üksikisendist ökosüsteemideni Keskkonnaökoloogia Uurib saastumise ja muude inimtegevusest tulenevate stressipõhjustajate mõju Inimtegevuse otsest ja kaudsest mõju Uurib erinevate liikide reakstiooni keskkonna muutustele Populatsioon - rühm sama liigi isendeid, kes elavad samal ajal samas kohas Kooslus - mingi piirkonna kõik elavad organismid Ökosüsteem - Kooslus ja sellega seotud keskkonna vastastikku seotud tervik Ökosfäär - kõik ökosüsteemid kokku, globaalne mõiste Organisatsioonitasemete põhjal: Autökoloogia - isendite tasand, organism Demökoloogia - populatsiooni tasand Sünökoloogia - koosluse tasand ja keskkonnasuhted Tasemed on omavahel seotud Kui ühel tasandil midagi juhtub, mõjutab see ka kõiki teisi tasemeid. Elus ja elutu on omavahel seotud Moodustatake süsteem Ökoloogia uurib süsteeme, mis asuvad organismi tasemest kõrgemal.
Lahustumatute võõriste (ujuprahi, liiva, heljuvaine) eemaldamine reoveest füüsikaliste võtetega (kurnamine, sõelumine, setitamine). Tähtsamad seadmed on võred, sõelad, filtrid. Füüsikalis-Keemiline (II ja III) Lahustunud ained (fosfor) seotakse keemiliste reaktsioonidega mittelahustuvaks sademeks, mis settib veest välja. Bioloogiline (II ja III) Orgaaniline aine eemaldatakse reoveest mikroorganismide abil. Mikroorganismid kasutavad lahustunud orgaanilised ained oma elutegevuses ning biomass seob kolloidse heljuvaine. Orgaaniline aine laguneb süsihappegaasiks ja veeks. Linnades ja suuremates asulates toimub reovee kogumine ja töötlemine tsentraliseeritult Tekkinud reovesi juhitakse kanalisatsioonitorustike, suurte tunnelkollektorite ja reovee ülepumpamisjaamade abil reoveepuhastisse, kus füüsikaliste, bioloogiliste ja keemiliste puhastusprotsesside käigus tagatakse loodusesse juhitavale heitveele ettenähtud kvaliteet.
Lahustumatute võõriste (ujuprahi, liiva, heljuvaine) eemaldamine reoveest füüsikaliste võtetega (kurnamine, sõelumine, setitamine). Tähtsamad seadmed on võred, sõelad, filtrid. Füüsikalis-Keemiline (II ja III) Lahustunud ained (fosfor) seotakse keemiliste reaktsioonidega mittelahustuvaks sademeks, mis settib veest välja. Bioloogiline (II ja III) Orgaaniline aine eemaldatakse reoveest mikroorganismide abil. Mikroorganismid kasutavad lahustunud orgaanilised ained oma elutegevuses ning biomass seob kolloidse heljuvaine. Orgaaniline aine laguneb süsihappegaasiks ja veeks. Linnades ja suuremates asulates toimub reovee kogumine ja töötlemine tsentraliseeritult Tekkinud reovesi juhitakse kanalisatsioonitorustike, suurte tunnelkollektorite ja reovee ülepumpamisjaamade abil reoveepuhastisse, kus füüsikaliste, bioloogiliste ja keemiliste puhastusprotsesside käigus tagatakse loodusesse juhitavale heitveele ettenähtud kvaliteet.
