Keskkonnakaitse kordamisküsimused (0)

Q: Mis on ökosüsteemiteenused?

Vastus leiad õppematerjalist: Keskkonnakaitse kordamisküsimused

Q: Millal ökosüsteemis on tagatud ökoloogiline tasakaal?

Vastus leiad õppematerjalist: Keskkonnakaitse kordamisküsimused

Q: Milleston tingitud kliima soojenemine?

Vastus leiad õppematerjalist: Keskkonnakaitse kordamisküsimused

Q: Keskkonnaprobleemidele?

Vastus leiad õppematerjalist: Keskkonnakaitse kordamisküsimused

Q: Mis on säästev areng?

Vastus leiad õppematerjalist: Keskkonnakaitse kordamisküsimused

Q: Milles seisneb ühisvara tragöödia põhimõte?

Vastus leiad õppematerjalist: Keskkonnakaitse kordamisküsimused

Q: Mis on suhteline ja absoluutne vaesus?

Vastus leiad õppematerjalist: Keskkonnakaitse kordamisküsimused

Q: Mis on süsteemi kandevõime?

Vastus leiad õppematerjalist: Keskkonnakaitse kordamisküsimused

Q: Mison naftatootmise tipp?

Vastus leiad õppematerjalist: Keskkonnakaitse kordamisküsimused

Q: Milline valdkond on suurim veetarbija maailmas?

Vastus leiad õppematerjalist: Keskkonnakaitse kordamisküsimused

Tallinna Tehnikaülikool - Muu - Keskkonnakaitse ja säästev areng

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Mis on ökosüsteemiteenused?
Millal ökosüsteemis on tagatud ökoloogiline tasakaal?
Milleston tingitud kliima soojenemine?
Keskkonnaprobleemidele?
Mis on säästev areng?
Milles seisneb ühisvara tragöödia põhimõte?
Mis on suhteline ja absoluutne vaesus?
Mis on süsteemi kandevõime?
Mison naftatootmise tipp?
Milline valdkond on suurim veetarbija maailmas?
Kuidas lahendada?
Millised on saagikuse suurendamise piirangud?
Mison GMO Milleks neid luuakse?
Mis suudab toota inimese emapiimaga edentset piima?
Milliste suhtes aga mitte?

Keskkonnakaitse ja säästev areng, EKE0140
SÜGIS 2015 /kaugõpe

Mis on ökosüsteemiteenused? Loetlege neid.
Ökosüsteemiteenused- hüved, mida elus ja eluta keskkond inimesele pakub nt. varustusteenused (toit, vesi, puit, kiudmaterjalid ), reguleerimisteenused (kliima reguleerimine, sademete hulk, jäätmete lagundamine, haiguste levik), tugiteenused (mullateke, fotosüntees, toitaineringlus, tolmendamine), kultuuriteenused (ilu, inspiratsioon , lõõgastumine)

Selgitage ökoloogilise teguri mõistet. Milliseid ökoloogilisi tegureid nimetatakse abiootilisteks ja biootilisteks.
Igas ökosüsteemis saab eristada selle elusat ehk biootilised komponendid ( produtsendid nt rohelised taimed, makrokonsumendid nt peamised loomad, mis tarbivad valmis orgaanilist ainet, mikrokonsumendid nt redutsendid) ja eluta osa ehk abiootilised komponendid (anorgaanilised ained nt vesi ja lämmastik, orgaanilised ained nt valgud ja süsivesikud, klimaatiline režiim nt temperatuur ja valgus).

Selgitage mõisteid: Populatsioon ja kooslus, Ökoamplituud ja optimaalala, Eurütoopsed ja stenotoopsed organismid, Ökonišš, Suktsessioon ja kliimaks , Toiduahel , Toiduvõrk, Koosluse troofilised tasemed .
Populatsioon ( asurkond )- rühm üht liiki isendeid, kes elavad koos samal ajal samas paigas. Elukooslus - mingi piirkonna kõigi elusolendite populatsioonidest moodustuv kogum. Ökoamplituud ehk tolerantdudkõver- on liigi teatav taluvusvahemik mingi abiootilise teguri suhtes. Optimaalala- antud liigi isenditele kõige sobivam osa taluvusalast, mis kõige paremini rahuldab organismi vajadusi. Eurütoopsed organismid- laia ökoloogiline amplituudiga organismid ( teguriks võib olla temperatuur, toit, soolsus ) Stenotoopsed organismid- kitsa ökoloogilise amplituudiga organismid. Ökonišš- kujuneb suhetes nii teiste elusolenditega kui eluta keskkonnaga ja see on liigi ökoamplituudide kogum kõigi oluliste keskkonnategurite suhtes. Suktsessioon ehk kooslusejärgnevus ehk koosluste järgnevus on koosluste vahetumine ja teisenemine ökosüsteemi arengus. Kliimaks-koosluste või ökosüsteemide arengurea suhteliselt püsiv lõppjärk. Toiduahel - näitab aine ja energia liikumist elusorganismide ja taimede vahel ökosüsteemis. Toiduvõrk - ühe ökosüsteemi omavahel ühendatud toiduahelate kogumik. Koosluse troofilised tasemed: autortoofid- organismid, kes on võimelised päikese- või keemilise sideme energiat kasutades moodustama anorgaanilistest ainetest orgaanilisi (kemo-ja fotoautotroofid). Fotoautotroofid - kasutades nähtava valguse lainepikkusi sünteesivad endale orgaanilist ainet (rohelised taimed, fotosünteesivad vetikad ja mõned protistid ).
Heterotroofid – ei saa sünteesida orgaanilist ainet ja peavad elutegevuseks kasutama juba valmis orgaanilisi ühendeid. (kõik loomad, kõik seened, enamus bakteritest, paljud protistid ja vähesed taimed).

