Keskkonnakaitse ja säästev areng eksami kordamisküsimused (0)

Mis on ökoloogia ? teadus, mis uurib organismide vahelisi kooslusi ja organismide keskkonda.
ökonišš : liigi v populatsiooni püsimiseks vajalike keskkonnategurite kogum
taluvusala: toimeväli, mille piires liigi isendid taluvad muutusi
ökoamplituud: mingi ökoloogilise teguri (keskkonnaparameetri) intensiivsuse vahemik, milles vaadeldava liigi isendid saavad elada, kasvada ja paljuneda
suktsessioon : ehk kooslusejärgnevus on koosluste vahetumine ja teisenemine ökosüsteemi arengus
kliimaks : ehk lõppkooslus on ökoloogias ökosüsteemi(de) koosluste arengurea enam-vähem püsiv lõppjärk, kus koosluste vahetumist (suktsessiooni) ei pruugi enam toimuda. Samas on koosluste fluktuatsioonid iseloomulikud ka kliimakskooslustele
ökoloogiline püramiid : ökosüsteemi troofilise struktuuri kujutis astmikpüramiidina. Iga ökoloogilise püramiidi aste kujutab üht troofilist taset – alt üles vastavalt primaarprodutsente (fotosünteesivaid organisme), I astme ehk primaarseid konsumente (fütofaage), II astme ehk sekundaarseid konsumente (karnivoore), III astme ehk tertsiaarseid konsumente (ülikiskjad).
Ökoloogiline püramiid on rangelt ahenev , kui troofiliste tasemete mahtu kirjeldada neid läbiva energiavoo alusel. Kui aga troofilisi tasemeid kirjeldatakse biomassi kaudu, võib püramiidi kuju olla väga erinev: enamikus maismaaökosüsteemides on see ahenev, veeökosüsteemides on aga tihti I astme konsumente (vetikatoidulisi loomi) massilt rohkem kui produtsente. Viimane tuleneb primaarprodutsentide (vetikate) oluliselt lühemast keskmisest elueast konsumentide suhtes veeökosüsteemides; maismaaökosüsteemides on produtsentide (taimede) keskmine eluiga enamasti sama suurusjärku või pikem kui konsumentidel (loomadel).
Paljudes maismaaökosüsteemides kehtib reegel, et iga järgmise taseme biomass on ligikaudu 10% eelmise taseme biomassist. Väga ligikaudu on see seotud assimilatsiooni kasuteguriga toiduahelates (kui näiteks ahvenad on söönud ära 500 kg noorkalu, siis nende biomass suureneb ligikaudu 50 kg võrra; kui haugid söövad 50 kg ahvenaid, suureneb nende biomass umbes 5 kg).
ökoloogiline seljakott (mõiste ja näide): “nähtamatu” materjalikulu toote valmistamiseks või teenuse osutamiseks. Näiteks arvuti ökoloogiline seljakott on hinnanguliselt 200 kg taastumatuid materjale lõpliku toote 1 kg kohta.
ökoloogiline ületamine: et inimkond oleks jätkusuutlik, ei tohi inimeste ökoloogiline jalajälg ületada keskmiselt 2,1 globaalset hektarit aastas.
ökoloogiline tasakaal: ökosüsteemi püsiv seisund, milles süsteemi liigiline koostis, ruumiline struktuur ning aine- ja energiabilanss kõiguvad püsiva keskväärtuse ümber;
bioloogilised interaktsioonid : organismide ja liikide vahelised suhted. Interaktsioonid ehk funktsionaalsed suhted võivad olla eluks möödapääsmatud ehk obligatoorsed (nt. mutualism) või mitte tingimata vajalikud ehk fakultatiivsed (nt. muud sümbioosi vormid).
kohanemine , kohastumine ja väljasuremine:
kohanemine - tingimustega harjumine?
Kohastumus - organismide või nende osade ehituse või talitluse kujunemine selliseks , et see tagab paremini isendi või liigi säilimise ja populatsiooni arvukuse suurenemise.
Väljasuremine on taksoni (enamasti liik, aga ka alamliik või perekond jms) kõigi isendite hävimine . Väljasuremine on evolutsiooni loomulik osa, kuid üldiselt on see haruldane ja paljuski veel selgusetu sündmus.
Kui keskkond muutub organismile ebasoodsaks, on kolm võimalust:
1) liikuda mujale soodsamasse keskkonda, kui see on olemas;
2) kohaneda eluks uues keskkonnas või
3) hukkuda (välja surra).
Mis on ökotsiid? ökosüsteemide ulatuslik kahjustus, hävitamine või kadu kindlal alal. Tuntuimad näited ökotsiidist on naftareostus Mehhiko lahes ning Kanada naftaliivade kaevandamine, aga ka Amazonase vihmametsade laialdane raie.
