Jäätmemajandus-ja käitlus REFERAAT Sisukord 1. Sisukord 2. sissejuhatus 3. Mis on jäätmed? 4. Jäätmekäitluse areng 5. Jäätmete liigitus 6. Jäätmed 7. Mis on olmejäätmed? 8. Ohtlikudjäätmed 9. Kokkuvõte 2.Sissejuhatus Saab teada mis on jäätmed? Jäätmekäitluse areng, kuidas liigitada jäätmeid ? Mis on olmejäätmed ja ohtlikudjäätmed ? 3. Mis on jäätmed ? Jäätmed on inimtegevuse käigus moodustunud oma tekkimise ajal või tekkekohas kasutuselt kõrvaldatud esemed, ained või nende jäägid. Nad on mistahes vallasasjad, mille nende valdaja on ära visanud või kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema. Prügi on kastuskõlbmatute ainete, esemete või materjalide segu, mis kogutakse veetakse prügilasse. Praht on see, mis on maha pillatud ja koristamata.
OLMEJÄÄTMED µ µµ 12 Mida nimetatakse jäätmeks? Inimtegevuses moodustunud, oma tekkimise ajal või tekkekohas kasutuselt kõrvaldatud ained, esemed või nende jäägid. Jäätmed võivad osutuda mingis teises kohas kasulikeks, näiteks orgaanilisi olmejäätmeid saab edukalt kasutada kompostimisel või pakendeid/pabereid saab kasutada näiteks wc-paberi tegemiseks. Mis on olmejäätmed? Olmejäätmed on termin, millega kirjeldatakse ringlusesse/taaskasutuseks võetavaid jäätmeid. Olmejäätmed jagunevad igapäevaselt: · pakendijäätmed - pandiga joogitaara ja segapakend · ohtlikud jäätmed · vanapaber ja papp · biolagunevad jäätmed Kuid on ka: · suurjäätmed (s.h. mööbel) · elektri- ja elektroonikajäätmeid (s.h. külmikud ja telerid) · immutamata puitu · vanametalli · kile Vanapaber ja papp:
TARTU KARLOVA GÜMNAASIUM Kätlin Joost Triinu Toss OLMEJÄÄTMED Referaat Juhendaja: Tiina Vöö Tartu 2010 Kodumajapidamises tekivad olmejäätmed - inimeste elutegevuses või elukorralduses oma tarbimisomadused kaotanud esemed, ained või nende jäägid. Olmejäätmed on kõige raskemalt käideldavad, sest sisaldavad läbisegi mitmesuguseid materjale ning nende koostis on erinev ja võib kiiresti muutuda. Olmejäätmeis on umbes kolmandik paberit ja papi, kolmandik orgaanilist ainet ning kolmandik kõiki muid materjale kokku, ohtlikud jäätmed moodustavad 1..2 %. Seega võivad olmejäätmed sisaldada nii tava-kui ka ohtlikke jäätmeid. Olmejäätmeist saab välja sorteerida taaskasutatavat materjali (klaasi, paberit, plasti,
halb korraldus; - elustiku ja maastike mitmekesisuse vähenemine, sealhulgas kaitsealade, üksikute liikide ja üksikobjektide ohustatus; - inimeste elukeskkonna ebapiisav vastavus säästva arengu ja tervisekaitse põhimõtetele. Jäätmete liigid : Olmejäätmed Eelkõige keskkonna aga ka inimeste tervise ja ohutuse seisukohast on oluline olmejäätmete sorteerimine, käitlemine ja taaskasutus. Kodumajapidamises tekivad olmejäätmed - inimeste elutegevuses või elukorralduses oma tarbimisomadused kaotanud esemed, ained või nende jäägid. Olmejäätmed on kõige raskemalt käideldavad, sest sisaldavad läbisegi mitmesuguseid materjale ning nende koostis on erinev ja võib kiiresti muutuda. Olmejäätmeis on umbes kolmandik paberit ja papi, kolmandik orgaanilist ainet ning kolmandik kõiki muid materjale kokku, ohtlikud jäätmed moodustavad 1..2 %. Seega võivad olmejäätmed sisaldada nii tava-kui ka ohtlikke jäätmeid.
