Keskkonnaprobleem ja selle mõju hindamine (0)

Keskkonnaprobleem  ja selle mõju hindamine
Sisukord
S
  isukord                                                                                                         
 ........................................................................................................ . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .2  
S
  issejuhatus                                                                                                                    
 ................................................................................................................... . . . . . . .3  
Keskkonnaprobleemidel on muude inimkonna eest seisvate väljakutsetega võrreldes 
teatud omapära. Esiteks on suur osa neist pöördumatud. Teiseks on paljude 
keskkonnaprobleemide ulatus suur nii ajas kui territoriaalselt.  Kolmandaks  on nende 
hindamine traditsioonilise mõõdupuuga tihti võimatu. Lisaks eelnevatele tunnustele on 
keskkonnaprobleemidel veel üks sageli esinev tunnus ja selleks on ebakindlus . 
Ebakindlus nii kahju pöördumatuse, ajalise ja ruumilise mõju kui ka hindamise 
adekvaatsete mõõdupuude osas. Keskkonnakaitset  ja keskkonnaprobleemidega seotud 
küs
 
imusi reguleerib keskkonnaõigus.                                                                  
 ................................................................ . . . . . . . . . . . . . . . . .3  
Keskkonnaõigusena mõistetakse üldjuhul normide kogumit, mille eesmärgiks on kaitsta 
meid ümbritsevat keskkonda. Vaidlusküsimuseks on, kas regulatsiooni eesmärgiks on 
ainult inimese tervise, vara, heaolu ja muude hüvede kaitse või on loodusel ka kaitsmist 
vä
  äriv iseväärtus. Õigusvaldkonnana on keskkonnaõigus suhteliselt noor.    
 ... . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .3  
1. K
 
eskkonnaprobleemi  asjaolud ja õiguslikud aspektid                                           
 .......................................... . . . . . . . . . . .4  
1.1 K
 
eskkonnaprobleemi aluseks olevad asjaolud                                                               
 .............................................................. .4  
1.2 K
 
eskkonnaprobleemi õiguslikud aspektid                                                     
 .................................................... . . . . . . . . . . . . . . . . .4  
2. P
 
robleemi õiguslike aspektide analüüs ja asjakohasus                                   
 .................................. . . . . . . . . . . . . . . . . . .5  
2.1 Õ
 
iguslike aspektide  sisuline  analüüs                                                  
 ................................................. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .5  
2.2 E
 
esti   regulatsioon  ja regulatsiooni asjakohasus                                                  
 ................................................. . . . . . . . . . . .8  
K
  okkuvõte                                                                                                                   
 .................................................................................................................. . . . . . . .10
   
K
  asutatud allikate  loetelu                                                                                                
 .............................................................................................. . . . .12
   
K
  asutatud kirjandus                                                                                 
 ................................................................................ . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .12
   
K
  asutatud normatiivaktid                                                                                             
 ............................................................................................ . . . . . . .13
   
K
  asutatud  kohtulahendid                                                                          
 ........................................................................ . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .14
   
2
Sissejuhatus
Keskkonnaprobleemidel   on   muude   inimkonna   eest   seisvate   väljakutsetega   võrreldes 
teatud   omapära.   Esiteks   on   suur   osa   neist   pöördumatud.   Teiseks   on   paljude 
keskkonnaprobleemide ulatus suur nii ajas kui territoriaalselt. Kolmandaks on nende 
hindamine traditsioonilise mõõdupuuga tihti võimatu. Lisaks eelnevatele tunnustele 
on keskkonnaprobleemidel veel üks sageli esinev tunnus ja selleks on ebakindlus. 
Ebakindlus   nii   kahju   pöördumatuse,   ajalise   ja   ruumilise   mõju   kui   ka   hindamise 
adekvaatsete   mõõdupuude   osas.1  Keskkonnakaitset   ja   keskkonnaprobleemidega 
seotud küsimusi reguleerib keskkonnaõigus. 
Keskkonnaõigusena mõistetakse üldjuhul normide kogumit, mille eesmärgiks on kaitsta 
meid ümbritsevat keskkonda. Vaidlusküsimuseks on, kas regulatsiooni eesmärgiks on 
ainult   inimese   tervise,   vara,   heaolu   ja   muude   hüvede   kaitse   või   on   loodusel   ka 
kaitsmist vääriv iseväärtus. Õigusvaldkonnana on keskkonnaõigus suhteliselt noor.2
Keskkonnaõiguse   valdkonnas   on   suur   roll   rahvusvahelisel   õigusel   ning   erinevatel 
printsiipidel   näiteks   säästva   arengu   printsiip,    saastaja    maksab   printsiip,   vältimise-   ja 
ettevaatusprintsiip  ning printsiip, mis käsitleb õigust  puhtale  keskkonnale. Üks  printsiipe  
iseloomustav tegur on nende suunatus järeltulevatele põlvedele - lähtutakse eeldusest, et 
ka   järgmistel   põlvkondadel   peab   olema   võimalus   elada   vähemalt   samaväärses 
keskkonnas,   kui   on   meil   täna.   Eelnimetatud   printsiipide   elluviimiseks   kasutatakse 
muuhulgas   parima  võimaliku tehnika põhimõtet. See nõuab tegutsevatelt ja tegutsemist 
alustavatelt   ettevõtetelt   võimalikult   keskkonnasõbraliku    tehnoloogia    kasutamist   ja 
muidugi ka selle pidevat uuendamist sõltuvalt arengutest.3
1  Veinla , H. Keskkonnaõigus. Tallinn, 2005, lk 16. 
2 
Keskkonnaõiguse
 