Mis on ökosüsteemiteenused? Loetlege neid (neli rühma).
väga mitmesugused keskkonnakaitselised, sotsiaalsed ja majanduslikud hüved, mida ökosü steemid inimkonnale pakuvad.
Millenniumi ökosüsteemide hindamise aruanne (2005) jagab ökosüsteemiteenused nelja rühma:

Tugiteenused (ingl supporting services ) — teenused nagu aineringe , mullateke, fotosüntees, elupaigad .

Reguleerivad teenused (ingl regulating services) — teenused, mis mõjutavad kliimat, vee-, õhu- ja mullak- valiteeti, veevarusid, üleujutusi, samuti tolmeldamine .

Varustusteenused, ka tootvad teenused (ingl provi- sioning services) — teenused, mida inimene saab ökosüs- teemilt, näiteks toidu, vee, puidu jm materjalidena.

Kultuuriteenused, ka rekreatiivsed teenused (ingl cultural services) — teenused, millega loodus pakub esteetilist ja vaimset naudingut, mis on lõõgastumise koht ja uute teaduslike teadmiste allikas.
Biosfääri planetaarsed piirid.
Ülemine: troposfäär stratosfäär
Alumine: litosfääris (sügavusel 2-3 km)
hüdrosfääris (sügavusel 10-11 km)
Elurikkuse kadu; Lämmastikuringe häiring; Kliimamuutus; Ookeanide hapestumine; Fosforiringe häiring; Veeringe häiring, veekasutus ; Maakasutuse muutused Aerosoolide sisaldus atmosfääris; Keemiline reostus
Mis on ökoloogiline jalajälg? meetod, mis suudab ligikaudselt arvutada maa-ala suurust, mida on vaja meie poolt ühes aastas kasutatavate ressursside (nt soojusenergia , mootorikütus või toiduained) tootmiseks ja tekkinud jäätmete ning saaste ümbertöötlemiseks, ladestamiseks või looduslikesse aineringetesse sidumiseks. Kui ressursikasutus ja jäätmeteke ületab maakera eluslooduse kandevõime piirid, siis ei käitu inimkond enam jätkusuutlikult.
Ökojalajälge ja eluslooduse kandevõimet mõõdetakse globaalhektarites inimese kohta aastas (gha / in a). Üks globaalhektar on tingühik, mis vastab maakera keskmise bioloogilise tootlikkusega hektarile.
Ökoloogilist jalajälge saab arvutada kas inimese, leibkonna, toote, mõne organisatsiooni või territoriaalse üksuse, nt riigi või linna tasemel, siin lehel olev ökojalajälje kalkulaator keskendub indiviidile ja tema tarbimisharjumustele, võttes arvesse ka terve leibkonna poolt tehtavaid kulutusi.
Et viljeleda jätkusuutlikku eluviisi, ei tohiks Maa ligi 6,9 miljardi elaniku keskmine ökojalajälg ületada 1,8 globaalhektarit aastas. Eesti elaniku keskmine ökojalajälg oli aga 2007. aastal ( viimased arvutatud andmed) 7,9 gha/in a. See tähendab, et me elame globaalses mõõtmes vastutustundetult ja tulevaste põlvede võimaluste arvelt. Kui kõik elaksid nii nagu meie, oleks meie tarbimisharjumuste jätkusuutlikuks katmiseks vaja üle nelja maakera!
Miks Eesti inimese ökoloogiline jalajälg on võrreldes teiste Euroopa riikidega (nt. Inglismaa, Norra) tunduvalt suurem? põlevkivitööstus
Globaalsed keskkonnaprobleemid:
miks laguneb osoonikiht, Jõudes ca 25 km kõrgusele purustab võimas ultraviolettkiirgus CFC-ühendi molekumi, vabaneb kloori aatom : CCl-F7 + 1w -> Cl + CCl2F7
Klooriaatomid reageerivad osoonika, sünnib kloori monoksiid ning hapnik. Vabanenud hapniku aatom reageerib omakorda kloori monoksiidiga. ClO + O -> Cl + O2
Kloori aatom on taas vaba reageerimaks uue osoonimolekuliga. Cl + O3 -> ClO + O2
On kindlaks tehtud, et üks kloori aatom hävitab 10 000 - 100 000 osoonimolekuli (peaaegu kõik kloor stratosfääris on inimtekkeline!)
Haloonid (tulekaitsesüsteemides) mõjuvad osoonikihile põhimõtteliselt samamoodi kui CFC ühendid (kloori asemel broom ). Haloonid hävitavad osooni 3-10 korda võimsamalt kui freoonid , erinevalt kloorist pole broomil atmosfääris efektiivseid sidujaid (pool broomisisaldusest stratosfääris on inimtekkeline!)
miks tugevneb kasvuhoone efekt, kokku üle 40 gaasi, mille molekulid neelavad infrapunakiirgust. Hoiavad kinni tagasipeegelduvat päikesekiirgust - lasevad läbi Päikeselt tuleva kiirguse, kuid takistavad soojuse tagasipeegeldumist. Atmosfääri kogunenud kasvuhoonegaasid neelavad üha rohkem maapinnalt lähtuvat soojuskiirgust ja tagajärjeks on temperatuuri tõus.
