Millised on metallurgia tehnoloogilised etapid? - Metallurgia tehnoloogilised etapid on: maagi kaevandamine, maagi rikastamine, tooraine sulatamine, puhta metalli või sulamite tootmine, valtsimine, stantsimine jms. Millised tegurid ja kuidas mõjutavad musta metallurgia ja alumiiniumi tootmise paiknemist - Paiknevad odava elektriga piirkondades või sadamalinnades. Paiknemist mõjutavad ka tooraine, energeetika, vesi, tööjõud, tarbija ja keskkonnanõuded. Miks tänapäeval kaevandatakse ja rikastatakse rauamaaki peamiselt arengumaades? Nimeta 3 põhjust! - Seal on odav tööjõud ja maavarade leiukohad, ja siis põhja riigid ei taha oma keskkonda saastada. Jaapanis puuduvad oma arvestatavad metallimaagid, ometi on Jaapan üks suuremaid terasetootjaid maailmas. Selgitage, mis on selle põhjuseks. - Jaapanis metallimaaki pole aga ta ostab odavalt sisse ja siis saab kallimalt terast müüa.
Rahvusvahelised firmad ei investeeri ebastabiilsetesse piirkondadesse - nende mahajäämus suureneb veelgi Vaesemad jäävad veelgi vaesemaks ( 80% elanikest) Suureneb migratsioon ja koos sellega konfliktid erinevate kultuuride vahel Arengumaade loodusvarade odav müük ja laastamine, kLaieneb turg Arenenud riikidele mõju: + Võimalus odavamalt toota arengumaades (odav tööjõud, madalamad maksud, leebemad keskkonnanõuded) - Tööpuudus, odavam toota arengumaades - Massiline sisseränne (sotsiaalsed probleemid) - Kuritegevuse levik, haiguste levikeskkonna saastamine Arengumaadele: Luuakse uusi töökohti (maksu) + Majanduse kiirem areng + Investeeritakse majandusesse - Ekspluateeritakse nende loodusvarasid - Arengumaad ei jõua osta kallist tehnoloogiat ja nende konkurentsivõime väheneb - Vaesed ja ebastabiilsed piirkonnad jäävad investeeringutest eemale
majanduskriis *keskkonnanõuded *poliitilised muutused ja 1. Millised tegevusvaldkonnad kuuluvad logistika sõjalised konfliktid *e-kaubandus huviorbiiti? 10. Iseloomustage jaotuskeskset arengufaasi. *Laotegevus *laovaru *veondus *info, tellimisprotsess, Jaotuskeskne a-etapp: al 60-90ndateni. Keskenduti firmast
momendil on tuumaenergeetika kindlasti üks võimalus, mis tasuks rakendamist. Inimestel on tuumajaamade suhtes tekkinud negatiivsed eelarvamused. Selle põhjuseks on 1986. aasta 26. aprillil toimunud aatomielektrijaama reaktori plahvatuse tagajärjel tekkinud katastroof. Sellest on möödunud 23 aastat, aga kurvad mälestused ja pikaajaline mõju loodusele on säilinud. Vigadest on õpitud ning tuumaenergia on tänapäeval kõvasti arenenud. Rangemaks on muutunud ohtus- ja keskkonnanõuded. Rahvas aga ei ole teadlik uudsest tehnoloogiast ning seetõttu pole ka paranenud inimeste arvamus tuumaelektrijaamadest. Eriti riigis nagu Eesti, kus tuumaenergeetika kasutuselevõtt oleks esmakordne. Olukorra parandamiseks oleks vajalik teha tevitustööd, mis tõstaks inimeste tolerantsust tuumaenergeetika suhtes. Kõikidel energiaallikatel on head ja halvad küljed. Paljud, kes eelistaksid põlevkivi
leidnud. Selle asemel on nad, nagu mäest alla veerev lumepall, üha kasvanud ja kasvanud, ning jõudnud etappi, kus nendest mööda vaadata on pea võimatu. Kliima soojenemine ja CO2 on isegi tänasel päeval, mil maailmas möllab suurim majanduskriis pärast 1930 aastate suurt depressiooni, väga aktuaalne teema. Kasutusele on tulnud uus mõiste süsiniku leke, mis tähendab palju CO2 eraldavate tööstuste kolimist riikidesse, kus puuduvad veel karmid keskkonnanõuded. Näiteks EL-i jaoks tähendab see tehaste kolimist Venemaale ja Hiinasse. Selmet lükata üks probleem enda õlgadelt kellegi teise omadele, peaksime koos üritama kasvuhoonegaase vähendada. Tänases, peamiselt süsinikul põhinevas majanduses, tähendab aga CO2 koguste piiramine suuri muutusi. Ometigi on see ideaalne võimalus uuteks lahendusteks ning arenguks, aga samas ka piirang olemasoleva tehnoloogia kasutamiseks. Riikidel on juba kasutusel
· Tööstusharu, mis tegeleb metallide ja metallisulamite tootmise ning metalltoodete valmistamisega · Varustab teisi majandusharusid metalliga · Inimkonna vanimaid tegevusalasid ( vanemad töödeldud raua leiud pärinevad Egiptusest 3200 a eKr ) Metallurgia paiknemine · Toormetalli sulamiseks on vaja palju soojust, metallurgia on energiamahukas tööstusharu · Metallurgia paiknemist mõjutavad tooraine, energeetika, vesi, tööjõud, tarbija ja keskkonnanõuded. · Kasvab metallide korduvkasutamine ( peamiselt Põhja riikides) · Terasesulatus paikneb odava elektriga piirkondades või sadamalinnades, kuhu tuuakse toormetall leiukohtadest ja vanametall ka oma riigi territooriumilt Metallurgia tehnoloogilised etapid Metallurgia harud Must metallurgia · Toodab rauasulameid ( malm, teras, ferrosulamid), millele on lisatud muud metallid · Peamine tooraine on rauamaak, selle kõrval on ka tähtis tooraine mangaan,
