Hambahaigustest keskaja Tartus Sander Randoja 05.02.18 2014. Aastal toimusid Tartus Jakobi mäe ja Supilinna piiril ehitustööde arheoloogilised päästekaevamised. Väljakaevatud luustike uuriti. Kuna Eestis ei ole palju uuritud keskaegsete inimeste hambaid oli antud leid väga hea. Tänu väljakaevamistele saadi rohkem aimu ka omaaegse tartlase suuhügieeni ja toitumisharjumuste kohta. Väljakaemistel uuriti 251 maetud inimese hambaid, kellest 121 last ja 130 täiskasvanut. Mehi oli 67 ja naisi 63, laste sugu ei olnud võimalik aga määrata. Hammaste uurimisel leiti, et hambakivi oli ligikaudu 75% inimestel keda uuriti ning hambaauke pooltel maetutest. Tühimikke, lõualuude taandumist ja eluajal väljalangenud hambaid täheldati ligikaudu kolmandikul. ...
Hellenismi periood müts, stephanie (338-168 a e Kr.). linane, villane, siid sandaalid, kingad fibulad emailitud ehted Etruskid N: tuunika, (700-650 a e Kr.) M: lühike seelik, tuunika lacerna, tebenna, keep puuvillane, villane kingad, saapad, sandaalid tutulus granuleeritud ehted Assüüria Narmastega rüü, ülevise, (1132-609 a e Kr) varrukateta särk, vaipseelik, foiniikia müts vilt, villane kangas saapad, sandaalid Euroopa alad cuccullus Gallialased, keldid, pallium, varrukatega tuunika, britid pikad püksid Muinasaeg nahk, villane, linane (...12saj)
Jahi- ja kalapüügivahenditest on saadud luust nooleotsi ning harpuune. Metallitööst on järele jäänud valamisvormide ja sulatustiiglite tükke. Relvi on leitud suhteliselt vähe: mõned pronksist odaotsad, kahe pronksist lühimõõga katkendid ja üks pronksist nooleots. Ehetest on leitud luust ja pronksist ehtenõelu, pronksist käe- ja kaelavõrusid, luust ja pronksist nööpe, pronksist oimurõngaid, pronkssõle fragment, pronksist tutulus, mõned merevaikehted ja luuripatsid. Vanem rauaaeg Vanem rauaaeg (50-200 AD). Eestini on Rooma riigi mõju ulatunud siiski ainult kaudselt, läbi paljude vahendajate, ning materiaalses kultuuris on selle kajastajaks vaid vähesed rooma mündid, Kavastu rabast leitud pronkslamp ja mõned ehted. Vaadeldaval perioodil tegi taas muutusi läbi matmisviis. Domineeriv oli põletusmatmine. Suurem osa leide pärinevad kivikalmetest. Mõnevõrra on esemeid ka asulakohtadelt,
sarvkoplad, linakammid ja -mõõgad ning suitsekangid. Jahi- ja kalapuugivahenditest on saadud luust nooleotsi ning harpuune. Metallitööst on järele jäänud valamisvormide ja sulatustiiglite tükke. Relvi on leitud suhteliselt vähe: mõned pronksist odaotsad, kahe pronksist lühimõõga katkendid ja üks pronksist nooleots. Ehetest on leitud luust ja pronksist ehtenõelu, pronksist käe- ja kaelavõrusid, luust ja pronksist nööpe, pronksist õimurõngaid, pronkssole fragment, pronksist tutulus, mõned mereväikehted ja luuripatsid. RAUAAEG I aastatuhandel eKr. õppisid eestlased rauda kasutama. Rauast tööriistadega sai paremini metsa raiuda, põldu harida, vilja lõigata, heina niita, sest raud oli hoopis tugevam ja vastupidavam kui pronks. Tihenesid sidemed teiste rahvastega ning arenes kaubavahetus. Muistsel ajal ei tuntud veel raha, vaid kaupu vahetati üksteise vastu