Selgitage ja kujutage näitlikult (skeemi, joonise abil) „ Liebegi miinimumseadus“ ja „Tolerantsusreegel“.
“Liebegi miinimumseadus”- organismi eksisteerimist piirab kõige rohkem see ( abiootiline ) tegur, mis rahuldab liigi nõudlust kõige vähem. “ Liebigi tünn”, mille seinalauad on erineva pikkusega. Sellist anumat saab veega täita vaid kõige lühema laua ülemise servani. Teiste einalaudade pikkus ei ole sealjuures oluline. “Tolerantsusreegel”- liigi elutegevust piiravad liigi jaoks nii minimaalse kui maksimaalse võimaliku väärtusega tegurid ( nt liigne valgus või üleväetamine).

Kirjeldage erinevaid liikidedevahelisi biootilisi suhteid.
Sümbioos +/+ eri liiki isendite kasulik kooselu, parasitism +/- tavaliselt toitumisega seotud, kisklus +/- kisja ja saakloom , taimtoidulisus +/- herbivoor ja taim, kommensalism +/0 ühele osapoolele ei kasu ega kahju, konkurents -/- piiratud eluruumi või toidu pärast.

Autotroofsed ja heterotroofsed organismid. Fotosünteesi üldine valem.
Autotroofid - organismid, kes on võimelised päikese- või keemilise sideme energiat kasutades moodustama anorgaanilistest ainetest orgaanilisi (kemo-ja fotoautotroofid). Heterotroofid – ei saa sünteesida orgaanilist ainet ja peavad elutegevuseks kasutama juba valmis orgaanilisi ühendeid. (kõik loomad, kõik seened, enamus bakteritest, paljud protistid ja vähesed taimed). Fotosüntees: 6CO2(süsinikdioksiid)+ 6H2O (vesi) +valgus=C2H12O6(süsivesinikud(glükoos, fruktoos ja tärklis)+O2(Hapnik)

Kuidas on moodustatud ökoloogiline püramiid (millised organismid asuvad esimesel, teisel jne tasemel)? Kas troofiliste tasemete ülespoole liikudes biomassi ja energiakogused vähenevad või suurenevad?
Ökoloogiline püramiid – ökosüsteemi troofilise struktuuri kujutis; astmikpüramiid, mille astmed on troofilised tasemed. Esimesel tasemel on rohelised taimed ja viimasel loomtoiduline kiskja . Troofiliste tasemete ülespoole liikudes biomassi ja energiakogused vähenevad 10% eelneva taseme biomassist.

Millal ökosüsteemis on tagatud ökoloogiline tasakaal?
Ökoloogiline tasakaal ehk ökotasakaal -on ökosüsteemi püsiv seisund milles koosluste liigiline koostis ja ruumiline struktuur on rikastunud ning aine- ja energiabilanss on nullilähedased.

Nimetage ülemaailmse elurikkuse vähenemise neli peamist põhjust.
Elurikkuse vähenemise põhjused: elupaikade häsvimine või ümberkujundamine; võõrliikide pealetung; keskkonnareostus ja üleilmne kliimamuutus; otsene hävimine inimese poolt või üleekspluateerimine.

Millest on tingitud kliima soojenemine? Peamised kasvuhoonegaasid.
Fossiilsete kütuste põletamise tagajärjel loomulik aineringlus - nimelt süsiniku ringlus - meie maailmas on rikutud. Lisaks suur osa CO2-st tuleb metsade raiumisest ja rabade kuivendamisest.Teised olulised kasvuhoonegaasid: veeaur (H2O), metaan (CH4), CFC (kloroflorosüsivesinikud).