Õige Hinne 6,00 / 6,00 Flag question Küsimuse tekst Kas 2-5 aastat periood sobiks Vali üks: a. rakendusuuringuile b. tehnoloogiasiirdele c. alusuuringuile Küsimus 4 Õige Hinne 6,00 / 6,00 Flag question Küsimuse tekst Kas aastail 1955-1985 oli tööstuse arengu põhiliseks tõukejõuks Vali üks: a. infotehnoloogia areng b. turu gobaliseerumine c. majanduslikud muutused ja müük d. keskkonnanõuded ja tarbijakesksus Küsimus 5 Õige Hinne 7,00 / 7,00 Flag question Küsimuse tekst Mis ei sobi büroomasinate turusegmendiks? Vali üks: a. administratsioon b. üksikkasutajad c. töögrupid d. osakonnad Küsimus 6 Õige Hinne 7,00 / 7,00 Flag question Küsimuse tekst Kas koosteprotsesside automatiseerimine võiks kuuluda Vali üks: a. läbimurdetehnoloogiate hulka b. võtmetehnoloogiate hulka
peetakse arengumaade jõukuse kasvu kaubandussuhete abil. See õiglane süsteem tagab, et arengumaade väikepõllupidajad ja suur-istanduste töölised saavad töö eest õiglase tasu. Üks osa õiglase kaubanduse tuludest läheb põllumeeste ja tööliste kogukondadele, et parandada kohalikke elutingimusi nagu tervishoid, kaevude puurimine puhta joogivee saamiseks või laste koolituskulud. Lapstööjõu kasutamine on õiglase kaubanduse süsteemi kuuluvatel põllumaadel keelatud ja keskkonnanõuded on ranged. 2
c. rakendusuuringuile Küsimus 7 Õige Hinne 6,00 / 6,00 Flag question Küsimuse tekst Kas tuntud S-kõvera aluseks on Vali üks: a. loodusseadused b. toote vananemine c. turu küllastumine d. kulutused tootearendusele Küsimus 8 Õige Hinne 6,00 / 6,00 Flag question Küsimuse tekst Kas aastail 1955-1985 oli tööstuse arengu põhiliseks tõukejõuks Vali üks: a. turu gobaliseerumine b. keskkonnanõuded ja tarbijakesksus c. majanduslikud muutused ja müük d. infotehnoloogia areng Küsimus 9 Õige Hinne 6,00 / 6,00 Flag question Küsimuse tekst Milline loetelust kuulub innovatsiooni kategooriasse? Vali üks: a. organisatsiooniline avastus b. tehnilise avastuse rakendamine c. leiutis Küsimus 10 Õige Hinne 6,00 / 6,00 Flag question Küsimuse tekst Kas kriitilisse tsooni tootearenduses satutakse
pigem elukvaliteeti, on orienteeritud abistamisele ning hoolitsusele. Ärisuhteid mõjutavad feminiinsus ja maskuliinsus väga palju. Näiteks kasvõi seda mis kellaajal kokku saada ning kui tõsiselt töösse suhtutakse. Ka reklaami tegemisel peaks arvestama, kuhu sihtgruppi kuulub vastav riik.(Soome, Rootsi, Norra, Taani) 15. Millised on tehnoloogilise keskkonna tegurid? · Toote säilitamine · Elektrienergia · Mõõtühikute süsteem · Tööolud · Keskkonnanõuded 16. Turule sisenemise strateegiad: · Naiivne- kõikidel turgudele kasutatakse sama sisenemisstrateegiat. Sellega eiratakse turgude heterogeensust ja sisenemismeetodite erinevusi ning ei ammendata täiel määral välisturgude võimalusi(neg tungib lootusrikkale turule valesti, rikub turu) · Pragmaatiline-Alguses kaalutakse ekspordi väljavaateid ning kui väljaveo kaudu ei saa turule siseneda, huvitutakse teisest meetodist. Pole mõtet raisata aega ja vahendeid
rahvusvahelised firmad ei investeeri ebastabiilsetesse piirkondadesse, nende mahajäämus suureneb vaesed jäävad vaesemateks) u. 80% Maa elanikkonnast) suureneb migratsioon ja koos sellega konfliktid erinevate kultuuride vahel arengumaade (Lõuna) loodusvarade odav müük ja laastamine , keskkonna saastumine 7.Globaliseerumise mõju arenenud riikidele + Laieneb turg + Võimalus odavamalt toota arengumaades (odav tööjõud, madalamad maksud, leebemad keskkonnanõuded) - Tööpuudus, odavam toota arengumaades - Massiline sisseränne (sotsiaalsed probleemid) - Kuritegevuse levik, haiguste levik 8.GLOBALISEERUMISE MÕJU ARENGUMAADELE + Luuakse uusi töökohti (maksu) + Majanduse kiirem areng + Investeeritakse majandusesse - Ekspluateeritakse nende loodusvarasid - Arengumaad ei jõua osta kallist tehnoloogiat ja nende konkurentsivõime väheneb - Vaesed ja ebastabiilsed piirkonnad jäävad investeeringutest eemale - Luuakse keskkonnaohtlikke
Nende üldpõhimõtete järgimine ja kontroll on lihtne ainult esmapilgul, sest igasugune inimtegevus mõjutab keskkonda ning ajaloo vältel on majanduskasv toonud kaasa keskkonna reostumise, mille jäljed põhjavees püsivad pikka aega. Põhjavee hea seisundi tagamiseks on vastu võetud hulk õigusakte, eestkätt vee seisundit negatiivselt mõjutavate tegevuste ohjamiseks nii tööstuse kui ka põllumajanduse valdkonnas. On kehtestatud keskkonnanõuded ohtlikele tegevustele ja objektidele. Põhjavee kaitseks rakendatakse vett mõjutavate tegevuste eelneva kooskõlastuse nõuet (erinevad keskkonnaload, keskkonnamõju hindamine ja keskkonnaaudit). Põhjavee hulga säilitamine Põhjavesi on loodusliku veeringe osa. Veeringe peamised elemendid sademed ja aurumine, sõltuvad otseselt ilmastikust. Inimene suudab põhjavee bilanssi ja veetaset lokaalselt muuta veehaaretega, kaevandustest ning karjääridest vee