Jahi- ja kalapüügivahenditest on saadud luust nooleotsi ning harpuune. Metallitööst on järele jäänud valamisvormide ja sulatustiiglite tükke. Relvi on leitud suhteliselt vähe: mõned pronksist odaotsad, kahe pronksist lühimõõga katkendid ja üks pronksist nooleots. Ehetest on leitud luust ja pronksist ehtenõelu, pronksist käe- ja kaelavõrusid, luust ja pronksist nööpe, pronksist oimurõngaid, pronkssõle fragment, pronksist tutulus, mõned merevaikehted ja luuripatsid. Pronksiaja lõpuks võib kokkuleppeliselt pidada aastat 500 eKr, kuid sellele järgnes mitmesaja aastane üleminekuperiood n-ö päris rauaajale. Mõningates paremini uuritud piirkondades võib noorema pronksiaja sees eristada omakorda kahte alaetappi, mille piiriks on u aasta 800 eKr. Nooremasse järku (800500 eKr.) kuulub nimelt enamik meie kindlustatud asulate leiumaterjalist koos
rituaale, nt võeti luud välja ja tutvustati neile sündinud järeltulijaid. Selge on see, et kalmed näitavad, et surnud olid erilise au sees, nad olid järglastel kogu aeg silma all (ja vastupidi). Need on uued kultuurmaastiku elemendid, milledel on olnud tähtsus läbi aastasada ja tuhandete. Leide iseenesest on vähe, 36 kalmu kohta vähem kui 36 leide. Pronksist pintsette, habemenugasid, nööpe, oimurõngaid. Keila lähedalt Tuula külast leiti tutulus (koonus.. nagu trompeti otsik ). Taani kohta saame teada, seal oli ka maetud naine, kelle vöö kohal oli ka tutulus (nagu vööpannal). Vajangu külast leiti pronksmõõk, viidi Rakvere muuseumi. See pandi kokku teiste etnograafiliste asjadega. Hiljem avastati, et mõõk pärineb 900-800 eKr, seda kasutati hiljem u Põhjasõja aegu pulmamõõgana ühes talus. Kivikirstkalmete ringide mõõtmed hakkavad suurenema, max on neli ringi. Kalmed
Ajastule olid iseloomulikud luust kaksiknööbid, mida on leitud mitmeid. Sarnase koonja kujuga olid vööehted tutulused, mida Eestist on teada üks eksemplar Tuulast. Leitud on ka spiraalseid oimuehteid, lihtsa ümmarguse lõikega kaelavõrusid, merevaigust helmeid, ripatseid ja tähekujulisi ehteid. Härnevi tüüpi ehtenõel Tuula tutulus Luust kaksiknööp Esiajaloolisi ehteid leitakse eelkõige matusepanustena haudadest. Pronksiaegsed matmiskombed ei näinud ette rohkete ehete hauda kaasa panekut; enamasti ei saada matustest üldse panuseid. Ka kindlustatud asulatest leitud valamisvormikatked kuuluvad suhteliselt lihtsatele ehtevormidele. Meie teadmised Eesti pronksiaegsetest ehetest on seetõttu ülimalt napid
Võib-olla räägiti kontidega, tutvustati järeltulijaid jms. Luudega peeti ka pidu, osades kirstudes on luud läinud vahetusse. Olid ka laevkalmed, mida on Eestis ainult kolm Sõrves ja Vaos. Suuremad kivid on laotud ümber laevakujuliselt. Need on tehtud võib-olla Gotlandi eeskujul. Lohukive on Eestis üle 1750. Kalmetest on leitud mitmeid pintsette ja habemenugasid. Sageli esinevad pintsetid koos habemenoaga. Tuula tutulus, oli mingi kummaline asi, mis pandi hauda kaasa. Tutulus oli tegelikult aga vööehe. Taanist leiti üks laip, millel oli seelik, mis koosles nööridest. Et seelik väga ei lendleks, oli pandud pronksrõngakesed seeliku alla otstesse. Tegemist oli miniseelikuga. Ainus Eeestist leitud pronksiaegne mõõk on Vajangu külast pärit. See mõõk seisis väga pikka aega Rakvere muuseumis. Ükski arheoloog ei teadnud sellest midagi. Üks talupoeg oli selle annetanud ja ütlenud, et see on vana pulmamõõk, tegelikult ei olnud