Maa atmosfääri ja maapinnale langeva päikesekiirguse võimsus: 1368 W/m2 .
Atmosfäär ja maapind absorbeerivad sellest 236 W/m2 .
Maa ja atmosfäär saadavad tagasi atmosfääri samuti 236 W/m2 pikalainelist kiirgust.
Kuna Maa pinna keskmine temperatuur on 15°C (288°K), kiirgab maapinnalt 390 W/m2
pikalainelist kiirgust. Seega: atmosfäär vähendab maailmaruumi jõudvat pikalainelist kiirgust 154 W/m2 võrra. See ongi kasvuhooneefekt.
Kui atmosfääri poleks, oleks Maa keskmine temperatuur —19°C (vastab pikalainelise kiirguse energiale 236 W/m2).
teiste globaalsete keskkonnaprobleemide põhjused ja võimalikud lahendused. nt hapestumine, õhusaaste , rahvastikukasv, loodusressursside kiire vähenemine, elurikkuse vähenemine, kliimamuutused
Milline valdkond on suurim veekasutaja maailmas? Aga Eestis?
Eestis energeetika (põlevkivitööstus). Maailmas põllumajandus.
Nimetage ülemaailmse elurikkuse vähenemise 4 peamist põhjust.
Elupaikade hävimine ja killustumine ;
muutused maakasutuses;
Invasiivsed võõrliigid ;
Ressursside ülekasutus ( ülepüük jms);
Keskkonnasaaste ;
Kliimamuutused.
4 klassikalist demograafilise ülemineku etappi. Millist etappi läbib praegu Eesti?
I etapp - demograafiline plahvatus: Demograafiline üleminek sai alguse esmalt Euroopas, mil algas üldine ühiskonna areng. Üleminek algab väga kiiresti – suremus väheneb järsult, kuid sündimus jääb endiselt väga kõrgeks. Sellist protsessi nimetatakse demograafiliseks plahvatuseks, kuna rahvaarv kasvab plahvatuslikult.[1]. Suremuse languse põhjusteks oli arstiteaduse areng ja parem arstiabi kättesaadavus, mille seoses väheneb ka imikusuremus . Elu- ja töötingimuste paranemisega kaasneb pikem eluiga. Samuti paraneb toiduainete kättesaadavuse ja puhas joogivesi tagab haiguste leviku vähenemise. Tugevate peretraditsioonide ja rasestumisvastaste vahendite halva kättesaadavuse tõttu on sündimus endiselt kõrge.[2]. Demograafilise plahvatuse tulemusena suureneb rahvastikus nii laste kui ka eakate osakaal.[1] Euroopas algas demograafiline üleminek 18. sajandi lõpus, kuid siis järsku rahvaarvu kasvu ei toimunud, kuna protsess vältas mitme sajandi jooksul.[2] Praegu on demograafilise plahvatuse etapis näiteks Angola[1]
II etapp - rahvastiku vananemine : Demograafilise ülemineku teooria kolmanda etapi algul hakkab sündimus kiiresti langema , kuna seda mõjutavad nii kultuurilised kui ka majanduslikud tegurid. [1] Suremus langeb jätkuvalt, kuid kuna loomulik iive väheneb siis rahvaarvu kasv aeglustub. Kasvab ka keskmine oodatav eluiga ning laste osatähtsus rahvastikus väheneb.[2] Peamiseks sündimuse languse põhjusteks on naiste haridustaseme tõus. Sündimus langes 4–5 lapselt 2,1-le ehk rahvastiku taastetasemeni. [3]
III etapp - tänapäevase rahvastiku etapp: Demograafilise ülemineku viimases etapis on nii sündimus kui ka suremus madal. See on tüüpiline tänapäevast rahvastikku iseloomustav näitaja. Rahvaarv võib nii kasvada, kahaneda kui olla ka stabiilne. Kuna inimese keskmine eluiga on väga kõrge siis vanurite osakaal moodustab 20–25%. Laste osatähtsus on väike ning rahvastik vananeb, kuna pereplaneerimine reguleerib sündimust ja surma põhjused on stabiilsemad kui varasematel ajajärkudel.
Kuidas pidurdada maakera rahvastiku kasvu?
Laste ellujäämine ??
Mis on populatsiooni logistiline (S-kujuline) ja eksponentsiaalne (J-kujuline) kasvujoon?
Esitatud kaks kasvujoont: J-kujuline ja S-kujuline.
Mis on (süsteemi) kandevõime? piir, mille ületades ressursse jääb vähe, et tagada nende tarbijate eksistensi.
