KESKKONNAÕIGUS Hannes Veinla Kliima soojenemine e. kasvuhooneefekt. Kiht gaasidest (süsihappegaas CO2, metaan CH4, dilämmastikoksiid N2O ja troposfääri osoon O3), mis laseb läbi Päikses soojust ja takistab selle tagasipöördumist kosmosesse. Probleemid sellest, et gaasid kontsentreeruvad liigselt ja hoiavad kinni liiga palju soojust. Osoonikihi hõrenemine e. osooniaugud Atmosfääri osa, mis sisaldab palju O3. Kõrguselt 10-50 km, peamine osa 20-26 km. Osoonikiht neelab peamise osa Päikses UV-kiirgusest. Hõrenemist põhjustavad CFC-gaasid (ChloreFluoroCarbons kloori-luori-süsinkuühendid) 1985 Viin konventsioon, 1987 Montreali protokoll, Eesti ühines 1996. Loodusvarade üleekspluateerimine 2002 Johannesburg ÜRO säästva arengu konverents. Keskkonnaprobleemid, vaesus, haigused, arenguabi, inimõigused. Riskid ex post hüvitamine ex ante ennetamine curative model tagajärgedele suunatud mudel preventive model vältimisele suunatud mude...
I Sissejuhatus Kliima soojen. 1) peam lood protsesside tulemus ja inimmõju on teisejärguline 2) inimtegevuse otsene tagajärg. CO2, CH4, N2O, O3 hoiavad soojust kinni. Osoonkihi hõren tihedaim 2026 m kõrgusel, 1) augud tek loomulikul teel (vulk tegevus) 2) inimtegevuse tagajärjel (CFCgaasid e Cl, F ja C ühendid). Loodusvarade üleekspluateerimine oluline kksaastamise allikas, taastumatute loodusvarade osatähtsus jätkuvalt tõusnud, ressursside kadu on hinnatav ka rahaliselt sellest aspektist, kui palju see tulevastele põlvedele maksma läheb. KKprobleemide omapära 1) pöördumatud 2) ulatus on suur nii ajas kui territoriaalselt 3) nende hindamine trad mõõdupuudega võimatu 4) ebakindel olek. KKrisk neg kkmuutuse (kkkahju) võimalikkus. Potentsiaalsete, ebakindlate ja latentsete riskide puhul on seadusandjal & täitevvõimul kolm tegevusstrateegiat: kahju hüvitamine ex post (ei...
iseloomustav tegur on nende suunatus järeltulevatele põlvedele - lähtutakse eeldusest, et ka järgmistel põlvkondadel peab olema võimalus elada vähemalt samaväärses keskkonnas, kui on meil täna. Eelnimetatud printsiipide elluviimiseks kasutatakse muuhulgas parima võimaliku tehnika põhimõtet. See nõuab tegutsevatelt ja tegutsemist alustavatelt ettevõtetelt võimalikult keskkonnasõbraliku tehnoloogia kasutamist ja muidugi ka selle pidevat uuendamist sõltuvalt arengutest.3 1 Veinla, H. Keskkonnaõigus. Tallinn, 2005, lk 16. 2 Keskkonnaõiguse keskuse kodulehekülg. Kättesaadav internetivõrgus http://k6k.ee/keskkonnaigus/materjalid (12.10.2011). 3 Keskonnaministeeriumi kodulehekülg. Kättesaadav internetivõrgus http://www.envir.ee/3934 (12.10.2011). 3 1. Keskkonnaprobleemi asjaolud ja õiguslikud aspektid 1
6. Veisefarmis on 351 veist ja 18 vasikat. Aastane piimatoodang on 1053 tonni. Veisefarmis on 7 töötajat. Farmi kulud aastas on 2 012 264 krooni, aastane kasum on 3 402 246 krooni. 7. Lõastamata lehmalauda ristlõige, farmi asendplaan ja lüpsi ja piimaesmatöötluse vooluliini struktuurskeem on toodud lisas B, joonisel B.1 ja joonisel B.2. Need annavad parema ülevaate veisefarmist. 19 KIRJANDUS 1. Veinla, V. Farmide tehnoloogia projekteerimine. Metoodikajuhend. Eesti Põllumajanduse Akadeemia. Tartu, 1988. 119 lk. 2. Veinla, V. Veisefarmide tehnoloogia projekteerimise juhend. Jäneda, 1994. 124 lk. 3. Veinla, V. Farmide mehhaniseerimine. Tallinn, Valgus, 1986. 648 lk. 4. Veinla, V. Masinlüps II. Tallinn, 1996. 216 lk. 5. Veinla, V. Farmisisese transpordi mehhaniseerimine. Tallinn, Valgus, 1983. 262 lk 20 LISAD 21
