Keskkonnaõigus (0)

Kordamisküsimused:
Kuidas selgitad, et Eesti õigussüsteem jaotub kaheks: avalik õigus ja eraõigus ?
Avalik õigus on õigusvaldkond , mis reguleerib riigi tegevust ning riigi ja üksikisiku vahelisi suhteid. Eraõigus on õigusvaldkond, mis reguleerib isikute vahelisi suhteid poolte võrdsuse ja privaatautonoomia põhimõttel.
Kuidas on omavahel seotid Eesti õigus ja Euroopa õigus?
Rahvusvahelised lepingud ja Euroopa Liidu õiguse ülimuslikkus – põhiseaduse § 3 lõike 1 kohaselt on rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid Eesti õigussüsteemi lahutamatu osa. Põhiseaduse § 123 sätestab, et Eesti Vabariik ei sõlmi välislepinguid, mis on vastuolus põhiseadusega. Põhiseaduse täiendamise seadus sätestab Euroopa Liidu ülimuslikkuse põhimõtte. Nimelt täiendamise seaduse § 2 kohaselt kohaldatakse Eesti kuulumisel Euroopa Liitu Eesti Vabariigi põhiseadust, arvestades liitumislepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi. Kui Eesti seadused või muud õigusaktid on vastuolus Riigikogu poolt ratifitseeritud välislepingutega, kohaldatakse välislepingu sätteid. Euroopa Liiduga ühinemisel saab liidus kehtiv seaduste kogum Eesti õiguskorra osaks. Seetõttu on asjakohane käsitleda Euroopa Liidu õiguse kohaldamisandmete ning direktiivide ja riigi õigusaktide omavaheliste seoste kajastamist elektroonilistes infosüsteemides.
Milline on keskkonnaprintsiipide roll keskkonnaõiguses? Keskkonnaõiguses on printsiipidel paljude teiste õigusvaldkondadega võrreldes oluliselt suurem roll. Kehtivad nii õiguse üldprintsiibid (nt proportsionaalsuse põhimõte, õiguskindluse põhimõte) kui ka hulk vaid keskkonnaõigusele omaseid printsiipe . Viimane on suuresti tingitud sellest, et paljude keskkonnaprobleemide lahendamine on võimalik vaid rahvusvahelisel tasandil, riikidel on konkreetse sisuga normides kokkuleppele jõudmine aga keeruline. Samuti võimaldab printsiipide kasutamine kiirelt reageerida uutele keskkonnaohtudele, mida teaduse kiire areng soovimatu kõrvalproduktina kaasa võib tuua.
Milline on Euroopa õiguse roll keskkonnaõiguses?
Eesti keskkonnaõigust iseloomustab selle tihe seos Euroopa Liidu keskkonnaõigusega. Keskkonna kaitse ja kvaliteedi parandamise kõrge tase on Euroopa Ühenduse asutamislepingu art. 2 kohaselt üheks Euroopa Liidu keskseks ülesandeks. Euroopa Ühenduse asutamislepingus on ka eraldi keskkonnapeatükk, millele põhineb suur hulk sekundaarseid EL õigusakte (määruseid ja direktiive ). Tegemist on ühe kõige põhjalikumalt reguleeritud valdkonnaga Euroopa Liidus, keskkonnaga seotud normid on tihti väga konkreetsed ning ranged . Eestil kui EL liikmesriigil on kohustus võtta direktiivid üle siseriiklikku õigusesse ning kohaldada otse kõiki määrusi; seetõttu on meie keskkonnaõiguse normide puhul suures osas tegemist EL õigusest üle võetud regulatsiooniga.
Kirjelda, kuidas mõistad teaduslikku ebakindlust.
Millist arengut saab lugeda säästvaks arenguks?