Milles seisneb Malthuse katastroofi põhimõte? rahvastik kasvab geomeetrilises progressioonis, elatusvahendite hulk aga aritmeetilises projektsioonis. Tagajärjeks on ülerahvastatus ja pidev elatusvahendite vajak . Mis juhtub? Süsteem variseb kokku.
Miks Malthuse ennustus inimkonna kollapsi kohta, mis pidi juhtuma veel 19. sajandil, ei täitunud?
Malthus aga ei näinud ette industrialiseerimisrevolutsiooni määratut mõju ja suuri edusamme põllumajanduses. Viimases eriti Ameerika ja Austraalia rammusate põllumaade rikast toiduainete toodangut. Samuti ei teadnud ta sündide ja perekonnasuuruse vähenemisest industrialiseerimise ja linnastumise tõttu. Tal ei olnud ka aimu praegustest rasedusest hoidumise vahendeist. Ta propageeris abiellumist hilisemas eas. Ja 19. sajandil abiellusidki Euroopas naised enamuses üle 30-aastaselt (ja huvitaval kombel endast nooremate meestega).
Hiinas on praegu ametlikult kehtestatud ühe-lapse-süsteem.
Kord diskuteerisid üks Lääne Bengalist pärinev hindu ja üks Teksasest pärinev ameeriklane perekonna suuruse ja selle üle, kas maakera suudab toita kuut miljardit inimest. Ameeriklane heitis Indiale ette suurt sigivust ja ligi miljardilist elanikkonna suurust.
Hindu vastas, et üks ameeriklane tarbib, raiskab ja saastab maakera rohkem kui viis hindut.
Nii et kõik on suhteline, olenedes sellest, kelle vaatepunktist asjale vaadatakse.
Praegu on nii, et üliarenenud maad on rahvaarvu tõusus defitsiitsed ja alaarenenud maad produktiivsed.
Ent maakera ülerahvustumise probleemi juures ei tohi unustada, et tehnoloogia ja teadus on seni vastupidiselt pessimistlikele ennustustele kõikidest raskustest üle saanud ja saab seda loodetavasti ka tulevikus. Järjest on leitud uusi võimalusi maakera elanikkonna toitmiseks.
Geneetiliselt muundatud organismid. Kas Eestis GMO kasvatamine on lubatud?
Toidukilomeetrid. kilomeetrid, mida läbivad toidu poodidesse vedajad ja tarbijad toidu muretsemisel.
säästev areng ehk jätkusuutliku arengu all mõistetakse sihipärast arengut, mis parandab inimeste elukvaliteeti kooskõlas loodusvarade ja keskkonna talumisvõimega.
„säästva arengu tool “? kujutab endast lihtsat võrdpilti, mis aitab säästva arengu olemust mõista ja meeles pidada. Säästva arengu tool püsib neljal jalal ja kõik need neli jalga peavad toetama säästva arengu alast tegevust. Kui ühel jalal, nt "majanduslikul jalal" lasub liiga suur koormus, hakkab tool kõikuma ja on ebamugav. Seega illustreerib tool vajadust luua tasakaal majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja ökoloogilise arengu ning vajaduste vahel.
Säästva arengu põhiprintsiibid , väljakutsed, instrumendid ?
Säästva tarbimise ja eluviisi põhimõtete järgimisel on oluline roll säästva arengu ellurakendamisel. See hõlmab nii säästlikku tootepoliitikat, teadlikke tarbijavalikuid kui ka tarbimisega kaasnevate jäätmete vähendamist.
Säästev tarbimine on teadvustatud eluviis, mis eeldab tarbijalt põhjalikku tarbimisotsuste läbikaalumist – millised on näiteks toote transpordikasutusest tulenevad keskkonnamõjud, millised on toote tootmiseks kulutatud maapind või loodusressursid , milline on toote eluiga ja tootmisfilosoofia või kui palju tekib sellest jäätmeid. Säätlik eluviis eeldab järgijalt ka sisemist mõistmist, et ei tarbimine ega tootmine ole elu eesmärk.
Säästev areng ei ole fikseeritud harmoonia ja kooskõla seisund, milleni loodetakse kunagi ühiselt jõuda, vaid pidev muutumine. Säästev areng ei tähenda majandustegevuse peatamist, vaid arengut, mis toimub keskkonna kaitsmise ja säilitamise kaudu keskkonna taluvuspiire arvestades (Agenda 21). Säästev areng ei kahanda eluks hädavajalike ressursside, nagu puhas õhk ja vesi, kättesaadavust - need säilivad ka tulevastele põlvedele.
Tagab tootmise ja tööhõive praegustele ja tulevastele põlvedele, turvalised ja rahumeelsed elamistingimused ning kultuurilise ja bioloogilise mitmekesisuse austamise. Kogu tulevane areng peab olema sää stev toetamaks kasvavat inimpopulatsiooni ning samal ajal taastamaks ökoloogilist terviklikkust.
Keskkonnaprobleemid, mis on seotud energia tootmisega.
