Ökoloogiline jalajälg Eestis, Rootsis ja Nepalis Kõige levinum tarbimisnäitaja on ökoloogiline jalajälg. Ökoloogiline jalajälg on meetod, mis suudab ligikaudselt arvutada maa-ala suurust, mida on vaja ühes aastas meie poolt kasutatavate ressursside (nt soojusenergia, kütus või toiduained) tootmiseks ja tekkinud jäätmete ning saaste ümbertöötlemiseks, ladestamiseks või looduslikesse aineringetesse sidumiseks. Kui inimkond kasutab liiga palju ressursse ning tekitab rohkelt jäätmeid, siis tulevaid põlvi ei pruugi oodata üldse selline elu nagu meil praegu on.
Inimese ökoloogiline jalajälg Sisukord Mis on ökoloogiline jalajälg? Ökoloogilise jalajälje kuus tüüpi Eesti ökoloogiline jalajälg Inimeste ökoloogiline jalajälg Keemiline energia Tuumaelektrijaam Tšornobõli katastroof Fukushima tuumaõnnetus Tuumapommid ja - relvad Hiroshima Kasutatud kirjandus Mis on ökoloogiline jalajälg? Ökoloogilist jalajälge võib mõista ka kui meie koduplaneedi võimekust ennast taastada saastamisest. Ökoloogilist jalajälge väljendatakse globaalsetes hektarites inimese kohta aastas (gha / in a). Selle arvutamiseks jagati maakera viljakas pind ära kõikide inimeste vahel ja arvutati välja, et keskmiselt on meil ühe inimese kohta 2 hektarit. Ökoloogilise jalajälje kuus tüüpi Ökoloogilise jalajälje maapinda saab jagada kuueks
Ökoloogiline jalajälg Ökoloogiline jalajälg on kujundlik mõiste, mis suhestab inimtegevuse ökoloogilise mõju inimese kasutuses oleva ökoloogilise potentsiaaliga. Riigi või mõne muu üksuse materjali- ja energiavarudele arvutatakse ekvivalentne bioloogiliselt tootliku ala suurus, mis suudab neid loodusvarasid taastoota ja heitmeid ohutuks muuta. Arvutustest on selgunud, et paljudes, eriti nn. arenenud maades, ja kogu maailmas tervikuna ületab ökoloogiline jalajälg ühe elaniku kohta ökoloogilise potentsiaali. See tähendab, et looduse taastumisvõime piirid on juba ületatud. Euroopa ökoloogiline jalajälg on 2,2 korda suurem Maakera looduse taastumisvõimest. See selgub Maailma Looduse Fondi (WWF) värskest uurimistööst, mis avaldatakse Euroopa Liidu tippkohtumisega seoses EL-i jätkusuutliku arengu kiirendamiseks. WWF-i Soome haru tahab aruande abil edendada ka jätkusuutlikku arengut Soomes. Aruande sissejuhatuse on
Tallinna Teeninduskool Inimese ökoloogiline jalajälg Referaat Juhendaja: Tallinn 20xx Inime se ökoloogiline jalajälg Sisukord SISSEJUHATUS………………………………………………………………… ……………………………….3 1.MIS ON ÖKOOLOGILINE JALAJÄLG…………………………………………………………………4 1.1.Kuidas ökoloogilist jalajälge väljendatakse..……………….. …………………………….4 1.2.Ökoloogilise jalajälje kuus tüüpi ja nende hindamine…………………………………4 1.2.1.Haritav
Koolinimi õppetool Õpperühma kood () Ökoloogiline jalajälg Iseseisev ainetöö Juhendaja: Linn (aasta) 1 Sisukord SISUKORD.................................................................................................................................2 ,,KELLELE ON VAJA KESKKONNAARUANNET?"............................................................3 1. KESKKONNAARUANDE KOOSTAMINE.........................................................................4 2
Ökoloogiline jalajälg Mari Poom 8.a Mis on ökoloogiline jalajälg? Ökoloogilise jalajälje meetodi töötasid välja professor William Rees ja doktor Mathis Wackernagel 1990. aastate algul. Nüüdsel ajal ülemaailmselt kasutatav meetod arvestab ligikaudselt maa-ala suurust, mida on vaja meie poolt ühes aastas kasutatavate ressursside toomiseks ja tekkinud jäätmete ning saaste ümbertöötlemiseks, ladestamiseks või looduslikesse aineringetesse sidumiseks. Kui suur on maakera elanike keskmine ökojalajälg? Maakera elanike keskmine ökojalajälg on 2
Ökoloogilise jalajälje võrdlus Eesti, Hispaania ja Moldova vahel Ökoloogiline jalajälg on meetod, mis suudab ligikaudselt arvutada maa- ala suurust, mida on vaja meie poolt ühes aastas kasutavate ressurside tootmiseks ja tekkinud jäätmete ning saaste ümbertöötlemiseks või looduslikesse aineringetesse sidumiseks. Ökojalajälge ja eluslooduse kandevõimet mõõdetakse globaalhektarites inimese kohta aastas (gha/ in a) Eesti ökoloogiline jalajälg on 7,9 (gha/ in a) ning see number on suhteliselt suur võrreldes paljude teiste riikidega. Peamiseks põhjuseks on põlevkivist energia tootmine. Kuid oma roll on samuti selles, et inimesi on pindala kohta vähe, mis muudab ökoloogilise jalajälje näitaja suuremaks. Näitajat mõjutavad samuti eestlaste erinevad tarbimisharjumused. Kui arvesse võtta Eesti bioloogilist kandevõimet, mis on 9 (gha/ a), siis see tasakaalustab jalajälge. Lisaks sellele veel
87% kõigist 84% kogu 58% liha- ja kalatoodetest, kogu maailma energiast, paberist, sõidukitest, kõige kõige vaesemad vaeseimad vaesemad aga 1% alla inimesed 1.1% 5% alla 4% © UNHCR Ökoloogiline jalajälg Üksiku Tõhus inimese põhjustatud loodusvarade Ökoloogilist jalajälge ökoloogiline tarbimise on jalajälg arvestiglobaalsetes väljendatakse arvutatakse hektaritesselle ökoloogiline järgi,kohta jalajälg. inimese kui palju põllumajandus- aastas (gha/in a). ja
TALLINNA ÜLIKOOL Matemaatika ja Loodusteaduste Instituut MIS ON ÖKOLOOGILINE JALAJÄLG? Referaat Tallinn 2014 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................................................3 1. Ökoloogilise jalajälje mõõtmine....................................................................................................4 2. Eesti ökoloogiline jalajälg.............................................................................................................6 3. Säästlikuma tuleviku poole............................................................................................................7 Kokkuvõte..........................................................................................................................................8 Allikad............................................................................................