b) Linnade kiire kasvuga kaasneb slummide teke. 23) Millised näitajad iseloomustavad riigi globaliseerumist? a) Riigi osalemine rahvusvahelistes organisatsioonides. b) Interneti kasutajate arv. c) Välisinvesteeringute maht. 24) Selgitage globaliseerumise ühte positiivset ja ühte negatiivset külge majanduslikult kõrgelt arenenud riikidele. Positiivne mõju Negatiivne mõju Keskkonnanõuded on leebemad. Töökohtade puudus. 25) Nimetage näitajaid, mis iseloomustavad riigi arengutaset. a) Riigi arengutaset iseloomustab SKT ühe elaniku kohta b) Riigi arengutaset iseloomustav internetikasutajate hulk
rahaülekanded jne. Poliitiline tegevus: esindusi välisriikides, osalemine rahvusvahelistes organisatsioonides, osalemine ÜRO missioonides. Mõju: Arenenud riigile- ettevõtted rajavad oma tehaseid mujale, suureneb tööpuudus; kapitali väljavool; keskkonna säästmine; impordi suurenemine Arengumaale- kapitali sissevool; ettevõtted rajavad oma tehaseid; uued töökohad; majandus elavneb; tööliste koolitused- haridustase tõuseb; reostus- sageli nõrgad keskkonnanõuded. MÕISTED: Agraarühiskond ehk põllumajandusühiskond- ühiskond, kus valdav osa inimesi tegeleb põllumajanduse, koriluse ja kalandusega ning tööd tehakse peamiselt käsitsi Industriaalühiskond ehk tööstusühiskond- ühiskond, kus valdav osa inimesi on hõivatud töötlevas tööstuses. Infoühiskond- ühiskond, kus valdav osa inimesi on hõivatud teenindussektoris ning tegeleb eelkõige informatsiooni kogumise, töötlemise ja esitamisega seotud teenuste pakkumine ja tootmine
u. 1000 looma vähemalt USA Austraalia Argentiina istandus taimekasvandusmajand kohvipõõsad suhkruroog brasiilia kolumbia suur rõhk agrotehnikal sordiaretus, väetamine, taimekaitsevahendid esineb palju arengumaades Infoajastu iseloomulik täielikult suunatud müügiks kõrge tootlikkus kemikaalide kasutamine kõrged keskkonnanõuded arenenud maades arengumaades kohati puuduvad. kitsalt spetsialiseerunud loomavabrikud e. hiigelfarmid loomad mitmekorruselistes majades enamasti turu lähistel sööt ostetakse sisse enam levivud linnuliha vabrikud loomalihavabrikud piimavabrikud Jaapan USA mahepõllundus Ekstensiivne tootmine-suurte saakide saamine suurte tootmiste tõttu
kaasas käia rahvusvahelised firmad ei investeeri ebastabiilsetesse piirkondadesse, nende mahajäämus suureneb vaesed jäävad vaesemateks) u. 80% Maa elanikkonnast) suureneb migratsioon ja koos sellega konfliktid erinevate kultuuride vahel arengumaade (Lõuna) loodusvarade odav müük ja laastamine , keskkonna saastumine 7.Globaliseerumise mõju arenenud riikidele + Laieneb turg + Võimalus odavamalt toota arengumaades (odav tööjõud, madalamad maksud, leebemad keskkonnanõuded) Tööpuudus, odavam toota arengumaades Massiline sisseränne (sotsiaalsed probleemid) Kuritegevuse levik, haiguste levik 8.GLOBALISEERUMISE MÕJU ARENGUMAADELE + Luuakse uusi töökohti (maksu) + Majanduse kiirem areng + Investeeritakse majandusesse Ekspluateeritakse nende loodusvarasid Arengumaad ei jõua osta kallist tehnoloogiat ja nende konkurentsivõime väheneb Vaesed ja ebastabiilsed piirkonnad jäävad investeeringutest eemale
· Tarbekaubad · Laevaehitus · Metallurgia · Tunnused · Tehnoloogia on muutumatu · Tööhõive langeb · Riikide valitsused tetavad · Hääbumine (toote vähenemine) 1 · Arenenud riikides keskkonnanõuded karmid mis sunnib vanu tööstusharusid emigreeruma arengumaadesse · Uued harud · 20.saj. · Autotööstus · Keemiatööstus · Naftakeemia · Väetiste tootmine · Kunstkiud · Põllumasinate tootmine · Raudtee vedurite/vagunite tootmine
Iga tehnoloogiline uuendus on mõjutanud eri piirkondi ja majandusi erinevalt. Näiteks hakati rauda sulatama maagimägedes, kus oli ka metsa, millest sai puu-sütt maagi sulatamiseks. Kõrgahju ja raudtee kasutuselevõtuga paigutati rauasulatustehased söemaardlatesse ja rauamaak veeti sinna. Kui leiutati elektrometallurgia ja võeti kasutusele hiiglaslikud maagiveolaevad ja tankerid, suundus rauasulatus rannikutele, kuhu sai nii maagi kui ka tootmiseks vajaliku energia juurde vedada. Kui aga keskkonnanõuded karmistusid ja maailmaturule tuli arengumaade odav teras, hakati rannikutehaseid sulgema ning tootmist kasvatama arengumaades. Inimesed on piiramatus tarbimistuhinas rikkunud suurte alade keskkonnaseisundit ning raisanud suure osa loodusvarasid, eriti fossiilkütuseid. Maa ökoloogiline seisund on seepärast üsna halb. See on omakorda loonud vajaduse keskkonnatehnoloogiate ja -standardite järele, millest võib saada infoühiskonna järgne alustehnoloogia.
