril 2008. aastal kell 10.00 Tallinna Ülikooli Kunstide Instituudi saalis, Lai 13, Tallinn, Eesti. Tallinn 2008 2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent Oponendid: Olavi Kasemaa, ajalookandidaat, EMTA pu...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