keskuse
 
kodulehekülg.
 
Kättesaadav
 
internetivõrgus 
http://k6k.ee/keskkonnaigus/materjalid  (12.10.2011).
3  Keskonnaministeeriumi   kodulehekülg.   Kättesaadav   internetivõrgus   http://www.envir.ee/3934 
(12.10.2011). 
3
1. Keskkonnaprobleemi asjaolud ja õiguslikud aspektid
1.1 Keskkonnaprobleemi aluseks olevad asjaolud
Ida-Virumaal   looduslähedases   alavikus   asub   keemiatöötus.    Hiljuti    hakkasid 
keemiatööstuse lähedal  elavad  elanikud  kurtma  tugeva ebameeldiva  lõhna leviku  üle. 
Tegemist on keemiatööstusest  leviva  spetsiifilise lõhnaga, mis on viimasel ajal muutunud 
väga  tugevaks . Kohalikud elanikud on pahased ja ei ole antud olukorraga rahul. Nad 
leiavad, et ebameeldiv lõhn takistab neil elada täisväärtuslikku elu, näiteks ei saa lapsed 
mänguväljakutel   lõbusalt   aega   veeta   kuna   neid   häirib   spetsiifiline   lõhn.   Kohalikud 
elanikud teavad kindlasti, et ebameeldiv lõhn pärineb keemiatööstusest ning on korduvalt 
pöördunud   keemiatööstuse   omanike   poole,   et   need   võtaks   kasutusele   meetmed,   mis 
likvideeriks lõhna. 
Samuti plaanivad  omanikud  sellel aastal laiendada keemiatööstuse tegevust (tegevus võib 
ulatuda     Natura     alale )   ning   on   ka   saanud   Keskkonnaministeeriumilt   loa    maavara  
kaevandamise   laiendamiseks.   Kohalikud   elanikud   pöördusid   oma   muredega   omanike 
poole, kes vastasid, et enda teada ei ole nad rikkunud ühtegi seadust ning kogu nende 
tegevus on seaduspärane. Samuti mainisid keesmiatööstuse omanikud, et valla elanikud 
peaksid  kolima  mujale,  kui neile  sealne  elukeskkond ei  sobi. Mõõtmised  näitasid,  et 
antud alevikus ei olnud ületatud ühegi saasteaine piirväärtust välisõhus. Sellest lähtuvalt 
väidavad   keemiatööstuse   omanikud,   et   kohalike   elanike   väited   on   alusetud   ning 
kaevandamisloa laiendamise vastu protesteerimine meelevaldne. Samuti lisasid nad, et 
kohalikud  elanikud, keda lõhn ja muud  asjaolud häirivad  võiksid kolida mujale,  sest 
inimestel on palju kergem kolida kui tööstusel. 
1.2  Keskkonnaprobleemi õiguslikud aspektid
Keskkonnaõiguse   seisukohalt   võib   välja   tuua   kolm   erinevat   õiguslikku   aspekti,   mis 
keemiatööstusest   leviva   ebameeldiva   lõhna   ning   keemiatööstuse   maavarade 
kaevandamisloa laiendamise korral võivad kõne alla tulla: 
4
• Kas on rikutud kohalike elanike õigust puhtale elukeskkonnale ning omandiõigust 
• Kas   keemiatööstusele   välja   antud   kaevanduspiirkonna   laiendamise   luba   on 
seaduslik ?
• Kas   kohaldamisele   kuulub   ettevaatusprintsiip   ning   kas   sellest   lähtuvalt   on 
teostatud piisaval määral keskkonnamõjude hindamist?
2. Probleemi õiguslike aspektide analüüs ja asjakohasus
2.1 Õiguslike aspektide sisuline analüüs 
Keemiatööstusest   leviv   ebameeldiv   lõhn   ning   kaevandustegevuse   laiendamine   ei   lase 
kohalikel  elanikel elada oma elukohas täisväärtuslikku elu ning antud juhul võib olla 
kahjustatud nende põhiõigusi ja –vabadusi. Põhiseaduse § 16 ja § 28 sätestavad igaühe 
õiguse   elule   ning   tervise   kaitsele.     Samuti   on   igaühel   õigus   puhtale   ja   tervislikule 
elukeskkonnale. Lisaks sellele sätestavad Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse 
konvensiooni artikkel 8 ja esimese protokolli artikkel 1 inimese õiguse omandi ning era- 