Millal (XX sajandil) ja miks hakkasid inimesed pöörama rohkem tähelepanu keskkonnaprobleemidele? Kuidas on sellega seotud raamatud „Hääletu kevad“ ja „Kasvu piirid“?
1950. aastatel - massiivne majanduskasv üle maailma → paljud keskkonnaprobleemid hakkasid kontrolli alt väljuma. Ilmnesid esimesed hädad seoses põllumajanduses kasutatud tõrjevahenditega (neist tuntuim DDT). Sellele pööras tähelepanu 1962. aastal Ühendriikides avaldatud raamat “Hääletu kevad” (“ Silent Spring” by R.Carson). 1972. aastal - ilmus Rooma Klubi raport “Kasvu piirid” („Limits to Growth “), mis hoiatas loodusressurside hävimise, keskkonna reostumise ning koos sellega globaalse tsivilisatsiooni paratamatu ja kiire taandarengu eest.

Mis on säästev areng? Millist kolm põhilist valdkonda see hõlmab?
Säästev areng - areng, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve. Peamiselt hõlmab see ühiskonda, keskkonda ja majandust.

Eesti keskkonnastrateegia eesmärgid. Kirjeldage vähemalt 3 põhjalikumalt.
Eesti säästva arengu riiklik strateegia “Säästev Eesti 21”. Mille eesmärgid: Eesti kultuuriruumi elujõulisus; heaolu kasv; sidus ühiskond; ökoloogiline tasakaal

Milles seisneb ühisvara tragöödia põhimõte? Tooge näited.
Ühisvara tragöödia - jagatud ressursi ammendumine olukorras, kus erinevad osapooled saavad seda kasutada sõltumatult (ja mitte ratsionaalselt), lähtuvalt enda isekatest huvidest, hoolimata sellest, et ühisressursi ammendumine on vastuolus grupi pikaajaliste huvidega. Nt tursa ülepüük Atlandi ookeani põhjaosas 1960-ndel; avaliku ranniku kasutamine; võimsa autoga sõitmine

Mis on suhteline ja absoluutne vaesus ? Miks ülemaailmset vaesust vaadeldakse säästva arengu piirina?
Suhtelise vaesuse indikaatorit: vaeseks peetakse seda, kes teenib oma riigi keskmisest sissetulekust kaks või enam korda vähem (Eestis alla 60%). Absoluutse vaesuse indikaatorit: vaene on see, kes ei saa endale osta minimaalset ostukorvi ega lubada baastenuseid, nagu eluruum, transport ja arstiabi.

Kyoto protokolli põhimõte. Miks sel protokollil ei õnnestunud oma kõiki eesmärke saavutada?
Kyoto protokolli eesmärgiks oli vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid arenenud tööstusriikides aastatel 2008-2012 võrreldes aastaga 1990 (nn baasaasta): Euroopa Liidus (sh ka Eestis): 8% võrra; USA: 7%; Jaapan, Kanada: 6 %; Venemaa, Ukraina, Soome: kasvuhoonegaaside saaste hulk ei tohi olla suurem kui oli seda 1990. a. Protokoll ei õnnestunud, kuna Protokoll ei hõlmanud arenguriike (nt Hiina, India)

Kirjeldage säästva arengu peamisi instrumente .
Seadusandlikud ( riigisisesed + rahvusvahelised); Majanduslikud vahendid ( keskkonnamaksud , toetused, subsiidiumid ); Teaduse, innovatsiooni areng, keskkonnateadlikkuse kasv; Keskkonnakorralduslikud vahendid (keskkonnapoliitika, keskkonnajuhtimissüsteemid); Survegrupid. Valitsusvälised keskkonnaorganisatsioonid ( Greenpeace , WWF, Eesti „Teeme ära“); Isiklik vastutustunne!

Ökoloogiline jalajälg. Miks Eesti inimese ökoloogiline jalajälg on võrreldes teiste Euroopa riikidega (nt. Inglismaa, Rootsi) tunduvalt suurem?
Ökoloogiline jalajälg - mõõdupuu, millega mõõdetakse kas inimese, ettevõtte, linna või riigi tegevuseks vajaliku loodusressursi kasutamist. Ökoloogiline jalajälg näitab, kui palju viljakat maad ning vett (gha/a) on vajalik tarbitavate ressurside pakkumiseks ja elanike tekitatud saaste absorbeerimiseks.

Ökoloogiline seljakott (mõiste ja näide).
Ökoloogiline seljakott - mõõdupuu, millega tähistatakse nähtamatut materjali kulu, mida kasutati mingi toote valmistamisel, selle kasutamisel ja ka hävitamisel (kg, t). Nt. Tekspüksid 1000 kg.

