4 Keskkonnaõiguse kesksed mõisted 6 5 Keskkonnaõiguse kodi tseerimine 7 6 Õiguspõhimõtete roll keskkonnaõiguses 8 7 Saastaja-maksab-põhimõte 9 8 Ettevaatuspõhimõte 10 9 Ettevaatuspõhimõtte ja vältimispõhimõtte eristamine 11 10 Keskkonnaalased õigused 12 11 Keskkonnameetmete proportsionaalsus 13 12 EL keskkonnaõiguse õigusliku aluse areng 14
See kes saab keskkonda mõjutavast tegevusest “kasu” peab ka maksma „kahju „ärahoidmise meetmete eest. Saastaja maksab on “prima facie” eetiline normatiiv, mille alusel saastaja maksab alati, kui ei ole küllaldast põhjust, et keegi teine maksaks. 4. Ettevaatuspõhimõtte ja vältimispõhimõtte eristamine Aluse vaheteoks on andnud Saksa õigus. Saksa õiguses rakendub vältimise põhimõte siis kui tegemist on teadaoleva ohuga, ettevaatuspõhimõte aga siis, kui tegemist on ebakindlusega varjatud riskiga. Ettevaatuspõhimõtte alusel võib õiguste kitsendamisel põhjendusena kasutada ka mittelõplikke tõendeid ja ka kahtlust võimaliku negatiivse mõju osas. Ettevaatusprintiip lähtub sellest, et kahju tekkimise kohta tõendite puudumine ei tähenda sugugi seda, et kahju tekkimine on välistatud. Keskkonnamõju hindamise erinevad liigid 5. Keskkonnamõju hindamise eesmärgid
nii keskkonna kui ka inimese heaolu KÕRGE TASE, mis on Euroopa Liidu (seega ka Eesti) üks olulisemaid eesmärke. Kui tegevus kujutab endast ohtu inimeste tervisele või keskkonnale, tuleb ettevaatusabinõusid rakendada isegi siis, kui põhjusliku seose teatud aspektid ei ole teaduslikult täielikult tõestatud. 6. Mis on mõiste keskkonnarisk juriidiline sisu? Keskkonnarisk on vähendamist vajava keskkonnahäiringu tekkimise võimalikkus. Rakendub ettevaatuspõhimõte. 7. Milliseid keskkonnanormatiivide liike sa tead? Kvaliteedi normatiivid Kehtestatakse saastatuse maksimaalsed lubatud tasemed mingis keskkonnaelemendis. Kvaliteedinormatiivid on olulised eelkõige seetõttu, et nad on aluseks ka teiste keskkonnanormatiivide väljatöötamisele. Kvaliteedinormatiiviga võidakse kehtestada näiteks mingi aine maksimaalne lubatud
Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse seletuskiri (Riigikogu kodulehel) 5. Saastaja maksab põhimõte – Loeng, Õpik lk. 120 – 122, Kui keskkonnale tekkivad negatiivsed mõjud on siiski vältimatud, tuleks nendega seotud kulude kandmisel lähtuda saastaja maksab printsiibist. Selle põhimõtte kohaselt kannab keskkonnakahjudega seotud kulutused kahju tekitaja, mis peaks kaasa tooma keskkonnasäästlikumate lahenduste eelistamise. 6. Ettevaatuspõhimõte – Loeng; Õpik 51 – 103 Ettevaatusprintsiip kujutab endast põhimõtet, et ettevaatusmeetmed tuleb võtta tarvitusele enne tegeliku kahju tekkimist ja koguni enne kahju ohu tekkimist, kusjuures neid abinõusid tuleb rakendada ka juhul, kui teave kahju tekkimise kohta on ebapiisav, sh puuduvad kindlad tõendid, et tegevuse tulemusena võib üldse kahju tekkida. Tekkinud on uus riskide põlvkond, mille puhul mõju on pigem globaalne kui