suhet. Vaadeldes ökosüsteemi kui tervikut, selle osade vahelisi seoseid ning nende toimimist, keskendub ökoloogia aineringete, organismide vaheliste suhete ja organismide keskkonna uurimisele. 2. Ökoloogia jagunemine organisatsiooni tasemete põhjal - Autökoloogia isendite tasand (organism) ;Demökoloogia populatsiooni tasand ;Sünökoloogia koosluse tasand ja keskkonna suhteid, ökosüsteemid. Kõik tasemed on oma vahel seotud aineringete ja energiaga. 3. Mida uurib autökoloogia - organismiökoloogia, liigi (seda esindavate isendite) ja keskkonnategurite suhteid uuriv ökoloogia haru. A-t jaotatakse uuritavate keskkonnategurite või organismirühmade ja nende elutalitluse järgi (näit. lindude autökoloogias eristatakse pesitsus- ja toitumisökoloogiat). 4. Mida uurib sünökoloogia - populatsioonide suhteid ning koosluste ja
17. Kirjeldage säästva arengu peamisi instrumente. Seadusandlikud (riigisisesed + rahvusvahelised); Majanduslikud vahendid (keskkonnamaksud, toetused, subsiidiumid); Teaduse, innovatsiooni areng, keskkonnateadlikkuse kasv; Keskkonnakorralduslikud vahendid (keskkonnapoliitika, keskkonnajuhtimissüsteemid); Survegrupid. Valitsusvälised keskkonnaorganisatsioonid (Greenpeace, WWF, Eesti ,,Teeme ära"); Isiklik vastutustunne! 18. Ökoloogiline jalajälg. Miks Eesti inimese ökoloogiline jalajälg on võrreldes teiste Euroopa riikidega (nt. Inglismaa, Rootsi) tunduvalt suurem? Ökoloogiline jalajälg - mõõdupuu, millega mõõdetakse kas inimese, ettevõtte, linna või riigi tegevuseks vajaliku loodusressursi kasutamist. Ökoloogiline jalajälg näitab, kui palju viljakat maad ning vett (gha/a) on vajalik tarbitavate ressurside pakkumiseks ja elanike tekitatud saaste absorbeerimiseks. 19
· Põllumajandus, · Kalandus, · Meditsiin. Populatsioon rühm üht liiki isendeid, kes elavad koos samal ajal samas paigas. Kooslus mingi piirkonna kõigi elusolendite populatsioonidest moodustuv kogum. Ökosüsteem koosluse ja sellega seotud keskkonna vastastikku seotud tervik, mis hõlmab teatud piirkonna kõikide elusolendite populatsioonid ja lisaks nende füüsikalise ja keemilise keskkonna. Ökosfäär globaalne mmõiste, maakera kõik ökosüsteemid kokku. · Autökoloogia isendite tasand, · Demökoloogia populatsiooni tasand, · Sünökoloogia koosluse tasand. Liigi arvukust ja levikut mõjutavad asjaolud: · Liigi levimisvõime, · Liigi käitumine, · Abiootilised tingimused, · Biootilised tingimused, · Antropoloogsed tingimused. Abiootilised tingimused: 1. Füüsikalised:
Ökoloogia uurib esimest viit Populatsioon (asurkond) rühm üht liiki isendeid, kes elevad koos samal ajal samas paigas. Kooslus mingi piirkonna kõigi elusolendite populatsioonidest moodustuv kogum Ökosüsteem koosluse ja sellega seotud keskkonna vastastikku seotud tervik, mis hõlmab teatud piirkonna kõikide elusorganismide populatsioonid ja lisaks nende füüsikalise ja keemilise keskkonna. Ökosfäär globaalne mõiste, maakera kõik ökosüsteemid kokku. Ökoloogia jagunemine organisatsioonitasemete põhjal: · autökoloogia organismide tasand · demökoloogia populatsiooni tasand · sünökoloogia koosluse tasand Asjaolud, mis võivad mõjutada teatud liigi levikut ja arvukust uuritaval alal: 1. Liigi levimisvõime 2. Liigi käitumine 3. Biootilised (eluskeskkonna) tingimused 4. Abiootilised (elutu keskkonna) tingimused 5. Inimene võib mõjutada nii elus- kui ka eluta keskkonda.
Lahustumatute võõriste (ujuprahi, liiva, heljuvaine) eemaldamine reoveest füüsikaliste võtetega (kurnamine, sõelumine, setitamine). Tähtsamad seadmed on võred, sõelad, filtrid. Füüsikalis-Keemiline (II ja III) Lahustunud ained (fosfor) seotakse keemiliste reaktsioonidega mittelahustuvaks sademeks, mis settib veest välja. Bioloogiline (II ja III) Orgaaniline aine eemaldatakse reoveest mikroorganismide abil. Mikroorganismid kasutavad lahustunud orgaanilised ained oma elutegevuses ning biomass seob kolloidse heljuvaine. Orgaaniline aine laguneb süsihappegaasiks ja veeks. Ökotehnoloogia- Kasutavad ära ökosüsteemi isereguleerimist. Nt märgalahuastid reovee puhastamiseks, öko ehitusmaterjalid, ökoarhitektuur et vähendad energiakulu jne. Looduslähedased puhastusmeetodid: Biotiigid – looduses avatud tiigid. Vajalik hapnik saadakse otse õhust ja tiigis arenevate vetikate fotosünteesi tulemusena. Tiigis esineb mikroorganismide ja vetikate sümbioos.