Mis on populatsiooni logistiline (S-kujuline) ja eksponentsiaalne (J-kujuline) kasvujoon? Mis on (süsteemi) kandevõime? Milles seisneb Malthuse katastroofi põhimõte? Miks Malthuse ennustus inimkonna kollapsi kohta, mis pidi juhtuma veel 19 sajandil, ei täitunud?
Populatsiooni kasvu iseloomustavad kaks kasvukõverat: eksponentsiaalne J-kujuline ja logistiline ehk S-kujuline. Keskkonnamahutavus (kandevõime) - keskkonnaressursside piir, millest allpool suudavad olemasolevad resurssid populatsiooni nõudlust rahuldada. Thomas Malthus -e põhimõte on, et põllumajanduslik toodang kasvab aritmeetiliselt, samas kui maakera elanikkond suureneb geomeetriliselt. Tema teooria kohaselt tähendab selline tõsiasi, et nälg ja hukatus on vältimatud. See aga pole veel nii ulatuslikult juhtunud, kuna on hakatud rohkem mõtlema sellele probleemile ja lahendusi ellu viima, nt võiks tuua rahvaarvu suurenemine.

Kirjeldage 4 demograafilise ülemineku etappi . Millist etappi läbib praegu Eesti? Põhjendage oma vastust.
I etapp: Traditsiooniline rahvastiku tüüp: populatsioon on suhteliselt stabiilne tänu kõrgele sündimuse kui ka suremuse tasemele. Rahva hulgas on võrdlemisi palju lapsi, vanu inimesi aga vähe, sest keskmine eluiga on madal. II etapp: Demograafiline plahvatus : suremus hakkab tasapisi langema tänu arstiteaduse arendamisele ja elutingimuste parandamisele. Sündimus aga jääb endiselt kõrge, sest seda endiselt mõjutavad sajandite vanused traditsioonid. Kõrge sündimuse ja madala suremuse tõttu loomulik iive suureneb pidevalt ja rahvaarv kasvas plahvatuslikult. III etapp Rahvastiku vananemine : pikapeale sündimus hakkab langema. Loomulik iive väheneb ja rahvaarvu kasv aeglustus tasapisi. Sellel etapil laste osatähtsus jääb väiksemaks, inimesed elavad vanaks ja vanurite osatähtsus tõuseb. IV etapp. Kaasaegne rahvastiku tüüp: populatsioon on jälle suhteliselt stabiilne tänu madalale sündimuse kui ka suremuse tasemele. Keskmine eluiga on kõrge ja vastavalt sellele rahva hulgas on suur eakate inimeste osakaal. Eesti on hetkel III etappis, kunameil on vananev rahvastik ja uusi sündimisi ei tule nii intensiivselt.

Miks just XX sajandil toimus maailma rahvaarvu kiire juurdekasv? Kolm indikaatorit, mis iseloomustavad demograafilist situatsiooni mingis riigis.
XX sajandil toimus kiire maailma rahvaarvu juurdekasv tänu ravimite kasutamisele arengumaadel. Lõppesid laps surmad . Kuna arengumaades elab täna üle 70% maailma rahvastikust siis tänu sellele ka maailma rahvaarv kasvas 20-35%. Selleks et ühiskond end uuendaks, peaks summaarne sündimuskordaja olema arenenud riigis 2,1 (Eestis, 2014 = 1,54). Imiksuremus Eesis (surmajuhtumeid tuhande elussündinute kohta) 2014 a = 2,7. Eestis aastal 2013: meeste oodatav eluiga = 72,2 naiste oodatav eluiga 81,3.

Mis on taastumatud ja taastuvad energiaallikad ? Näited. Peamised probleemid, mis on seotud fossiilkütuste kasutamisega.
Taastumatud energiaallikad (fossiilkütused) - ressurssid, mille kogus kasutamisel väheneb: kivisüsi, nafta , maagaas, põlevkivi, turvas + uraan (tuumakütus). Taastuvad energiaallikad - ressurssid, mida saab kasutada lakkamatult, või mis taastuvad inimeaga võrreldava perioodi jooksul (hüdroenergia, tuuleenergia , päikeseenergia, maasoojusenergia , biokütus). Fossiilkütused on kogunud päikeseenergiat väga pika aja kestel ja väga ammu (nt: turvas – 10 000 aastat; põlevkivi – 450 mln. aastat). Need energiaallikad ei ole ammendamatud ja üks kord saavad nad otsa. Keskkonna saastumine (suurem kasvuhoonegaaside heitkogus – kliima soojenemine, maastiku muutmine, taimestiku hävinemine, veerežiimi halvenemine, jääkide ja jäätmete teke, jne). Ebastabiilsus ; sõltuvus teistest riikidest (nafta puhul).

Millised on põlevkivi kasutamise peamised eelised ja puudused Eestis?
Põlevkivist elektrienergia tootmise plussid: riigi energeetilise varustuskindluse tagamine; vähene hinnasõltuvus maailmaturust. Põlevkivist elektrienergia tootmise miinused: suured keskkonnamõjud nii kaevandamisel kui kasutamisel; madal energiatihedus

Mis on naftatootmise tipp? Kas ülemaailmne naftatootmise tipp on juba saavutatud?
Peak oil (tuntud ka Hubbert's peak-ina) – on hetk, mil nafta tootmine saavutab suurima taseme, millest alates hakkab nafta tootmine tagasipöördumatult langema. Ülemaailmne naftatootmise tipp ei ole veel saavutatud.