bioloogilised jäätmed – koed, organid jms. 3) ravimijäätmed on ravimid, mis on riknenud või mille kehtivusaeg on lõppenud. 4) jäätmehoidla on tervishoiu- või veterinaarteenust osutava asutuse ruum, mille kohta kehtestatakse erinõuded. OLMEJÄÄTMED. 3 Olmejäätmed on sellised olmejäätmed, mida ei ole võimalik taaskasutada, s.h. koristusjäätmed. Olmejäätmed tuleb pakkida tekkekohas musta värvi jäätmekotti, mis suletakse enne äraviimist. Mahutid paigaldab selleks ettenähtud kohtadesse ja tühjendab äravedu korraldav lepingupartner. Väiksemad jäätmekotid tuleb vajadusel pakkida suuremasse musta värvi jäätmekotti, mis suletakse ning asetatakse olmejäätmete mahutisse. TAASKASUTATAVAD JÄÄTMED. Klaasijäätmed.
halb korraldus; - elustiku ja maastike mitmekesisuse vähenemine, sealhulgas kaitsealade, üksikute liikide ja üksikobjektide ohustatus; - inimeste elukeskkonna ebapiisav vastavus säästva arengu ja tervisekaitse põhimõtetele. Jäätmete liigid : Olmejäätmed Eelkõige keskkonna aga ka inimeste tervise ja ohutuse seisukohast on oluline olmejäätmete sorteerimine, käitlemine ja taaskasutus. Kodumajapidamises tekivad olmejäätmed - inimeste elutegevuses või elukorralduses oma tarbimisomadused kaotanud esemed, ained või nende jäägid. Olmejäätmed on kõige raskemalt käideldavad, sest sisaldavad läbisegi mitmesuguseid materjale ning nende koostis on erinev ja võib kiiresti muutuda. Olmejäätmeis on umbes kolmandik paberit ja papi, kolmandik orgaanilist ainet ning kolmandik kõiki muid materjale kokku, ohtlikud jäätmed moodustavad 1..2 %. Seega võivad olmejäätmed sisaldada nii tava-kui ka ohtlikke jäätmeid.
45 massiprotsendi ja alates 16. juulist 2013. a üle 30 massiprotsendi (vt jäätmeseadus§ 134 (RT I 2004, 9, 52)). Nimetatud biolagunevate jäätmete osatähtsus on tuletatud Euroopa Nõukogu direktiivis 1999/31/EÜ prügilate kohta sätestatud eesmärkidest, kus aluseks on võetud 1995. a tekkinud biolagunevate olmejäätmete kogus. Statistikaameti leheküljest on toodud jäätmebilanss 2005-2008 aastatel (Joonis 2). Grafikute kujundamisel kasutati nissugused jätmete liigid, nagu: olmejäätmed (kodumajapidamisjäätmed jt.), olmejäätmete hulgast väljanopitud või liigiti kogutud, aia- ja haljastusjäätmed (sh kalmistujäätmed) ja muud jäätmed. Siin on näidanud jäätmeteke (sh kogutud), jäätmete taaskasutamine, jäätmed, mis on ladestatud prügilasse protsentides. Joonis 2. Jäätmebilanss 2005-2008 a. Joonisest on näha, et olmejäätmete taaskasutamine alates 2005 kuni 2007 aastani kasvab, kuid 2008 aastal taaskasutamine vähendab
Jäätmeid on viite liiki : *Ohtlikud jäätmed *Tavajäätmed *Püsijäätmed *Biolagunevad jäätmed *Olmejäätmed Olmejäätmed: Olmejäätmete hulka kuuluvad inimeste elutegevuses või elukorralduses oma tarbimisomadused kaotanud esemed, ained või nende jäägid, kaasaarvatud ohtlikud jäätmed. Olmejäätmete hulka loetakse ka kontoris ja kaubanduses tekkivad jäätmed, mis on koostiselt sarnased kodumajapidamises tekkivate jäätmetega. Olmejäätmed jagunevad: Segaolmejäätmed - koduses majapidamises tekkivad jäätmed, mis on segunenud, v.a. ohtlikud jäätmed. Eelsorteeritud jäätmed - paber-, klaas- ja plastikjäätmed, igasugused pakendijäätmed ja metallijäätmed, mis on eelnevalt kogutud liigiti ja toimetatud spetsiaalsetesse konteineritesse. Orgaanilised jäätmed - koduses majapidamises tekkivad biolagunevad jäätmed, mis toimetatakse spetsiaalsesse konteinerisse