Miks on tarbimine nii meeletult kasvanud? Aina kasvav inimpopulatsioon ja tarbimine on 21. sajandi alguseks jõudnud sinnani, et me kombime planeedi ökosüsteemide kandevõimet kogu selle ulatuses. Inimkond on viimase 50 aasta jooksul kulutanud rohkem loodusvarasid ning tootnud rohkem saasteaineid ja jäätmeid kui kunagi varem kokku. Seejuures tarbib ÜRO inimarengu aruande kohaselt rikkam 20% elanikkonnast Maa kõigist kasutatavatest ressurssidest ligi 88%. 4. Mis on ökoloogiline jalajälg? Kuidas seda väljendatakse? Tõhus loodusvarade tarbimise arvesti on ökoloogiline jalajälg. Üksiku inimese põhjustatud ökoloogiline jalajälg arvutatakse selle järgi, kui palju põllumajandus- ja karjamaad, metsa, hoonestatud maad, merd ja fossiilse energia tootmiseks kasutatavat maad tema tarbimise ja jäätmete ladustamise jaoks vaja on. 5. Mis on ökoloogilise jalale piirnorm? Kui suur on see Eestis?
Mis meie igapäevaelus mõjutavad ökojalajälge? · Autokasutus · Lendamine · Liiga suur elamispind · Liiga suur lihatoidulisus Näpunäiteid jalajälje vähendamiseks: · Vähenda lennureiside arvu, puhka rohkem Eestis · Kasuta ühistransporti isikliku auto asemel · Eluase vali ökonoomne, ära ela üksinda suurel elamispinnal · Mõtle, ennem kui ostad, väldi emtsionaalseid oste · Sorteeri jäätmeid Miks eestlaste jalajälg on nii suur? Jalajälg 1 hektari ringis · Pensionipõlvele lähenev poissmehest maamees, kes elab vanas 2toalises maamajas, äärelinnas, maakonnakeskusest kaugel · Elatub invaliidsuspensionist ja naabrustaludes tehtavatest juhutöödest · Sealsete perenaiste hoolitsusel tulevad lauale piim, või ja munad, hapukurk · Valla poest ostetakse vorsti ja leiba, oma põllult saab kartulit · Autot ei ole ja kaugele polegi vajadust liikuda
*** *** MINU DIGITAALNE JALAJÄLG Juhendaja: *** *** 2014 Digitaalne jalajälg on salvestus tegevustest digitaalses maailmas. Info, mis internetti on sattunud võib olla isiku enda soovil üles riputatud või siis keegi teine on isiku kohta teavet avaldanud. See info on aga kõigile vabalt kättesaadav. Arvatavasti pole meil endil aimugi kui palju informatsiooni me tegelikult interneti avarustesse jätame. Kõik salvestatakse ja on hiljemalt kõigile nähtav. On muidugi reeglid isikliku teave väljastamise kohta, aga kõik netiportaalid pole nii usaldatavad
Ökoloogiline jalajälg on mõõdupuu, millega mõõdetakse tegevuseks vajaliku loodusressursi kasutamist. Ökoloogiline jalajälg hindab toote või teenuse elutsükliga kaasnevat ruumikasutust ja on mõõdetav hektarites aasta kohta . Ökoloogilise jalajälje indeks näitab, kui palju viljakat maad ning vett on hõivatud tarbitavate materjalide tootmiseks, kasutamiseks. Kui maakera viljakas pind jagada ära kõigi maakera inimeste peale, siis saab tulemuseks umbes 2 hektarit, kuid inimesed raiskavad palju rohkem. Ökoloogilise jalajälje arvutuste aluseks on maakera pind kui piiratud ressurss, mida inimesed
Ökoloogiline jalajälg Ökoloogilise jalajälje mõiste võeti kasutusele, et hinnata planeedi seisundit ja inimtegevuse mõju sellele. Ökoloogilise jalajälje arvutuste aluseks on maakera pind, kui piiratud ressurss, mida mõõdetakse globaalsetes hektarites. See näitab toidu, toodete ja energia tarbimist piirkonnas võrrelduna bioloogiliselt produktiivse maa või mere pindalaga ehk võimalike ressursside hulgaga, mida on vaja tarbimise rahuldamiseks ja elanikkonna tekitatud reoainete absorbeerimiseks.