1. Ökoloogia definitsioon 1866 Ernst Haeckel (Saksa zooloog) esitas esimese definitsiooni. Selle kohaselt uurib ökoloogia organismide suhteid elusa ja eluta keskkonnaga. 2. Ökoloogia jagunemine organisatsioonitasemete põhjal Ökoloogia jaguneb autökoloogiaks, demökoloogiaks ja sünökoloogiaks. 3. Mida uurib autökoloogia? Autökoloogia isendite tasand (organism) 4. Mida uurib sünökoloogia? Sünökoloogia koosluse tasand ja keskkonna suhteid, ökosüsteemid 5. Mida uurib demökoloogia? Demökoloogia populatsiooni tasand 6. Liigi levikust ja arvukust mõjutavad asjaolud Charles J. Krebs Liigi levimisvõime (liik puudub saartel) Liigi käitumine (üks ja sama liik mingis linnakeskkonnas puudub, teisel muutunud püsivaks linnaliigiks) Biootilised (eluskeskkonna) tingimused Abiootilised (elutu keskkonna) tingimused Antropogeensed (inimene võib mõjutada nii elus- kui elutut keskkonda) 7
Reostus on piiriületav. Edasise reostuse vältimiseks on vastu võetud HELCOM, EL asulate reovee direktiiv. Merevett reostavad lämmastik ja fosfor; olme- ja tööstusreoveed; õlireostus; toksilised ained; dioksiinid; naftasaaduste transiitvedu; fenoolne reostus põlevkivikaevandamise piirkonnas. - Jäätmed, jäätmekäitlus, ohtlikud jäätmed Pinnasereostusest ja jäätmetest on peamiseks probleemiks prügilad, ohtlikud jäätmed, kaevandusjäätmed, nafta ja raketikütuse jäägid, taimekaitsevahendite jäägid ja mürkkemikaalid. - Elustiku ja maastike mitmekesisuse, liigilise mitmekesisuse vähenemine, rohelised koridorid- ökovõrgustikud Probleemiks eksootilised liigid, geneetiliselt muundatud liigid. Vajalik on märgalade kaitse, kuna need on elustiku mitmekesisuse jaoks suure tähtsusega. - Tehiskeskkonna ebapiisav vastavus säästva arengu ja tervisekaitse põhimõtetele
Taastuvate loodusvarade säästlik kasutamine Rakendada maksimaalselt taaskasutust ja ümbertöötlemist Pikendada toodete elutsüklit (kestvust) Lõpetada ohtlike ainete kasutamine Säästva arengu konseptsioone Materjalivoogude s.o. analüüs tonnides kõikide majandusse haaratud materjalide hulk Ökoloogilise jalakälje loodusele avaldatava koormuse suhe maapinnaühikusse, mis on vajalik antud koormuse, ressursside ja heitmete taastootmiseks antud tarbimise tasemel. Kui jalajälg < olemasolevast pinnast = säästlikkus Keskkonnaruum käsitletakse vaid põhilisi loodusressursse ja looduse taluvust. Kehtestatakse ressurssidele säästva kasutamise piirid ja mõõdetakse piirini jõudmise aega. Põhimõtted: Keskkonnaruum on piiratud Võrdsusprintsiip igal inimesel on võrdne õigus (kuid mitte kohustus) kasutada sama suurt hulka keskkonnaruumi Säästev ühiskond Tõsta radikaalselt ressursikasutuse efektiivsust
sadestamine,setitamine, koagulatsioon, hapendamis-taandamine, desinfitseerimine, PH-reg., bioloogiline-Mikroorganismid muudavad reovees lahustunud ja peenkolloidsed orgaanilised ained suspensiooniks, mida on võimalik kas setitada või flotatsiooni käigus eraldada. Aluseks mikroorganismide võime lagundada ja kasutada toitainena ära vees sisalduv orgaaniline aine. Mikroorganismideks bakterid ja algloomad. Protsessis olev biomass on bakterite ja algloomade segapopulatsioon, mille koostis on vahelduv olenevalt reovee omadustest ja viibeajast Vastavalt vaba molekulaarse hapniku olemasolule jagatakse bioloogilised protsessid aeroobsed(õhk) ja anaeroobsed Looduslähedased puhastusmeetodid (filtratsiooniväljakud, märgalad jne.) Reovee juhtimine pinnasesse imbväljakud, niisutusväljakud, pinnasfiltrid,. Eesti veeressursid, nende kvaliteet ja
