Renesanss (0)

Eesti Kunsti Akadeemia
Avatud Akadeemia
Kostüümiajalugu
15 sajand ehk vararenessansi rõivastus
Juhendaja : Ene Lamp
Koostas: Kairi Katmann
Moestilistika I
Tallinn
2009
Renessaansi ajalugu
Rohkete sõdadega keskajale järgnes luksuslik, kultuuriliselt õitsev renessaans ehk taassünd. Teadlaste arvates lõppes keskaeg 14 sajandi lõpus. Renessaansi sündi ja kohta peetakse 14 sajandi lõppu 15 sajand algust Firenzest Itaalias ja levis hiljem üle kogu Euroopa. Renessaansi hiilge aeg saabus 15 sajandi lõpus ja kehtis 16 sajandi lõpuni.
Suurimaks mõjutajaks renessaansi ajal oli Itaalia. Selle maa kunsti, arhitektuuri ja moeideaalid võeti mujal heameelega vastu. Aga kõige tegusamaeks kohtadeks jäid ikka Flandria, Kesk ja Põhja Itaalia rikkamad linnriigid Rooma, Firenze ja Veneetsia. Need olid olulisemad kaubandus ja kunstikeskused.
Renessaans tõi kaasa tohutu kunsti ja kirjanduse õitsengu üle kogu Euroopa. Inimesed teadvustasid endale kunsti, teaduse ja kultuuri tähtsust. Tunnustati arstiteadust. Öeldi lahti kramplikult kinni hoitud seisusevahdest. Toimus usu poliitiline reformatsioon. Renessaans tähendas euroopale kaubanduse elavnemist, hariduse ja teabe kiiremat levikut, leiutisi ja maadeavastusi. Oli leiutatud trükipress ja tänu sellele hakkas toimuma raamatukaubandus. Oluline fakt selles on moe jaoks, et ilmusid esimesed moe käsiraamatud.Leonardo da Vinci, kes oli renessansi ajajärgu silmapaistvam geenius, tema hiilgavad teadmised oli kaugele ette jõudnud bioloogias anatoomias jne., süvendas veelgi inimestes poolehoidu sümmeetriale ja proportsioonidele
Keskajal ülikute ajaviiteks olnud mood sai ka nüüd kesklassi põhimureks. Kui tol ajal oli euroopa riikides erinev riietumisstiil siis renessaansi ajal hakkas kujunema ühtne mood. Ja see kõik tänu transpordi arengule. Inglased oli eriti sellel alal kärmed riietuse üksikdetaile kopeerima ja suvaliselt kokku sobitama. Moodi läks riiete valmistamine kutseliste rätsepate juures. Ilmusid moepilti kroogitud kraed, sisselõiked nii meeste kui naiste riietuses . Mõlemad kandsid rõivaid, mille varrukad olid ära võetavad ja uhkete nööridega seotavad. Võimaldas omada paari kleiti ja kümneid varrukaid, neid soovi korral siis sobitades. Maade avastamine tõi kaasa lehvikud Idamaadest ja ilurätid, mida algu oli kaunistavalt otstarbekas iluasi. Hiljem aga muutus rõivalisandiks.
Meeste rõivastus
Kõik ülemineku aja vastuolud peegeldusid renessaansi ajastu inimeste välimuses, kostüümides, võttes kummalisi proportsioone liialdatult. Meeste rõivastel laienesid tohtult õlad. Kasutati riiete all heintest tehtud padjandeid, et siluett oleks võimalikult mehine. Talje tõmmati rohkem kinni. Visuaalset efekti süvendasid kitsenevad kiiretaolised siilud ja rikkalikud kroogitud laiad varrukad. Kitsad ja liibuvad püksid, mis seni olid eraldi koosnenud, muutusid tervikuks. Mugavuse huvides olid püksid varustatud spetsiaalselt kotitaolise kubemekotiga. Hiljem sukamasina leiutamisega läksid moodi sukkpüksid, mis rõhutasid veelgi meeste mehelikkust. Samas kanti inglismaal aga laiu põlvpükse, veneetsias allapoole põlvi ulatuvad pükse, mille sääred oli kas kitsad või siis rohkem avarad just.