Kirjeldage energiasaagise mõistet (EROEI). Millal muutub nafta puurimine energiaallikana mõttetuks?
Energiasaagis - näitab, kui palju energiat tuleb esmalt panustada, et mingist energiaallikast energiat tagasi kätte saada. Nafta puurimine on mõttetu: Nafta energiasaagis: 1:1 või vähem

Millistel energiaallikatel on tänapäeval suurimad energiasaagised? Milles seisneb põhimõtteline erinevus traditsiooniliste ja alternatiivsete energiaallikate EROEI- stes (kuidas nad muutuvad aja jooksul)?
Hüdroenergia, biokütus ja tuuleenergia, kivisüsi, maagaas, tuumaenergia

Hüdroenergeetika peamised eelised ja puudused.
Ei teki süsinikdioksiidi ega muid keskkonnakahjulikke aineid. Hüdroelektrijaamu püütakse ehitada väheasustatud piirkondadesse ja jõgedele, mille säng on kitsas ning sügav, langus aga võimalikult suur (nt. Gordon hüdroelektrijaam). Sellised jõed on maailmas peaaegu kõik juba kasutatud.

Kivisöe kasutamise peamised eelised ja puudused.
Odav kasutada tänu kõrgele energiasaagikusele. Ülemaailmsed reservid on väga suured, ja ülemaailmset kivisöe tippu ei ole veel aastakümneid oodata; Leidub riikides kus näiteks naftat ei ole; Lihtne ja töökindel tehnoloogia . - Toodab rohkem süsinikdioksiidi energiaühiku kohta kui mistahes teine fossiilkütus.

Tuumaenergeetika peamised eelised ja puudused.
Odav toota.; Inimesed saavad katkematu energia tagamist aastaringselt.; Tuumajaam on ohutu töökoht. ;Kiirgusfoon tuumajaamade ümber on nullilähedane ja ei põhjusta vähki haigestumist.; Kütusevarud asuvad poliitiliselt stabiilsetes riikides. - Kohaliku elanikkonna vastuseis, kuna tegemist on ohtliku energiatootmisega nt. Fukushima või Tšernobõli tuumakatastroof

Milline valdkond on suurim veetarbija maailmas? Aga Eestis?
Põllumajandus on suurim veetarbija maailmas. Eestis aga läheb olme ja tööstuse peale peamiselt.

Kirjeldage võimalikke põhjuseid, miks maailma mõnedes piirkondades tänapäeval tekib veepuudus .
Vaatamata sellele, et ligikaudu 71% Maa pinnast on kaetud veega, on vähem kui 1% sellest kõlblik joogiveeks, toiduvalmistamiseks, pesemiseks või põllukultuuride kasvatamiseks. Kui aga inimesed kasutavad kohalikud veevarud liiga ohtralt võivad veevarud ammenduda

Miks on oodata, et rahvastiku kasvu juures 1% põllumajanduse tootlikus peab suurenema iga-aastaselt umbes 1,5 % võrra?
Asi on selles, et kui inimesed saavad rikkamaks , siis nad hakkavad tarbima vähem teravilja otse, kuid rohkem teravilja kaudselt,seda topelt teravilja kasutatakse hiljem tarbitavate loomade toitmiseks.

Toidupuuduse problem XX sajandil ja tulevikus: millega on tingitud, kuidas lahendada?
1.Saagikuse suurendamine, 2. Alternatiivne toit, 3. GMO,

Millised on saagikuse suurendamise piirangud?
Maa, Vesi, Tehniline piirang: saagikuse ei saa suurendada lõpmatuseni!

Mis on GMO? Milleks neid luuakse ? Kas Eestis GMO kasvatamine on lubatud?
Geneetiliselt muundatud organism ehk GMO on elusolend (bakter, taim või loom), kelle pärilikkuse ainet (DNA-d) on geenitehnoloogilisi võtteid kasutades kunstlikult (laboris) muudetud. Geneetilist muundamist tehakse reeglina teaduslikel või majanduslikel eesmärkidel ja selle erinevus juhuslikust, loomulikust mutatsioonist seisneb selles, et sihikindlalt modifitseeritakse organismi üht (või paar) geeni. Eestis muudetud geenidega toitu tohib kasvatada, alles pärast vastava loa saamist, keegi pole ühtegi sellist luba Eestis veel taotlenud.