SISUKORD 1. OLMEJÄÄTMED.........................................................................................................3 2. OHTLIKUD JÄÄTMED...............................................................................................3 3. PAKEND JA PAKENDIJÄÄTMED............................................................................3 4. HÜLJATU JÄÄTMED JA SAASTUNUD PINNAS...................................................4 5. PROBLEEMTOODETE JÄÄTMED............................................................................4 6. TERVISHOIUL TEKKIVAD JÄÄTMED...................................................................4 7. REOVEESETE..............................................................................................................4 8. FEKAALID...................................................................................................................4...
Biolagunevate jäätmete käitlemisega seotud mõisted Biolagunevad jäätmed on anaeroobselt või aeroobselt lagunevad jäätmed, nagu toidujäätmed, paber ja papp. Biolagunevate jäätmete hulka kuuluvad aia- ja pargijäätmed, puit, reoveesete ning loomaväljaheited. Olmejäätmed on kodumajapidamises tekkinud mitmesuguse koostisega jäätmed ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud oma koostiselt ja omadustelt kodumajapidamisjäätmetega samalaadsed jäätmed. Biolagunevad olmejäätmed (BLO) elanikkonnalt regulaarselt kogutava segaolmeprügi biolagunev fraktsioon, lisaks sellele liigiti kogutavad biolagunevad jäätmed, samuti olmes tekkivate suurjäätmete (nt mööbel) biolagunev osa. Olmejäätmed sisaldavad 6070%biolagunevaid jäätmeid (massi %). Jäätmete käitlemine on kõik jäätmetega seotud toimingud: kogumine, vedamine, taaskasutamine ja kõrvaldamine. Jäätmete taaskasutamine on toiming, millega jäätmed või neis sisalduv aine võetakse
· Biojäätmed biolagunevad aia- ja haljastusjäätmed; kodumajapidamises, jaemüügikohas ja toitlustusasutuses tekkinud toidu- ja köögijäätmed; · Ohtlikud jäätmed - jäätmed, mis oma kahjuliku toime (keemiline aktiivsus, toksilisus, plahvatusoht-isesüttivus, korrosiivsus jms) tõttu võivad olla ohtlikud tervisele, varale või keskkonnale ning nõuavad erikäsitlust. Näiteks: patareid, värvid, lakid, ravimid jms. · Olmejäätmed on koduses majapidamises ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud oma koostise ja omaduste poolest samalaadsed jäätmed. Olmejäätmetes võib sisalduda nii tava- kui ka ohtlikke jäätmeid. · Kaevandamisjäätmed - jäätmed, mis on tekkinud maavarade uuringute, maavarade kaevandamise, rikastamise ja ladustamise ning kaevandamise töö tulemusena. Nagu näha saab jäätmeid liigitada erinevatel alustel. Samad jäätmed võivad kuuluda
HEITGAASID · Õhk · Tervis · Saastatakse põldusid- põlluande · Veekogud PRÜGI Prügi maha viskamine Prügi põletamine Vananenud olmetehnika Aerosoolid VIHMAMATSADE LANGETAMINE Hävitatakse vihmametsi Rajatakse uusi teid ja asulaid Erosiooni Loomad Kliima soojenemine Maavarade liigne kulutamine Põlevkivi Nafta Vääriskivid Olmeveed reostavad veekogusid · Põhjavesi · Vedelad jääkained · Olmeveed · Olmejäätmed · Kahjulikud ained · Veeloomad TEHASED Õhk Vesi Müra Võitlemine saastumise vastu ·Autovabad päevad ·Ühistranspordi tasuta päevad ·Linnades on parkimine raskem, tasulised parklad ·Paaris ja paarita autonumbrid ·Taaskasutus ·Tehastel filtrid ·Prügi sorteerimine ·Taastuv energia ·Vee puhastamine KÜSIMUSED Mis on peamised saastumise tegurid? Kuidas võidelda saastumise vastu?