Valge linane särk muutus renessaansi ajal oluliseks jõukuse märgiks. Särgi lõige oli lopsakas ja dekoltee suur. Hiljem lisandus särgi kaelusesse pisike kroogitud krae , mis aegade jooksul muutus olulisemalt suuremaks ja kroogete poolest rikkalikumaks. Krookkrae oli tärgeldatud, tugevast materjalist ja hoidsid pead võimalikult püsti. Tekitas mulje enesekindlast mehest. Sama kraed kasutasid ka naised aga vähe väiksemana. Vanemad mehed kandsid rohkem kinnisemat riietust , dekolteeritud vammuse all särki ja pikka kuube, mis oli kuni vööni avatud ja käiste reväärid olid kontrastset tooni. 1500 aastal keelati Veneetsias noortel meestel kanda liibuvaid ja suure kaelusega vammuseid, mis samal ajal olid moes Saksamaal. Peakateteks olid enamjaolt sametist, vildist või brokaadist barettid. Olid ka ümmarkuse lamadapõhjaline müts, mida siis kaunistati kas sulega , küljelt langeva tutiga. Kanti ka vääriskividega ja sulgedega ehitud turbanit. Ka riietuse värv mängi palju rolli. Mõnel pool kanti suguvõsade poolt kindlat värvi, mille järgi siis neid ka kutsuti (n. Roheline krahv ). Vanemad mehed kandsid tumedamaid toone, nooremad erksamaid. Moes olid punase sinise küllastunud varjundid. Kanti veinipunast, kuldset ja musta kombinatsiooni . Vältimatuks rõivastuse elemendiks, eriti meeste moes, said kindad . Eelistatud olid seemisnahksed hispaania kindad. Väga levinud olid tikandite, pärlitega ja kuldnööpidega kaunistatud siidkindad. Luksuse märgiks peeti valgeid kindaid . Meeste kindad oli lühikesed. Kinnaste kandmise ja mittekandmise kohta olid kindlad käitumiskombed. Teravaninalised jalatsid asendusid laia ja poolkerakjulise ninaosaga, pealt lõhedega, jalavarjude vastu. Jalatsimaterjalideks olid nahk, kalev ja siid . Eheteks kasutasid nii mehed kui naised kuldkette. Eriti oluliseks muutus ehetest sõrmused. Aadlimehed kaunistasid oma luksuslikke ülikondi veelgi kuldnööpide ja kuldbrelokkidega ning täiendasid kübaraid ja barette medaljonidega.
Naiste rõivastus.
Renessaansi naiseilu-ideaalile vastas enim veneetslanna välimus. Naine, kes palju kulutas palju aega kosmeetikale, masaazile ja riietusele. 15 sajandi algusaastatel kandsid naised pehmevormilist rüüd – houppelande. Rõival, mis pidulikel puhkudel oli pikk ja lai, ratsutamiseks lühem, olid pikad maani ja alt laienevad varrukad ja kõrge krae. Rindade alla viidud vöökohaga kleidid olid kontrastsetes toonides, mille all kanti valgest linasest tehtud alusrüüd. 15 sajandi lõpul lisandus kleidi ülaossa õmmeldud V-kujuline vahetükk. Varrukatel lõhed õlgadel ja künnarnuki kohal, taga kuni randmeni lõhik kuni randmeni. Nagu meestel nii ka naistel tõmmati pihk võimalikult kitsaks . Kleidid olid pikad ajani mil moodi tulid sukad . Oma jalgade esile toomiseks kaunistati sukki. Sukapaelad olid algul ainult praktilised, hiljem hakkas lisanduma dekoratiivseid elemente. 1468 aastal ilmus hispaania õukonnas esimest korda võruseelik, mis mujale levimisel hakkas laiust juurde võtma. Valmistati pajuvitstest, pilliroost või vaalaluudest. 15 sajandi lõpuks kaotasid nii meeste kui ka naiste riietused liialdatud vormid. Kangad renessaansi ajal olid uhkedja ekstravagansed. Imekaunid siid kangad, toodeti parimat brokaati, rasketd bütsantsi siidi , tafti ja sametit. Rõivaste ääristamiseks kasutati karusnahka. Sallid, taskurätid ja loorid tehti õhukesest siidist, sifoonist ja krepist. Põhja euroopas, kus oli külmem kasutati üleriideks soojemad karusnahaga vooderdatud kuupbe – schaube. Peakateteks naistel oli kapuutsid, kapuutstanu, mille küljed olid veidi pikemad nin tagumine osa oli üles keeratud ja nõelaga pealaele kinnitatud. Peakatted olid küll sajandi lõpus vähem liialdatud kui siiski keeruka väljanägemisega. Kui varem keskajal olid juuksed peakatte alla peidetud, siis renessaansi ajal oli juukseid väheke ka näha.
Ilu
Moes heledad juuksed, mis juba Rooma ajast olid olnud imetlusobjektiks. Nende pleegitamine polnud eriti raske ja selleks kasutati mitmeid eri mooduseid. Juuste toonid olid erinevad – kuldsed, meevärvi, kollakaspruun ja ka hallikat tooni. Soengud olid mitmekülgsed. Itaallased keerasid oma juukseid sõlmedesse, punusid patsidesse, millesse seoti paelu ja kaunistati pärlitega. Kasutusel olid ka võltsparukad ja valejuuksed. Et saavutada kõrget otsmikku, kitkuti otsa esiselt juukseid vähemaks. Ennast meigiti.
Mehed kandsid 15 sajandi algusaastatel habet, nooremad ja moekamad mehed ajasid näo paljaks. Väga suurt tähelepanu pühendati habeme korrashoidmisele. Meestel moes enamjaolt lühikesed juuksed, kuid sajandi keskel oli ka pikkade õlgadeni juustega ja pika tukaga soengud.
Kokkuvõte
Renessaans oli pöördeaeg kindlasti kostüümiajaloos. Andes meile esimesed raamatud moest , lehvikud, sukad, ilurätid. Võib öelda, et renessaansi ajal oli mood end läänemaailmas kindlalt sisse seadnud. Riietuse roll ühiskondliku positsiooni määratlejana tuleb sel ajal kindlalt esile. Aeg, mil igapäevane elu oli raske, said ainult rikkamad nautida raskete, ebamugavate, uhkete riiete kandmist.
4