kahjurite ja umbrohtude mürgiresitentsus, tööstusmelanism (tumedate värvidega isendid) Inimmõju ökosüsteemile. ümberkorraldused lõppevad tavaliselt siiski halvasti. Vastupidine näide kultuurliigid- inimesed aitavad nende liikide olelus ja levikuala võimalustele kaasa.+ biomanipulatsioon-veekogudes toiduahelate korrastamine, eutrofeerumise vastu Eesti keskkonnakaitse ja majanduse päevaprobleemid.- Olukord Eestis _ "ökoloogiline jalajälg masendavalt suur " _ maailma keskmine tase ületatud kolmekordselt _ 14. jätkusuutmatum riik maailmas _ peamiseks põhjus: põlevkivi kasutamine 1.)Mets 48%, 2.)Sood turvast ladestavad ökosüsteemid 23%, 3.)Järved magevee ökosüsteemid koos jõgedega 6%. 4.)Läänemeri Eestis on taimekoosluste osas kõige liigirikkamad puisniidud, kõige liigivaesemad aga liivikud. Enamasti on koosluste piirialad liigirikkamad kui koosluste siseosad. Energiatootmine ja keskkonnakaitse
umbrohtude mürgiresitentsus, tööstusmelanism (tumedate värvidega isendid) Inimmõju ökosüsteemile. ümberkorraldused lõppevad tavaliselt siiski halvasti. Vastupidine näide kultuurliigid- inimesed aitavad nende liikide olelus ja levikuala võimalustele kaasa.+ biomanipulatsioon-veekogudes toiduahelate korrastamine, eutrofeerumise vastu Eesti keskkonnakaitse ja majanduse päevaprobleemid.- Olukord Eestis _ "ökoloogiline jalajälg masendavalt suur " _ maailma keskmine tase ületatud kolmekordselt _ 14. jätkusuutmatum riik maailmas _ peamiseks põhjus: põlevkivi kasutamine 1.)Mets 48%, 2.)Sood turvast ladestavad ökosüsteemid 23%, 3.)Järved magevee ökosüsteemid koos jõgedega 6%. 4.)Läänemeri Eestis on taimekoosluste osas kõige liigirikkamad puisniidud, kõige liigivaesemad aga liivikud. Enamasti on koosluste piirialad liigirikkamad kui koosluste siseosad. Energiatootmine ja keskkonnakaitse
Need on selleks, et likvideerida nälg ja vaesus, saavutada üleilmne alghariduse kättesaadavus, edendada sugupoolte võrdõiguslikkust ja naiste eneseteostusvõimalusi, vähendada laste suremust, parandada emade tervislikku seisundit, võidelda HIV, AIDS, malaaria jt. haigustega, tagada loodussäästlikum keskkond ning luua üleilmne partnerlusvõrk arengu edendamiseks. 3.Ebavõrdsus, arengu indikaatorid ja nende suhtelisus (SKP/SKT, Gini indeks, Inimarengu indeks, Ökoloogiline jalajälg jt) Riikidevaheliste erinevuste kõrval samavõrd oluline teema ebavõrdsus riikide sees. Tuntuim majandusliku ebavõrdsuse mõõtmise vahend on Gini indeks, mis ulatub 0-st (täielik võrdsus) 100-ni (täielik ebavõrdsus, st üks inimene saab kogu tulu, teised mitte midagi). Suurimad lõhed inimeste sissetulekutes on Namiibias (74,3), väga suur ebavõrdsus valitseb ka Komooridel (64,3), Botswanas (61), Haitil (59,5), Angolas (58,6) ja Kolumbias (58,5)
Konsumendid on *Ökoloogilise jalakälje loodusele avaldatava kas taim-, loomtoidulised või lagundajad ehk koormuse suhe maapinnaühikusse, mis on vajalik destruendid. Destruendid on bakterid, seened ja antud koormuse, ressursside ja heitmete vihmaussid. Seega lagundajad lagundavad surnud org. taastootmiseks antud tarbimise tasemel. Kui aine taas lihtsamateks min. aineteks, mida võib jalajälg < olemasolevast pinnast = säästlikkus taaskasutada produts. protsessis. *Keskkonnaruum käsitl vaid põhilisi loodusressursse ja looduse taluvust. Kehtest KESKKONNATEGURID ressurssidele säästva kasut piirid ja mõõdet piirini 1.abiootilised(elutud) 1)Füüsikalised *-valgus *- jõudm aega. Keskkonnaruum on piiratud temperatuur *-rõhk *-sademed *-kliima 2)Edaafilised *-
Keskkonnapoliitika peamised probleemid . Globaalsed probleemid - Kliimamuutused, osoonikihi hõrenemine, bioloogilise mitmekesisuse vähenemine, energiakriis, rahvastiku juurdekasv . Regionaalsed probleemid - Happevihmad, õhusaaste, tuumajäätmed, kõrbestumine ja erosioon, rahvastiku juurdekasv, jäätmed, veepuudus ja reostumine. Kohalikud probleemid - Õhusaaste, jäätmed, veesaaste, kõrbestumine ja erosioon, veepuudus ja reostumine. Maailma rahvastik - suurem surve loodusressurssidele, US Census Bureau hinnang juuli 2010 6,85 miljardit, Maa taluvusvõime? Lahendused: Riigi tasand: nt Hiina ühe lapse poliitika 1979, Rahvusvaheline tasand: ennetus, (naiste) ligipääs haridusele, suremuse vähendamine. Osoonikihi hõrenemine - Osoonikiht 10-50 km kõrgusel maapinnast, UV kiirguse takistamine, Stabiilne kiht, v.a. reaktsioonid freoonidega , Muutused on aeglased!