Mis on taastumatud ja taastuvad energiaallikad ?
Peamisteks taastuvenergia allikateks on otsene päikeseenergia ning taastuvad energiaallikad: hüdroenergia, tuuleenergia , biomassi energia, orgaanilises aines (peamiselt puidus ning taimedes) sisalduv keemiline energia, ookeanide soojusenergia ning maa siseenergia . Taastuvate allikate hulka kuuluvad need, mis on võimelised ka praeguse suure energiatarbimise mahu juures ennast (uuesti kasutamiseks) taastootma. Taastumatud on sellised (maakoorega seotud) energiaallikad, mida tarbitakse rohkem, kui loodus neid taastoota suudab ( nafta , süsi, turvas , uraan jne).
Peamised probleemid, mis on seotud fossiilkütuste kasutamisega.
Taastumatud. Reostavad .
Energiasaagise mõiste ( EROEI ).
Energiasaagis (Energy Return on Energy Invested , EROEI) näitab, kui palju energiat tuleb esmalt panustada, et mingit energiaallikast üldse energiat kätte saada. 1930ndatel sai näiteks iga panustatud energiaühiku vastu maapõuest kätte naftakoguse, mille energiasisaldus oli esialgsest panusest 30 korda suurem. See tähendas, et nafta energiasaagis oli 30:1; mõnes Louisiana puurkaevus aga koguni 100:1, kuna nafat ei pidanud isegi pumpama – see pressis end ise maapõuest välja.
Praeguseks on nafta keskmine energiasaagis langenud tasemele 8:1 ja see langeb veelgi, kuna uued maardlad on üha keerukamates kohtades ja nende kasutuselevõtt nõuab palju energiat. Ometi on ka selline energiasaagis palju parem, kui mitmetel alternatiividel; lisaks ei tohi unustada, et taastuvenergia ammutamiseks vajalike seadmete tootmiseks ja käigus hoidmiseks on jätkuvalt naftat vaja.
Millal muutub nafta puurimine energiaallikana mõttetuks?
Kui energiasaagis on 1:1 või vähem
Millistel energiaallikatel on tänapäeval suurimad energiasaagised?
Energiasaagis - näitab, kui palju energiat tuleb esmalt panustada, et mingist energiaallikast energiat tagasi kätte saada
Nafta - 8:1. toornafta ja kivisusi??
Milles seisneb põhimõtteline erinevus kivisöe ja päikesepaneelide EROEI-stes (kuidas nad muutuvad aja jooksul)?
Kivisoe EROEI vaheneb aja jooksul, sest selle maaki jaab aina vahemaks.
Hüdroenergeetika peamised eelised ja puudused.
Taastuv energiaallikas , mida iseloomustab muundamise põhimõtteline lihtsus ja suur kasutegur. Hüdrojaamades 1 GWh elektritootmisel väheneb KHG emissioon ca 480 tonni võrra. Hüdroelektri kasutamine 33% - vältib KHG emissiooni, mis võrdub 4.4 mln brl bensiini põletamisel.
Puuduseks on veeökosüsteemi muutumine, vajalike rajatiste kallidus ja maa kadumaminek paisjärvede arvel, samuti h. ebaühtlane geograafiline jaotumine , paisjärvede kalastik väheneb (SEI, sõnaseletusi).
Eesti oludes jääb h. osa elektribilansis jõgede väikese hüdropotentsiaali tõttu tühiseks (töötavate hüdrogeneraatorite koguvõimsus ca 1400 kW; hinnatud tehniliselt rakendatav hüdroenergia varu koos Narva HEJ-ga 90 MW).
Kivisöe kasutamise peamised eelised ja puudused.
Ohku ja vett saastavad tehased, saastev kaevandamine, taastumatu.
Suur energiasaagis, veel jatkub, kaua arendatud.
Tuumaenergeetika peamised eelised ja puudused.
Odav toota, tohus energiaallikas.
Onnetused, kulub palju jahutusvett, kuhu jaatmeid matta?
Mis on keskkonnakaitse ?
on ühiskonna, organisatsioonide ja üksikisikute tegevus, mille abil kaitstakse nii inimese vahetut elukeskkonda kui ka loodust tervikuna inimtegevuse negatiivsete mõjude eest elujõulise keskkonna säilitamiseks. Keskkonnakaitse olulisteks valdkondadeks on õhu-, vee-, mulla-, puhta joogivee kaitse, jäätmetega tegelemine jne.
Keskkonnakaitse eesmärgid, ülesanded ja meetmed?
Biosfääri säilitamine (maastike ja elustiku mitmekesisuse säilitamine).
Puhas keskkond (keskkond, tervis ja elu kvaliteet).
Säästlik (jätkusuutlik) areng (loodusvarade säästlik kasutamine ja jäätmetekke vähendamine).
Kliima soojenemise leevendamine ja õhu kvaliteet.