märgatavalt väiksem. Tallinna elanike vanuselise struktuuri alusel kujunes valimi suuruseks 107 inimest. Käesolevas töös oli ökoloogilise jalajälje ühikuks globaalhektarit inimese kohta aastas – gha/in a. Globaalhektari all mõeldakse pindala, mis annab niisama palju toodangut kui maakera kõigi vastaval aastal elukooslust kandvate hektarite keskmine. Nii näiteks oli 2006. aastal maakera elanike ökoloogiline jalajälg 2,6 gha/in a, seevastu eluslooduse kandevõime määr ainult 1,8. Sama aasta andmetele tuginedes oli Eesti ökojalajälg 6,4 gha/in a, eluslooduse kandevõime oli 9. Tähelepanekud 1. Käesoleva uuringu kohaselt on Tallinna elanike ökoloogiline jalajälje suurus 3,82 gha/in aastas. Vastavalt arvutustele Käthe Malmre bakalaurusetöös “Keskkonnaruum ja ökoloogiline jalajälg kui linnade jätkusuutlikkuse
............................ ........ 4 Põllumajandus .... ................................................................................................ .......... 5 Säästev põllumajandus .......................... ..................................................................... 6 Säästev areng / miks säästvat tarbida? ................................................................... 7 Ökoloogiline jalajälg ...................................................................................... ............ 8 Aus kaup ................................................................................................ ........................ 9 Kokkuvõte ................................................................................................ ....................10 Kasutatud materjalid .............................................................. ....................................11
Ökoloogiline jalajälg Oli valida kas organisatsiooni ökoloogilise jalajälje arvutamine või üksikisiku ökoloogilise jalajälje arvutamine. Mina valisin viimase. Perioodiks valisin ma kolm kuud (oktoober- detsember). Minu ökoloogiline jalajälg on 3,2 globaalhektarit. Minu jaoks oli see tulemus üllatav, arvasin, et tarbin vähem. Kuid nüüd on võimalus ennast parandada, sest tean tulemust. Eesti keskmine on 6,3 globaalhektarit, sellest on mul küll väiksem, kuid siiski on mul kuhu pürgida- keskkonnahoidlikumate ja jätkusuutlikumate elu poole. Ökoloogilist jalajälge muudavad paljud asjaolud, näiteks see oleneb näiteks ka kliimast (selle mõjudest ka tehnoloogiale), linnastumisest, elektrienergia kasutusest, transoprdi
Keskkond ja mina Õpimapp Juhendaja: õpetaja Tallinn 2013 1. Ökoloogiline jalajälg Kui suur on minu ökoloogiline jalajälg? Internetileheküljel http://jalajalg.positium.ee/ saab igaüks mõõta, kuivõrd mõjutab tema eluviis maakera jätkusuutlikust ning selle põhjal annab mõtlemisainet, mida igaüks saaks teha oma planeedi säästmiseks. Minu ökoloogilise jalajälje suuruseks tuli 1,96 globaalhektarit aastas, see tähendab, et minu elustiili järgides läheks inimestel vaja praeguse maakeraga võrreldes 0,95 maakera. Kuna elan Lasnamäel paneelmajas kolmveerand aastast kolmeliikmelises leibkonnas, kuhu
Kas riigil on reserv või defitsiit? Eesti enda keskkonnaruum (9,09 gha/in.a) on suurem kui meie ökojalajälg: võib öelda, et üleilmses plaanis oleme siiski andja-, mitte saajariik. Teisisõnu, meie maal on elukooslusi kandvat pinda praegu rohkem, kui siinsed inimesed praeguse eluviisi puhul ökoloogiliste teenuste tarbeks kasutavad Rahvaarv 1 286 540 Bioloogiline kandevõime (Ökoloogiline puudujääk (defitsiit) või varu (reserv). = bioloogiline kandevõime) PERUU ökoloogiline jalajälg 1,8 gha/in Millega tegeleb riik? Oil is the primary energy source in Peru and it accounts for over 50% of Peru's energy needs. Wind Potential - Tuuleenergia Solar Potential- Päikseenergia Coal Reserves- Kivisüsi Natural Gas Reserves- Maagaas Oil Reserves- nafta Autotööstus, Kalatööstus, Metallitööstus(toodetakse rauamaaki), naftatootmine Riigi rahvaarv 28 409 897 (2003) inimest. KANADA ökoloogiline jalajälg 7.66 gha/in.
Jätkusuutlik areng Referaat Koostaja: Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................................................... 3 Jätkusuutliku arengu tagamine...............................................................................................................4 Ökoloogiline jalajälg.................................................................................................................................5 Kokkuvõte..................................................................................................................................................8 2 Sissejuhatus
Ökoloogilise jalajälje analüüs 1. Määratle ökoloogilise jalajälje mõiste; kuidas erineb see nt süsiniku jalajäljest? Ökoloogiline jalajälg on summaarne näitaja, mis väljendab inimeste keskkonnakasutuse suurust võrreldes Maa ökosüsteemide taastootlikkusvõimega. Ökoloogilise jalajälje arvutamisel lähtutakse inimtegevuse nõudlusest selliste ökosüsteemi toodete ja teenuste järele, mis tulenevad maakera pinna suutlikkusest kasvatada elusaine. (Wikipedia) Süsiniku jalajälg on kvantitatiivselt väljendatud kasvuhoonegaaside heite koguhulk, mis tekib
Minu ökoloogiline jalajälg. Mis on ökoloogiline jalajälg? Ökoloogiline jalajälg on meetod, mis suudab ligikaudselt arvutada maa-ala suurust, mida on vaja meie poolt ühes aastas kasutatavate ressursside (nt soojusenergia, mootorikütus või toiduained) tootmiseks ja tekkinud jäätmete ning saaste ümbertöötlemiseks, ladestamiseks või looduslikesse aineringetesse sidumiseks. Kui ressursikasutus ja jäätmeteke ületab maakera eluslooduse kandevõime piirid, siis ei käitu inimkond enam jätkusuutlikult.