Majanduslikud tulud: alanevad juhtimis- ja tootmiskulud hoitakse kokku energiat, vett, auru vähenevad maksed ja trahvid keskkonna saastamise eest vähenevad kapitaalmahutused tulevikus Täiendavad tulud: paraneb konkurentsivõime suurenevad võimalused Lääne investeeringuteks paraneb avalikkuse suhtumine 2) Mis on ökoloogiline jalajälg ja kui suur on Eesti ökoloogiline jalajälg? Mõõdab kogu maa-ala, mis läheb vaja ühe inimese toote, linna vee, toidu, energia ja jäätmete viskamise vajaduste rahuldamiseks. See on parim indikaator, mis näitab majandustegevuse mõju keskkonnale. Iseloomustab inimese survet keskkonnale. Seda arvestatakse arvestuslikes pinnaühikutes inimese kohta.Eesti ökoloogiline jalajälg on 6,5 ha/a, 2006a seisuga. 3) Mis on müra? nimeta enim levinud mürakaitse/tõrje vahendid.
mükoloogiline), koosluse ja maastiku väärtus looduskaitselised väärtuskriteeriumid: o 1 – kõrge looduskaitseväärtus o 2 – keskmine looduskaitseväärtus o 3 – väike looduskaitseväärtus o 0 – looduskaitseväärtuseta looduskaitseliste väärtuskriteeriumite muutumine ja rakendamine erinevates valdkondades (ökosüsteemid, maastik, metsa ökosüsteemid): o ökosüsteemid: looduslikkus; mitmekesisus; esinduslikkus; haruldaste liikide olemasolu; endeemid; mahukas, piisav leviala; kultuurilooliselt väärtustatud o maastikud: haruldus; kordumatus; esinduslikkus; looduslikkus; esteetilisus; kultuuriloolisus o metsakooslused: haruldaste liikide olemasolu; kahaneva alaga jäänukid; huvipakkuva arengustaadiumiga; omapärane struktuur; kasvavad
üks Eesti esimesi. 3. Odumi mudel Loodusliku keskkonna tähtsus territooriumi ökoloogilise tasakaalu tagamisel kasvab koos selle utilitaarsele kasutusele võetud osa suurenemisega. E. ja A. Odumi mudeli järgi viib territooriumi täielik kasutuselevõtt sealt saadava toodangu miinimumini, s.t. 25%-le võimalikust toodangust. Toodangu maksimum saavutatakse 40% territooriumi kasutuselevõtul, kusjuures 60%-l säilivad looduslikud ökosüsteemid. Toodud mudel illustreerib küll looduslike alade majanduslikku efekti ökoloogilise tasakaalu säilitamisel ühes konkreetses ökosüsteemis, kuid selle rakendamisel peab arvestama, et kasutusele võetud ja loodusliku maastiku optimaalne vahekord sõltub laiuskraadist ja ökotüübist. Kui suureks osutuvad ülaltoodud efektid tegelikkuses, oleneb nähtavasti oluliselt sellest, kui suure osa territooriumist täidavad looduslikud ökosüsteemid, s.t. kui palju on jäänud (kaitsealust) metsa
Kokkuvõttev KKP eksami materjal Halduspoliitika- on lüli mis seob omavahel poliitikat ja administreerimist. Seda võib nimetada ka kui valikute tegemise protsessi olukorra määratlelemisest kuni elluviidava poliitika hindamiseni. Poliitika on protsess mille käigus jõutakse otsusteni, mis määravad eri gruppide vahelistes suhetes kehtivaid reegleid. Keskkonnapoliitika on riigi sihipärane tegevus või tegevuseus loodu- või tehiskeskonnaga seonduvate probleemide lahendamiseks. Maailma peamised KK probleemid (3)- vaesus ja rahvastiku kiire juurdekasv, loodusressursside ammendumine ja saastumine. Eesti suurimad KK probleemid kestavad sellepärast, et (4) on tööstuses on kasutusel aegunud, toorainemahukas tehnoloogia, elanike madal KK teadlikus, KK alase tehika ja oskusteabe mahajäämus, puudlik keskkonnakorraldus. KK kahjude maksustamise põhieesmärk peaks olema KK kaitsmine, aga peamiseks eesmärgiks on kujunenud riigieelarvesse raha kogumine, e
