Soengukunsti ajalugu konspekt (0)

SOENGUKUNSTI AJALUGU
Sissejuhatus
Soeng tekkis enne rõivastust. Lihtne moodus nahast rihmaga seoti juuksed kinni, et nad ei segaks.
Mehed kandsid pikki lahtiseid juukseid, mida seoti vahel kinni. Naised punusid patse või keerasid žgutte. Kaunistati lilledega.
Aafrika
Lastel tüdrukutel ja poistel aeti juuksed maha.
Noormehed ja neiud punusid peenikesi patsikesi.
Soengud sõltusid hõimu eluviisidest. SIILIOKKAD, HORISONTAALSED JA VERTIKAALSED READ, OSA PEAD AETI PALJAKS. ABIELLUMISE SOENGUD (juuksepilv)
PUURIIT (juuksed keerati ümber puupulga ja asetati ridadesse)
SOENGUTAVAD Isa suremisel peres, siis korjati tema peakattesse kogu küla juuksed ja anti edasi kadunu pojale soo jätkamiseks
Mõnedel hõimudel olid professionaalsed juuksurid, kelle kohustuste juurde käis ka arsti kutse.
Indiaanlased
Lihtsad soengud. Eksisteeris kaks soengutüüpi.

• Punutud patsid
  
• Lahtised juuksed
  

SKALBI SALK (juuksed kammiti pöörisele kokku ja sõlmiti)
Juuksed värviti taimsete värvidega.
Meeste soenguid kaunistati sulgedega, teokarpide ja loomahammastega. Soengud meenutasid pühade loomade välimust. Kasutati loomade villa, nahka, hambaid, sulgi.
Naiste soenguid kaunistati lillede, lintide ja sulgedega.
VANA-AEG
Muistne Egiptus
Soengumood oli muistses Egiptuses, 3000 e.m.a aukohal, seda tõestavad urnidelt, kirstudelt ja hauakambrite seintelt leitud maalid. Muistsetel Egiptlastel oli ka oma juukse jumal
Soenguid läbis geomeetriline figuur- trapets . Peamine soengu atribuut oli parukas millel oli ka peakatte roll. Paruka vorm, materjal ja mõõtmed näitasid sotsiaalset päritolu. Parukaid valmistati naturaalsetest juustest, loomade karvadest, siidniidist, köitest, taimekasvudest.
Ajapikku muutusid soengud parukatel keerulisemaks. (väikesed patsikesed ridadena, lokk külmal e. märjal meetodil – juuksesalgud keerati ümber puupulga määriti saviga kokku ja hoiti kuni savi kuivamiseni. Juuksesalgud muutusid punakaks ja laineliseks. Juuste pikkus õlgadeni. Tukk laubal või lahuga.
Soenguid määriti aromaatsete õlide ja essentsidega.
Mehed ajasid habet. Pidulikel sündmustel kanti kunsthabet (võis olla erineva kujuga, lokitud patsikestega, ehitud kuldlindiga jne.).
Naiste soengud olid keerulisemad. Tähtsad naised ajasid juuksed maha ja kandsid parukat.
2 parukasoengu vormi:

• Juuksed jaotatud 2 ossa, mis ümbritsesid nägu, lõigatud ühepikkuseks
  
• Ümar pallikujuline
  

Kolmeosaline parukas
Lokk, mis saadi peente patside lahtikammimisel.
Lapsed
Lapsed, neiud ja noormehed ajasid juuksed maha jättes ühe või mitu salku mis keerati rulli või punuti patsi, vasakule poole kasvama. Juuste otsad kinnitati klambriga või niidiga. Kasutati ka kunstpatse värvilistest niitidest või loomakarvast.
Kosmeetikakunst
Egiptlased täiustasid looduse poolt loodut oma kosmeetikakunstiga. Näod olid ruuged, huuled ja küüned värvitud ning juuksed ja jalad õlitatud. Isegi naist kujutavatel skulptuuridel olid silmad värvitud. Kellel oli see võimalik, lasi endale ka kirstu kaasa panna seitset sorti kreemi ja kahte sorti ruuži. Mõned kasutusel olnud õlid on leidnud oma koha ka tänapäeva kosmeetikas .