ja  perekonnaelu  puutumatusele. 
Lopez    Ostra   kaasuses    märkis   Euroopa   inimõiguste   Kohus,   et   “keskkonna   oluline 
saastamine  võib mõjutada isikute heaolu ja välistada nende poolt oma kodu kasutamise 
(nautimise) ning viia nende era- ja perekonnaelu kahjustamiseni.“ Lopez Ostra, Guerra ja 
osaliselt ka  Hattoni  kaasuses andis kohus mõista, et juba üksnes korduvate häiringute 
(müra, hais jne)  ootuses  pidev muresolek on piisavaks aluseks selleks, et lugeda sellist 
olukorda era- ja perekonnaelu puutumatuse  rikkumiseks .4 
Kaevandustegevus   ja   selle   laiendamine   mõjutab   inimese   tervist   ja   elukeskkonda, 
tööhõivet,  regionaalarengut,  majandust, kultuuri  ning loodusressursse. Keemiatööstuse 
tegevuse   keskkonnamõju   ja   potentsiaalne   keskkonnanõuete    rikkumine    häirib 
ümberkaudsete elanike elu ning mõjutab nende elukeskkonna kvaliteeti.
4 Veinla, H. Keskkonnaõigus. Tallinn, 2005, lk-d 152, 157.
5
Kaevandustegevuse   laiendamisel   tuleb   läbi   viia   keskkonnamõjude   hindamine. 
Keskkonnamõjude   hindamine   on   tegevus,   mis   hindab   kavandatava   tegevuse   mõju 
keskkonnale   laiemas   tähenduses,   st   lisaks   looduskeskkonnale   ka   inimeste   tervisele, 
heaolule   ja   varale.   Keskkonnamõjude   hindamise   eesmärgiks   ühelt   poolt   on   otsuste 
langetamiseks  ja kujundamiseks info kogumine,  teisalt  aga avalikkuse kaasamine –  asjast  
huvitatud avalikkusel on laialdased võimalused mõjude hindamise menetluses osaleda.5
Euroopa   Liidus   on   vastuvõetud   kaks   otseselt   keskkonnamõju   puudutavat   direktiivi: 
Arendusprojektide  keskkonnamõju hindamist  käsitlev   direktiiv   85/337/EMÜ, mida  on 
hiljem   muudetud   direktiiviga   97/11/EÜ   ja   Strateegiliste   planeerimisdokumentide 
elluviimisega seotud keskkonnamõju hindamise direktiiv 2001/42/EÜ. Keskkonnamõjude 
hindamine  on muutunud üheks keskkonnariskide kontrollimise levinumaks  vahendiks . 
Direktiiv 85/337/EMÜ keskendub keskkonnamõjude hindamise protseduuriliste normide 
ühtlustamisele ning nõuab, et kõikide arenguprojektide puhul oleksid keskkonnaalased 
kaalutlused arvesse võetud. Direktiiv ei sea  niisiis  eesmärgiks kirjutada liikmesriikidele 
ette,   milliseid   projekte   lubada   ja   milliseid   mitte,   lõppotsuse   tegemine   jääb   alati   iga 
konkreetse riigi volitatud organite otsustada. Keskkonnamõju hindamise eesmärgiks ei 
ole   arenguprojektide   keelustamine,   vaid   keskkonnakaitseliste   kaalutluste    arvestamine  
otsuste tegemisel. Direktiivis on palju lisasid. Esimeses  lisas  on loetletud  projektid , mille 
puhul   keskkonnamõju   hindamine   on   kohustuslik.   Sekkumisel   looduskeskkonda     ja 
maastikku ,   sealhulgas   maavarade   kaevandamisel   on   kohustuslik   läbi   viia 
keskkonnamõjude hindamine.6
Antud   kaasuses   viidi   küll   enne   kaevandamispiirkonna   laiendamise   loa   andmist   läbi 
keskkonnamõjude hindamine, kuid sellesse ei kaasatud piisaval määral avalikkust ning ei 
arvestatud   kohalike   elanike   muredega.   Küsimused   põlevkivi   kasutamise   mõjudest   on 
piisavalt olulised, et viia läbi põhjalik avalik arutelu kõigil otsustustasandeil – rahvusliku 
rikkuse    kasutamisel    tuleb   lähtuda    avalikest    huvidest.   See   eeldab   ka   Eesti   kodaniku 
5 
Keskkonnaõiguse
 