Millised on peamised argumendid GMO poolt ja vastu? Ettevaatusprinsiibi põhimõte.
Vastu: Keskkond; Bioloogilise mitmekesisuse hävinemine; Geneetiline saastumine; Inimese tervis: vähk, allergia?? ; Eetilised kahtlused: piimalehm, mis suudab toota inimese emapiimaga edentset piima?? Poolt: Saab parandada toidu kvaliteeti ning anda sellele juurde uusi häid omadusi.; Geenitehnoloogiline põllumajandus on kõige mahedam.; Kolmanda Maailma näljahäda vastu võitlemine. GMO- ga saaks pakkuda piisavalt kiiresti uusi sorte, mis oleksid paremini kui senised võimelised taluma sealseid patogeene ning kliimast tingitud stressi.; Edasine põllumajanduse areng on võimatu ilma geenitehnoloogiata! Ettevaatusprinsiip - on põhimõte, mille kohaselt tuleb keskkonnaga seotud riski vältida isegi siis, kui ei ole selge, kas tegevusega kaasneb keskkonnamõju ning milline on mõju arvatav ulatus ja iseloom (Rio konverents , 1992. a).

Kuidas on omavahel seotud mõisted „toidukilomeetrid“ ja „heuristiline lähenemine“?
Toidukilomeetrid - kilomeetrid, mida vedajad läbivad toidu sihtkohta ( poodidesse jm) viimisel ja tarbijad toidu muretsemisel (koju). Reeglina arvatakse, et mida lühem on toidukilomeetrid, seda parem (vähem ressursse, nimelt kütust, on kulutatud). Heuristika - valdkond, mis käsitleb loova mõtlemise eripära. Valides , mis on keskkonna seisukohast „ halvem “ ja mis „parem“, kasutavad tavainimesed tihti just heuristilist lähenemist, mis võib osutuda ekslikuks.

Keskkonnamärgiste tüübid (I, II ja III).
I tüüp – Ökomärgised; II tüüp - Isedeklareeritavad märgised; III tüüp: Keskkonnateatised

Kirjeldage Kuznets ’i kõverat. Milliste keskkonnanäitajate suhtes see kehtib, milliste suhtes aga mitte?
Kuznets kõver on alles teooria, mis paljudes küsimustes tugineb tehnoloogia arengule ja inimeste keskkonnateadlikkusele. Inimesed saavad rikkamaks-> koormus loodusele kasvab -> pärast teatud tippu möödumist hakkab see koormus langema. Kuznetsi kõver ei kehti kõikide keskkonnanäitajate suhtes (näiteks kalorite tarbimine). Ei kehti näiteks süsinikdioksiidi puhul! Ei kehti ka näiteks terase tootmise puhul!

Mis võib põhjustada drastilist ülemaailmset langust põllumajandustoodangus?
GMO halb kasutus.

CO2 kinnipüüdmine ja ladustamine (CCS). Kirjeldage selle protsessi peamisi etappe .
Tehnoloogia idee: CO2 püütakse kinni elektrijaamas , mis toodab kivisütt või maagaasi põletades CO2. Seejärel transporditakse CO2 torujuhtmega kohtadesse, kus seda saab ladustada – kivi poorides maa all. 1. CO2 kinnipüüdmine Elektrigenereerimisjaamas on raske eraldada CO2 teistest gaasidest. Sellepärast CO2 püütakse kinni enne põletamist: fossiilkütuseid põletatakse esmalt mittetäielikult, et moodustuksid ainult vesiniku- ja CO2 - gaas . 2. CO2 olek. Gaasilises olekus võtab CO2 palju ruumi (väikse tihedusega). Seepärast viiakse CO2 nn ülikriitilisse olekusse (suure rõhu all ja kõrgel temperatuuril). 3. CO2 ladustamine ja ohutus. CO2 peab ladustama range kontrolli all, CO2 ei tohi välja lekkida. Selleks on vaja teha kõikvõimalikke mõõtmisi maakihti kohta ja tagada, et kattekivimis ei ole mõrasid, muidu võib CO2 kaduda. Kui CO2 on maa alla pumbatud, siis kihis võib ta väga aeglaselt reageerida kivimiga. Sel juhul ta mineraliseerub: CO2 moodustab ühendeid teiste molekulidega, mille tulemusena muutub CO2 tahkeks .
PS: Küsimuste sõnastus võib arvestusel erineda!

.DOC Laadi alla originaalfail 9 lk · .doc · 19 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2017-09-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti

19 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

wirx911 Õppematerjali autor

Keskkonnakaitse kordamisküsimused eksamiks

TTÜ Keskkonnakaitse Marija Klõga ökosüsteemiteenused ökoloogiline tegur Populatsioon ja kooslus Ökoamplituud ja optimaalala Eurütoopsed ja stenotoopsed organismid Ökonišš Suktsessioon ja kliimaks Toiduahel Toiduvõrk Koosluse troofilised tasemed