Jäätmed ja looduskeskkond Sisukord Mis on jäätmed? Jäätmete taaskasutus Prügisorteerimine Säästev eluviis Mis on prügila? Tulevik prügiveos Kasutatud kirjandus Mis on jäätmed ? Jäätmed Ohtlikud jäätmed Olmejäätmed Taaskasutatavad jäätmed Biolagunevad jäätmed Jäätmete taaskasutus Milleks taaskasutatakse ? Energia säästmine Väheneb kahjulik mõju keskkonnale Prügisorteerimine Korraldus Ümbertöötlus Ohtlike jäätmete hoiustamine Sorteerimine tekkekohas Säästev eluviis Kuidas säästa: Toidu varumine & valmistamine Kokkuhoidmine kütmisel Riiete ja jalanõude rohkus Vee korduskasutus tööstuses Mis on prügila? Prügila on... jäätmekäitluskoht, kus jäätmetekitaja ladestab jäätmed tekkekohal jäätmekäitluskoht, mida kasutatakse jäätmete vaheladustamiseks aasta või pikema aja jooksul Tulevik prügiveos Mida näeb ette tulevik: Märgistuste ühtlustamine Jäätmete tekkimise skeem: Tekkekoht > sortim...
Jäätmeseadus Eesti Maaülikool Seaduse ülesanne Jäätmeseaduse ülesandeks on jäätmete tekke ja neist tuleneva tervise-ja keskkonnaohu vältimine ning jäätmehoolduse korraldus jäätmete ohtlikkuse ja koguse vähendamine, samuti vastutus kehtestatud nõuete rikkumise eest. Jäätmed Jäätmed on mis tahes jäätmekategooriasse kuuluv vallasasi,mille valdaja on ära visanud kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema. Jäätmed jaotuvad: Tavajäätmed (jäätmed,mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka) Püsijäätmed (tavajäätmed,millel ei toimu olulisi muutusi) Olmejäätmed (kodumajapidamis jäätmed) Ohtlikud jäätmed (patareid) Biolagunevad jäätmed (paber,papp) Ülesanne Tallinnas Mäealuse tänaval tegutsev aktsiaselts ei teatanud Keskkonnainspektsioonile (2003. a-l) oma territooriumil tekkinud reostusest, ohtlikud jäätmed olid segatud olmejäätmetega ning bensiinitanklal puudus nõutav bensiiniaurude tagastussüsteem. Keskkonnainspektorid tuvastasid, et ...
JÄÄTMETE LIIGITUS. · Tavajäätmed Jäätmed, mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka. · Püsijäätmed tavajäätmed milles ei teki füüsikalisi, keemilisi ega bioloogilisi muutusi. Ei ole biolagunevad, ei põhjusta kk, saatust . · Ohtlikud J. jäätmed, mis ei lagune ja on kk. , tervisele või varale kahjulikud. · Olmejäätmed kodumajapidamis , kaubandus, teenindus, või mujal tekkinud samalaadsed jäätmed. PILDID.