keskuse
 
kodulehekülg.
 
Kättesaadav
 
internetivõrgus 
http://k6k.ee/keskkonnaigus/materjalid  (13.10.2011).
6 Veinla, H. Keskkonnamõju hindamine kui keskkonnariskide ennetamise ja juhtimise vahend.  Juridica , 
2006. 
6
aktiivset   osalust   meie   ühishuve   määratlevates   otsustusprotsessides,   tagades   omakorda 
otsuste läbipaistvuse, legitiimsuse ja järjepidevuse.7
Üheks keskkonnamõju hindamise eriliigiks saab pidada ka üleeuroopalisse kaitsealade 
võrgustikku Natura 2000 kuuluvat ala mõjutada võivate kavade ja projektide hindamist. 
Natura   2000   on   üleeuroopaline   kaitstavate   alade   võrgustik,   mille   eesmärk   on   tagada 
haruldaste   või   ohustatud   lindude,   loomade   ja   taimede   ning   nende   elupaikade   ja 
kasvukohtade kaitse. Õiguslikult põhineb Euroopa Liidu liikmesriike ühendava  Natura 
võrgustiku   loomine  kahel   EL   direktiivil   –   nn  linnudirektiivil  (direktiiv   79/409/EMÜ 
loodusliku   linnustiku   kaitse   kohta),   mille   eesmärk   on   kaitsta   linde   ning   nn 
loodusdirektiivil (direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ja loodusliku  loomastiku  ja 
taimestiku   kaitse   kohta),   mille   ülesanne   on   kaitsta   looma-   ja   taimeliike   ning   nende 
elupaiku ja kasvukohti.
Tegevused, mis toimuvad Natura ala piires või mille mõjusfäär ulatub Natura alale ning 
mille   negatiivne   mõju   alal   kaitstavatele   elupaikadele   ja   liikidele   ei   ole   mõistlikult 
välistatud,   ei   ole   Euroopa   Liidu   õiguse   alusel   reeglina   lubatud.   Euroopa   Ühenduse 
looduskaitsedirektiivid   lähtuvad   selles,   et   loodus   ei   ole   mitte   üksnes  väärtus   inimese 
jaoks, vaid sellel on ka iseseisev sisemine väärtus (iseväärtus), mida tuleb looduskaitset 
puudutavate kaalutlusotsuste tegemisel arvesse võtta.8
Maavarade   kaevandamise    alustamisel    ja   laiendamisel   tuleb   kindlasti   läbi   viia 
keskkonnamõjude analüüs. Kaevandamine mõjutab nii ümberkaudseid elanikke ja nende 
elukeskkonda   kui   ka   looduskeskkonda   ning   seal   pesitsevaid   loomi.   Maavarade 
kaevandamisega  muudetakse keskkonda pöördumatult.  Kaotatud  elupaiku või muudetud 
veerežiimi endisel kujul taastada ei ole võimalik.9
7  Roheline   Värav.   Teade   põlevkivi    teemalise    konverentsi   „Põlev   kivi“   kohta,   2007.   Kättesaadav 
internetivõrgus  http://www.greengate.ee/vana/index.php?page=11&id1=19398  (14.10.2011).
8 Veinla, H. Kas meie looduse  mitmekesisus  ja väärtus võib olla takistuseks majanduse arengule? Juridica,  
2009.
9   Kuuba ,   R.   Ajakiri   Eesti   loodus   „Ehitusmaavarade   kaevandamist   Eestis   tuleb   paremini    planeerida “. 
Kättesaadav
 