Muistne Kreeka
Juuksurikunst kõrgel tasemel, juuste kammimine oli kreeklastel omaette tseremoonia .
Juuksurorjad pidid kiiresti kammima ja sättima juukseid arvestades harmoonia ja esteetika nõudeid. Kammimine, lokkimine ja juuste värvimine oli koolitatud orjade töö.
Moes olid kuldkiharad. Värviti juukseid taimejuurtega, riisi, jahuga, kuldpulbriga.
Lokiti juukseid metallpulgaga mida nimetati KALAMIS. Muistses Kreekas olid ESIMESED JUUKSURID KEDA KUTSUTI JUUKSETANGIDE JÄRGI KALAMISTRITEKS. Neid hinnati kõrgelt
Sotsiaalne kuuluvus soengute järgi.
Meeste juuksed olid lokitud ja langesid pikkadena seljale ja õlgadele.
Jumal Zeusi soeng: lokitud salgud, mis langesid vertikaalsete ridadena
Patsisoeng: algas kõrva tagant ja ümbritses kahe rõngana pead.
Täiustus pidevalt juuksurikunst.
Erinevad lainete viisid: spiraalsed, torujad
Apollo seos: pikkadest lokkis salkudest tehtud soeng mis oli seatud pealaele
Aleksander Makedoonia soeng: järguline, lokitud ja kaunilt seatud
Kanti habemeid, mida lokiti.
Naiste soengud olid lihtsad. Õhulised kinnitatud, (kaeti kangaga, spetsiaalne kotikene).
Ajapikku läksid soengud keerulisemaks hakati kasutama karkasse.
Kreeka sõlm: meenutab koonust. Koonuseid tehti kuklasse , pealaele.
Juuksekasvupiir laubal kaeti, sellepärast eraldati kõik lokitud juuksed lahuga ja sätiti laubale
Apollo seost kandsid ka naised
Noored neiud kandsid lahtiseid juukseid. Hilisemal perioodil kandsid lahtiseid juukseid vaid avalikud naised.
Parukaid kandsid vaid rikkad. Kõrgel positsioonil oleval inimesel pidi olema mitu parukat. Kõige moodsamad parukad olid värvilised ja naturaalsetest juustest.
Muistne Rooma
Meestel olid lihtsad soengud sirgetest või kergelt lokitud juustest. Meenutavad kreeka soenguid. Lühikesed juuksed, tukk, kanti habet või aeti nägu puhtaks.
JUUKSURORJAD- TONSORESSID
Juukseid lokiti kuumal ja külmal meetodil.
Naiste soengud olid pikkadest juustest, lahuga punuti patsi ja keerati kuklale sõlm(sarnaselt kreeka sõlmele). Vesilainega soengud. Kanti tanusid, loorisid, soengutesse punuti linte, kaunistati diadeemide ja võrudega.
Kanti ka parukaid (punakaskollaseid). Juukseid puuderdati, kreemitati.
Töötasid orjad ja oli tööjaotus . Ühed värvisid juukseid, teised pesid, keerasid lokke jne
India
Meeste soengud kammiti taha laineteks lokkidega otstest. Sõjamehed ajasid juuksed maha, jättes väikese juuksetukka pea keskele . Abielludes kasvatati vuntsid ja habemed mida värviti ja õlitati.
Naised kammisid juuksed siledalt laubalt taha ja keerasid kuklal või kaelal teokujuliselt ringiks.
Templis tantsijannad keerasid lokke.
Tütarlapsed kandsid pikki patse, vahetevahel kammiti juuksed ühele poole põimituna ühte suurde patsi.
Juukseid toideti õlidega, mis kaitsesid juukseid päiksekiirte eest ja andsid läike.
Värviti juukseid taimsete värvidega mee värvi.
Jaapan
Jaapanlased ei ole kunagi oma juuksevärvi muuta püüdnud. Korralikud soengud. Naiste ja meeste soengud on sarnased.
Meeste soengud tehti poolpikkadest juustest, mis olid tõstetud üles tornikeste kujuliselt. Kanti erilist tukka .