veega. Madalates lahtedes ja väikestes järvedes toimub massiline kalade hukkumine, sest moodustub paks jääkate. Taimestik vajab hapnikku ja veeliikumine väga aeglane. 2)Läänemere kaitse ja olukord (reostatus) Vastus: Helsingi Komisjon ehk HELCOM tegeleb Läänemere merekeskkonna kaitsmisega kõigi reostusallikate eest Eesti, Euroopa Ühenduse, Leedu, Läti, Poola, Rootsi, Saksamaa, Soome, Taani ja Venemaa valitsuste vahelises koostöös. Rakendatakse erinevaid põhimõtteid nt ettevaatuspõhimõte, seire ja riskide vältimine. Põhimõte "saastaja maksab" peaks olema majanduslikuks aluspõhimõtteks keskkonnaohtlike tegevuste ohjamisel, sundides saastajaid kandma oma tegevuste tegelikke kulusid ning rõhutades niiviisi vastutuse tähtsust. Peamised prioriteedid: keskkonnaseire ja keskkonnamõju hindamine, põllumajanduses tekkiva ülemäärasest toitainete koormusest põhjustatud eutrofeerumise vastane võitlus, ohtlike ainete
Abinõud keskkonna kaitsmisel peavad tagama kõrgtasemelise kaitse, seejuures tuleb tagada keskkonna terviklik kaitse ja arvestada keskkonnamõju võimalikku ülekandumist ühelt keskkonnaelemendilt teisele. Vältimispõhimõte Keskkonnaohte tuleb vältida. Keskkonnaohtu tuleb taluda, kui selle vähendamiseks on võetud kõik vajalikud meetmed ja tegevus on vajalik ülekaaluka avaliku huvi tagamiseks ning puudub alternatiiv. Ettevaatuspõhimõte Keskkonnariske tuleb kohaste ettevaatusmeetmete võtmisega võimalikult suurel määral vähendada, rakendades selleks eelkõige parimat võimalikku tehnikat ja parimat keskkonnatava. Keskkonda mõjutada võvate otsuste tegemisel tuleb välja selgitada keskkonnamõju. Käesolevas seadustikus sätestatud juhtudel ja korras tuleb läbi viia keskkonnamõju hindamise menetlus. Keskkonna kasutamisega seotud kulude kandmine
tohiks väheneda eluks vajalikud ressurssid nagu puhas õhk ja vesi. Ükski riik ei suuda saavutada säästvat arengut üksinda. Alates 1970-ndatest on vastu võetud direktiive ja regulatsioone. Peamised regul. Vajavad valdkonnad on loomastiku- ja taimestiku kaitse ja mürareostus ja jäätmekorraldus. Keskkonnapoliitika põhiprintsiibid on: 1) ennetav, 2) saaastaja maksab, 3)keskkonna reostus lahendada selle tekkekohas 4) probleemi lahendab see omavalitsus kelle piirkonda probleem jääb 5) ettevaatuspõhimõte kui ei olda piisavalt kindlad ohutuses ja lükata see edasi tulevikku. EL- i keskkonnaprogrammid võetakse vastu resolutsioonina. EL-i keskkonnaprogramm ei ole siduv dokument, vaid poliitiline raamkokkulepe, mis määrab ära keskk. Poliitika üldsuunad järgnevaks perioodiks. EL-i 11 keskkonnapoliitika põhimõtet: 1. ennetamisprintsiip,2. ettevaatusprintsiip, 3.vältimisprintsiip,4.teadustöö keskkonna hüvanguks, 5. saastaja maksab põhimõte, 6. piiriületava
maastike ja elustiku mitmekesisust säilitades ning majanduse arengutaset arvestades. Rahvusvaheliselt tunnustatud säästva arengu põhimõtted on järgmised: keskkonnahoidlikkuse põhimõte-mõjutada majanduse arengut ja inimeste tegutsemismotiive keskkonda säästvas suunas ning kehtestada keskkonnapiiranguid · ennetuspõhimõte- eelistada profülaktilis-ennetuslikke meetmeid, mis on tagajärgede likvideerimisest vähem kulukas, kuid tulemusrikkam · ettevaatuspõhimõte- mitte lubada tegevusi, kuni kavandatava tegevuse võimalik kahjulik keskkonnamõju pole selge · strateegilise integreerituse põhimõte- lülitada keskkonnaaspektid kõigi eluvaldkondade ja majandussektorite arengustrateegiatesse · õigusliku läbivuse põhimõte- arvestada keskkonnaaspekte kõigis majandus- ja sotsiaalsfääri reguleerivates õigusaktides · terviklikkuse põhimõte- rakendada keskkonnahoidlikke tehnoloogiaid tööstuses, põllumajanduses, energeetikas ja transpordis