Nad võisid ka veini juua, mis rooma naistel oli karmilt keelatud. Arvatakse, et kõrgklassi naised oskasid lugeda ja kirjutada. Selle tõenduseks peetakse käsipeeglitele graveeritud mütoloogilisi figuure koos tekstidega, mis kirjeldavad nii peeglitel kujutatud isikuid kui nende tegevust. Kui peegli omanik oleks olnud kirjaoskamatu, poleks tekstil olnud mõtet. Etruskid järgisid kreeka rõivamoodi ja selle muutumist. Tüüpiline etruski kübar oli tutulus toekas, näopoolses osas äärega, teravatipulist tiaarat meenutav peakate. Kübarat kandsid etruskid vajaduse korral peamiselt sõdalased ja talupojad väljas viibides, ülejäänud mehed kandsid erineva kõrgusega baretitaolisi mütse. Kanti ka petasost. 8 VANA-ROOMA Selle tsivilisatsiooni juured ulatuvad umbes 700 eKr. Areng oli algselt mõjutatud iidsest Kreekast, dominantsus saabus alles hiljem
Valdav osa on juhuleiud ilmselt jätkus kivi-, luu- ja sarvesemete kasutamine. Leiud on siiski väga uhked. 2 kõige Odaots Seima-Turbino kultuur. Leidis talumees, kes kasutas seda seatapu vanemat Muhust pussina (ehk nooleleht kulutatud) eset (Kagu- Sirp Valmistatud Ukrainas. 13 hilisemat kirvest on Skandinaavia Eesti) Kivissaarest lõunaosast ning noorem pronksiaeg selle alaga tihedalt seotud Muud Tuula tutulus Taani matuse järgi kui vöökaunistus või -kinnitus Esiaeg ja arheoloogia alused (AIA6042) Vajangu Al 1975. a Rakvere muuseumis AGA etnograafia fondis kui pronksmõõk pulmamõõk. Tegelikult 7.-8. saj eKr Hallstatti kultuuri pronksmõõk. Ainus terve, mis Eestist leitud (Tehumardi: 2 mõõga tükki) 2. NOOREM PRONKSIAEG EESTIS uut tüüpi kinnismuistised: 1
kotti. Juuksevõrguga võis olla kaetud kogu soeng. Teinekord kinnitati juuksed võrgu abil kuklasse, kusjuures laupa katsid lokid. Juukseid pleegitati, soenguid ehiti kuld või pronksspiraalidega, levinud olid metallist soengukaunistused ning luust, elevandiluust või metallist juuksenõelad. Mehed kähardasid habemeid ja laubajuukseid, aegajalt aga olid moes päris lühikesed juuksed. Kübarad ja muud peakatted: Tüüpiline etruski kübar oli tutulus toekas, näopoolses osas äärega, teravatipulist tiaarat meenutav peakate. Kübarat kandsid etruskid vajaduse korral peamiselt sõdalased ja talupojad väljas viibides, ülejäänud mehed kandsid erineva kõrgusega baretitaolisi mütse. Petatos kaitses päikese eest ning leidis kasutamist nii talupoegade kui teiste klasside esindajate poolt, seda näeb ka mõnedel skulptuuridel. MuinasRooma.
kotti. Juuksevõrguga võis olla kaetud kogu soeng. Teinekord kinnitati juuksed võrgu abil kuklasse, kusjuures laupa katsid lokid. Juukseid pleegitati, soenguid ehiti kuld või pronksspiraalidega, levinud olid metallist soengukaunistused ning luust, elevandiluust või metallist juuksenõelad. Mehed kähardasid habemeid ja laubajuukseid, aegajalt aga olid moes päris lühikesed juuksed. Kübarad ja muud peakatted: Tüüpiline etruski kübar oli tutulus toekas, näopoolses osas äärega, teravatipulist tiaarat meenutav peakate. Kübarat kandsid etruskid vajaduse korral peamiselt sõdalased ja talupojad väljas viibides, ülejäänud mehed kandsid erineva kõrgusega baretitaolisi mütse. Petatos kaitses päikese eest ning leidis kasutamist nii talupoegade kui teiste klasside esindajate poolt, seda näeb ka mõnedel skulptuuridel. MuinasRooma.
annaabi.ee 