Internetivõrgus
  http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel2876_2873.html 
(14.10.2011)
7
Eri taseme otsusetegijad puutuvad väga tihti kokku olukorraga, kus on vaja kaaluda ühelt 
poolt füüsiliste ja juriidiliste isikute õigusi ja vabadusi ning  teiselt  poolt vajadust kaitsta 
keskkonda.   Probleemi    keerukus    seisneb   aga   selles,   et   keskkonda   puudutavates 
küsimustes tuleb otsuseid tihti teha teadusliku ebakindluse tingimustes.10 Keskkonnamõju 
hindamise aruanne peab ettevaatusprintsiipi arvesse võtma. Selle järgi tuleks kasutusele 
võtta   ettevaatusabinõud,   kui   on   olemas   oht   keskkonnakahju   tekkimiseks,   kuid   kahju 
tekkimine   ei   ole   kindel   ega   teaduslikult   tõestatud.   Wingspread´i   1998.   a    avalduses  
öeldakse, et kui tegevus kujutab endast ohtu inimeste tervisele või keskkonnale, tuleb 
ettevaatusabinõusid   rakendada   isegi   siis,   kui   põhjusliku   seose   teatud   aspektid   ei   ole 
teaduslikult täielikult tõestatud. Antud juhul tuleks ohtu Natura 2000 võrgustiku alale 
jaatada, kui on olemas oht, et keemiatööstus  lekib  ning sellega kaasneb kahju. Samas ei 
saa   ettevaatusprintsiibi   rakendamisega   liiga   kaugele   minna   ning   jaatada   igal   juhul 
keskkonnakahju tekkimise võimalikkust. 
Tuginedes ettevaatusprintsiibile on kohustuslik erinevad mõjud välja selgitada, hinnata ja 
loetleda   vajalikud  leevendusmeetmed.  Antud olukorras on puudulikult  hinnatud  mõju 
inimese heaolule (kaasaarvatud mõju kohaliku kogukonna arengu jätkusuutlikkusele) ja 
varale. Ühtlasi tuleks uuesti üle vaadata ka looduskeskkonnale avaldatav mõju.
2.2 Eesti regulatsioon ja regulatsiooni asjakohasus 
Eestis peetakse keskkonnaõiguse valdkonda kuuluvateks kõiki nö klassikalisi  teemasid : 
keskkonnajärelevalvet,   keskkonnaseiret   ja   keskkonnavastutust,   looduskaitset   ja 
veekaitset, ohtlike ainete regulatsiooni jm. Eestis kuulub suurel määral keskkonnaõiguse 
valdkonda ka ressursside (maapõue ja taastuvenergiaallikate) kasutus. Planeerimisõigus 
ei ole kuulu täielikult keskkonnaõiguse valdkonda, ent on sellega tugevalt seotud. Kogu 
Eesti   keskkonnaõigus   on   väga   tugevalt   mõjutatud   Euroopa   Liidu   õigusest,   mille 
regulatsioon on mõnedes valdkondades ülimalt põhjalik.11
10 Veinla, H. Ettevaatusprintsiip keskkonnaalaste õiguste kontekstis. Juridica, 2002.
11 
Keskkonnaõiguse
 
keskuse
 
kodulehekülg.
 