Üksikettevõtete paigutamist mõjutavad tegurid Ettevõtete paigutamist mõjutavad : 1)Toorained ja muud ressursid 2) Energia 3) Tööjõud(hulk,hind,kvalifikatsioon) 4) Kapital 5) Infrastruktuur 6) Tarbija, turg 7) Keskkonnanõuded 8) Riigi majanduspoliitika · infrastruktuur teede võrgustik 1) Toormele, energiale orienteeritud ettevõtted [ põllumajandus, elektrijaamad] 2) Tööjõule orienteeritud ettevõtted [ tekstiilitööstus, jalatsitööstus, elektroonika masstootmine] 3) Tööjõu kvaliteedile orienteeritud tootmine [ masinatööstus ] 4) Tarbijale orienteeritud ettevõtted [ toiduainetööstus ] 5) Aglomeratsioonitööstus
PLUSSID MIINUSED Globaliseerumise mõju laieneb turg kuritegevuse ja haiguste levik arenenud riikidele võimalus toota arengumaades (sest massiline sisseränne (sellega seal on odavam tööjõud, kaasnevad sotsiaalsed madalamad maksud ja leebemad probleemid) keskkonnanõuded) Globaliseerumise mõju luuakse uusi töökohti makstakse vähem, odav tööjõud arengumaadele majanduse kiirem kasv kasutatakse arengumaade loodusvarasid Riikide arengutaseme näitajad: SKT - näitab mingis riigis aasta jooksul toodetud kaupade ja ostetud teenuste koguväärtust USA dollarites (ühe inimese kohta)
41.Globaliseerumine: ehk üleilmastumine.Kogu maailma haarav majandus- ja kultuurialaste kontaktide laienemine ennekõike side-ja transporditehnoloogiate arengu tulemusena. Mõju: Arenenud riigile- ettevõtted rajavad oma tehaseid mujale, suureneb tööpuudus; kapitali väljavool; keskkonna säästmine; impordi suurenemine Arengumaale- kapitali sissevool; ettevõtted rajavad oma tehaseid; uued töökohad; majandus elavneb; tööliste koolitused- haridustase tõuseb; roost's- sageli nõrgad keskkonnanõuded. MÕISTED Geograafiline tööjaotus-ettevõtluse spetsialiseerumine tulenevalt asukoha geograafilistest eelistest. Rahvusvaheline firma-ettevõte, ,mis tegutseb paljudes riikides ning mille firmasisesed majandussidemed ületavad riigipiire ja majandustegevuse maht on mõnikord suuremgi kui väikestel rahvusriikidel. SKT-sisemajanduse kogutoodang Inimaregu indeks-riikide arengutaset võrdlev indeks, mis koosneb kolmest
Hispaania, Portugal, Kreeka. 66. teab alumiiniumi- ja rauametallurgia ettevõtete paigutust mõjutavaid tegureid; · Selgita muutusi alumiiniumi tootmisettevõtete paigutuses. 67. oskab iseloomustada kaasaegse metallurgia ja masinatööstuse arengutendentse ja paigutusnihkeid; Metallisulatusettevõtted on ümber paigutunud arenenud riikidest arengumaadesse, kus leidub veel maake ja kus sageli keskkonnanõuded veel ei ole nii karmid. Arenenud riikides paiknevad sulatusettevõtted sadamalinnades, kuhu maak sisse veetakse ja vahel ka odava elektri piirkondades. · 20.sajandil on mitmete maavarade kaevandamine vähenenud Põhja riikides, samal ajal on see kasvanud Lõuna riikides. Miks? · Miks kaevandatakse ja rikastatakse suur osa rauamaagist arengumaades? 68. oskab selgitada tootmiskorralduse muutusi autotööstuses ja selle mõju autotööstuse
2/3 maailma kaubavedudest meritsi keskmine kaugus 5000 km. Sõltuv suurte veosekoguste koondamisest, looduslikest tingimustest. Atlandi ookeanis pool merelaevanduse veostest, 2/3 sadamatest. Põhja riikide sadamad universaalsed, Lõuna riikidel spetsialiseeritud. Mugavuslipumaa - Riik, mille laeva registrisse on võimalik laevu kanda laevaomanikel eriti soodsatel tingimustel. Madalad maksud, väikesed registreerimistasud, leebemad keskkonnanõuded. Merevoorimehed - Laevad, mis pakuvad teistele riikidele veoteenust 2. Siseveetransport. Nii reisijate kui kaubaveod (liiv, maagid, kivisüsi, puit) Odavad veod, suur veovõime, hooajalisus, väike kiirus Õhutransport (18.-19. saj) Kiire, võib sõita kaugele, kallis, sõltub ilmastikust, väikese mahutavusega. Torutransport Peamiselt vedelike ja gaaside vedu. Madal omahind, väikesed kapitalimahud, keskkonnaohtlik, automatiseeritud. Pidev transport, tööjõu kulu minimaalne, ei sõltu ilmast
Boksiid - Guinea, Austraalia, Brasiilia ja Jamaica 24. Tea ja oska kanda kaardile suurimad terase, alumiiniumi tootjad riigid. Alumiinium - Hiina, Venemaa, USA ja Kanada Teras - Hiina, Jaapan, USA ja Venemaa 25. Millised on alumiiniumitööstuse ettevõtete paigutust mõjutavad tegurid? *Tooraine *Energeetika- vaja odavat energiat *Vesi *Tööjõud *Tarbija ja keskkonnanõuded *Nt sadamalinnades, kuhu on odav maaki vedada või suurte gaasijuhtmete läheduses 26. Millised on rauametallurgia ettevõtete paigutust mõjutavad tegurid? Kuidas on nende ettevõtete paiknemine aegade jooksul muutunud? Kuni 20. sajandini koondus tootmine peamiselt rauamaagi või söe leiukohtadesse Nüüdisajal saab kasutada ka elektrit ja maagaasi, seega on ettevõtted ümber paigutunud
13. Tooge üks poolt ja üks vastu argument järgmisele väitele: ”Arengumaad võidavad kui RVE nende riigis tegevust alustab.” +: luuakse uusi töökohti, mis parandab sihtriigi tööhõivet; rakendab uut tehnoloogiat; töötajate palgad on kõrgemad võrreldes kohalike ettevõtete töötajate palkadega. -: töötingimused on halvad, tööpäevad pikad, kasutatakse lapstööjõudu; konkurents kohalike ettevõtetele; reostatakse keskkonda kuna sihtriigi keskkonnanõuded on liiga leebed. 14. Millised oleksid kaasaegse tööjaotuse etapid, millega tegelevad liiderfirmad/allhankefirmad? Uurimis- ja arendustegevus, detailide valmistamine, monteerimine, müük ja hooldus. 15. Miks REV eelistavad paigutada oma tütarfirmad arengumaadesse?(3-4 põhjust) Odav tööjõud, uued töökohad, odav tootmine. 16. Millest oleneb välisinvesteeringute maht riigis? Kui odav on tööjõud, kui madalad on ettevõtte maksud, kui kallis on maavalduste