puuduvad transpordivõimalused kooli pääsemiseks, selle tagajärjel ei saada korralikku haridust, ei pääseta ülikooli ja ei leita tasuvat tööd. Eesti ühiskonnas on ennast väga raske vaesusest välja rabeleda. Ökoloogilise tasakaalustatuse saavutamisel vaadatakse ökoloogilist jalajälge, mis on inimese tarbitud taastuvate loodusvarade hulk võrreldes nende taastumisvõimega. Keskmise eestlase ökoloogiline jalajälg oli 2005. aastal 6,4 globaalset hektarit ehk üle kahe korra suurem kui sama näitaja maailma keskmine ehk 2,7 globaalset hektarit. Siiski on Eesti jalajälg paranenud, sest 2003. aastal oli meie jalajälje suuruseks 6,5 globaalset hektarit. Üheks suureks põhjuseks, miks eestlase ökoloogiline jalajälg on nii suur, on põlevkivienergeetika kasutamine. Põlevkivi kuulub madalakvaliteediliste, palju tuhka sisaldavate kütuste hulka. Et 100 W-ne elektripirn
Majanduslikud tulud: alanevad juhtimis- ja tootmiskulud hoitakse kokku energiat, vett, auru vähenevad maksed ja trahvid keskkonna saastamise eest vähenevad kapitaalmahutused tulevikus Täiendavad tulud: paraneb konkurentsivõime suurenevad võimalused Lääne investeeringuteks paraneb avalikkuse suhtumine 2) Mis on ökoloogiline jalajälg ja kui suur on Eesti ökoloogiline jalajälg? Mõõdab kogu maa-ala, mis läheb vaja ühe inimese toote, linna vee, toidu, energia ja jäätmete viskamise vajaduste rahuldamiseks. See on parim indikaator, mis näitab majandustegevuse mõju keskkonnale. Iseloomustab inimese survet keskkonnale. Seda arvestatakse arvestuslikes pinnaühikutes inimese kohta.Eesti ökoloogiline jalajälg on 6,5 ha/a, 2006a seisuga. 3) Mis on müra? nimeta enim levinud mürakaitse/tõrje vahendid.
Euroopas. See piiraks liigpakendamist ning tarbetut plastiku kasutamist. Kokkuvõtlikult võib eestlaste suure ökoloogilise jalajälje süüdlaseks lugeda eelkõige tarbimisühiskonna soodustatud mõtlematut liigtarbimist, riiklike regulatsioonide vähesust ja riigi vähest osavõtlikkust keskkonnasõbralikuma ühiskonna poole liikumises. Parandades ülaltoodud vead, väheneks Eesti elanike ökoloogiline jalajälg ning astuksime suure sammu teadlikuma tarbija ning täisväärtuslikuma maailmakodanikuks olemise suunas. Kasutatud kirjandus World Wildlife Fund (2014). „Living Planet Report.“ Kasutatud 03.10.2016 http://www.wwf.eu/media_centre/publications/living_planet_report/
9.Kuhu ja mida tuleb teatada märgistatud linnud leidmisel? Üles tuleks märkida kõik andmed rõngalt ning täpsustada rõnga leiukoht ja aeg ning linnuliik. Palume teatada leidja kontaktandmed, et saaks tabamistingumusi täpsustada. 10.Kus asub Matsalu rahvuspark? Rahvuspark asub keset Lääne-Eestit. 11.Miks looduses ei tohi põhjuseta looduses lärmata ? Sest see võib häirida pesitsevaid linde. 12.Mis on igaüheõigus, keskkonnaruum ja ökoloogiline jalajälg ? Kõiki õigusi ja kohustusi, mis seovad inimest loodusega, nimetatakse kokkuvõtvalt igaüheõiguseks. Keskkonnaruum on maksimaalne loodusvarade ja globaalse ökosüsteemi (biosfäär) kasutamise tase, mida maakera elanikkond saab kasutada, ületamata Maa keskkonna taluvusvõimet ja kahjustamata globaalset võrdõiguslikkust. Ökoloogiline jalajälg on kujundlik termin ja ühtlasi meetod, mis võimaldab kvantitatiivselt väljendada
Looduskaitse Ökoloogiline jalajälg Ökoloogilise jalajälje meetodi töötasid välja professor William Rees ja doktor Mathis Wackernagel 1990. aastate algul. Nüüdsel ajal ülemaailmselt kasutatav meetod arvestab ligikaudselt maa-ala suurust, mida on vaja meie poolt ühes aastas kasutatavate ressursside toomiseks ja tekkinud jäätmete ning saaste ümbertöötlemiseks, ladestamiseks või looduslikesse aineringetesse sidumiseks. Ökoloogiline jalajälg on kujundlik termin ja ühtlasi meetod, mis võimaldab kvantitatiivselt väljendada inimtegevuse ökoloogilist mõju Maa ökosüsteemidele. Ökoloogilise jalajälje indeks näitab, kui palju viljakat maad ning vett on hõivatud tarbitavate materjalide tootmiseks, kasutamiseks ja absorbeerimiseks. Kui maakera viljakas pind jagada ära kõigi maakera inimeste peale, siis saame tulemuseks umbes 2 hektarit.