Kättesaadav
 
internetivõrgus 
http://k6k.ee/keskkonnaigus/materjalid  (12.10.2011).
8
Paljude riikide põhiseadustes on sätestatud õigus puhtale keskkonnale. Eesti põhiseadus 
sellist õigust ei sisalda.  Ehkki   Eesti põhiseaduse  § 53  kohaselt on igaüks kohustatud 
säästma elu- ja looduskeskkonda ning hüvitama kahju, mis ta on keskkonnale tekitanud. 
Sellest sättest on siiski võimalik tuletada põhiõigusena õigust puhtale keskkonnale – selle 
õiguse   kaitseks   saab   isik   nõuda   riigilt   nt   keskkonnanormide   täitmist   või 
keskkonnakaitseks vajalike meetmete rakendamist.12
Kaevandamine on reguleeritud kaevandamisseaduse ja maapõueseadusega ning vastavate 
alamaktidega.   Lisaks   haakuvad   kaevandamise   valdkonnaga   ka   töötervishoiu   ja 
tööohutuse   seaduse,    veeseaduse ,   keskkonnamõjude   hindamise   seaduse,   jäätmeseaduse 
ning paljude muude seadustega. Kaevandamisalast riiklikku järelevalvet teevad Tehnilise 
Järelevalve   Amet   (ohutusnõuete   järgimise   kontrollimine)   ja   Keskkonnainspektsioon 
(maavara   kui   ressursi   kasutamise   kontrollimine).   Varude   arvele   võtmise   ja 
mahakandmise    otsustab   keskkonnaminister   Eesti   Maavarade   Komisjoni   soovitusel, 
muudatused keskkonnaregistris viib sisse Maa-amet.13 
Keskkonnamõju   hindamise   ja   keskkonnajuhtimissüsteemi   seaduse  §   3   alusel   on 
keskkonnamõju hindamine kohustuslik, kui taotletakse  tegevusluba  või selle  muutmist  
ning    tegevusloa     taotlemise    või   muutmise   põhjuseks   olev   kavandatav   tegevus   toob 
eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju või kavandatakse tegevust, mis võib üksi või 
koostoimes teiste tegevustega eeldatavalt oluliselt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala.14 
Antud seaduse alusel tuleks hinnata, kas kaevandustegevuse laiendamine tooks endaga 
kaasa olulise keskkonnamõju. Käesoleva seaduse § 5 alusel on keskkonnamõju oluline, 
kui see võib eeldatavalt ületada tegevuskoha keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas 
pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara 
ning §  6 lg 1 loetleb erinevad tegevused, mis on olulise keskkonnamõjuga. KMHJS § 6 
lg   1   p   28   sätestab,   et   olulise   keskkonnamõjuga   tegevus   on    pealmaakaevandamine  
12 
Keskkonnaalased
 
õigused.
 