*Ühtses Euroopa aktis on sõnastatud selgelt printsiibid, mida Euroopa Liidus järgitud juba mõnda aega. Need keskkonnapoliitika põhiprintsiibid on: *Ennetav ja (probleemide) vältimisele suunatud käitumine; *Saastaja maksab printsiip; *Põhimõte, et keskkonnaprobleemid tuleb lahendada võimalikult selle tekkekohas; *Subsidaarsuse põhimõte, mille kohaselt Euroopa Liit sekkub keskkonnapoliitikasse vaid juhul, kui liikmesriigid üksikuna ebaõnnestuvad probleemi lahendamise. *Ettevaatuspõhimõte, mille kohaselt tuleb tegevused, mille ohutuses ja negatiivse mõju puudumises ei olda piisavalt kindlad, lükata edasi tulevikku, seni, kuni on ammendavalt vastuseid tegevuse ohutuse kohta. *Euroopa iseseisev keskkonnapoliitika on alguse saanud keskkonnaprogrammidest ehk tegevuskavadest. *Alates 1973. aastast on Euroopa Liidu keskkonnapoliitika pikaajalised eesmärgid, eelistatud valdkonnad, eesmärkide saavutamiseks soovitavad tegevused ja vajalikud vahendid esitatud
Tööstuslike protsesside edasiarendused (mis elimineerivad või vähendavad potentsiaalset saasteainet) Lisainformatsiooni kogumine (millised on ikkagi ohutud kogused) Pmst arendatakse samm-sammult, kui võimalik siis kindlate teaduslike tõendite põhjal Aga keskkonnakasu on saavutatav näiteks läbi puhtamate tehnoloogiate kasutamise (gains are possible through e.g. reduced pollution charges) Ettevaatuspõhimõte: k.a nt keelud 1 variant on teha mitte midagi (positiivse vaate kohaselt) ELi keskkonnapoliitika rajaneb ettevaatus- ja ennetusprintsiibil ning põhimõtetel, mille kohaselt tuleb keskkonnasaaste kõrvaldada selle tekkekohas ning saastaja peab maksma. Otsused: Kohene ja täielik keeld - keskkonnakahju põhjustava aine täielik keelustamine Keskkonnakahju põhjustava aine järk-järguline keelustamine
sotsiaalselt võrdõiguslik ja keskkonnasõbralik. (Agenda 21, 1992) Märksõnad: säästev, säästlik, alalhoidev, tasakaalustatud, jätkuv, jätkusuutlik, kestev SA seadus (Eesti 1995) SA- t nähakse eelkõige loodusvarade säästliku kasutamisena. SA põhimõtted : KK kui ühine rikkus ja vastutus, SA põhimõtete arvestamine planeerimisel, Majanduse arengu mõjutamine KK-a säästvas suunas, KK-kahjustuste ennetamine ja vältimine, Ettevaatuspõhimõte otsustamisel, KK-nõuete lülitamine teistesse valdkondadesse, KK-nõuete järgmise saavutamine majanduses "saastaja maksab" põhimõttel. Koostöö teiste riikidega regionaalsete ja ülemaailmsete probleemide lahendamisel. Subsidiaarsuspõhimõte, Traditsioonilise looduskaitse edendamine, Jäätmete vähendamine, taaskasutamine, Fossiilkütuste tarbimise piiramine, Toodete eluea pikendamine, Tootmine tarbijale võimalikult lähedal.