KESKKONNAPROBLEEMID EUROOPAS KESKKONNAPROBLEEMIDE ALGUS • Sai alguse 19. sajandil • Suurimaks põhjuseks industrialiseerimine • Keskkonnapoliitika polnud selgelt määratletud • Puudus ennetuspõhimõte • Inimesed ei oskanud loodust väärtustada • Rasked ajad, keskkond tagaplaanil ERINEVAD KESKKONNAPROBLEEMID • Jäätmekäitlus • Välisõhu saaste • Veemajandus • Müra • Kemikaalid • Loodusliku mitmekesisuse kaitse • Kliimamuutused KESKKONNAPOLIITIKA ARENG • Huvi teke keskkonnaprobleemide vastu • Algas keskkonnaprobleemide süsteemne lahendamine • Kinnitati esimene Keskkonnategevusprogramm • Võeti vastu rida direktiive • Hakati looma keskkonnafonde KESKKONNATEGEVUSPROGRAMMID • I Keskkonnategevusprogramm (1973 -1976) - suurenev keskkonnareostus ja reostuskolded • II Keskkonnategevusprogramm (1977 -1981) - I jätk; keskkonnaelementide põhilised direktiivid ja määrused • III Keskkonnategevusprogramm (1982 -1986) - ...
JAKOB WESTHOLMI GÜMNAASIUM AILI JA TOOMAS VINT KUNSTNIKU JALAJÄLG Retsensioon Gertrud Tamm 11.A Õpetaja Kaire Maalma Tallinn 2015 14. jaanuaril käisin Kunstihoones vaatamas andeka abielupaari Aili ja Toomas Vindi näitust „Kunstniku jalajälg“. Näitusele minnes olid mul suured ootused, kuna olin kunstnikest varemgi kuulnud ning ootasin põnevusega. Astudes suurde saali oli näha Toomas Vindi muljetavaldav ekspositsioon kogu tema vanematest ja uuematest maalidest. Tema teosed olid põhiliselt rohelise alatooniga ning kujutas peamiselt loodust, parke ning nende vahel looklevaid teid. Teosed paiknesid valge seina taustal kõrvuti ja ruumi keskel olid pargipingid, kus sai jalga puhata ning maale nautida ning nende üle pikemalt mõtiskleda. Kui pikemat aega seal istuda, jääb tõesti mulje nagu oleksid ise s...
Kalleim lennuliiklus. Suured aasiasadamad. Usas los angeles. Lihtne registreerimis tunnus panamas ja libeerias. Odav registreerimis maks. Eesti kypruse all ja siis mingi aeg läti all. Filipiinia naised ameerikas lapsehoidjad ja mehed sõidavad merd. Sotsiaalrühm Autotransport Ühistransport Ühistarnsport Ökoloogiline Ökoloogiline 1 gha-a gha-a gha-a jalajälg gha-a jalajälg gha-a 2 Lapsed 3652,4 389,1 470,1 4041,5 4122,5 Tudengid 3652,4 389,1 470,1 4041,5 4122,5 Tööealised 8379,1 439,4 616,1 8818,5 8995,2
Süsinikuringe looduses süsiniku ringe Süsinikuringe on süsiniku liikumine loodus süsteemis erinevate koostiste vahel näiteks (Atmosfäär, huumus) Süsinikringe tähtsaim protsess on fotosüntees. Looduse süsinikuringe on avatud ehk mitte tasakaalus. Inimese mõju süsinikuringele Inimesel on väga suur ökoloogiline jalajälg Bensiini, Diisli põletamisel tuuakse süsinikuringesse süsinikku juurde. Taimestunud alade vähendamise kaudu vähendatakse süsiniku fotosünteetilise protsesside voogu. Kuivendamise ja muldade õhustamise kaudu suurentatakse orgaanilise aine mineraliseerumist ja süsihappegaasi eraldumist õhkkonda. Süsiniku põlemine Süsinik põleb ilma lõhnata Süsinik on mürgine Süsisnik on värvitu Süsinik on maitsetu
Eesti keele tunnitöö (08.02.16) Kultuur Loodus Teadus Klassikalised keelpillid Globaalne soojenemine Kosmiline kiirgus Muistsed koopamaalingud Ökoloogiline jalajälg Evolutsiooni tõendid Rahva muusikapärand Aastaaegade vaheldumine Valguskiirus vaakumis Popmuusika võidukäik Lillede fotosüntees Valguse neeldumine Heroiline maastikumaal Saastatud õhk Staatiline elekter Vana - Kreeka kirjandus Vulkaani purskamine Samasuunalised vektorid Hellenistlik kunst Mandrite triiv Kolmerealine determinant
Keskkonnaõpetuse koolieksami kordamisküsimused 2015 1. Mis on keskkonnaseire? Keskkonnaseire on keskkonnaseisundi ja seda mõjutavate tegurite järjepidev jälgimine, mis hõlmab keskkonnavaatlusi ja analüüse ning vaatlusandmete töötlemist. Keskkonnaseire on mingi territooriumi või loodusobjektikeskkonnaseisundi ja seda mõjutavate tegurite pidev jälgimine, mis hõlmab keskkonnavaatlusi ja –analüüse ning vaatlusandmete töötlemist. 2. Mis on keskkonnaseire eesmärgid? Keskkonnaseire eesmärk: hinnata keskkonnaseisundit ja selle muutusi, hinnata loodusvarade olukorda, selgitada välja täiendavaid uuringuid vajavad keskkonnaprobleemid, koguda andmeid meteoroloogiliste ja hüdroloogiliste tegurite ja prognoosid...