Sarnased õppematerjalid

docx

Keskkonnakaitse ja säästev areng eksami kordamisküsimused

(töötavate hüdrogeneraatorite koguvõimsus ca 1400 kW; hinnatud tehniliselt rakendatav hüdroenergia varu koos Narva HEJ-ga 90 MW). Kivisöe kasutamise peamised eelised ja puudused. Ohku ja vett saastavad tehased, saastev kaevandamine, taastumatu. Suur energiasaagis, veel jatkub, kaua arendatud. Tuumaenergeetika peamised eelised ja puudused. Odav toota, tohus energiaallikas. Onnetused, kulub palju jahutusvett, kuhu jaatmeid matta? Mis on keskkonnakaitse? on ühiskonna, organisatsioonide ja üksikisikute tegevus, mille abil kaitstakse nii inimese vahetut elukeskkonda kui ka loodust tervikuna inimtegevuse negatiivsete mõjude eest elujõulise keskkonna säilitamiseks. Keskkonnakaitse olulisteks valdkondadeks on õhu-, vee-, mulla-, puhta joogivee kaitse, jäätmetega tegelemine jne. Keskkonnakaitse eesmärgid, ülesanded ja meetmed? Biosfääri säilitamine (maastike ja elustiku mitmekesisuse säilitamine).

Keskkonnakaitse ja säästev areng

docx

Ökoloogia - ja keskkonnakaitsetehnoloogi a 1. kontrolltöö

Juhtimist võib teostada: · Globaalsel tasemel · Regionaalsel tasemel · Munitsipaalsel tasemel · Ettevõtte või ärifirma tasemel · Individuaalse kodumajanduse tasemel Keskkonna juhtimise põhiline eesmärk - minimiseerida mõju väliskeskkonnale, säästev looduskasutus, säästva arengu ülalhoidmine. Keskkonnajuhtimise põhivahendid: · Indikaatorite väljavalimine · Seire (monitooring) ning mõõtmine · Keskkonnamõju hindamine · Keskkonnakaitse strateegia ettevõtetes ning organisatsioonides · Roheline toodang · Kaupade ja teenuste ökodisain · Ökoloogilised märgised · Elutsükli hindamine · Keskkonna juhtimissüsteemide väljatöötamine ja rakendamine Keskkonna juhtimise tähtsam osa on vastava seadusandlusbaasi olemasolu. Püstitatud eesmärke võib saavutada: · Vastavate seaduste rakendamisega · Majanduslike meetoditega: · Maksud ja lõivud (ressursside- ning saastemaksud)

Ökoloogia ja keskkonnatehnoloogia

doc

Mõisted 1

Ökoloogia kontrolltöö küsimused 1.osa Abiootilised faktorid organisme ümbritsevast anorgaanilisest (eluta) maailmast tulenevad ökoloogilised tegurid. Adaptatsioon organismide või nende osade ehituse või talitluse kujunemine selliseks, st see tagab paremini isendi või liigi säilimise ja populatsiooni arvukuse suurenemise. Aeroobne hingamine hapniku juurdepääsul toimuv hingamisprotsess, kui ainete muundumisel laguneb ainult osa süsihappegaasi ja veeni, osa vaheprodukte kasutatakse lähteainetaks mitmesugustes sünteesiprotsessid. Akuutne toksilisus ägeda mürgituse puhul on tavaliselt tegu ainete suurte doosidega, mis põhjustavad lühikese aja (maksimaalselt 24-48 tunni) jooksul muutusi organismi elutegevuses, talitlushäireid või surma. Autotroofne organism (isetoituv), mis valgusenergia abil valmistab anorgaanilistest ühenditest (süsihappegaasist, veest ja mineraalsooladest) endale orgaanilisi toitaineid, eeskätt süsivesikuid (suhkrut ja tärklist),

Ökoloogia ja keskkonnatehnoloogia

docx

Ökoloogia ja keskkonnakaitse tehnoloogia 1 KT

arengu ülalhoidmine. Eestis tegeleb keskkonnaprobleemidega põhiliselt keskkonnaministeerium. Keskkonnaministeeriumi alluvuses töötavad ka: Keskkonnaamet, Kiirguskeskus, Keskkonnateabe keskus OÜ, Keskkonnauuringute keskus, Metsaamet, Maaamet, Keskkonnainspektsioon, Keskkonnafond jt. Keskkonnajuhtimise põhivahendid: Indikaatorite väljavalimine, seire (monitooring) ning mõõtmine, keskkonnamõju hindamine Keskkonnakaitse strateegia ettevõtetes ning organisatsioonides «Roheline» toodang , kaupade ja teenuste ökodisain, ökoloogilised märgised, elutsükli hindamine, keskkonnajuhtimissüsteemide väljatöötamine ja rakendamine. Keskkonnajuhtimise tähtsam osa on vastava seadusandlusbaasi olemasolu. Püstitatud eesmärke võib saavutada: Vastavate seaduste rakendamisega kui ka majanduslike meetoditega: Maksud ja lõivud (ressursside- ning saastemaksud), maksusoodustused, rahalised toetused ehk subsiidiumid