Säästev areng (ka jätkusuutlik või kestlik areng) on sotsiaal-, majandus- ja keskkonnavaldkonna sidus ning kooskõlaline arendamine, mis tagab inimestele kõrge elukvaliteedi , turvalise ning puhta elukeskkonna täna ja tulevikus. Säästva arengu (ka jätkusuutlik areng) all mõistetakse sihipärast arengut, mis tagab inimeste elukvaliteedi parandamise kooskõlas loodusvaradega ja keskkonna talumisvõimega. Jätkusuutliku arenguga taotletakse tasakaalu sotsiaalsfääri, majanduse- ja keskkonnavaldkonna vahel ning täisväärtusliku ühiskonnaelu pikaajalist jätkumist praegustele ja järeltulevatele põlvedele.
Mida tähendab jätkusuutlik areng?
Säästva arengu (ka jätkusuutlik areng) all mõistetakse sihipärast arengut, mis tagab inimeste elukvaliteedi parandamise kooskõlas loodusvaradega ja keskkonna talumisvõimega. Jätkusuutliku arenguga taotletakse tasakaalu sotsiaalsfääri, majanduse- ja keskkonnavaldkonna vahel ning täisväärtusliku ühiskonnaelu pikaajalist jätkumist praegustele ja järeltulevatele põlvedele.
Millised on igaühe kohustused keskkonnaõiguses?
Hoolsuskohustus - Igaüks peab rakendama meetmeid oma tegevuse või tegevusetusega põhjustatava keskkonnahäiringu vähendamiseks niivõrd, kuivõrd seda on mõistlik eeldada.
Kohustus olla teavitatud tegevuse tagajärgedest-Igaüks peab enne sellise tegevuse alustamist, mis põhjustab keskkonnaohu , omandama mõistlikus ulatuses teadmisi, mis tegevuse laadi ja ulatust arvesse võttes on vajalikud keskkonnaohu vältimiseks.
Kuidas jagatakse keskkonnaväärtused kolmeks?
Keskkonnakaitsjad jaotavad keskkonnaväärtused tavaliselt kolmeks: otsene aineline ehk kasutusväärtus , eksisteerimisväärtus ehk kaudne väärtus ja iseväärtus ehk sisemine väärtus. Neist esimene- aineline- seondub enamasti sellega, mil määral saab inimene loodusesse sekkuda ja seda tarbida ainelise kasu eesmärgil – olgu see siis peavari või toit. Keskkonna kaudne väärtus väljendub tihti keskkonna esteetilise ja ka teatava iseväärtuse tunnustamises. Ühtlasi pööratakse siin tähelepanu asjaolule, et lahkhelide puhul peavad peale jääma inimeste huvid. Keskkonna iseväärtus lähtub põhimõttest, et keskkond on väärtus per se, olenemata selle ainelisest või mitteainelisest kasust inimese jaoks.
Mida tead säästva arengu printsiibist?
Üheks kõige universaalsemaks keskkonnaõiguse printsiibiks on jätkusuutliku arengu põhimõte. Selle kohaselt tuleb otsuste tegemisel võtta majanduskaalutluste kõrval samaväärsena arvesse ka sotsiaalseid ning keskkonnakaalutlusi, rahuldades tänaseid vajadusi selliselt , et ka tulevatel põlvkondadel oleks võimalik oma vajadusi rahuldada. Arenguna ei peeta seejuures silmas lõputut majanduskasvu, vaid pigem üldise heaolutaseme säilitamist ja võimaluse korral tõstmist.
Mida tead keskkonna kõrgetasemelise ja tervikliku kaitse põhimõttest?   Keskkonnakaitse meetmed peavad tagama kõrgetasemelise kaitse, seejuures tuleb tagada keskkonna terviklik kaitse ja arvestada keskkonnamõju võimalikku ülekandumist ühelt keskkonnaelemendilt teisele.
Mida tead lõimimispõhimõttest?
Keskkonnakaitse kõrget taset tagavad kaalutlused peavad olema arvesse võetud kõikide eluvaldkondade arengu suunamisel, et tagada säästev areng.