Samurai soeng: tukk seoti üles või tõmmati läbi bambuskepist
Habe oli aetud . Ainult vanaduses lubati kanda habet ja vuntse.
Naiste soengud meenutasid eksootilisi lilli.
soengud koosnesid mitmetest elementidest. Et anda soengutele kõrgust pandi soengute alla sametist toed, padjakesed millele sätiti juuksesalgud. Et soeng ei läheks sassi asetati pea ööseks puust alusele.
Lapsed ajasid juuksed maha jäeti ainult väikesed ringid meelekohtadesse. Neisse seoti linte nööre, kumme.
KESKAEG
Lääne-Euroopa V-XV saj.
Naistel ja meestel sarnased soengud. Lihtrahval ja ülikutel sarnased soengud. Erinesid vaid peakatted ja ehted.
Mehed kandsid poolpikki juukseid jäljendades Kristust.
Ümber pea korralik lõikus . Tukk kandis laupa . Küpses eas mehed kandsid habemeid. Rüütlid kandsid lahuga habemeid.
Katoliiklastest pühakud ajasid pealael pea paljaks ringikujuliselt ja katsid aetud osa väikese mütsikesega.
Naised olenemata seisusest pidid kandma peakatet nagu nõudis kirik .
Kuni meheleminekuni tohtis kanda lahtiseid juukseid
Abielunaised punusid juuksed patsi ja põimisid läbi laiade lintidega.
Burgundia moodi (16 saj.) iseloomustas rikkus ja säravus. Mehed lokkisid juukseid, naised kandsid hiiglasuuri ja naljakaid peakatteid.
Kiievi Venemaa
Kõikidel ühiskonna kihtidel sarnased soengud.
Meestel ringikujulised soengud. (potisoengud). Vanemad mehed kandsid pikemaid soenguid.
Naiste soengud säilitasid rahvuslikku koloriiti. Neiud kandsid patse. Naised peitsid juuksed peakatete alla. Abielunaised ei tohtinud näidata oma juukseid.
Soengud olid erinevatel ühiskonnakihtidel sarnased
Moskva –Venemaa XIV- XVIII saj.
Meestel potisoeng. Hiljem muutusid juuksed lühemaks. Juukseotsad koolutati sissepoole ja pikkus oli kõrvalestani. Lihtrahvas kandis habet. Õukonnas ei kantud habet.
Boriss Godunovi valitsemise ajal läheb moodi raseerimine, kuid bojaarid kandsid habemeid.
Naistesoengud sarnased Kiievi-Venemaa soengutega.
ÄRKAMISAEG
Itaalia XV-XVI saj.
Florentsia meeste soengud olid kõikidel ühiskonnakihtidel sarnased. Pikad, kohevad lokitud juuksed. Kõige levinumaks oli kerataoline soengusiluett, see oli lokiline sirge tukaga . Lokke kanti erinevaid, lainelisi, peenikesi. Võis kanda ka laia võllina juusteotstega sissepoole, siis olid pealae juuksed siledalt kammitud.
Soengu juures oli tähtis lõikus. Lõigati järguliseks või ellipsikujuliseks see oli ellipsisoeng e. kolle
Hiljem lõikused lühenevad pead ehitakse ketikeste ja kalliskivikestega. Kõrge krae ilmumisel juuksed lühenevad veelgi.
Habemeid ja vuntse kandsid küpses eas mehed. Habemeid värviti mitmevärviliseks. Noored kandsid vuntse.
Floentsia naised elustasid keskaegset soengustiili. Kanti ka piki lahtiseid juukseid. Soengud meenutasid kreeka sõlme.
Florentsia pats – suur pats langes kehale, mis põimiti läbi lintide, nööride ja helmestega. Pats pandi spetsiaalsesse võrku, mis lõppes sulekesega. Näo mõlemale poole seati lokid .
Abielunaised põimisid juuksed patsi asetades nad teokarbikujuliselt spiraalina kõrvade kohale. Tihti kaeti juuksed sametist mütsikesega või looriga.
Napollannad mõtlesid välja erilise soengu – lokitud juuksed, mis kammiti lühikeste salkudena põskedele, kuklajuustele seoti lindid .
Naised värvisid juukseid . Retseptid hoiti saladuses.