Märkmed Esimesed keskkonnamured olid seotud põllumajadusega 2015 teadlased (W. Steffen et al. Science 2015; 347:1259855) konstateerivad, et Maakera kandevõime on ületatud vähemalt kolmes valdkonnas (lämmastiku ja fosfori ringe ning biomitmekesisuse kadu), seetõttu inimtegevus peab arvestama planetaarsete ehk looduskeskkonna piiridega. Ökoloogiline jalajälg majandustegevuse mõju indikaator Inimarengu näitaja (HDI), sotsiaalne näitaja. Läänemere tegevuskava Eesti rakendusplaan 2012 2015 Planeeritud meetmete ja tegevuste eesmärk on tagada Läänemere merekeskkonna hea seisund ja jätkusuutlikkus, inimtekkelise mõju vähendades. Fossiilsete kütuste tarbimise piiramine Mullastiku vaesumine ehk Peamised põhjused viljaka mullakihi kulumiseks: karjastamine Otseselt mõjuvad tegurid:
Lugemistest ,,pärast tormi" Kristiina Ehin 1. Luuletuse peamõte seisneb selles, et inimesed risustavad maailma, tekitavad prahti ja inimestest jääb maailma järele nn ökoloogiline jalajälg. Inimesed peaksid mõtlema jätkusuutlikumalt, et ka nende lapsed ja lapselapsed peavad siin maailmas elama ning sellest lähtuvalt muutma enda käitumist ning suhtumist maailma, sellest rohkem hoolima ning seda korras hoidma. Sellele viitavad read luuletusest luuletusest: ,,puhastan, et mu uhked roosid ei peaks kasvama läbi selle teab kust kohale lennanud lipitseva ja lipendava okaste külge klammerdunud kile. (Rooside all on siin mõeldud lapsi ja lapselapsi.) 2
Heaoluriik Eesti ei ole klassikaline heaoluriik, sest kuigi toimub ressursside ülekandmine ei lähe pool avalikest kuludest sotsiaalsfääri vajadusteks. Demokraatia ja diktatuuri võrdlus Demokraatia Diktatuur Vabaajakirjandus, meedia Tsensuur Vabad valimised -( rikutakse vabade valimiste põhimõtteid) Võimud lahutatud institutsiooniliselt Võimude lahusus puudub Austatakse inimõigusi Rikutakse inimõigus, et säilitada diktatuuri Eksisteerib kodanikuühiskond Puudub või põrandaalune(puudub vaba kodanikualgatus) Demokraatia sai alguse 5saj. Ekr Vana-Kreekas. Antiikaja lõpul ja keskaja algul demokraatiat ei eksisteeri. Demokraatia tõus algab kodanike e linnakeskklassi revolutsioonig...
Fermi paradoksile. Me ei näe tulnukaid, sest mingil hetkel iga tsivilisatsioon hävitab ennast ise IT arengute mõju meie igapäeva elule ● Piirid reaalsuse ning virtuaalsuse vahel hakkavad kaduma. •Liitreaalsus •Sõprus sotsiaalmeedias ● Inimese ja masina eristamine muutub järjest keerulisemaks •Isesõitev auto ● Informatsiooni üleküllus, digitaalne jalajälg, privaatsus on muutumas luksuskaubaks Globaalsed trendid, mis mõjutavad meid täna ja lähitulevikus Globaalsed trendid •Demograafilised muutused, elanikkonna vananemine •Tööturg muutub eripalgelisemaks : naiste osakaalu kasv, soorollide muutus, rohkem eripalgelisi rahvusrühmi (suuremad kultuurierinevused). •Majapidamiste sissetulekute ebakindlus kasvab , kasvavad ka regionaalsed erinevused. •Muutuv töökeskkond, IT, all-hanke kasv ja rahvusvahelistumine nõuab suuremat
17. Kirjeldage säästva arengu peamisi instrumente. Seadusandlikud (riigisisesed + rahvusvahelised); Majanduslikud vahendid (keskkonnamaksud, toetused, subsiidiumid); Teaduse, innovatsiooni areng, keskkonnateadlikkuse kasv; Keskkonnakorralduslikud vahendid (keskkonnapoliitika, keskkonnajuhtimissüsteemid); Survegrupid. Valitsusvälised keskkonnaorganisatsioonid (Greenpeace, WWF, Eesti ,,Teeme ära"); Isiklik vastutustunne! 18. Ökoloogiline jalajälg. Miks Eesti inimese ökoloogiline jalajälg on võrreldes teiste Euroopa riikidega (nt. Inglismaa, Rootsi) tunduvalt suurem? Ökoloogiline jalajälg - mõõdupuu, millega mõõdetakse kas inimese, ettevõtte, linna või riigi tegevuseks vajaliku loodusressursi kasutamist. Ökoloogiline jalajälg näitab, kui palju viljakat maad ning vett (gha/a) on vajalik tarbitavate ressurside pakkumiseks ja elanike tekitatud saaste absorbeerimiseks. 19
ettevõtteid Ökoloogiline keskkond - Võrreldes näiteks Tokyot, on Eesti õhukvaliteet väga hea. Ka üldiselt on Eesti keskkonna seisnud hea, sest pidevalt töötatakse välja uusi ideid ja kampaaniaid, et Eesti puhtaim ja ilusaim hoida. Samuti ei ole ka vajadust rakendada sõidupiiranguid linnades, kuna õhk on piisavalt puhas. Miinuseks on energeetika sektor põlevkivi kaevandamise kaudu. Sellest suureneb Eesti ökoloogiline jalajälg. Eestis on veel väga suureks plussiks see, et siin ei esine tohutuid looduskatastroofe, näiteks maavärinaid Ökoloogiline keskkond. Keskkonna seisund on hea. Suuremate linnade nagu Tallinn, Tartu õhukvaliteet on suhteliselt hea, mille tõttu ei ole vaja rakendada linnades sõidupiiranguid ja seega ei saa mõjutatud vedusid korraldavad ettevõtted. Suurem keskkonnasaastaja on energeetika sektor põlevkivi kaevandamise kaudu. Suur süsiniku jalajälg tuleb toodetele