Keskkonnakorraldus .
Puhas ja tervislik keskkond, inimeste tervis ja elu kvaliteet;
Õhu kvaliteet ja kliimamuutuste ärahoidmine;
Maastike ja biodiversiteeti säilitamine;
Loodusvarade säästlik kasutamine;
Jäätmetekke vähendamine.
Jäätmetekke vähendamine (ladestavate jäätmete –30%), jäätmete ohtlikkuse vähendamine; Põhjaveevarude parem kasutamine ja kaitse, saavutada hea seisund; Pinnaveekogude ja rannikumere kaitse, saavutada hea seisund; Keskkonnahoidliku tehnoloogia rakendamine;
Maastike ja elustiku mitmekesisuse säilitamine, keskkonnasõbralik mulla kasutamine, kaitsealade pindala suurendamine ; Energeetika negatiivse keskkonnamõju vähendamine, kasutada erinevad energiaallikad, tarbimise ja kadude vähenemine; Õhukvaliteedi parandamine, osoonikihi kaitse, keskkonnasõbralik ja ohutu transport; Jääkreostuse likvideerimine; Keskkonnateadlikkuse edendamine, keskkonnaharidus; Tehiskeskkonna muutmine inimsõbralikumaks , maavarade keskkonnasõbralik kaevandamine, mürataseme alandamine , saasteainete vähenemine Toidu saastumise vähendamine.
Mis on reovesi , (olmes ja tööstuses kasutatud heitvesi ) – reostunud inimtegevuse tagajärjel, mille keemiline koostis või füüsikalised omadused on esialgsetega võrreldes muutunud. Reovesi enne looduslikku veekogusse juhtimist – puhastada .
heitvesi, inimkasutuses olnud ja loodusesse tagasi juhitud vesi.
reovee puhastusmeetodid ,
Füüsikalis-Mehaaniline (I aste)
Lahustumatute võõriste (ujuprahi, liiva, heljuvaine) eemaldamine reoveest füüsikaliste võtetega (kurnamine, sõelumine, setitamine ).
Füüsikalis-Keemiline (II ja III)
Lahustunud ained ( fosfor ) seotakse keemiliste reaktsioonidega mittelahustuvaks sademeks, mis settib veest välja.
Bioloogiline (II ja III)
Orgaaniline aine eemaldatakse reoveest mikroorganismide abil. Mikroorganismid kasutavad lahustunud orgaanilised ained oma elutegevuses ning biomass seob kolloidse heljuvaine. Orgaaniline aine laguneb süsihappegaasiks ja veeks .
reovee looduslähedased puhastusmeetodid,
Biotiigid – looduses avatud tiigid , tavaliselt madalad. Vajalik hapnik saadakse otse õhust ja tiigis arenevate vetikate fotosünteesi tulemusena. Tiigis esineb mikroorganismide/bakterite ja vetikate sümbioos.
Bakterid – lagundavad orgaanilist ainet. Põhjakihis on anaeroobne keskkond.
Märgalad, tehismärgalad
maakera suurimad veereostajad?
Punktreostusallikatest (tööstusettevõtted, linna sademetevesi, munitsipaalreovesi, soe vesi elektrijaamadest, loomafarmid, laevad jne); konkreetne asukoht on teada.
Hajureostusest (põllumajandus, metsamajandus, kaevandus , asulate vihmavesi , prügimäed jne); täpset asukohta ei ole võimalik määrata.
Mis on veeökoloogiline jalajälg?
kogu magevee hulka, mis kulub selle toote valmistamiseks
Mis on eutrofeerumine ?
tavaliselt veekogude, harvem maa, rikastumine taimede toitainetega , peamiselt fosfori- ja lämmastikuühenditega. Terminit kasutatakse tavaliselt iseloomustamaks ökosüsteemi esmatootjate (enamasti fütoplanktoni ja kõrgema veetaimestiku) suurenenud produktsiooni ehk teisisõnu taimede ülemäärast kasvu ja sellega kaasnevat lagunemisprotsessi, mis toob sageli kaasa hapnikupuuduse ja veekvaliteedi halvenemise, mõjutades negatiivselt kalade ja teiste veeloomade elukeskkonda.
Selle nähtused ja meetmed probleemi lahendamiseks?
Tüüpilised eutrofeerumise tunnused: elustiku liigilise koosseisu muutumine veekogus; liigilise mitmekesisuse vähenemine, sest domineerima hakkavad kõrge produktiivsusega liigid; vee läbipaistvuse vähenemine; hapnikuvaegus või täielik hapnikukadu sügavais veekihtides; põhjasetete mudastumine.
Eutrofeerunud veekogu päästmiseks
Vee keemiline töötlemine
Veekogu aereerimine
Veekogu sisse- ja väljavoolu reguleerimine
Põhjamuda eemaldamine
Veekogudes vohavat taimestikku saab niita ja välja vedada
Atmosfääri kaitse, heitgaaside puhastusmeetodid.