8. Kuna hndid murravad tihti ka koduloomi, siis püüavad inimesed nende arvukust jahipidamisega piirata. Põhjendage, miks on hundid looduses siiski vajalikud? Selleks, et nõrgemad isendid või loomad, kes on haigestunud, ei levitaks haiguseid edasi (haigused küll levivad edasi kuid mitte nii kiiresti, kui siis, mil huntide osakaal puuduks). Õpik lk. 25 1. Millist populatsiooni nimetatakse stabiilseks? Stabiilseks, nimetatakse populatsiooni, kus suremus ja sündimus on praktiliselt võrdsed. 2. Mille poolest erineb kasvav populatsioon kahanevast? Kahanevas populatsioonis ületab suremus sündimuses, kasvavas aga sündimus suremuse. 3. Millistel juhtudel võib üks ökosüsteem asenduda teisega? Kui ökosüsteemi iseregulatsioon lakkab toimimast, muutub ökosüsteemi kuuluvate populatsioonide arv ja arvukus. Selle tulemusena võib üks ökosüsteem asenduda teisega. 4
liikide reaktsiooni keskkonna muutustele. · Populatsioon (asurkond) rühm üht liiki isendeid, kes elavad koos samal ajal samas paigas. · Kooslus mingi piirkonna kõigi elusolendite populatsioonidest moodustuv kogum · Ökosüsteem koosluse ja sellega seotud keskkonna vastastikku seotud tervik, mis hõlmab teatud piirkonna kõikide elusolenditepopulatsioonid ja lisaks nende füüsikalise ja keemilise keskkonna. · Ökosfäär globaalne mõiste, maakera kõik ökosüsteemid kokku. · Ökoloogia jagunemine organisatsioonitasemete põhjal: o Autökoloogia isendite tasand (organism) o Demökoloogia populatsiooni tasand o sünökoloogia koosluse tasand ja keskkonna suhteid, ökosüsteemid Termiline kasvuperiood iseloomustab taimse orgaanilise aine tootmise võimet · Võõrliikide sissetoomine (bioinvasioon) · Biodiversiteet on taastumatu loodusvara tema kaitsmine oluline nii ökoloogiliselt,
Kui rakendatakse turumajandust ei ammendu loodusressursid. Suurem nõudlus tõstab hinda. Keskkonnaseisundi halvenemine, ergutab probleemide lahendamist tehniline lahendus. Keskkonna mõju = f(Rahvastik, Rikkus, Tehnoloogia). Keskne optimisti vaadetes on võimalused tulevikus asendada loodusressursse inimeste poolt toodetud hüvistega. Pessimistid ütlevad, et on olemas ülemine piir sellele kui palju saab ressursse kasutada, sest ressursid on piiratud. Suurem majanduskasv ja suurem rahvastik tähendab suuremat loodusvarade kasutust ning see tähendab omakorda, et on olemas ülemine piir sellele kui suureks majandus võib kasvada. Piiri määrab see kui palju on võimalik ressursse ringluses taas kasutada. Pessimistide ja optimistide seisukohad on vastuolus selles, kus on piirid. Keskkonnaökonoomikal pole vastust küsimusele, kus piirid asuvad. Keskkonnaökonoomika nõustub optimistidega mõneti selles, et tulevikunägemus arvestab tehnoloogilise arenguga ja
13.10.2014 Toote elutsükkel - Käibe- ja kasumi taseme säilitamiseks, käibe tõstmiseks või kasumi suurendamiseks peab ettevõtte pakkumises Eestil on suur ökoloogiline jalajälg! olema pidevalt tooteid, mis on juurutusfaasis (uute menüüde väljatöötamine on pidev tegevus), tooteid, mis on kasvufaasis (mille käibenumbrid on kiires 1. Araabia Ühendemiraadid kasvus), tooteid, mis on küpsusfaasis (mille müük on kõrgfaasis). 2. USA Langusfaasis olevate toodete puhul võetakse vastu otsus, kas need