Põhimõtted : - keskkonna kõrgetasemelise ja tervikliku kaitse põhimõte – keskkonnakaitse tase peab olema kõrge, keskkonnakaitse argumendid peavad olema otsuste tegemisel kõrgelt väärtustatud - lõimimispõhimõte –kõigi eluvaldkondade arengu kavandamisel tuleb arvesse võtta keskkonnakaalutlusi; - vältimispõhimõte – keskkonnaohtu tuleb vältida, v. A erandjuhtudel; - ettevaatuspõhimõte – keskkonnariske tuleb võimalikult suurel määral vähendada; - keskkonna kasutamisega seotud kulude kandmine – nn saastaja maksab põhimõte, mille kohaselt keskkonna kasutaja (ja mitte ühiskond) peab kandma ka kasutamisega seotud kulud; - loodusvarade säästliku kasutamise põhimõte Keskkonnahäiring – inimtegevusega kaasnev vahetu või kaudne ebasoodne mõju keskkonnale. Keskkonnarisk – on vähendamist vajava keskkonnahäiringu tekkimise võimalikkus.
· Inimese tervise kaitsmine · Loodusressursside kaalutletud ja mõistlik kasutamine · Meetmete edendamine rahvusvahelisel tasandil, selleks et tegeleda piirkondlike ja ülemaailmsete keskkonnaprobleemidega. Speetsifilised põhimõtted: (Integreerimispõhimõte ühenuse poliitikasse ja tegevusse peab kaasama keskkonakaitse nõuded.) · Saastuse vältimise põhimõte · Ettevaatuspõhimõte · Põhimõte ,,saastaja maksab" · Põhimõte, et keskkonnakahjustus tuleb heastada kahjustuse kohas. 106. Keskkonnadumping (ei ole kirjanduses otse ära toodud- tuleta ise analoogiast ,,sotsiaalse dumpinguga") 107. II ja III samba poliitikate olemus ja sisu, loomine (mis lepingu(te)ga?) ja peamised muudatused Ühine välis- ja julgeolekupoliitika. Koostööd tehakse välis- ja julgeolekupoliitika vallas. See hõlmab
Inimese tervise kaitsmine Loodusressursside kaalutletud ja mõistlik kasutamine Meetmete edendamine rahvusvahelisel tasandil, selleks et tegeleda piirkondlike ja ülemaailmsete keskkonnaprobleemidega. Speetsifilised põhimõtted: (Integreerimispõhimõte – ühenuse poliitikasse ja tegevusse peab kaasama keskkonakaitse nõuded.) Saastuse vältimise põhimõte Ettevaatuspõhimõte Põhimõte „saastaja maksab“ Põhimõte, et keskkonnakahjustus tuleb heastada kahjustuse kohas. 106. Keskkonnadumping (ei ole kirjanduses otse ära toodud- tuleta ise analoogiast „sotsiaalse dumpinguga“) 107. II ja III samba poliitikate olemus ja sisu, loomine (mis lepingu(te)ga?) ja peamised muudatused Ühine välis- ja julgeolekupoliitika. Koostööd tehakse välis- ja julgeolekupoliitika vallas. See hõlmab
· Inimese tervise kaitsmine · Loodusressursside kaalutletud ja mõistlik kasutamine · Meetmete edendamine rahvusvahelisel tasandil, selleks et tegeleda piirkondlike ja ülemaailmsete keskkonnaprobleemidega. Speetsifilised põhimõtted: (Integreerimispõhimõte ühenuse poliitikasse ja tegevusse peab kaasama keskkonakaitse nõuded.) · Saastuse vältimise põhimõte · Ettevaatuspõhimõte · Põhimõte ,,saastaja maksab" · Põhimõte, et keskkonnakahjustus tuleb heastada kahjustuse kohas. 106. Keskkonnadumping (ei ole kirjanduses otse ära toodud- tuleta ise analoogiast ,,sotsiaalse dumpinguga") 107. II ja III samba poliitikate olemus ja sisu, loomine (mis lepingu(te)ga?) ja peamised muudatused Ühine välis- ja julgeolekupoliitika. Koostööd tehakse välis- ja julgeolekupoliitika vallas. See hõlmab