Peamised terasetootjad: Hiina, Jaapan, USA, Venemaa Peamised boksiidi kaevandajad: Austraalia, Guinea, Brasiilia, Jamaica, Hiina, India Peamised alumiiniumi tootjad: Hiina, Venemaa, USA, Kanada, Austraalia, Brasiilia, Norra 76. teab alumiiniumi- ja rauametallurgia ettevõtete paigutust mõjutavaid tegureid; Metallisulatusettevõtted on ümber paigutunud arenenud riikidest arengumaadesse, kus leidub veel maake ja kus sageli keskkonnanõuded veel ei ole nii karmid. Arenenud riikides paiknevad sulatusettevõtted sadamalinnades, kuhu maak sisse veetakse ja vahel ka odava elektri piirkondades (eriti kehtib see alumiiniumi sulatuse kohta, mis nõuab väga palju energiat ja seepärast tegelevad sellega riigid, kelledel on palju odavat hüdroenergiat). 77. iseloomustab kaasaegse masinatööstuse tootmiskorraldust, arengutendentse ja paigutusnihkeid; Ettevõtete vahel toimub järjest suurem tööjaotus ja kitsam spetsialiseerumine
Võõpisolatsioon: kummibituumen-emulsioonid ja polümeersed katted Krohvisolatsioon: veekindlad krohvisegud Rullmaterjalist membraanid: kummibituumenil baseeruvad rullmaterjalid, bentoniitmatid, reljeefsed kõrgtihedusega polüetüleenkatted. Ruume ümbritsevate tarindite isoleerimisel ja materjalide valikul tuleb arvestada ka nende ruumide otstarbega. Sellest tulenevalt jaotatakse ruumid nelja tüüpi ja neile esitatakse järgmised keskkonnanõuded: tüüp 1 tavalised abiruumid (garaazid, seadmeruumid, töökojad) mõned lekked ja niiskuslaigud on lubatud. tüüp 2 paremad abiruumid (jaemüügilaod, seadmeruumid/töökojad varustatud elektriliste seadmetega) veeleketeta, kuid niiskumine on lubatud. tüüp 3 olmeruumid (eluruumid, kontorid, vabaajaruumid) kuiv keskkond. 7
looduslik loodusressursid, mida turundajad kasutavad sisendina või mis mõjutavad turundustegevust ning kliima, mis mõjutab väga oluliselt tarbijate vajadusi ning ostukäitumist (nt jäätisekohvikut läbimüük on erinev Lõuna-Euroopa ja Põhja-Euroopa riikides tehnoloogiline hõlmab tehnoloogiat ja tehnikat (sh toote säilitamine, elektrienergia, tööolud, keskkonnanõuded); majanduslik tegurid, mis mõjutavad tarbijate ostujõudu ja kulutamismustreid kultuuriline hõlmab sotsiaalset struktuuri, haridust, religiooni, väärtushinnanguid, ärikultuuri jne vaatlusuuring uuringu praktiline vorm, mille puhul uuritakse erinevate tarbijate ostukäitumist supermarketites ja kaubamajades eksperiment uuring Näiteks, muutes kaupade väljapanekut või hinnataset mõnes
Vett on võimalik kaitsta ja saastumisest hoida: · Olme- ja tööstusreovee põhjalik puhastamine enne loodusesse juhtimist · Saastetasud ja trahvid loodus- ja veekeskkonna rikkumise eest · Amortiseerunud torustike ja puhastusseadmete vahetamine · Nõuetele vastavate veepuhastusjaamade ja seadmete rajamine · Säästlik vee tarbimine · Mahepõllumajanduslik tootmine · Veekasutuspiirnormid ja keskkonnanõuded Loodusvarad · Maafond, maavarad, mets, välisõhk, vesi, kalavarud, jahiulukid · Inimkonna säilimise ja arengu tagatis · Looduskasutuse pidevuse tagajad · Looduskeskkonna ja mitmekesisuse säilitajad Loodusvarade kaitse: · Kasutades parimat tehnoloogiat ja keskkonnatehnikat · Säilitades eluslooduse mitmekesisust · Loobudes toorme- ja jäätmemahukast tootmisest · Tarbides säästvalt ja tervislikult · Kasutades uuenevaid ja ammendamatuid loodusvarasid
Referaat Tallinn 2011 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Euroopa Liidu keskkonnapoliitika kujunemine 3. EL Keskkonnapoliitika peamised osalised 4. EL Keskkonnapoliitika eesmärgid 5. Keskkonnaprobleemid ja EL keskkonnakaitsetegevused 6. Eesti Euroopa Liidu poliitika 2007- 2011 7. Kokkuvõte 8. Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Paljude eri keskkonnaküsimustega tegelemiseks on Euroopa Liit aastakümnete jooksul töötanud välja ühed rangeimad keskkonnanõuded maailmas. Praegu on peamisteks prioriteetideks võitlus kliimamuutuste vastu, bioloogilise mitmekesisuse säilitamine, reostusest tulenevate terviseprobleemide vähendamine ja loodusvarade vastutustundlikum kasutamine. Kuigi need eesmärgid on suunatud keskkonna kaitsmisele, võivad nad toetada majanduskasvu, soodustades innovatsiooni ja ettevõtlust. Töös kirjeldan lähemalt Euroopa Liidu keskkonnapoliitika ajalugu, eesmärke, samuti seda, mis
tootmistele peale maksma. Varasemad aastad olid head ja tehti investeeringuid, kuid investeeringud on hetkel vähenenud. Eesti keemiatööstuse, eriti põlevkivikeemiatööstuse edasine areng oleneb maailmaturu situatsioonist ning välisinvesteeringutest. Tulenevalt teadusliku uurituse sügavusest sel alal ja suhteliselt heakvaliteedilistest põlevkiviressurssidest peaks see tootmisala pakkuma märgatavat huvi välisinvestoritele. Siinkohal tuleb veekord nentida, et Eestis üha karmistuvad keskkonnanõuded võivad hakata keemiatööstuse arengut pärssima. Eestis kehtestatud EL keskkonnaseaduste järgselt tuleb Eesti keemiatööstusettevõtetel väga lühikese aja jooksul teha olulisi kulutusi nii keskkonna ja tehnoloogia vallas kui ka regulatiivsel tasandil. (Eesti Keemiatööstuse Liit) Tulevikus võib keemiatööstuses eksporti soodustada euro kasutuselevõtt. Eurotsooni kuulumine soodustab majandusarenguid. Eestile antud riskihinnangute langus peaks riiki
o odav kaup o u. 1000 looma majandis USA, Austraalia, Argentiina o istandus o taimekasvandusmajand Brasiilia, Kolumbia kohvipõõsad suhkruroog o suur rõhk agrotehnikal o sordiaretus, väetamine, taimekaitsevahendid o esineb palju arengumaades o Infoajastu - Jaapan, USA o täielikult suunatud müügiks o kõrge tootlikkus o kemikaalide kasutamine o kõrged keskkonnanõuded arenenud maades, arengumaades kohati puuduvad. o kitsalt spetsialiseerunud o ökoloogiline ehk mahepõllundus, kus kasutatakse peamiselt looduslikke väetisi ja taimekaitsevahendeid o madalama saagikuse korvab kõrgem hind ja tervislikum toodang o Ekstensiivne tootmine-suurte saakide saamine suurte tootmiste tõttu o suur põllu pind või kari o saagikus tavaliselt madal o madalad tootmiskulud