Säästva arengu saavutamise seisukohalt on oluline integreerimisprintsiip - poliitiliste ja õiguslike otsuste langetamisel tuleks ühe tegurina alati arvesse võtta keskkonnakaalutlusi.
Mida tead kahju vältimispõhimõttest?
Keskkonnaohtu tuleb vältida. Keskkonnaohtu või olulist keskkonnahäiringut tuleb taluda, kui tegevus on vajalik ülekaaluka huvi tõttu, puudub mõistlik alternatiiv ja keskkonnaohu või olulise keskkonnahäiringu vähendamiseks on võetud vajalikud meetmed.
Mida tead ettevaatuspõhimõttest?
Keskkonnariski tuleb kohaste ettevaatusmeetmete võtmisega võimalikult suurel määral vähendada. Keskkonnariskiga tegevuste suhtes otsuste tegemisel selgitatakse välja nende tegevuste mõju keskkonnale. Seaduses sätestatud juhtudel ja korras tuleb läbi viia keskkonnamõju hindamise menetlus.
Samas ei ole paljude tegevuste ohtlikkus täiel määral tõestatud, ent see võib pädeva hüpoteesi kohaselt esineda. Sellisel puhul tuleks lähtuda ettevaatusprintsiibist, mille kohaselt vältida tuleks juba keskkonnakahju ohu tekkimist.
Mida tead „ saastaja maksab“ printsiibist?
Kui keskkonnale tekkivad negatiivsed mõjud on siiski vältimatud, tuleks nendega seotud kulude kandmisel lähtuda saastaja maksab printsiibist. Selle põhimõtte kohaselt kannab keskkonnakahjudega seotud kulutused kahju tekitaja , mis peaks kaasa tooma keskkonnasäästlikumate lahenduste eelistamise.
Millised on keskkonnaõiguse kesksed mõisted?
Keskkonnahäiring on inimtegevusega kaasnev vahetu või kaudne ebasoodne mõju keskkonnale, sealhulgas keskkonna kaudu toimiv mõju inimese tervisele, heaolule või varale või kultuuripärandile. Keskkonnahäiring on ka selline ebasoodne mõju keskkonnale, mis ei ületa arvulist normi või mis on arvulise normiga reguleerimata. 
Keskkonnarisk on vähendamist vajava keskkonnahäiringu tekkimise võimalikkus . 
Keskkonnaoht on olulise keskkonnahäiringu tekkimise piisav tõenäosus.
 Käitis on paikne või liikuv tehniline üksus, milles toimub tootmistegevus või tootmisega võrdsustatav, tootmisega otseselt liituv ja sellega tehnilist seost omav tegevus, millega kaasneb saastamine või saastus . Käitaja on isik, kes käitab või valdab käitist, kontrollib selle tööd ja vastutab keskkonnanõuete täitmise eest.
Heide on õhku, vette või pinnasesse otseselt või kaudselt väljutatav aine, organism, energia, kiirgus, vibratsioon , soojus, valgus, lõhn või müra .
Heite piirväärtus on heidet iseloomustava näitaja suhtes väljendatud heite mass, hulk, kontsentratsioon või tase, mida kindlaksmääratud ajavahemikus või ajavahemikes ei tohi ületada või mille piiresse tuleb jääda.
Keskkonna kvaliteedi piirväärtus on keskkonna keemilisele, füüsikalisele või bioloogilisele näitajale kehtestatud piirväärtus, mida ei tohi inimese tervise ja keskkonna kaitsmise huvides ületada.
 Saastamine on heite väljutamine nii, et see põhjustab keskkonnaohu või keskkonnariski.
Saastus on saastamisest põhjustatud oluline ebasoodne muutus õhu, vee või pinnase kvaliteedis .
Selgita, mis on keskkonnaoht?
Keskkonnaoht on olulise keskkonnahäiringu tekkimise piisav tõenäosus.
Mis on keskkonnariskid?