· Inimese tervise kaitsmine · Loodusressursside kaalutletud ja mõistlik kasutamine · Meetmete edendamine rahvusvahelisel tasandil, selleks et tegeleda piirkondlike ja ülemaailmsete keskkonnaprobleemidega. Speetsifilised põhimõtted: (Integreerimispõhimõte ühenuse poliitikasse ja tegevusse peab kaasama keskkonakaitse nõuded.) · Saastuse vältimise põhimõte · Ettevaatuspõhimõte · Põhimõte ,,saastaja maksab" · Põhimõte, et keskkonnakahjustus tuleb heastada kahjustuse kohas. 106. Keskkonnadumping (ei ole kirjanduses otse ära toodud- tuleta ise analoogiast ,,sotsiaalse dumpinguga") 107. II ja III samba poliitikate olemus ja sisu, loomine (mis lepingu(te)ga?) ja peamised muudatused Ühine välis- ja julgeolekupoliitika. Koostööd tehakse välis- ja julgeolekupoliitika vallas. See hõlmab
põhimõtted ning isikute põhilised õigused ja kohustused, samuti loamenetlus). Uuendused (põhimõtted): 1.kk kõrgetasemelise ja tervikliku kaitse põhimõte keskkonnakaitse tase peab olema kõrge, keskkonnakaitse argumendid peavad olema otsuste tegemisel kõrgelt väärtustatud; 2.lõimimispõhimõte kõigi eluvaldkondade arengu kavandamisel tuleb arvesse võtta kkkaalutlusi; 3.vältimispõhimõte keskkonnaohtu tuleb vältida, v. a erandjuhtudel; 4.ettevaatuspõhimõte keskkonnariske tuleb võimalikult suurel määral vähendada; 5.keskkonna kasutamisega seotud kulude kandmine nn saastaja maksab põhimõte, mille kohaselt keskkonna kasutaja (ja mitte ühiskond) peab kandma ka kasutamisega seotud kulud; 6.loodusvarade säästliku kasutamise põhimõte. Keskkonnahäiring mis tahes inimtekkeline negatiivne keskkonnamõju (sh keskkonna kaudu toimiv mõju inimese tervisele, heaolule või varale või kultuuripärandile), ka selline ebasoodne
Ühtses euroopa aktis on sõnastatud selged printsiibid, mida euroopa Liidus järgitud juba mõnda aega. Need keskkonnaprintsiibid on: Ennetav ja probleemide vältimisele suunatud käitumine. Saastaja maksab printsiip, Põhimõte, et keskkonnaprobleemid tuleb lahendada võimalikult nende tekkekohtades. Subsidaarsuse põhimõte, mille kohaselt Euroopa Liit sekkub keskkonnapoliitikasse vaid juhul, kui liikmesriigid üksikuna ebaõnnestuvad probleemi lahendamisel. Ettevaatuspõhimõte, mille kohaselt tuleb tegevused, mille otsuses ja negatiivse mõju puudumises ei olda piisavalt kindlad, lükata edasi tulevikku, seni, kuni on ammendavalt vastuseid tegevuse ohutuse kohta. Euroopa iseseisev keskkonnapoliitika on alguse saanud keskkonnaprogrammidest ehk tegevuskavadest. Alates 1973. aastast on euroopa liidu keskkonnapoliitika pikaajalised eesmärgid, eelistatud valdkonnad, eesmärkide saavutamiseks soovitatavad tegevused ja vajalikud
loodusväärtuste säilitamine o Integreerimispõhimõte ,,Ühenduse poliitika ja tegevuse määratlemise ja rakendamisse peab integreerima keskkonnakitse nõuded, eelkõige pidades silmas säästva arengu edendamist" artikkel 6 o Saastuse vältimise põhimõte Tegeleda tuleb põhjuste, mitte tagajärgedega Kindel põhjuslik seos tegevuse ja tagajärje vahel o Ettevaatuspõhimõte Meetmeid tuleb võtte juba enne keskkonnaalase riski lävele jõudmist Teaduslik info tegevuse ja kahju vahelise põhjusliku seose kohta võib olla ka ebapiisav o Saastaja-maksab-põhimõte Lubamatu on toetada keskkonda saastavat tootmist ja tarbimist Kõik keskkonna saastamisest põhjustatud kulutused tuleb kanda saastajal Tihedalt seotud ,,keskkonnadumpingu" mõistega