 
Kättesaadav
 
internetivõrgus: 
http://www.k6k.ee/keskkonnaigus/keskkonnaigus/horisontaalsed_teemad/keskkonnaalased_oigused 
(12.10.2011).
13 
Tehnilise   järelevalve   amet.   Kaevandamine   karjääris.   Kättesaadav   internetivõrgus 
http://ohutus.ee/public/documents/Infomaterjalid/Kaevandamine_WEB.pdf  (14.10.2011). 
14   Riigiteataja .   Keskkonnamõju   hindamise   ja   keskkonnajuhtimissüsteemi   seadus.   Kättesaadav 
internetivõrgus  https://www.riigiteataja.ee/akt/867983  (14.10.2011).
9
suuremal  kui 25 hektari suurusel alal või turba kaevandamine suuremal kui 150 hektari 
suurusel   alal   või   allmaakaevandamine.   Koos   kaevandustegevuse   laiendamise   loa 
väljastamisega hõlmab pealmaakaevandamine 30 ha.
Kuna KMHJS alusel on keskkonnamõjude hindamine antud olukorras kohustuslik, siis 
tuleb selle läbi viimisel kinnipidada teatud tingimusestest.  Kuivõrd  keskkonnakaitse  on 
avalik huvi, siis on keskkonnamõju hindamise menetlus avatud menetlus. KMH-s on 
oluline roll avalikkusel ja huvirühmadel, keda tuleb otsustajal menetlusse kaasata ning 
kelle  ettepanekuid , vastuväiteid ja küsimusi tuleb  otsustamisel  arvestada. Otsustaja peab 
tegema läbipaistva ja põhjendatud ehk kaalutletud otsuse  arendaja  kavandatava tegevuse 
lubamise   kohta.15  Keskkonnamõjude   hindamise   protsess   on   põhjalikult   reguleeritud 
Keskkonnamõju   hindamise   ja   keskkonnajuhtimissüsteemi   seaduses.   Lisaks   eelnevale 
tuleb   keskkonnaõiguse   küsimustes   alati   silmas   pidada   Euroopa   Liidu   õiguse 
automoomsust ja ülimuslikkust.
Kokkuvõte 
15 Keskkonnaministeerium. Keskkonnamõju hindamine. Tallinn, 2007.
10
Antud töös olid põhiküsimusteks, kas kohalike elanike on õigust puhtale elu keskkonnale 
on rikutud ja kas kaevanduspiirkonna laiendamise luba oli seaduslik. Lisaks tuli hinnata 
ettevaatusprintiibi    rakendamise    ja   keskkonnamõjude   hindamise   menetluse    vajalikkust . 
Tulenevalt Euroopa Inimõiguste Kohtu seisukohalt võib antud juhul jaatada, et kohalike 
elanike   õigust   puhtale   keskkonnale   on   rikutud.   See   väljendus   era  ja   perekonnaelu 
puutumatuse rikkumises. Eesti õiguses ei ole sätestatud sellist põhimõtet ega ka õigust 
puhtale keskkonnale, kuid see on tuletatav PS § 53.
Keskkonnamõjude  hindamise  menetlus  on üpriski detailselt  määratletud  Eesti  õiguses 
KMHSga. Antud juhul tuleks jaatada keskkonnamõjude hindamise kohustuslikkust, sest 
kaevanduspiirkonna laiendamine on niivõrd oluline ja mõjutab väga tugevalt keskkonda 
ning toob kaasa   olulise keskkonnamõju. Antud juhul oli keskkonnamõjude hindamine 
oluline Natura ala seisukohalt. KMHS on täpselt reguleeritud erinevad etapid, millest 
tuleb kinni pidada ning samuti on tagatud ka igaühele õigus esitada oma vastuväiteid ja 
seisukohti, kelle ettepanekuid tuleb arvestada.
Kaevandamise mõjud keskkonnale võivad olla tõsised näiteks jäätmed, mis sisaldavad 
paljudel juhtudel raskemetalle ja kemikaale, võivad tõsiselt reostada põhja- ja  pinnavett . 
Ligipääs puhtale  joogiveele  on väga oluline. Veereostus mõjutab kogukondade püsimist 
ja bioloogilist mitmekesisust; kaevandamine võib rikkalikes ökosüsteemides põhjustada 
bioloogilise mitmekesisuse vähenemist. Iseäranis võib pealmaakaevandamine füüsiliselt 
hävitada ulatuslikke suure bioloogilise mitmekesisusega alasid.16
Antud   olukorras   ei   olnud   piisavalt   lähtutud   ettevaatusprintsiibist   ja   keskkonnariski 
võimalikkusest. Ettevaatusprintsiibist lähtuvalt oleks pidanud enne kaevanduspiirkonna 
laiendamise   loa   välja   andmist   läbi   viima   ulatusliku   keskkonnamõju   hindamise.   Seda 
enam,   et   laiendamine   võiks   kaasa   tuua   mõjude   leviku   Natura   alale.   Antud   juhul   oli 
puudulikult hinnatud näiteks vahetut või kaudset mõju inimese heaolule (kaasa arvatud 
mõju kohaliku elanikkonna arengu jätkusuutlikkusele) ja varale. Täiendavalt oleks tulnud 
läbi viia sotsiaalsete mõjude süvauuring,   uuring mõjutsooni jäävatele märgaladele ja 
16 
Eesti
 
roheline
 
liikumine,
 
2007.
 
Kättesaadav
 
internetivõrgus 
http://www.foeeurope.org/corporates/Extractives/Estonian/mining.pdf  (12.12.2011)
11
looduslikule   vesikonnale.   Samuti   oleks   tulnud   uurida,   kuidas   kaevanduspiirkonna 
laiendamine mõjub loomastikule, kinnisasjadele ja nende olulistele osadele. 
Kasutatud allikate loetelu 
Kasutatud kirjandus
1.  
  Eesti   roheline   liikumine,   2007.   Kättesaadav   internetivõrgus 
http://www.foeeurope.org/corporates/Extractives/Estonian/mining.pdf 
(12.12.2011)
12
2. Keskkonnaalased
 
õigused.
 