Hiljem käivitatud programmiga Erasmus Mundus pakutakse üliõpilastele ja õppejõududele magistrikursusi, mida korraldavad vähemalt kolmest Euroopa ülikoolist koosnevad konsortsiumid. Grundtvigi abil rahastatakse täiskasvanute haridust, eelkõige riikidevahelist partnerlust, võrgustikke ja liikuvust. Comeniuse abil rahastatakse koolide ja õpetajate koostööd. Keskkond EL on aastakümnete jooksul välja töötanud ühed rangeimad keskkonnanõuded maailmas. Praegu on peamisteks prioriteetideks võitlus kliimamuutuste vastu, bioloogilise mitmekesisuse säilitamine, reostusest tulenevate terviseprobleemide vähendamine ja loodusvarade vastutustundlikum kasutamine. Need eesmärgid on suunatud keskkonna kaitsmisele, kuid samas toetavad need ka majanduskasvu, soodustades innovatsiooni ja ettevõtlust. Kliimamuutused. EL töötab selle nimel, et saavutada ülemaailmne kokkulepe kasvuhoonegaaside
* Metallurgia paigutust mõjutavad: tooraine, energeetika, vesi, tööjõud, tarbija ja keskkonanõuded. * Maagi kaevandamine ja rikastamine toimub arengumaades; ülejäänud etapid arenenud maades. * Metalli tendentsiks kasutatakse säästlikumalt ja asendatakse muu materjaliga (plastmass); orienteeritakse tarbijale, luues väiksemaid metallurgiaettevõtteid; põhja riikidest on see keskkonda saastev haru püütud paigutada arengumaadesse kus palju metalli ja madalamad keskkonnanõuded; kasvanud on metallide korduvkasutus peamiselt põhjamaades. * Värvilise metallurgia töötleminseks on vaja odavat elektrienergiat ja vee olemasolu. * Rauda toodavad Venemaa, Hiina, India, Austraalia, Brasiilia, Ukraina ning suurimad töötlejad on Hiina, USA ja Jaapan. * Alumiiniumi toodavad Guinea, Brasiilia, Jamaika, USA, Kanada, Ungari, Austraalia, India ning suurimad töötlejad on Hiina, Venamaa, Kanada, USA. Masinatööstus * Masinatööstuse harud:
vahel) 2. Vaesed jäävad vaesemateks (u 80% maailma elanikkonnast) Globaliseerumise mõju arenenud riikidele (2 plussi ja 2 miinust teada): PLUSSID MIINUSED laieneb turg kuritegevuse ja haiguste levik võimalus toota arengumaades (sest massiline sisseränne (ning sellega seal on odav tööjõud, madalamad kaasnevad sotsiaalsed probleemid) maksud, leebemad keskkonnanõuded) Globaliseerumise mõju arengumaadele (teada 2 miinust ja 2 plussi): PLUSSID MIINUSED luuakse uusi töökohti (sellega ka makstakse vähem- odav tööjõud maksud riigile) majanduse kiirem areng kasutatakse nende loodusvarasid Kolm jõukamat piirkonda- 1) Euroopa 2) Põhja-Ameerika 3) Ida-Aasia RIIKIDE ARENGUTASEME NÄITAJAD (vihikus) (3 kindlalt teada + 2 veel)
Globaliseerumine ehk üleilmastumine on kogu maailma haaravate majanduslike, sotsiaalsete, kultuuriliste kontaktide tihenemine, tänu side-ja transpordivahendite arengule. Globaliseerumise mõju arengumaale on väga suur. Kapitali sissevool, ettevõtete ja tehaste rajamine, uued töökohad, majanduse elavnemine, tööliste koolitus ja haridustase tõuseb ning 7 keskkonnanõuded on väikesed, mis tähendab, et on suur reostuse oht. Kultuuriline globaliseerumine, kasvanud rahvusvaheline kultuurivahetus, kultuuride segunemine, samuti parem juurdepääs eri kultuuride poolt pakutavatele. Toimub ühtlustavate nähtuste nagu amerikaniseerumine ja läänestumine, kasvab rahvusvaheline lendamine ja turismimaailma levik. Majanduslik globaliseerumine, rahvusvahelise kaubanduse liikumise arv üle maailma, sealhulgas otseinvesteeringute kasv
Aastane bioproduktsioon on ligikaudu võrdne kooslusest väljalangeva biomassiga 21. Mis on mürgiresistentsus? Mürgiresistentsus (Kohastumus taluda kahjurite ja umbrohtude tõrjeks kasutatavaid mürke) üle 500 putuka- ja puugiliigi, rotid Umbrohud herbitsiidide suhtes 22. Väljasuremisohus olevate liikide omadused Suur kasv Aeglane sigimine Spetsialiseerunud toiduniss Asumine kõrgel troofilisel tasemel Ranged keskkonnanõuded või kitsas leviala Inimesele ohtlik 23. Mis on keskkonnaruum? Ühe kasutaja kohta arvutatud loodusressursside kasutamise piir, mis on määratud looduslike aineringete isetaastumisvõimega Näitab kasutaja kasutuses olevat maksimaalset ressurssi, mille puhul ühine ressursikasutus ei ületa aineringete isetaastumisvõimet 24. Mis on ökoloogiline defitsiit? ületarbimise, keskkonnaruumi ületamise määr pindalaühikuis.
esmajoones Soome lahes. Keskkonnaseisundi halvenemine tuleneb keskkonnaohtude ülemaailmsest ulatusest ning see võib olla seotud kliimamuutustega, osoonikihi hõrenemisega ja loodusvarade vähenemisega. Loodusõnnetustest ohustavad Eestit põhiliselt tormid ja üleujutused, mis võivad põhjustada hädaolukordi. Euroopa Liidu riikides pööratakse rohkem tähelepanu ka keskkonnale, mida võib pidada väga positiivseks. Samas on kehtestatud keskkonnanõuded, mis aitavad kaitsta küll Eesti loodust ning tagavad tarbijale puhta joogivee, kuid nõuavad lähimatel aastakümnetel mitmetesse kümnetesse miljarditesse kroonidesse ulatuvaid kulutusi, millest Euroopa Liidu toetusel on parimal juhul võimalik katta kuni 85 protsenti. Esmatähtis on inimeste tervise kaitsmine. Veetöötlussüsteemide kõrval on oluline ka amortiseerunud veetorustike väljavahetamine, kuna tuleb tervisele ohtlik joogivesi joogikõlblikuks muuta. Aga kuna
mõeldud keskkonnakaitsega seotud seaduste kergendamist, tegevuslubade kiiremale kättesaamist, bürokraatia vähendamist. Suurfirmadele paremate tingimuste välja kauplemine toimub paljuski ilma arvestamata tavarahva huvisid, mille tõttu eriti arengumaades on levinud inimeste ära kasutamine (nt. väga rasketes töötingimustes üle 12 tunni töötamise sund, lapstööjõu kasutamine olematu palga eest). Nendes riikides, kus seadusandlus on nõrk, altkäemaksu maksmine tavanähtus, keskkonnanõuded nõrgad või üldse puuduvad ning firma omanikel, kellel on palju ressursse ning võimu on sealsetel elavatel inimeste multinatsionaalsete korporatsioonide vastu vähe välja panna. Suurfirmade jaoks on sellised riigid kerge saak ja mitmetel aladel, mis nõuavad palju tööjõudu ja kergeid keskkonnanõudeid ideaalne paik, kus oma äri ajada. Tekstiilitööstused ning kosmeetikatööstused paistavad selle koha pealt eriti silma.