6. Veisefarmis on 28 veist ja 1 vasikas. Aastane piimatoodang on 168.63 tonni. Veisefarmis on 4 töötajat. Farmi kulud aastas on 57 300 euri, aastane kasum on 10 200 euri. 7. Lõastamata lehmalauda ristlõige, farmi asendplaan ja lüpsi ja piimaesmatöötluse vooluliini struktuurskeem on toodud lisas B, joonisel B.1 ja joonisel B.2. Need annavad parema ülevaate veisefarmist. 23 KASUTATUD KIRJANDUS 1. Veinla, V. Farmide tehnoloogia projekteerimine. Metoodikajuhend. Eesti Põllumajanduse Akadeemia. Tartu, 1988. – 119 lk. 2. Veinla, V. Veisefarmide tehnoloogia projekteerimise juhend. Jäneda, 1994. – 124 lk. 3. Veinla, V. Farmide mehhaniseerimine. Tallinn, Valgus, 1986. – 648 lk. 4. Veinla, V. Masinlüps II. Tallinn, 1996. – 216 lk. 5. Veinla, V. Farmisisese transpordi mehhaniseerimine. Tallinn, Valgus, 1983. – 262 lk 24
Keskkonnaministeerium. Kaitse alla võtmise algataja avaldab teate loodusobjekti kaitse alla võtmise algatamise kohta ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ning vähemalt ühes üleriigilise levikuga ajalehes ja kohalikus aja lehes. Loodusobjekti kaitse alla võtmise otsuse eelnõu koos menetluse käigus saadud või koostatud dokumentidega pannakse tutvumiseks välja loodusobjekti asukohajärgses keskkonnateenistuses ja valla-või linnavalitsuses. (,,Keskkonnaõigus" Hannes Veinla, Tallinn 2005, l k 240 -241.) 8 Pärast avalikku väljapanekut korraldatakse avalik arutelu. Ala võtab kaitsealana või hoiualana kaitse alla Vabariigi Valitsus määrusega. Keskkonnaminister määrusega. I või II kaitsekategooria liigid võtab kaitse alla Vabariigi Valitsus nende loetelu sisaldava määrusega. III kaitsekategooria liigid võtab kaitse alla keskkonnaminister määrusega. 7
teabest, mida võetakse otsuste tegemisel arvesse, mille hulgas on ka informatsioon selle kohta, millistes valdkondades on teadmised puudulikud. /.../ Kaasaegses keskkonnaõiguses on aga otsuste kvaliteedi üheks peamiseks indikaatoriks kaitse ka ebakindlusega varjatud keskkonna- ja terviseohtude vastu." [2: 168- 169] KASUTATUD KIRJANDUS: 1. http://www.seit.ee/sass/?ID=1&L_ID=13 (Säästva arengu sõnaseletusi) 2. Veinla, H. (2005) Õiguseteaduse õpik, Keskkonnaõigus Lk 164-166 ; 168-169 3. http://www.envir.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=3572/Kontseptsioon+Arhu+ konventsiooni+III+samba+ellurakendamiseks+Eestis.pdf (Kontseptsioon Arhusi konventsiooni III samba ellurakendamiseks Eestis) 4. http://www.envir.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=1093764/ (KESKKONNA- MINISTEERIUMI ARENGUKAVA aastateks 2010-2013 - II Organisatsiooni
EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnakaitse instituut Keskkonnakaitse osakond JÄÄTMED LOODUSES Iseseisev töö õppeaines Sissejuhatus keskkonnaõigusesse PK. 0117 Juhendaja: Hannes Veinla, MSc Tartu 2015 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 1. Keskkonnaprobleemi kirjeldus............................................................................ 4 2. Probleemi õiguslike aspektide analüüs...............................................................5 2.1 Jäätmetekke vältimise nõuded...................................................