Keskkonnategevuskava - süstemaatiliselt keskkonnapoliitika ja/või keskkonnastrateegia põhjal või iseseisva dokumendina määratletud tegevused ja protseduurid keskkonnakaitse eesmärkide saavutamiseks, nende täitjad, vajaminev raha ning rahastusallikad Keskkonnapoliitika üldised aluspõhimõtted: Subsidiaarsuse põhimõte Integreerimispõhimõte Eriomased põhimõtted: Saastuse vältimise põhimõte Ettevaatuspõhimõte Saastaja-maksab-põhimõte Põhimõte, et keskkonnakahjustus tuleb heastada kahjustuse kohas Keskkonnapoliitika Eestis Keskkonnakaitse ja keskkonnakasutuse raamistik on kehtestatud Eesti Keskkonnastrateegia aastani 2030 ning selle rakenduskavas Eesti Keskkonnategevuskava aastateks 2007-2013. Nendes dokumentides on sätestatud pikaajalised eesmärgid jäätmete, jääkreostuse ja reostuskoormuse vähendamise, vee,
Mõisted loengust: Keskkonnahäiring on negatiivne keskkonnamõju, eelkõige tegevusega eeldatavalt kaasnev vahetu või kaudne mõju inimese tervisele, heaolule või keskkonnale, sh negatiivne keskkonnamõju, mis ei ületa arvulist normi või on arvulise normiga reguleerimata. Keskkonnaoht on piisav tõenäosus, et tekib oluline keskkonnahäiring – sellele vastab vältimispõhimõte. Keskkonnarisk on vähendamist vajava keskkonnahäiringu tekkimise võimalikkus- sellele vastab ettevaatuspõhimõte. 4. Keskkond ja inimõigused Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse Euroopa konventsioonist võib leida mitmeid keskkonnakvaliteediga seostatavaid inimõigusi. Keskkonnaga seotud inimõigused on: 1) õigus era- ja perekonnaelu puutumatusele 2) õigus elule 3) õigus oma omandit segamatult kasutada 4) õigus tervise kaitsele 5) õigus saada üldiseks kasutamiseks levitatavat informatsiooni 1) õigus era- ja perekonnaelu puutumatusele (raamatus on toodud näited)- Lopez Ostra v
keskkonnaprobleemidega. Speetsifilised põhimõtted: Otsustusprotsess (Integreerimispõhimõte ühenuse poliitikasse ja Eesistujariik esindab EL-I ühist positsiooni ja tegevusse peab kaasama keskkonakaitse nõuded.) konsulteerib parlamendiga võimalike valikute osas. · Saastuse vältimise põhimõte Viimane omab õigust ligipääsule ÜVJP-d puudutavale · Ettevaatuspõhimõte infole, kuid ei oma reaalset otsustusõigust Komisjon omab eelnõude algatusõigust, kuid ei oma nõukogu ühehäälset otsust ja konsulteerimist Euroopa seadusandlikus osas tavapärast kaalu; peamine roll ja Parlamendiga või teatud juhtudel Euroopa Parlamendi ülesandeid ÜVJP kooskõlastamiseks teiste poliitikatega arvamuse küsimist. Kui teatav liikmesriik leiab, et