Nimelt suri sellel päeval tapvalt palava kuumalaine kätte umbes 11 000 prantslast. Enamus neist olid pensionärid. Kuumalaine tulek, aga ei olnud üllatus. Põhjuseid selle tekkele võib igasuguseid olla. Peamine põhjus on ilmselt globaalne soojenemine. Meie maakeral on meeletult palju inimene. Iga aastaga suureneb rahvaarv ligikaudu 20 000 000 inimese võrra ehk siis globaalne suurenemine. Seega, mida rohkem inimesi seda suurem on maailma üldine ökoloogiline jalajälg. Pluss meeldib paljudele euroopa maade inimestele priiskav eluviis, kontrastiks madalmaa elanikele. Kogu see ülerahvastumine toob kaasa probleemid nagu: haritava maa puudus, vee puudus, loodus ressursside lõppemine, palju jäätmeid ning atmosfääri muutumine ( osoonikihi hõrenemine, kasvuhoone efekt jne.) Atmosfääri muutumise tagajärjel tekkis ka tugev kuumalaine. Mida rohkem kõik muutub, seda suurejoonelisemaks muutuvad ka katastroofid. Kuumalained on
Ökoloogiline jalajälg: eluviisi jätkusuutlikkuse näidik Sisukord Algus ja olemus. Piirid ja puudused. Ökojalajälje standard. Globaalsed hektarid ja kaalukordajad. Topeltarvestus. Riikide ökojalajälg. Eesti koht maailmas. Eesti ökoloogilise jalajälje ,,kalkulaator,, . Algus ja olemus. 1990.aastate algul USA-s lõid piirkondliku planeerimise spetsialistid William E. Rees ja Mathis Wackernagel ökoloogilise jalajälje meetodi, mis mõõdab ühteaegu nii inimtegevuse nõudlust erilaadsete ökosüsteemi teenuste järele kui ka neid teenuseid pakkuvat looduskapitali. Ökojalajälg käsitleb just neid ökosüsteemi teenusid, mis tulenevad maakera pinna suutlikkusest kasvatada elusainet. Piirid ja puudused. 1.Tegeleb vaid ühe jätkusuutlikkuse tugisambaga keskkonnavaldkonnaga ega arvesta sotsiaalset ega majanduslikku jätkusuutlikkust. 2.Mõõdab see üksnes taastuvate elusate lood...
TALLINNA TRANSPORDIKOOL R......... LG....... Roheline logistika REFERAAT Tallinn 2015 Sisukord Sisukord......................................................................................................................................2 1.Sissejuhatus..............................................................................................................................3 2.Traditsiooniline versus roheline tarneahel...............................................................................4 3.CO2 koguse vähendamine.......................................................................................................5 4. RTJ arendamine.......................................................................................................................6 4.1. Vajalikud protsessid RTJ arendamiseks.........................................................
Mis on ökoloogiline jalajälg? Ökoloogilise jalajälje mõiste võeti kasutusele, et hinnata planeedi seisundit ja inimtegevuse mõju sellele. Ökoloogilise jalajälje arvutuste aluseks on maakera pind, kui piiratud ressurss, mida mõõdetakse globaalsetes hektarites. See näitab toidu, toodete ja energia tarbimist piirkonnas võrrelduna bioloogiliselt produktiivse maa või mere pindalaga ehk võimalike ressursside hulgaga, mida on vaja tarbimise rahuldamiseks ja elanikkonna tekitatud reoainete absorbeerimiseks. Globaalseid hektareid arvestatakse 2002. aasta andmete põhjal, kuna uuemaid koondandmeid ei ole. Et saada aru ülemaailmse jätkusuutliku arengu sihtidest ja võimalustest, on meil vaja näha ökoloogilist jalajälge nii globaalsel (terve planeet), lokaalsel (ettevõte, kogukond, riik jne) kui ka üksikindiviidi tasandil. Üksiku inimese ökoloogilise jalajälje hindamine on lihtsam, kui näiteks terve ettevõtte tegevuse hindamine. Näiteks e...
ja rohelise liikumise aktivistidega. ● Eestimaa Looduse Fondi peamisteks välismaisteks partneriteks on WWF tütarorganisatsioonid Soomes, Rootsis ja Taanis. Saavutused ● WWF on aidanud luua rohkem kui 500 loodusparki ja on kaitsnud rohkem kui 1 miljardi aakri ulatuses olevaid metsa olevaid elupaiku ● On aidanud säilitada väljasurevaid ning ohustatud liike. ● Earth hour ehk tund Maa jaoks ● Ja palju muud. Tuleviku eesmärgid ● 2050. aastaks inimkonna globaalne jalajälg jääb Maa võime piiridesse säilitada elu ja meie planeedi loodusvarad on jaotatud võrdselt. ● Silmapaistvamad looduslikud paigad oleks säilinud. Huvitavad faktid ● Logoks taheti looma, kes on ilus, ohustatud ja armastatud paljude inimeste poolt. Tähtis oli ka, et ta mõjuks hästi must-valgelt, et hoida printimisel raha kokku. ● Saastunud jõed tapavad sama palju kui tuumaplahvatus. ● Üks värvipurk võib saastada miljoneid liitreid vett.