suure eripinna tõttu asfaltbetooni omaduste tagamiseks. Tavaliselt on filler kindla terakoostisega lubjakivipulber. 3. Millised nõuded esitatakse täitematerjalidele ? 1)geomeetrilised nõuded(terastikulise koostise üldnõuded ning erinõuded jäme-ja peentäitematerjalile) 2)füüsikalised nõuded(jämetäitematerjali purunemiskindlus,kulumiskindlus,külmakindlus) 3)keemilised nõuded ja keskkonnanõuded(mineraloogiline koostis,nake bituumensideainega,radioaktiivne kiirgus). 4. Nimeta täitematerjalide olulisemad omadused ja kuidas neid määratakse (laboratoorsed katsed) Gc-terakoostise kategooria An-kulumiskindlus Nordic-katsel LA-purunemiskindlus Los Angeles’i katsel FI-terakuju plaatsustegurina Gc ehk terakoostise kategooria. Kivimaterjale iseloomustab tera suurus millimeetrites, mis väljendatakse suhtena d/D
põhjaveekihist saada puhast põhjavett ka reostuskolde kõrvalt need on kaitstud põhjaveega alad. Kaitstud ja kaitsmata põhjaveega aladel tuleb põhjaveekihi kaitse vajadusest ning majanduslikest kaalutlustest lähtudes rakendada erineva rangusega kaitsenõudeid. Eelnevast kerkib küsimus, miks ei võiks jagada kogu Eesti territooriumi kaheks osaks: kaitstud põhjaveega ala ja kaitsmata põhjaveega ala ning vastavalt kehtestada ka kahes kategoorias keskkonnanõuded keskkonnaohtlikele rajatistele, põllumajandustootmisele, prügilate rajamisele ja muule põhjavett mõjutavale inimtegevusele. See pole majanduslikult mõistlik lihtsal põhjusel: kõik inimtegevused ja erinevad reoained pole põhjaveele ühtviisi ohtlikud. Näiteks sõnnikureostuse eest vett kaitsev pinnasekiht ei kaitse bensiini eest. Põhjavee loodusliku kaitstuse määrab põhjaveekihti katva suhteliselt vettpidava pinnasekihi paksus, selle koostis, filtratsiooniomadused, pinnaseosakeste
LOOMAD Väljasuremise põhjused: · Suur kasv-peetakse jahti(vaal), mida suurem loom, seda vähem järgalsi ja seda kauem kulub aega suguküpsuseni. · Aeglane sigimine-kaasneb suure kasvuga, samuti liigisisene konkurents paaritumispartnerite pärast. · Spetsialiseerunud toiduvalik-eriti tundlikud keskkonnamuutuste suhtes nt. panda · Asumine kõrgel troofilisel tasemel-tippröövloomad 3. või veelgi kõrgemal tasemel · Ranged keskkonnanõuded või kitsas levila-liik satub ohtu,kui ta sõltub mingist harvemaks uutuvast elupaigast(kasvukohast) · Kindlad rännuteed- · Elutsükli,struktuuri või käitumise erijooned · Liik on inimesele ohtlik Loomi ohustavad: · Elukeskkonna hävimine ja killustamine · Kaubanduslik jahipidamine · Kogumine lemmikloomadeks ja loomkollektsioonidesse · Kasutamine meditsiiniuuringutes · Inimene peab kahjurloomaks · Tulnukliigid · Keskkonna saastamine
kontrollib. Avalik-õiguslikud institutsioonid on näiteks: 1. Rahvusringhääling 2. Tartu Ülikool (=avalik-õiguslik juriidiline isik) 3. Tallinna Tehnikaülikool 4. Kunstiakadeemia jne Avalik sektor koosneb nii riiklikest kui avalik-õiguslikest asutustest. Erasektori eesmärk -kasum (nimetus ka: tulundussektor) Õiguslik vorm erinev on aktsiaseltsid, osaühingud jne. Avalik sektor (riik) - kirjutab erasektorile ette üldised raamid maksud, keskkonnanõuded, annab tegevusload jne. On kaks vastandlikku seisukohta: 1. Riik peab sekkuma, riik peab majandust reguleerima 2. Riik ei pea majandust reguleerima, vaba ettevõtluse pooldajad Riigi sekkumise pooldajad rõhutavad, et alati esineb turutõrkeid (=kaupade või teenuste pakkumise puudumine), siis riik peab sekkuma. Riigi rolli ulatusest tuleneb ka jaotus nn ``paksuks`` ja ``õhukeseks`` riigiks. ``paks riik`` 1. riik kulutab rohkem raha haridusele ja tervishoiule 2
Vali üks: a. 7,5% b. 2,5% c. 5% d. 10% Küsimus 10 Õige Hinne 6 / 6 Küsimuse tekst Millisesse konteksti kuuluvad Xerox'i näites mõisted ,,trüki ja jaota" ja ,,jaota ja trüki"? Vali üks: a. turu segmenteerimine b. tooteplatvormi kavandamine c. ärivõimaluste analüüs d. konkurentsistrateegia Küsimus 11 Õige Hinne 6 / 6 Küsimuse tekst Kas aastail 1955-1985 oli tööstuse arengu põhiliseks tõukejõuks Vali üks: a. keskkonnanõuded ja tarbijakesksus b. infotehnoloogia areng c. turu gobaliseerumine d. majanduslikud muutused ja müük Küsimus 12 Õige Hinne 6 / 6 Küsimuse tekst Milline loetelust kuulub innovatsiooni kategooriasse? Vali üks: a. tehnilise avastuse rakendamine b. organisatsiooniline avastus c. leiutis Küsimus 13 Õige Hinne 7 / 7 Küsimuse tekst Kui palju peab tootes leiduma uut, et seda kokkuleppeliselt lugeda täiesti uute toodete hulka? Vali üks: a. 90% b