ja ultraviolettkiirgus radioaktiivne kiirgus). 2.millised on keskkonnastrateegia 2010.aasta põhimõtted. Põhimõtted Sisu lühikirjeldus keskkonnahoidlikkuse põhimõte:Mõjutada majanduse arengut ja inimeste tegutsemismotiivekeskkonda säästvas suunas ning kehtestada keskkonnapiiranguid Ennetuspõhimõte: Eelistada profülaktilis- ennetuslikke meetmeid, mis on tagajärgedelikvideerimisest vähem kulukas, kuid tulemusrikkam Ettevaatuspõhimõte: Mitte lubada tegevusi, kuni kavandatava tegevuse võimalikkahjulik keskkonnamõju pole selge. Strateegilise integreerituse põhimõte:Lülitada keskkonnaaspektid kõigi eluvaldkondade jamajandussektorite arengustrateegiatesse Õigusliku läbivusepõhimõte:Arvestada keskkonnaaspekte kõigis majandus- ja sotsiaalsfäärireguleerivates õigusaktides Terviklikkuse põhimõte: Rakendada keskkonnahoidlikke tehnoloogiaid tööstuses,põllumajanduses, energeetikas ja
_ Keskkonnakaitse ja loodusvarade säästliku kasutamise tagamiseks tuleb taotleda elanikkonna kõikide sotsiaalsete kihtide konsensust _ tasakaalustatud arengu printsiipe arvestatakse a' priori strateegilise planeerimise igal tasandil ja valdkonnas, integreerides keskkonna, majanduse ja sotsiaalse aspekti kõikide strateegiate, arengukavade, plaanide ja projektide väljatöötamisse; Säästva arengu ja keskkonnastrateegia põhimõtted _ keskkonnahoidlikkuse põhimõte _ ennetuspõhimõte _ ettevaatuspõhimõte _ strateegilise integreerituse põhimõte _ õigusliku läbivuse põhimõte _ terviklikkuse põhimõte _ ühisrikkuse ja hoole põhimõte _ "saastaja maksab" põhimõte _ olelustsükli (elutsükli) põhimõte _ rahvusvahelise koostöö põhimõte _ jaotatud vastutuse põhimõte _ "tootja vastutuse" põhimõte _ läheduse põhimõte _ looduse kaitse ja hoiu põhimõte PUHTAM TOOTMINE KUI EDUKA ÄRITEGEVUSE EELDUS
Keskkonnaalased õigused KeÜS’i keskkonnaalased põhimõtted keskkonna kõrgetasemelise ja tervikliku kaitse põhimõte – keskkonnakaitse tase peab olema kõrge, keskkonnakaitse argumendid peavad olema otsuste tegemisel kõrgelt väärtustatud; lõimimispõhimõte – kõigi eluvaldkondade arengu kavandamisel tuleb arvesse võtta keskkonnakaalutlusi; vältimispõhimõte – keskkonnaohtu tuleb vältida, v. a erandjuhtudel; ettevaatuspõhimõte – keskkonnariske tuleb võimalikult suurel määral vähendada; keskkonna kasutamisega seotud kulude kandmine – nn saastaja maksab põhimõte, mille kohaselt keskkonna kasutaja (ja mitte ühiskond) peab kandma ka kasutamisega seotud kulud; loodusvarade säästliku kasutamise põhimõte- Täiesti uus on Eesti õiguskorras igaühe õigus tema tervise- ja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale ehk nn õigus puhtale keskkonnale.
Abinõud keskkonna kaitsmisel peavad tagama kõrgtasemelise kaitse, seejuures tuleb tagada keskkonna terviklik kaitse ja arvestada keskkonnamõju võimalikku ülekandumist ühelt keskkonnaelemendilt teisele. Vältimispõhimõte Keskkonnaohte tuleb vältida. Keskkonnaohtu tuleb taluda, kui selle vähendamiseks on võetud kõik vajalikud meetmed ja tegevus on vajalik ülekaaluka avaliku huvi tagamiseks ning puudub alternatiiv. Ettevaatuspõhimõte Keskkonnariske tuleb kohaste ettevaatusmeetmete võtmisega võimalikult suurel määral vähendada, rakendades selleks eelkõige parimat võimalikku tehnikat ja parimat keskkonnatava. Keskkonda mõjutada võvate otsuste tegemisel tuleb välja selgitada keskkonnamõju. Käesolevas seadustikus sätestatud juhtudel ja korras tuleb läbi viia keskkonnamõju hindamise menetlus. Keskkonna kasutamisega seotud kulude kandmine
annaabi.ee 