eritavad veeauru õhku (atmosfääri). Inimesed (biosfäär) kasutavad masinaid (need on toodetud litosfääri materjalidest), et harida põlde, atmosfäär annab taimedele (biosfäär) sademeid. Taimed (biosfäär) kasutavad päikeselt saadabvat energiat. Kui inimesed või loomad (biosphere) söövad taimi, siis nad omastavad energiat, mis on ladestunud taimedes. Inimesed kulutavad osa saadud energiast ehitamisele 3. Ökoloogiline jalajälg on summaarne näitaja, mis väljendab inimeste keskkonnakasutuse suurust võrreldes Maa ökosüsteemide taastootlikkusvõimega. 4. 5. a)vale- kivimid koosnevad erinevatest mineraalidest b)õige c) õige 6. Mandriline maakoor Ookeaniline maakoor Maakoore vanus Kuni 4 miljardit a. 180 milj. a. Maakoore paksus Kuni 80 km Kuni 10 km
Kuuldes, et tänapäeva noorus on hukas, unustatud on väärtused ja väärikus ning kadunud tahe, vaatleme tihtipeale teisi, näitame näpuga. Kuid eelkõige tuleks tulla enda juurde, tuletada meelde, millal viimati vanemale inimesele bussis istekohta pakkusime, mis kujundab meie igapäeva elu ja harjumusi ning missugune on meie keelekasutus ning traditsioonid. Oleme meie ju need, kes läbi oma tegude arvamust ühiskonnast kujundavad. Kuuldes, et Eesti jalajälg on Euroopas üks suurimaid, tunnen eelkõige ennast halvasti, läbi kaaludes enda energiakasutuse ning prügitekitamise. Kasvades ajal, mil Eesti taasiseseisvus, astus Euroopa Liitu, elas üle majandusliku õitsengu ja tunneb ka majanduskriisist tekkinud raskusi, võin väita, et iga inimene, kes riigis elab, tunnetab ühiskonna käekäiku. Nii nagu tööpuudus kajastub eelkõige töötuks jäänud inimeste näol, nii ka paremaid aegu näeb läbi meie endi rahakottide
aastate algul) (Autor, aastaarv). Nüüdseks juba ülemaailmselt kasutatav meetod arvutab välja ligikaudse maa-ala suuruse (hektarites), mida on vaja meie poolt ühes aastas kasutatavate ressursside tootmiseks ja tekkinud jäätmete ning saaste ümbertöötlemiseks, ladestamiseks või looduslikesse aineringetesse sidumiseks. Kuna USA ja Euroopa loodusvarade kasutamise kiirus ületab 2,2 korda looduslikku taastumisvõimet, siis tähendab nende piirkondade elanike keskmiselt 9 ha/a suurune jalajälg seda, et loodusvarasid kasutatakse ära 2,2 korda kiiremini, kui need taastuvad (PM Online, 2005). Samas kui Euroopa Liidus elab 7% maailma elanikkonnast, tarbivad selle elanikud 17 protsenti maailma loodusvaradest, selgub Maailma Looduse Fondi (WWF) raportist (Autor, aastaarv). ELi ökoloogiline jalajälg on looduskaitsjate andmeil alates 1961. aastast kasvanud koguni 70%. Eesti ökoloogiline jalajälg on aga omakorda üks Euroopa suurematest, mille
reguleerimine ja reguleerimine piirkondliku kliima, loodusõnnetused ja kahjurid - on halvenenud või neid kasutati säästvalt. Säilitades arvukus ja tervist meie ökosüsteemid ei ole enam lihtsalt sihtmärk looduskaitse kuid suur väljakutse ühiskonnale. Ressursside nappuse Kui me mõelda "ökoloogiline jalajälg" - kogupindala vaja toota toiduaineid ja kiudaineid, mida me tarbime, mis neelavad jäätmed meie energiatarbimist, ning anda ruumi meie infrastruktuur - inimkonna ökoloogiline jalajälg on 2,5 korda suurem aastal 2001 kui 1961 ja ületas maakera bioloogilise võimsuse umbes 20 protsenti. Me kulutame looduskapitali kiiremini, kui see on taastuda jõuavad. Selle peale laienemist ressursside kasutamise, maailma elanikkonnast kasvab kuus miljardit 1999 ligi üheksa miljardit 2050, ja see paneb suurema surve maakasutuse ja suurust põllumaad inimese kohta, mis on juba vähenenud alates 0,24 hektarit 1950-0,12 ha täna.
Kliima muutus (globaalne soojenemine) Viimasel ajal me kuulame raadiost ja uudiste programmidest globaalse soojenemist. Meedia tekitavab meile et autod ja tehased teevad meie temperatuuri kõrgem ja kõrgem ja selle põhjuseks on CO2. Kõigepealt, tahan öelda mis see globaalne soojenemine üldse tähendab. Globaalne soojenemine on maapinnalähedase atmosfääri ja ookeanide keskmise temperatuuri tõus. Vikipeedias on kirjutatud, et aastate 1906 ja 2005 vahel tõusis Maa keskmine temperatuur 0,74 °C võrra ja selle põhjuseks on 90% tõenäosusega inimtegevus, täpsemalt kasvuhoonegaaside üha suurenev kogus atmosfääris. Kuid, mõned teadlased ei arva et kliima soojenemise saab selgitada inimetevusega. Nende seas on klimatoloog Piers Corbyn. Ta kinnitab, et mitte ühtegi suuri kliimamuutusi viimase aastatuhandel ei saa seostada CO2 tegevusega. Selles töös ma tahan aru saada kuidas tegelikult toimub kliima muutus. Maa ajaloo jooksul oli soojenemise ...
ÖKOLOOGILINE JALAJÄLG Referaat Juhendaja: Tiina Randlane, PhD Tallinn 2016 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 Ülevaade maailma rohelisest ajaloost...................................................................................................4 Eesti ökoloogiline jalajälg....................................................................................................................5 Müüt või tegelikkus?............................................................................................................................6 Roheline ideoloogia..............................................................................................................................7 Tuleviku Euroopa.......................................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