 
Kättesaadav
 
internetivõrgus: 
http://www.k6k.ee/keskkonnaigus/keskkonnaigus/horisontaalsed_teemad/keskkon
naalased_oigused. 
3. Keskkonnaministeerium. Keskkonnamõju hindamine. Tallinn, 2007.
4. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus
5. Keskkonnaõiguse   keskuse   kodulehekülg.   Kättesaadav   internetivõrgus 
http://k6k.ee/keskkonnaigus/materjalid. 
6. Kuuba,   R.   Ajakiri   Eesti   loodus   „Ehitusmaavarade   kaevandamist   Eestis   tuleb 
paremini
 
planeerida“.
 
Kättesaadav
 
internetivõrgus 
http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel2876_2873.html 
7. Roheline Värav. Teade põlevkivi teemalise konverentsi „Põlev kivi“ kohta, 2007. 
Kättesaadav
 
internetivõrgus
  http://www.greengate.ee/vana/index.php ?
page=11&id1=19398 
8. Tehnilise   järelevalve   amet.   Kaevandamine   karjääris.   Kättesaadav   arvutivõrgus 
http://ohutus.ee/public/documents/Infomaterjalid/Kaevandamine_WEB.pdf .
9. Veinla, H. Ettevaatusprintsiip keskkonnaalaste õiguste kontekstis. Juridica, 2002.
10. Veinla,   H.   Kas   meie   looduse   mitmekesisus   ja   väärtus   võib   olla   takistuseks 
majanduse arengule? Juridica, 2009.
11. Veinla,   H.   Keskkonnamõju   hindamine   kui   keskkonnariskide   ennetamise   ja 
juhtimise vahend.  Juridica, 2006. 
12.Veinla, H. Keskkonnaõigus. Tallinn, 2005.
Kasutatud normatiivaktid
13. Direktiiv 85/337/EMÜ
14. Direktiiv 97/11/EÜ
15. Direktiiv 2001/42/EÜ
16. Direktiiv 85/337/EMÜ 
17.Direktiiv 92/43/EMÜ 
18.Direktiiv 79/409/EMÜ
19.Eesti Vabariigi Põhiseadus RT 1992, 26, 349
20. Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konvensioon
13
21. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus RT I 2005, 15, 
87
Kasutatud kohtulahendid
22.  Case  of Lopez-Ostrat v. Spain, 9. detsember 1994. a
23. Guerra and  others  v. Italy, 19. veebruar 1998. a
24. Hattoni and others v United Kingdom, 8. juuli 2003. a
14

Document Outline

• Sisukord
• Sissejuhatus
• Keskkonnaprobleemidel on muude inimkonna eest seisvate väljakutsetega võrreldes teatud omapära. Esiteks on suur osa neist pöördumatud. Teiseks on paljude keskkonnaprobleemide ulatus suur nii ajas kui territoriaalselt. Kolmandaks on nende hindamine traditsioonilise mõõdupuuga tihti võimatu. Lisaks eelnevatele tunnustele on keskkonnaprobleemidel veel üks sageli esinev tunnus ja selleks on ebakindlus. Ebakindlus nii kahju pöördumatuse, ajalise ja ruumilise mõju kui ka hindamise adekvaatsete mõõdupuude osas.1 Keskkonnakaitset ja keskkonnaprobleemidega seotud küsimusi reguleerib keskkonnaõigus. 
• Keskkonnaõigusena mõistetakse üldjuhul normide kogumit, mille eesmärgiks on kaitsta meid ümbritsevat keskkonda. Vaidlusküsimuseks on, kas regulatsiooni eesmärgiks on ainult inimese tervise, vara, heaolu ja muude hüvede kaitse või on loodusel ka kaitsmist vääriv iseväärtus. Õigusvaldkonnana on keskkonnaõigus suhteliselt noor.2
• 1. Keskkonnaprobleemi asjaolud ja õiguslikud aspektid
• 1.1 Keskkonnaprobleemi aluseks olevad asjaolud
• 1.2  Keskkonnaprobleemi õiguslikud aspektid
• 2. Probleemi õiguslike aspektide analüüs ja asjakohasus
• 2.1 Õiguslike aspektide sisuline analüüs 
• 2.2 Eesti regulatsioon ja regulatsiooni asjakohasus 
• Kokkuvõte 
• Kasutatud allikate loetelu 
• Kasutatud kirjandus
• Kasutatud normatiivaktid
• Kasutatud kohtulahendid