Keskkonnarisk on vähendamist vajava keskkonnahäiringu tekkimise võimalikkus.
Mis on tavalise riski ja keskkonnariskis erinevus?
Risk on võimalus, kas suur või väike, et kedagi või midagi kahjustatakse ohu poolt. Keskkonnarisk on vähendamist vajava keskkonnahäiringu tekkimise võimalikkus.
Mis vahe on keskkonnariskil ja keskkonnaohul?
 Keskkonnarisk on vähendamist vajava keskkonnahäiringu tekkimise võimalikkus. Keskkonnaoht on olulise keskkonnahäiringu tekkimise piisav tõenäosus.
Mis vahe on keskkonnahäiringul ja keskkonnakahjul?
Keskkonnahäiring on inimtegevusega kaasnev vahetu või kaudne ebasoodne mõju keskkonnale, sealhulgas keskkonna kaudu toimiv mõju inimese tervisele, heaolule või varale või kultuuripärandile. Keskkonnahäiring on ka selline ebasoodne mõju keskkonnale, mis ei ületa arvulist normi või mis on arvulise normiga reguleerimata. Ei pea kahju tekkima , neg mõjuga.
Keskkonnakahju on konkreetne. Normi piirväärtus on ületatud. Keskkonnakahju on oluline ebasoodne mõju keskkonnale, sh elupaigale, liigile, kaitstavale alale , veele või pinnasele.
Mida tähendavad mõisted saastus ja heide? Heide- õhku, vette või pinnasesse, kas otseselt või kaudselt kas aine, organism, energia, kiirgus, vibratsioon, soojus, valgus, lõhn või müra. Saastus on saastamisest põhjustatud oluline ebasoodne muutus õhu, vee või pinnase kvaliteedis.
Mida tähendavad mõisted käitis ja käitaja? Käitaja- ettevõtja , kes teeb midagi, mis mõjutab keskkonda. Nt tööstustootmine. Varem kasutati ettevõtte asemel sõna käitis. Kuid nüüdseks on sellest loobutud .
Käitis on paikne või liikuv tehniline üksus, milles toimub tootmistegevus või tootmisega võrdsustatav, tootmisega otseselt liituv ja sellega tehnilist seost omav tegevus, millega kaasneb saastamine või saastus. Käitaja on isik, kes käitab või valdab käitist, kontrollib selle tööd ja vastutab keskkonnanõuete täitmise eest.
Mis on peamine erinevus maaõiguse ja keskkonnaõiguse vahel? Keskkonnaõigus on spetsiifiline õigusharu, millega puutuvad kokku ettevõtjad , kelle tegevus puutub kokku keskkonnakasutusega – näiteks kasvava metsa uuendusraie, maavaravaru kaevandamine, veevõtt, kalapüük jne. Samuti juhul, kui on tegemist saasteainete heitmise välisõhku, veekogusse, põhjavette või pinnasesse või jäätmemajandusega.
Miks on maa eestlastele nii tähtis?
Mis on kinnisasi ja mis on kinnisasja olulised osad? Kinnisasi on maapinna piiritletud osa ehk maatükk . Kinnisasja olulised osad on maatükiga püsivalt ühendatud. Nt mets, ehitised, koristamata vili ja muud taimed.
Mis on kinnisasi ja mis on kinnisasja päraldis ? Kinnisasi on maapinna piiritletud osa ehk maatükk. Kinnisasja päraldis on vallasasi , mis teenib mingit peaasja ning on seotud sellega ühise majandusliku eesmärgi ja sellele vastava ruumilise seose kaudu. Päraldis käib alati millegi juurde ning võib oma väärtuse ilma teise asjata kaotada. Nt põllumajandusväärtused.
Mis on kinnisasi ja selle mõttelised osad? Kinnisasi on maapinna piiritletud osa ehk maatükk.Mõtteline osa on kujuteldav ning käib omandi kohta. Omanikke on kindlasti +2.