kontrollib. Avalik-õiguslikud institutsioonid on näiteks: 1. Rahvusringhääling 2. Tartu Ülikool (=avalik-õiguslik juriidiline isik) 3. Tallinna Tehnikaülikool 4. Kunstiakadeemia jne Avalik sektor koosneb nii riiklikest kui avalik-õiguslikest asutustest. Erasektori eesmärk -kasum (nimetus ka: tulundussektor) Õiguslik vorm erinev on aktsiaseltsid, osaühingud jne. Avalik sektor (riik) - kirjutab erasektorile ette üldised raamid maksud, keskkonnanõuded, annab tegevusload jne. On kaks vastandlikku seisukohta: 1. Riik peab sekkuma, riik peab majandust reguleerima 2. Riik ei pea majandust reguleerima, vaba ettevõtluse pooldajad Riigi sekkumise pooldajad rõhutavad, et alati esineb turutõrkeid (=kaupade või teenuste pakkumise puudumine), siis riik peab sekkuma. Riigi rolli ulatusest tuleneb ka jaotus nn ``paksuks`` ja ``õhukeseks`` riigiks. ``paks riik`` 1. riik kulutab rohkem raha haridusele ja tervishoiule 2
Küsimus 10 Õige Hinne 6,00 / 6,00 Flag question Küsimuse tekst Milline leiutaja tüüp on tootearenduses reeglina kasutu? Vali üks: a. tehnoloogiline b. professionaalne c. hädasunnil tegija Küsimus 11 Õige Hinne 6,00 / 6,00 Flag question Küsimuse tekst Kas aastail 1955-1985 oli tööstuse arengu põhiliseks tõukejõuks Vali üks: a. infotehnoloogia areng b. turu gobaliseerumine c. keskkonnanõuded ja tarbijakesksus d. majanduslikud muutused ja müük Küsimus 12 Õige Hinne 6,00 / 6,00 Flag question Küsimuse tekst Milline tootegrupp vajab protsentuaalselt (kogukäibest) suuremaid investeeringud? Vali üks: a. veoautod b. meditsiiniseadmed c. sõiduautod Küsimus 13 Õige Hinne 6,00 / 6,00 Flag question Küsimuse tekst Kas kriitilisse tsooni tootearenduses satutakse Vali üks: a
on minimaalne; Koosluse ruumiline strtuktuur on maksimaalselt liigestunud; Aastane bioproduktsioon on ligikaudu võrdne kooslusest väljalangeva biomassiga. 21. Mis on mürgiresistentsus - Kohastumus taluda kahjurite ja umbrohtude tõrjeks kasutatavaid mürke. Umbrohud herbitsiitide suhtes. 22. Väljasuremisohus olevate liikide omadused - Suur kasv; Aeglane sigimine; Spetsialiseerunud toiduniss; Asumine kõrgel troofilisel tasemel; Ranged keskkonnanõuded või kitsas levila; Inimesele ohtlik. 23. Mis on keskkonnaruum - on maksimaalne loodusvarade ja globaalse ökosüsteemi (biosfäär) kasutamise tase, mida maakera elanikkond saab kasutada, ületamata Maa keskkonna taluvusvõimet ja kahjustamata globaalset võrdõiguslikkust. Keskkonnaruumi leidmiseks jagatakse ressurssideks ümberarvutatud aineringete isetaastumisvõime piirid neid ressursse kasutavate inimeste arvuga 24
tööjõudu, majanduslikest ja poliitilistest teguritest tulenevaid tootmiseeliseid. · Annavad ligi poole maailma tööstustoodangust. · 75 % kaubandusvahetustest toimub RVE endi vahel. · Konkurentsi tihenemine maailma turgudel · Juurdepääs loodusvaradele ja ressurssidele (maagid, põllukultuurid) · Laienemine uutele turgudele, oma tegevuspiirkonna suurendamine · Tootmiskulude alandamine (näiteks madalamad keskkonnanõuded, odav tööjõud, soodsad maksud) · Soov kontrollida teise riigi majandust (tulevikus soov sinna laieneda) RVE-de peamised tegevusvaldkonnad · Kõrgtehnoloogia (IT, biotehnoloogia, mikroelektroonika, ravimid, telekommunikatsioonivahendid, uute materjalide tootmine) ravimid- Nycomed; IT- Microsoft; telekommunikatsioon- NNT, IBM- arvutid jne -suur risk, ressursimahukas, väga suur kasum.
Jäätmed on valdkond, millega puutuvad kõik inimesed igapäevaselt kokku. Seetõttu puudutavad selles valdkonnas tehtud otsused meist igaüht. Eestis töötab välja ja viib ellu jäätmepoliitikat Keskkonnaministeerium. Keskkonnaameti strateegiliseks eesmärgiks jäätmekäitluse valdkonnas on vähendada jäätmete ladestamist, suurendada jäätmete taaskasutust ning vähendada tekkivate jäätmete ohtlikkust. Eesmärkide täitmiseks,kirjutatakse jäätmelubadesse keskkonnanõuded,antakse keskkonnaalaseid kooskõlastusi,tehakse ettepanekuid seadusandlusesse muudatusi teha ja teavitatakse avalikkust. Eestis leidub mitmeid majandusliku tähtsusega maavarasid, mille kaevandamisest ja kasutamisest on huvitatud paljud ettevõtted. Enam huvipakkuvamad neist on põlevkivi, dolokivi, lubjakivi, turvas, kruus, liiv ja ka savi. Lisaks on päevakorda tõusnud kristalliinse ehituskivi kaevandamise võimalus.Enamik praegu Eestis kasutatavatest maavaradest on nö taastumatud
1) Majanduslik integratsioon 2) Tehnoloogia arengutase 3) Isiklikud kontaktid 4) Poliitiline tegevus Globaliseerumise mõju arenenud riikidele: - Ettevõted liiguvad riigist välja, suureneb tööpuudus - Toimub kapitali väljavool - Keskkonna säästmine - Impordi suurenemine Globaliseerumise mõju arengumaadele: - Kapitali sissevool, ettevõtete ja tehaste rajamine, uued töökohad, majandus elavneb, tööliste koolitus ja haridustase tõuseb, keskkonnanõuded väikesed – reostuse oht Tabel 2 Brasiilia globaliseerumine võrreldes Eesti ja Saksamaaga 2015. aasta seisuga (06.04.2018) Globaliseerumise näitaja Eesti 2017 Saksamaa Brasiilia 2017 2017 Üldine globaliseerumine Indeks 79.27, Indeks 84.57, Indeks 61.40,
annaabi.ee 