Ökoloogia

docx

Keskkonnakaitse ja säästev areng - konspekt kordamiseks

EV Põhiseadus Säästva arengu seadus Säästva arengu seaduse täiendamiseja muutmise seadus Eesti keskkonnakaitsestrateegia aastani 2030 Jne... nt veeseadus, maapõueseadus, metsaseadus jne.. Keskkonnavastutuse seadus 2007 SA printsiipe Keskkonna käsitlemine riigi elanike ühise rikkuse ja hoolena EV põhiseaduse järgi on igaüks kohustatud säästma elu- ja looduskeskkonda ning hoiduma sellele kahju tekitamast Keskkonnakaitse peab olema kõrgemal parteipoliitilistest huvidest ja momendi majandusprobleemidest Keskkonnakaitse ja loodusvarade säästliku kasutamise tagamiseks tuleb taotleda elanikkonna kõikide sotsiaalsete kihtide konsensust Säästva arengu printsiipe arvestatakse strateegilise planeerimise igal tasandil ja valdkonnas. Majanduse arengu mõjutamine keskkonda säästvas suunas Keskkonnakahjustuste ennetamine ja vältimine Ettevaatlikkus otsuste tegemisel

Keskkonnakaitse ja säästev areng

doc

Ökoloogia ja keskkonnakaitse tehnoloogia KT1

1. Mis on.....? (ühe lausega) 1. Abiootilised faktorid on on eluta keskkonna füüsikalis-keemilised ja mehaanilised mõjud organismile. (Nt: temperatuur sademed) 2. Adaptatsioon on organismi kohanemine keskkonnaga 3. Aeroobne hingamine on hingamise ehk "biooksüdatiooni käigus energia vabanemise" vorm, mis nõuab hapnikku 4. Akuutne toksilisus on äge mürgilisus, mis võib põhjustada lühiajalisi muutusi organismi elutegevuses või talitluses 5. Autotroofne organism (isetoituv) valgusenergia abil valmistab anorgaanilistest ühenditest (süsihappegaas, vesi, soolad) endale orgaanilisi toitaineid (süsivesikud) 6. Biogeotsönoos on looduslik kompleks, millesse kuuluvad elukooslus ja seda ümbritsev eluta väliskeskkond 7. Biootiline kooslus - liikidevahelised seosed ning suhted, mis tekivad eri liiki isendite ühise asustusala tõttu ja nende liikide vaheliste kindlate toitumissuhete kehtestamisega 8. Bioloogiline liik liik on väikseim

Ökoloogia ja keskkonnatehnoloogia

rtf

Ökoloogia kordamine

ÖKOLOOGIA 1. Ökoloogia mõiste ja liigitamine. Ökoloogia on teadus organismide omavahelistest suhetest ning nende suhetest eluta keskkonnaga. Ökoloogiat tuleks eristada selle alaharudest, loodus- ja keskkonnakaitsest. LIIGITUS: Ökoloogia tegeleb kolme tasemega: 1) Üksikute indiviididega või organismidega autökoloogia; 2) Populatsioonidega (kogum ühe liigi isendeid) demökoloogia; 3) Kooslustega (kogum eri liikide populatsioone) sünökoloogia. 2. Ökoloogias kasutatavad uurimismeetodid · Eksperiment ehk katse - Eksperimendi kui praktilise tegevuse kavandamise aluseks on teoreetilised arusaamad; eksperimendi tulemused kas kinnitavad või kummutavad need. · Vaatlus jälgimine, on paljude uurimismeetodite aluseks. · Monitooring ehk seire plaanipärane ja pidev keskkonna seisundi uurimine selleks loodud monit

Bioloogia

doc

Sissejuhatus keskkonda

mõttes kui ka kitsamalt, näiteks koduaias või metsas. Ökoloogia on keskkonnakaitse tugiseaduseks. Ökoloogia on õpetus vastasikustest mõjudest. Ökoloogiat on mõjutanud: loodusõpetus, rahvastiku uurimused, põllumajandus, kalandus, meditsiin. Ökoloogia tegeleb 5 organisatsiooni tasemel: organism, populatsioon, elukooslus, ökosüsteem, ökosfäär. - Keskkonnaõpetus tegeleb vee, õhu, maaga ning nedne vaheliste seostega, kuid ka elusorganismide vaheliste seostega. Keskkonnakaitse Meetmete kogum elusorganismide ja nende elukeskkonna säilitamiseks, kaitseks ja talitluse tagamiseks. 2.Biootilised ja abiootilised keskkonnategurid, näited. Abiootilised tegurid Oleluskeskkond (õhk, vesi muld), kliima (soojus- ja valguskiirgus, sademed). Biootiliste tegurid Avalduva teiste organismide mõjus. Biootilised suhted, suhted organismide vahel 3.Organiseerituse tasemed: biosfäär, bioom, kooslus, populatsioon. Biosfäär Kõige suurel ökoloogiline süsteem

Keskkond

Rohkem sarnaseid