Kurtisaanidel oli omapärane soen – juuksed sõlmiti pealael kaheks ’’barankakujuliseks’’ rõngaks ja laubajuuksed kähardati tihedateks lokkideks, mis rippusid ka põskedel.
Neiud kandsid lihtsaid soenguid. Ühte patsi mida kaeti pärjaga. Soenguid kaunistati siidist paelte, lillede ja pärlniitidega.
Saksamaa XV-XVI saj.
Mehed kandsid õlgadeni ulatuvaid juukseid. Ette tehti sirge lahk , kuklaosa lõigati poolkaarekujuliselt või ellipsikujuliselt.
Hispaania soeng – lühikeseks järguliseks lõigatud juuksed.
Habet kandsid kuningad, rüütlid, vürstid ja feodaalid.
Habeme vormid olid –ümarad, pääsusabakujulised jne.
Naiste soengutes muudatusi ei toimunud. Moes patsid. Loomulikud , tihedad pikad juuksed olid naise uhkuseks.
Tütarlapsed kandsid allapoole koolutatuid seljale langevaid juukseid, mis võitati läikivaks.
Lahtiseid juukseid kandsid ainult pruudid kaunistades juukseid elavate lilledega.
Juustel eriline tähendus, vannuti kohtus oma juuste, patside nimel. Enne vannet kontrolliti juuste naturaalsust.
BAROKK
Prantsusmaa XVI saj.
Mehed
Röövvallutajate- hispaanlaste meestemoe siluett – juuksed olid taha kammitud või järguliseks lõigatud. Laup oli kaetud lokikestega.
Siilisoeng tuleb moodi kui Prantsuse kuningas sai haavata pähe ja tal soovitati juuksed lühikeseks lõigata. Teda jäljendades.
Henrichi soengusiluett tuli moodi Henrich III järgi, kes oli edev ja katsetas soenguid endal ja kuningannal. Soeng ’armastus’ lokid mis olid pikemad soengust ja langesid õlgadele mõlemalt näo poolt. Siit tulebki väljendus armastuselokid.
Juukseid puuderdati jahu või puudriga selleks, et katta halli.
Meestel läksid moodi teravatipulised habemed.
Naiste soengutes oli moes 2 siluetti

• Hispaania moe järgi tehti kõrgeid karkassidega soenguid. Karkassid olid tehtud vasest ja rauast
  
• ’keeglitaoline soeng’ mis tehti ka karkassile ja oli oma kujult ’pirni’, õuna ja nahkhiire moodi.
  

Tulid moodi mitmevärvilised parukad. Moes oli tume värv. Seepärast puistati juuksed üle tumeda puudriga. Pidulikel juhtudel kasutati purukspressitud muskaati. Kasutati ka kalliskive, mida puistati soengule nii hulgaliselt, et juukseid ei olnud peaaegu näha.
Raketisoeng – juuksed keerati peenikeselt üles koonusena.
Inglismaa XVI saj.
Soengutes rahvuslik koloriit
Meeste moes jäljendati kuningat. Aristokraadid kandsid pikki keeratud lokke, mis olid ühelt poolt lühemaks lõigatud.
Anri kantr – hispaania lühikest lõikust jäljendav tuka juuksed lokiliseks keeratud, laubale langes üks armastuselokk.
Lambalokk- tihedalt lokitud juuksed
Siilisoeng – lühikesed siiliokkaid meenutav lõikus. Pikemad juuksed kammiti taha.
Naised kandsid hispaania moodi jäljendades kõrgeid karkassidele tehtuid soenguid.
Südamekujuline soeng, võllikujuline soeng. Mis oli lai ja mahukas. Kasutati soengute alla padjakesi.
Kõrgete kraedega hakkasid soengud kasvama ülespoole.
Soengutele pandi peale sulekesega barette jäljendades Hispaaniat ja Prantsusmaad.
Euroopa soengud XVII saj.
Prantsusmaa
Mehed
Soengud pikkadest ja poolpikkadest spiraalselt lokitud juustest.
Lapse soeng – sirge tukk ja külgedel langevad vabalt lokitud pikemad juuksed
Parukaid kandsid kõik elanikkonna kihid ja see tuli moodi seoses pikkade ja kohevate juuste populaarsusega. Moodi tuli lõuahabe.