GAASILISTE HEITMETE PUHASTUSMEETODID
Tolmu ja piiskade eraldamine
Heterogeensete gaasisegude lahutamine – põhimeetodid:
sadestamine raskusjõu mõjul (gravitatsioonpuhastus);
sadestamine inertsijõudude, näiteks tsentrifugaaljõudude toimel;
filtrimine;
märgpuhastus;
sadestamine elektrostaatiliste jõudude toimel (elektropuhastus).
CO2 kinnipüüdmine ja ladustamine (CCS).
Süsinikdioksiidi eraldamine suitsugaasidest (energeetikatööstus) - kasutatakse vähe, püütakse vähendada fossiilsete kütuste põletamist.
Tehniliselt on võimalik CO2 eraldada:
keemiliselt – orgaaniliste lahuste kasutamine, mis reageerivad pesutornis,
füüsikaliste meetoditega füüsikaline absorptsioon – lahustamine puhtas vees suure rõhu all. On võimalik eraldatud CO2 kasutada näiteks tahke jää tootmisel, koos ammoniaagiga karbamiidi tootmisel, karastusjookide tootmisel jne.
Kõik fossilsed kütused sisaldavad süsiniku, kütuse põletamisel reageerib süsinik õhuhapnikuga ja tekib CO2 .
60% CO2 -heitest toimub püsiobjektidest (elektrijaamad, gaasitöötlus etc).
CO2 heitmist atmosfääri saab vältida, kui süsinik enne või pärast põletamist kõrvaldada. Püüda kinni ja pumbata maapõue (maa-alusesse panilasse) ja seal hoida.
“Panila” – “tühi” ( ammendatud ) nafta- või gaasiväli, kivisöelasund või põhjaveekiht.
Ookeani ladustamine
Jäätmed, jäätmete liigid,
prügi on inimtegevuses moodustunud, oma tekkimise ajal või tekkekohas kasutuselt kõrvaldatud ained, esemed või nende jäägid. Eesti Jäätmeseadus (§ 2 ) – jäätmed mistahes vallasasi (st. ained või esemed), mis on nende valdaja kasutusest kõrvaldanud või kavatseb kasutusest kõrvaldada või on kohu
Jäätmete liigitamine
Aluseks võib olla koht või protsess, kust jäätmed pärinevad, jäätmete kasutamis viis, jäätmete materjal või keemiline koostis.
Töötlemise ja kasutamise põhimõttel olmejäätmed ja segamajandusjäätmed, tootmisjäätmed, ohtlikud jäätmed, erijäätmed.
Tavajäätmed on kõik jäätmed, mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka
Olmejäätmed Kodumajapidamises tekkivad jäätmed,
segamajandusjäätmed - allikaks kauplused, bürood, toitlustus-, ja õppeasutused jne., samuti üldise heakorra tagamisel tekkivad jäätmed – Municipal solid waste (1,3 mlrd.t.- 2012, prognoos 2.2mlrd.t. - 2025)
Püsijäätmed
Ehitus- ja lammutusjäätmed,
Inertsed jäätmed: Materjalid, mis keskkonda ladustatuna ei allu füüsikalistele, keemilistele või bioloogilistele mõjutustele ja ei põhjusta keskkonnareostust – klaas, keraamika, tellised , teisaldatud saastumata pinnas;
Tööstusjäätmed : Tööstuses ja muus tootmistegevuses tekkivad jäätmed, mida ei kasutada ära samas tootmistsüklis;
Põllumajanduses ja metsatööstuses tekkivad jäätmed.
Kaevandamisjäätmed
Erijäätmed Jäätmed, mille kogumine, transport ja käitlus nõuab erimeetmeid: heitvete muda, haigla jäätmed, vanad transpordivahendid , rehvid etc)
Elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmed (EES jäätmed)
Mis vajavad töötamiseks elektrivoolu või elektromagnetvälja;
▪ mida kasutatakse voolu ja väljade tootmiseks, suunamiseks ning mõõtmiseks;
▪ mida kasutatakse pingel mitte üle 1000 V vahelduvvooluga ning mitte üle 1500 V alalisvooluga.
probleemid, mis on seotud jäätmetega, Üks suuremaid probleeme on risustamine – jäätmeid vedeleb veekogude kallastel,teeäärsetes kraavides, linnalähedastes metsades..
probleemide lahendamine, Jäätmekäitlus on tegevus, mis hõlmab jäätmete kogumist, vedu, taaskasutamist ja kõrvaldamist. Jätkusuutliku arengu seisukohast peab kõige olulisem suund olema jäätmete tekke vältimine , vähendamine, seejärel korduskasutus, taaskasutus ning kõige viimase vahendina jäätmete kõrvaldamine.
jäätmekäitlushierarhia.
vältida,
vähendada,
korduskasutada,
taaskasutada materjalina,
taaskasutada energia tootmiseks,
ladestada.
