a e Kr. keep, peakatted linane;villane, nahk filigraansed ehted lõike kasutamine sussid, sokid, sandaalid, saapad, kontsaga kingad Kreeka N: peplos, kitoon, himation., Arhailine pharos, palla (700-500 a e Kr.), M: himation, hlamis, Klassikaline eksomis, kitoon (500-338 a e Kr.) ja petasos, pilos, saccus, früügia Hellenismi periood müts, stephanie (338-168 a e Kr.). linane, villane, siid sandaalid, kingad fibulad emailitud ehted Etruskid N: tuunika, (700-650 a e Kr.) M: lühike seelik, tuunika lacerna, tebenna, keep puuvillane, villane kingad, saapad, sandaalid tutulus
Mehed himationi kanti üle vasaku õla, eksomis, kitoon, hlamis Naised peplos, vöötatud kitoon, himation, aluspesu Ehted fibula, juuste kaunistusnõel, kaelaripatsed, käevõrrud, kõrvarõngad, amulettsõrmused Soengud 500. a eKr N: sõlme keeratud juuksed, pats, parukad, sinjoonid M: pikkad juuksed ja pikk habe, lühikesed juuksed Peakatted petasos, pilos, saccos, stephanie periood Klassikaline Jalatsid rihmadega sandaalid, rikkalike kinnistustega kingad, madalad saapad 338. a eKr Hellenismi periood 168. a eKr VANA-ROOMA Rõivastus:
Tekkis ka teisi peakatteid: kõrged, lamedad või teravatipulised kübarad, turbanid ja tanud. Kultusetseremooniatel kehtis oma kübaraetikett, mis nägi ette kas tiaara, pottmütsi või lameda ümmarguse kübara kandmist. Mehed kandsid Minose kultuuri hilisel ajajärgul baretitaolist peakatet. VANA-KREEKA (700-168 a e Kr) Peakatteid kandsid mehed vaid reisidel või tööd tehes. Sellest ajast on pärit lihtne peakujuline müts pilos. Pilos oli sagedamini töömüts ja seda tehti ka nahast. Seda kandsid sageli Vana-Kreeka madrused, ning hiljem kopeeris selle ka Vana- Rooma. Pilos oli seotud orjade manumissiooniga. Seetõttu sai sellest oluline vabaduse ja orjusest vabanemise sümbol. 6 Teine, tol ajal populaarne müts kandis nimetust petasos, mis oli madal laia servaga viltkübar. ETRUSKID
Olid koonusekujulised mütsid, mis võisid olla terava tipu ja kitsa äärega või siis hoopis äralõigatud tipuga, neid oli ülikõrgeid ja mõnevõrra madalamaid. Klassikalise Kreeka ajajärgus võeti kasutusele früügia müts, millest sai keskajal Veneetsia doodzide ja Prantsuse revolutsiooni võitlejate peakate. Kanti ka tanusid ja pagoodikujulisi mütse, millest viimased võisid tuntuks saada seoses Aleksander Suure sõjaretkega KaugItta. Pilos oli murumütsiga sarnanev ilma ääreta, vildist või villasest lõngast peakate, mida sai kiivri all kanda. Kreeklannad kandsid klassikalisel ajajärgul kaks korda ümber pea mähitud salle. Saccus oli kübar, mille tagaservas rippus tutt ning mille juurde kuulusid juuksevõrk või lindid juuste kuklasse kinnitamiseks. Väga levinud oli tiaarasarnane peakate stephanie. Õlest punutud päikesekübarat petasost kandsid nii naised kui ka mehed,
Olid koonusekujulised mütsid, mis võisid olla terava tipu ja kitsa äärega või siis hoopis äralõigatud tipuga, neid oli ülikõrgeid ja mõnevõrra madalamaid. Klassikalise Kreeka ajajärgus võeti kasutusele früügia müts, millest sai keskajal Veneetsia doodzide ja Prantsuse revolutsiooni võitlejate peakate. Kanti ka tanusid ja pagoodikujulisi mütse, millest viimased võisid tuntuks saada seoses Aleksander Suure sõjaretkega KaugItta. Pilos oli murumütsiga sarnanev ilma ääreta, vildist või villasest lõngast peakate, mida sai kiivri all kanda. Kreeklannad kandsid klassikalisel ajajärgul kaks korda ümber pea mähitud salle. Saccus oli kübar, mille tagaservas rippus tutt ning mille juurde kuulusid juuksevõrk või lindid juuste kuklasse kinnitamiseks. Väga levinud oli tiaarasarnane peakate stephanie. Õlest punutud päikesekübarat petasost kandsid nii naised kui ka mehed,
annaabi.ee 