Naised
Naiste soengutes valitses samuti lapselik stiil, kanti tukka, juuksed olid suhteliselt lühikesed. Juuksed kammiti ilma lahuta üle pea. Kõik daamid olenemata vanusest tahtsid välja näha lapsikud. Kanti õlgadeni lahtiseid juukseid, mida seoti mõnikord lindiga kokku.
Sajandi keskel läks rõhk külgedele. Juuksed seoti kõrvade juures kokku, kus nad spiraalsete lokkidena alla langesid.
Sajandi lõpus tekkis uus suund: juuksed seoti pöörisele kokku, ja kammiti laubalt üles jättes vabalt langema kaks salku. Soengud hakkasid pürgima kõrgustesse.
Soengute säilitamiseks kasutati sulatatud lambarasva, munavalget, mitmesuguseid pumateid ja
õlisid.
Inglismaa
Mehed
Moes olid soengud pikkadest lokkis juustest, kanti vuntse ja lõuahabet.
Juuksevärvist oli moes kastan. Moes parukad.
Naised
Naiste soengutes rõhk kõrvadel.
Pealae juuksed kammiti üle pea ja kinnitati sõlmena kuklale.
Soengute kaunistamiseks kasutati linte ja lillekesi
ROKOKOO
Euroopa soengud XVIII saj.
Prantsusmaa XVIII saj. algus
Mehed
Meeste pikad parukad asenduvad lühematega. Parukad valmistatakse põhiliselt valged. Juuksed kammitakse taha kaelale kokku ja kinnitatakse tumeda lindiga. Mõne aasta pärast mõeldi patsi jaoks välja spetsiaalne kotike mis oli valmistatud mustast sametist. Hiljem tõsteti lauba juuksed pealaele kõrgeks kuhjaks, meelekohtadele keerati 3-4 rulli, kuklale tehti pats. Parukat puuderdati.
Mõne aja pärast parukad kaovad peaaegu täielikult ja nende asemel hakatakse kasutama kunstlokke, šinjoone, patse.
Parukad jäid alles ainult vaimulikele, sõjaväelastele ja kohtunikele.
Sajandi alguses tulevad moodi väikesed soengud, juuksed kähardatakse ümber näo, ja seljale langevad mõned pikemad lokid. Juukseid puuderdati.
Naised
30-ndatel aastatel tekis naiste soengumoes munataoline soengusiluett – pealaejuuksed tõsteti kõrgele üles ning kammiti siledaks. Kõrvade äärde keerati mõned pikad lokid, kuklale pandi šinjoon. Soenguid kaunistati lillede ja lintidega.
Soenguid tehti karkassidele ja nad kerkisid kõrgustesse. Kasutati palju soengunõelu, pumatit, puudrit. Soenguid oli raske teha seega püüti neid säilitada. Leiutati mehhanisme, kus soeng sai kokku tõmmata, selleks, et siseneda tõlda.
Sajandi lõpus väljub moest puuder. Valged parukad asenduvad kuldsete, punaste ja kastantooni parukatega. Moest läheb põsepuna.
DIREKTOORIUM
Prantsuse revolutsioon 1789 a.
Soengumoes andsid tooni kehvikrahvas. Valged parukad võisid saada isegi vabaduskaotusliku karistuse põhjuseks, aga sellest hoolimata jätkasid kuninga pooldajad nende kandmist.
Mehed
A la Titus - lühikene lõikus
Naised
Soengud muutusid äratundmatuseni. Naised hakkasid juukseid lühikeseks lõikama. Need kes kandsid soenguid, tegid endale muistse Kreeka ja Rooma soenguid.
Poodu soeng – kuklajuuksed tunduvalt lühemad kui külgedel. Moes oli ka „metslase“ soengud.
Inglismaa XVIII saj.
Mehed
Kandsid lokilisi soenguid, mille juures juukseid tugevalt puuderdati. Juuste keeramiseks kasutati papiljotte. Parukaid kandsid vaid aristokraadid.
Sajandi lõpus tulevad moodi lühikesed juuksed, mis on üle võetud Prantsusmaalt.