alla 4,9 m2 ning tööde tegemiseks ja vahekäikude jaoks kuluva ala pindalaks on 113,2 m2. 8. Ööpäevas tarbib söödaköök 25 kWh elektrienergiat, 632 kg vett ja 378 kg auru. 9. Söödaköögis peab töötama 1 tööline. Aastane töökulu on 1606 h. 24 KIRJANDUS 1. Lember, A., Luts, V., Roosmaa, Ü., Oja, A. Seakasvatus ja sealiha tootmine. Kättesaadav: http://www.eau.ee/~vl/materjalid/seakasi/index.html (31.10.2010). 2. Veinla, V. Farmide mehhaniseerimine. Tallinn, Valgus, 1986. – 648 lk. 3. Veinla, V. Farmide tehnoloogia projekteerimine. Metoodikajuhend. Eesti Põllumajanduse Akadeemia. Tartu, 1988. –119 lk. 4. Viljasoo, V. Tehnoloogia projekteerimise alused. Eesti Põllumajandusülikool. Tartu, 2000. –49 lk. 5. Reppo, B. Farmiseadmete tehnohooldus. Tallinn, Valgus, 1984. – 240lk. 25 LISAD 26
Nimelt toob protsessi pidurdamatu jätkumine üsna tõenäoliselt kaasa selliseid tagajärgi, nagu polaarjää sulamine, ookeandie veetaseme oluline tõus ja sellega seoses ulatuslikud üleujutused. Ka taimed ja loomad ei suuda kliima kiire muutumisega sammu pidada, paljudele liikidele võib see tähendada hävingut. 11 Kasutatud kirjandus: 1. Keskkonnaõigus. Hannes Veinla, Kirjastus Juura, Tallinn 2005 2. http://images.google.com/imgres? imgurl=www.sjg.edu.ee/~martinp/climate/skeem.jpg&imgrefurl=http://www.s jg.edu.ee/~martinp/climate/kasvuhooneefekt.html&hl=et&h=558&w=700&sta rt=1&prev=/images%3Fq%3Dkasvuhooneefekt%26hl%3Det%26lr%3D%26ie %3DUTF-8%26oe%3DUTF-8%26sa%3DN 3. http://www.sjg.edu.ee/~martinp/climate/kasvuhooneefekt.html 12
seetõttu hilineb teravilja koristus. Oma ainetööd tehes sain parema ülevaate agrologistika tähendusest. 15 KASUTATUD KIRJANDUS 1. Agrotechnology from Finland. Kättesaadav: http://www.agrotechnology.fi/category?language=en-gb (28.03.2015) 2. Dozamech. Kättesaadav:http://www.dozamech.pl/en/index.php? option=com_content&task=view&id=358&Itemid=435 (28.03.2015) 3. Veinla, V. Farmide mehhaniseerimine. -Tallinn. 1987. 4. A. Lember, V. Luts, Ü. Roosmaa, A. Oja. Seakasvatus ja sealiha tootmine. Tartu. 1999. 169-170 lk. 5. Kört, M. OÜ Kupna Mõis keskkonnamõju hindamise aruanne. OÜ Keskkonnauuringute Keskus. Tallinn. 2005.Kättesaadav: http://www.klab.ee/wpcontent/uploads/2013/05/23.pdf (28.03.2015) 6. Keskkonnaamet. Looma ja linnukasvatusest välisõhku eralduvate saasteainete heitkoguste määramismeetodid.
maavara kaevandamine; kiirgustegevus. Keskkonnakompleksluba annab õiguse tegevuseks seaduse alusel määratud tegevusvaldkonnas või allvald- konnas viisil, mis tagab keskkonnahäiringute vähendamise võimalikult suures ulatuses ( 40 lg 3). 22 20 Keskkonnamõju hindamine Materjal: Loeng Õpik lk. 218 224 Veinla. Keskkonnamõju hindamine kui keskkonnariskide ennetamise ja juhtimise vahend. Juridica, 10, 692 - 701. Reguleerib: keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (KeHJS) Keskkonnamõju hindamise eesmärk on (KeHJS 2 lg 1): teha kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise tulemuste alusel ettepanek kavandatavaks tege-
parameetrid. Koostati süsteemi juhtimisskeem, mis võimaldab vagoneti liigutamist nii automaatikakilbil asuvast distantsjuhtimispuldist kui ka vagoneti juurest kaugjuhtimispuldist. Leitud aastane elektrienergiakuluks saadi 123,4 kW∙h. Üldine ruumiplaan on esitatud lisas 3. Eesmärgiks seatud ratsionaalse ajami leidmine sai täidetud, pidades silmas ette antud nõudeid. KIRJANDUS 1. Liiske, M. Elektriajamite kursuseprojekti ülesanded ja koostamisjuhend.Tartu, EMÜ, 2005. 39 lk. 2. Veinla, V. Farmide mehhaniseerimine. – Tln.: Valgus, 1987. 3. Liiske, M. Tehnoloogiaseadmete elektriajamid. I osa. – Tartu: EPMÜ, 1998. 98 lk. 4. The Engiineering Toolbox. Wire Rope – Strength. Kättesaadav: http://www.engineeringtoolbox.com/wire-rope-strength-d_1518.html (11.01.2016) 5. Gabolde, G., Nguyen, J-P. Drilling Data Handbook. Paris, IFP, 2006. 74 lk. Kättesaadav: https://books.google.ee/books?id=u8cMooI1S_IC&lpg=RA4-PA3&dq=
tegevused. 17 https://www.ri i gi teataja.ee/akt/12863102 14 Kasutatud kirjandus ,,Väike käsiraamat neile, kes loodusest hoolivad" Eesti Terioloogia Se lts, Eesti Looduseuurijate Se lts, Koostanud Piret Kirista ja ja Uudo Timm, Tartu 2006 ,,Esimene Eesti looduska itse seadus" Koostanud Andres Tõnisson, Tallinn 2006 ,,Globaalsed keskkonnaprobleemid" P. Anttila, M. Ojanen, M.Puhakka, T. Vourisuo, T. Frey. Tartu 1996 ,,Keskkonnaõigus" Hannes Veinla, Tallinn 2005 ,,Pärandkooslused Õpik-käsiraamat" koostanud ja toimetanud Toomas Kukk, Tartu 2004 www.riigiteataja.ee http://www.pky.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=50&Itemid=14 15
annaabi.ee 