Keskkonnapoliitika , keskkonnaseisundi mõjutamine avaliku võimu poolt.
keskkonnakorraldus, paneb paika keskkonnaga seotud esmatähtsad eesmärgid ja ülesanded
Keskkonnakorralduse põhimõtted ja abinõud
Keskkonnakorraldus - keskkonnahoidu arvestav juhtimine.
Suureneb nõudlus keskkonnasäästlikult toodetud ja turustatud kaupade ja teenuste järele.
Tooraine eluea pikendamine, mida efektiivsem, seda parem...
Keskkonna olukorra leevendamiseks – erinevad meetmed: Ennetavad abinõud ( standardid , piirangud, keelud, litsentsid, tunnistused); Keskkonnamõjude hinnang, majanduslikud abinõud ( maksud , toetused, kindlustused ); Parandavad abinõud ( seire , audit , järelvalve , saasteallika juures, teavitamine ); Jõumeetmed (tsiviilaktid, kriminaalaktid, administratiivne tegevus, trahvid ).
keskkonnamõjude hinnang,
keskkonnajärelevalve,
keskkonnajuhtimissüsteemid, Eesti Standardikeskus (EVS) Eestis tegeleb standardite ülevõtmise, tõlkimise ja avaldamisega Eestis kehtib 2005. aasta septembrist Eesti Standardikeskuse poolt kinnitatud standard. EVS-EN ISO 14001 :2005 Keskkonnajuhtimissüsteemid. Spetsifikaat ja juhised selle kasutamiseks. Eestis sertifitseeriti esimesed organisatsioonid 1999. aastal ning 2011. aasta seisuga oli Eestis 383 ISO 14001 kohaselt sertifitseeritud organisatsiooni.
Keskkonnapoliitilised meetmed Tootjate tasandil
• Keskkonnamõju hindamine (KMH, KSH);
• Keskkonnajuhtimissüsteemid (ISO, EMAS);
• Keskkonnaaudit ;
• Keskkonnamärgised ;
• Parim Võimalik Tehnoloogia (PBT, BAT);
• Arendus ja teadus tegevused;
• Ökodisain.
ökomärgised , u. Üks lihtsamatest moodustest keskkonnanõuete lisamiseks hangetesse - kasutada ökomärgise kriteeriumeid
Ökomärgis antakse: tootele ja/või teenusele, mis avaldab keskkonnale vähem negatiivset mõju kui samaväärne märgiseta toode või teenus. Vabatahtlikkuse alusel taotletav märgistus , kinnitab toote või teenuse keskkonnasõbralikkust.
Ökomärgiste eesmärk
Edendada tooteid, mida kasutades on võimalik vähendada negatiivset mõju keskkonnale (energia tarbimine on väiksem...);
Loodusvarade tõhusam kasutamine;
Tarbijate ja tootjate keskkonnateadlikkuse tõstmine;
Mõjutada turgu keskkonnahoidlikkuse suunas;
Ökomärgise omamine tootel vähendab teatud keskkonnamakse ja lõive.
keskkonnamärgiste tüübid (I, II, III),
I tüüp: ökomärgised (ingl k environmental labelling, ISO standard 14024);
II tüüp: isedeklareeritavad märgised (kasutusel ka kui „keskkonnaväide“, ingl k self-declared environmental claim, ISO standard 14021);
III tüüp: keskkonnateatised (kasutusel ka kui „keskkonnadeklaratsioon“, ingl k environmental declarations, ISO standard 14025).
keskkonnaseire. Keskkonnaseire on keskkonnaseisundi ja seda mõjutavate tegurite järjepidev jälgimine, mille põhieesmärk:
prognoosida keskkonnaseisundit,
saada lähteandmeid programmidele,
planeeringutele ja arengukavade koostamiseks .
Mis on keskkonnastrateegia, paneb paika keskkonnaga seotud esmatähtsad eesmärgid ja ülesanded
keskkonnastrateegia peamised eesmärgid ja ülesanded? Puhas ja tervislik keskkond, inimeste tervis ja elu kvaliteet; Õhu kvaliteet ja kliimamuutuste ärahoidmine; Maastike ja biodiversiteeti säilitamine; Loodusvarade säästlik kasutamine; Jäätmetekke vähendamine.
Keskkonnapoliitika majandushoovad, Keskkonnamaksud , Saastetasud Toetused, Kindlustused (stimuleerivad)
saastetasu , saasteainete heitmisel välisõhku, veekogudesse , põhjavette ja pinnasesse, saastetasu jäätmete kõrvaldamise eest, pakendiaktsiis -1997;
keskkonnamaks , laekub ilma sihtotstarbeta
MÕJUTADA KÄITUMIST ehk teha õige valik, kuna majanduse arenguga on kasvanud surve keskkonnale... SAADA TULU ehk motiveerida , kasutada säästlikumalt ressursid ...