Naised
Lihtsamad soengud. Kanti parukaid. Lokitud juukseid kanti pitsilise tanuga. Sajandi keskel lõigati juuksed lühemaks. Soenguid kaunistati sulgedega.
Saksamaa XVIII saj.
Mehed
Friedrich I leiutatud soeng- taha kammitud juuksed, mis kinnitati musta lindiga. Meelekohtadele hakati hiljem rulle keerama.
Naised
Soengutes kasutati palju lisajuukseid, pumatit, puudrit. Soenguid kaunistati väikeste musliintanukestega, lillekestega. Levinud oli koonusekujuline kõrge soeng ja kaelale langevad 2-3 spiraallokki. Madalama kihi naised kandsid patse, mis olid pealaele või kuklale kokku keeratud.
Venemaa XVIII saj.
Võimul on Peeter I kes võttis omaks Euroopaliku riietuse ja soengu ja sundis ka teisi selleks. Anti välja spetsiaalne seadus, mis kohustas kõiki kandma euroopaliku riietust . Linnarahvas harjus kiiresti ainult kaupmehed ei võtnud uut suunda omaks.
18 saj. esimesel poolel kandis õukond ainult prantsuse soenguid.
Mehed
Nõutav oli suurte lokiliste parukate kandmine. Parukaid veeti sisse Euroopast. Olid spetsiaalsed saksa ja prantsuse poed . Palju juuksureid Saksamaalt ja Prantsusmaalt sõitsid Venemaale elatist teenima .
Mehed kandsid palju habemeid. 1705 a. seati sisse habememaks. Selle alusel võis spetsiaalse tariifi eest habemeid kanda. Habememaksust olid vabastatud talupojad ja kaupmehed.
Naised
Jäljendasid Prantsuse moodi. Soengud valmistati metall karkassidel. Kasutati pumateid ja soenguid puuderdati.
Madalama kihi naised kandsid traditsioonilist patsi.
AMPIIR
XIX saj.
Prantsusmaa XIX saj.
Meeste soengud
Olid lühikeseks lõigatud lokitud ja kaunilt seatud. Parukad kadusid peaaegu täielikult. Moes oli juuste loomulik värv. Soengutesse hakati kammima lahke . Nad võisid olla sirged või lahuga. Kanti bakenbaare ja väikseid vuntse. Habemeid kanti vähe.
Naiste soengud
Soengutes kasutati antiikseid motiive . Kohtas ka lühikesi lokitud juukseid. Soenguid kanti kandja fantaasia järgi.
1820 a. uus soengu siluett. Soengusse kammiti lahk ning juuksed koguti kokku kõrvade kohale. Hiljem lisandus sellele ka juuksekuhil kuklal.
BIIDERMEIER , ROMANTISM
Lääne- Euroopa XIX saj.
Mehed
Mehed kannavad lühikesi soenguid. 1812 a. pärast sõda tulevad moodi pikad „talumehe“ soengud. Alguses kannavad seda ainult kunstnikud, muusikud ja kirjanikud . Hiljem hakkavad seda kandma kõik nooremad mehed. Vanemad mehed jäävad truuks lühikestele juustele. Populaarseks said bakenbaarid. Habemeid ei kanta.
Naised
Seoses romantismi tagasitulekuga tulevad moodi jälle suured lokid, rullid , juuksesõlmed. Soengute tegemisel hakati kasutama jälle kunstjuukseid.
Moodne oli asümmeetriline soeng. Ühel küljel oli viinamarjakobarat meenutav lokikuhi ja teisel pool aga 4-5 juukserulli. Kohustuslik oli lahk. Lahke võis olla mitu.
Hiljem muutusid kõrvade kohale keeratud rullid lahtisteks spiraallokkideks. Kuklale keerati juuksesõlm.
Lääne- Euroopa XIX saj. lõpp
Mehed
19 saj. teisel poolel hakkavad kaduma poolpikad juuksed, tulevad moodi lühikesed juuksed lühikeseks lõigatud meelekohtadega. Uus soeng tagumised juuksed lõigati lühikeseks, pealaele tehti lahk ja tukajuuksed kammiti poolkaarekujuliselt külgedele. Moodi tulevad habemed, mis olid kiilu-, labida-, ja pääsusabakujulised. Moes olid ka žaboohabemed. Moodi tulevad jälle bakenbaarid.