Keskkonnakaitse Keskkonnakaitse looduse ja inimese lähiümbruse kaitse ning hoolitsus inimese eest, lisaks organismide ja koosluste kaitse nende enda väärtuse pärast. *Keskkonnakaitse kitsamas mõttes looduse kaitse kahjustuste eest. *Keskkonnakaitse tegutsemisviisid, millega hoidutakse keskkonda kahjustamast. *Looduskaitse tegevus, mille eesmärk on teatud keskkonnaseisundi säilitamine või saavutamine. *Keskkonnakaitsmine on ühteaegu reformistlik mõtteviis ja praktiline tegevus, mis on vastuvõetav nii valitsusele kui ka elanikkonnale. *Ta kutsub üles looduslike ressursside kasutamise arvestama reaalsete võimalustega, ökosüsteemide kandevõime ja taluvuse piiridega. *Keskkonnakaitse on tegevus, mille abil püütakse hoida ja kaitsta keskkonda inimtegevuse negatiivsete mõjude eest. *Keskkonnakaitse hõlmab ühiskonna, organisatsioonide ja üksikisikute tegevust, mille eesmärk on inimese vahetu elukeskkonna ja ka looduse kui terviku kaitse elujõulise ning meeld
Looduskaitse eesmärk on säilitada inimese elukeskkond maakeral tootvana, tervena ja rikkana. Looduskaitseväärtus. Looduskaitseväärtus - objektiivne või subjektiivne hinnang, mis on vastava ala (objekti) kaitse põhjenduseks Summaarne looduskaitseväärtus. liikide (floristiline, faunistiline, mükoloogiline) koosluse maastiku Looduskaitselised väärtused ja nende hindamine. Looduskaitseväärtus: ökosüsteemid 1.looduslikkus 2.mitmekesisus 3.esinduslikkus 4.haruldaste liikide olemasolu 5.endeemid 6.mahukas, piisav leviala 7.kultuurilooliselt väärtustatud Looduskaitseväärtus: maastikud 1.Haruldus 2.Kordumatus 3.Esinduslikkus 4.Looduslikkus 5.Esteetilisus 6. Kultuuriloolisus Looduskaitseväärtus 1 - kõrge looduskaitseväärtus 2 - keskmine looduskaitseväärtus 3 - väike looduskaitseväärtus 0 looduskaitseväärtuseta Loodus- ja keskkonnakaitse ajalugu. Looduskaitse arenguetapid
suuremate aerosoolidega kalduvad päikesekiirguse kvandid oma esialgsest suunast kõrvale. Osa neist jõuab maapinnani hajuskiirgusena. Teine osa "peegeldatakse tagasi. Neeldumisel annavad kiirguskvandid oma energia üle neid neelanud molekulidele. Täielikult neeldub atmosfääris uötravioletkiirgus, mis on elusorganismidele ohtlik ja tänu atmosfääris leiduvale osoonile osutub elu maismaal võimalikuks. Pilves atmosfäär kõrgendab ja suunab saabuvat kiirgust tagasi paremini kui pilvitu. Kasvuhooneefekt ja kasvuhoonegaasid Osa maapinnani jõudnud päikesekiirgusest neeldub selles ja soojendab maapinda. Teine osa peegeldub tagasi. Osa sellest pöördub hajuskiirgusena uuesti maapinnale, teine osa lahkub läbi atmosfääri maailmaruumi, lisaks juba atmosfäärist otse sinna pöördunud osale. Kõige paremini neeldub vees, ka lopsakas taimestikus. Kõrbed peegeldavad rohkem kiirgust tagasi
suuremate aerosoolidega kalduvad päikesekiirguse kvandid oma esialgsest suunast kõrvale. Osa neist jõuab maapinnani hajuskiirgusena. Teine osa "peegeldatakse tagasi. Neeldumisel annavad kiirguskvandid oma energia üle neid neelanud molekulidele. Täielikult neeldub atmosfääris uötravioletkiirgus, mis on elusorganismidele ohtlik ja tänu atmosfääris leiduvale osoonile osutub elu maismaal võimalikuks. Pilves atmosfäär kõrgendab ja suunab saabuvat kiirgust tagasi paremini kui pilvitu. Kasvuhooneefekt ja kasvuhoonegaasid Osa maapinnani jõudnud päikesekiirgusest neeldub selles ja soojendab maapinda. Teine osa peegeldub tagasi. Osa sellest pöördub hajuskiirgusena uuesti maapinnale, teine osa lahkub läbi atmosfääri maailmaruumi, lisaks juba atmosfäärist otse sinna pöördunud osale. Kõige paremini neeldub vees, ka lopsakas taimestikus. Kõrbed peegeldavad rohkem kiirgust tagasi