Naised
Moodne naistesoeng oli „madonna soeng“. Selleks kammiti pealae keskele lahk ning küljejuuksed keerati pealaelöe madalateks vallideks. Ülejäänud juuksed võisid jääda lahtiselt või keerati kuklasse suurde rulli mille peale pandi mõnikord võrguke või tikitud kotike.
Kaskaadi soeng. Juuksed kammiti pealaele kokku ja mõned juuksesalgud langesid vabalt seljale. Soeng oli tukaga. Soengule mahu andmiseks kasutati šinjoone.
XX saj.
1900-1917
Mehed
Moes lühikesed lahuga soengud. Soengud seatakse briljantiini abil, sest pidi olema väga korralik, sile ja läikiv soeng. Vähe kanti habemeid ja vuntse. Vuntsid pidid olema pikad ja peened.
Naised
Naiste soengud tehti pikkadest juustest. Peamiselt keerati juuksed patside või sabadega ümber pea turbani moodi. Juuksed keerati lokitangidega ning tehti ka kuumi püsilokke. Soengud hakkasid muutuma koonusekujuliseks ja nende tegemine keerulisemaks.
Peale I maailmasõda tulevad naistel moodi lühikesed lõikused, poisipea. Alguses oli see stiil ebasoosingus kiud hiljem muutub poisipea aktiivse ja iseseisva naise sümboliks. Soengute kujundamisel kasutati lokitange, tehti vesilaineid.
1917-1939
Mehed
Töölistel ja talupoegadel olid juuksed kausi järgi lühikeseks lõigatud. Kanti habemeid ja vuntse.
Intelligendid kandsid lühikesi lahuga soenguid.
Naised
Kohevad ülepea kammitud juuksed seoti kuklas piruka taoliselt. Maanaised kandsid patsi. Mis oli tihti ka ümber pea seotud.
1939-1945
Mehed
Suurt mõju avaldas II maailmasõda. Kanti sportliku stiili. Lühikesed lõikused: siilipea, bobrik, Karree, keskmist ja kõrget lõikust. Mõned ajasid pead paljaks. Vuntse kanti, habet kanti harva.
Naised
Moes pikemad juuksed. Patsid mida kanti ümber pea. Kanti ka lühikesi juukseid, poisipead. Moes olid ka vallidega soengud. Vallid olid laubal ja ka ümber pea.
Pärast sõda hakkasid vallide asemel kerkima lokikuhilad. Kanti nii lokilisi tukajuukseid kui ka kuklajuukseid. Soengutele pandi võrk. Moes olid väikesed lokid ümber pea pärja moodi.
1950-1980
50- ndate aastate
alguses hakati korraldama NSV Liidus esimesi moedemonstratsioone. Ilmusid moeajakirjad, kus põhimoes domineerisid lokilised soengud poolpikkadest juustest.
60-ndatel aastatel
muutus soengumood kohevuse poole. Soengud olid tupeeritud, lühikesed juuksed, juukseid lõigati habemenoaga. Moes oli juuste blondeerimine. Naistel võeti eeskujuks 60-ndate aastate menukaid näitlejaid nagu Birgitte Bardod, Marina Vladi jne. Seetõttu olid moes heledad pikad juuksed. Kanti ka parukaid.
Meestel olid moes poolpikad juuksed „ a la Beatles“
70- ndatel aastatel
Hakati korraldama juuksurite ja kosmeetikute konkursse. Naistel moes sassoonlõikus. Moes oli tukk.
Meestel kaovad moest pikad juuksed. Moodi tuleb sportlik stiil, siilipea, lühikesed juuksed.
80- ndatel aastatel
Hakkavad naiste soengute siluetid muutuma kellukesekujuliseks. Soeng sile, rõhk oli läikivatel, tervetel juustel. Samuti tulid moodi keemilised lokid. Värviti juukseid erinevat värvi. Keemiatööstuse arenguga kasutati ohtralt fiksaatoreid, lakke jne.
31