3. Muu meede: teavituskampaaniaid erinevatest roheenergia võimalustest (nagu on suitsuandurite reklaam ntks) Kapitalivormid: • Füüsiline- inimkond on ise ehitanud (koolid, tehased, tehnoloogia), peaks tootma majanduslikku tulu • Inimkapital- teadmised ja oskused • Sotsiaalne- võrgustik ja suhted (uuringud) • Loodus- loodusvarad (bioloogilised- kalad, taimed, põllumajandussaadused, energiaressurss- nafta, gaas, puit, maavarad- kuld, rauamaak, keskkonnaressurss- õhk, vesi) ja ökosüsteemiteenused (varustusteenused- metsasaadused, reguleerivad- veeregulatsioon, tolmeldamine, elu toetavad- aineringe, mullateke, fotosüntees, kultuurilised- esteetilise ja vaimse naudingu allikas) Asendatavus? Nõrk ja tugev vorm sõltub sellest. Jätkusuutlikkuse nõrk vorm: • Kapitali koguhulk ei tohi väheneda (majanduslik, keskkond, sotsiaalne)
Loodusest üldistatud tootmiseks võetud tooraine, toodangu valmistamisel tekkivad jäätmed ja tarbitud või kasutatud toodang koormavad loodust ja muudavad seda. Kas üldistatud tootmise tulemustel muutub inimese elukeskkond halvemaks või paremaks, see sõltub üldistatud tootmise tulemustest. 2. Õhu seirest Eesti sadamates Seirejaamad peavad olema suuremate kaubasadamate suuremate terminalide juures ja jaamad mõõdavad seda liiki saasteparameetreid mida nõuab terminali spetsiifika nt nafta käitlemise tagajärjel tekkivad saasteliigid,puistlastide käitlemisel tekivad saasteliigid ning üldisi õhuparameetreid.Eesti sadamatest omavad õhuseirejaamu : Muuga sadam omab 5 seirejaama (Muuga1, Muuga2, Maardu1, Maardu2, Coal1, Coal2) mis kontrollivad keskkonda paiskuvat õhku, nafta ja naftasaaduste produktidest, puistelatidest ( kivisüsi) ja teistest ohtlikkest ainetest mis saasatavad õhku. Paldiski Lõunasadam 1 seirejaam mis kontrollib keskkonda paiskuvat õhku, nafta
chryssy 15 rahvastiku stabiilse arvukuse tagamine, inimeste hoiakute ja harjumuste muutumine; ressursibaasi kindlustamine ja säilitamine, keskkonna taluvuspiiridega arvestades; jäätmete ja saasteainete hulga vähendamine. Tegevuses võtmepositsioonil olevatena tuuakse kõikjal välja kolm peamist tegurit - rahvastik, tehnoloogiad ja tarbimisharjumused - mille teadlikkusest, tasemest, mahtudest ning omavahelistest kombinatsioonidest sõltub säästva arengu saavutamise võimalus tervikuna. Seega peetakse väga oluliseks ühiskonna erinevate majandussektorite ja juhtimistasandite kaasahaaramist protsessi. Eestiski on asutud tegevuskavade loomisele. Valminud on Kuressaare Agenda, tegemisel Tartu, Valga jt. tegevuskavad. 1997. aastal käivitus projekt "Eesti 21" (www:agenda21.ee), mis toetab ja
pH temperatuur toitained mikroelemendid samuti kasvu inhibeerivad toksilised ühendid Anaeroobsed protsessid liigitatakse bakterite temperatuurioptimumi alusel kahte rühma: 1) mesofiilsed bakterid - optimumtemperatuur 35-40oC 2) termofiilsed bakterid - optimumtemperatuur 55-65oC. Metaankäärimine kulgeb termofiilses temperatuurivahemikus ligi 2 korda kiiremini kui mesofiilses temperatuuripiirkonnas. On olemas kahte tüüpi reaktoreid: täidisreaktoreis kinnitub biomass täiteaine pinnale ja/või täidab poore täidiseta reaktoreis moodustavad bakterid ujuvaid mudahelbeid või graanuleid, mis püsivad reaktoris või mida on võimalik eraldada veest setitites ja suunata tagasi protsessi. Anaeroobsete reaktorite põhitüübid ja nende toimimise põhimõtteid. Reaktorite põhitüüpide modifikatsioonid erinevad: vee voolamise suuna retsirkulatsiooni setitamise kasutamise poolest Joon.2.78.Anaeroobsed reaktorid. Kontaktprotsessi moodustavad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