Jäätmed : · On mistahes vallasasjad, mille valdaja on kasutuselt kõrvaldanud või kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema. Ohtlikud jäätmed: · On jöötmed, mis vöhemalt ühe jäätmeseaduse 25 lõikes 1 loetud ohtliku omaduse tottu voivad põhjustada kahju tervisele ka keskkonnale. Tavajäätmed: · On koik jäätmed, mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka. Olmejäätmed: · On kodumajapidamises tekkivad jäätmed ning jäätmed, mis tekivad kaubanduses, teeninduses või mujal, ja on oma omaduselt samalaatsed. Olmejöötmetes vüib sisaldudaa nii tava kui ka ohtlike jäätmeid. Biolagunevad jäätmed: · On aeroobselt või anaaeroobselt lagunevad jäätmed, nagu toidujäätmed, paber ja papp. Püsijäätmed: · On tavajäätmed , milles ei toimu olulisi füüsikalisi, keemilisi ega bioloogilisi muutusi.Püsijäätmed ei lahustu, põle ega reageeri muul viisil. Jäätmete liigid. Segajäätmed:...
Jäätmekäitlus Valdis Jõgi VA15 Viljandi Kutseõppekeskus Vana-Võidu 2015 Mis on jäätmekäitlus? Jäätmekäitlus on vastavalt Jäätmeseadus jäätmete kogumine, vedamine, taaskasutamine ja kõrvaldamine. Mis ei tohi kaasneda jäätmekäitlusega ja mis on selle aluseks. Jäätmekäitlusega ei tohi kaasneda normatiive ületavat mõju tervisele ega keskkonnale. Jäätmekäitluse aluseks on Eesti keskkonnastrateegia põhimõtted - säästev areng, keskkonnakahjustuste ennetamine ja vältimine, keskkonnanõuete integreerimine teiste eluvaldkondade ja loodusvarade kasutamisega. Jäätmed jagunevad järgmiselt (Jäätmeseaduse § 3-7 järgi) Tavajäätmed onkõik jäätmed, mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka. Püsijäätmed on tavajäätmed, milles ei toimu olulisi füüsikalisi, keemilisi ega bioloogilisi muutusi. Püsijäätmed ei lahustu, põle ega reageeri muul viisil füüsikaliselt või keemiliselt, nad ei ole biolagundatavad ega mõjuta...
Kaspia meri Tekkimine Ookeanilist päritolu Umbes 10 miljonit aastat tagasi Sarmaatia meri jagunes kaheks osaks Must meri Kaspia meri Tema põhjas on ookeaniline maakoor Üldinfo Pindala Jaguneb kolmeks 374 000 km² Põhja-Kaspia Keskmine sügavus Kesk-Kaspia 209 m Lõuna-Kaspia Suurim sügavus Asub tektoonilises nõos 27 m 1025 m allpool merepinda Keskmine soolsus Veetase 11 27 m ookeanitasemest Väljavooluta allapoole Geograafiline asukoht Euraasia Piir Euroopa ja Aasia vahel Piirneb loodest Euroopaga Rannikul paiknevad riigid Aserbaidzaan Iraan Kasahstan Venemaa Türkmenistan Põhja-Kaspia Asub parasvöötmes Keskmine sügavus 4 meetrit Temperatuur talvel -8°C....
Jäätmed õmblustööstused ja nende käitlemise võimalused. Jäätmete liigitus: · Tavajäätmed-mis ei kuulu · Biolagundavadjäätmed- ohtlike jäätmete hulka. looduses lagunevad · Püsijäätmed-tavajäätmed, jäätmed. milles ei toimu füüsikalisi, · Näiteks:toidujäätmed,pab keemilisi ega bioloogilise er ja papp. muudatusi. · Nad ei ole biolagundatavad ega mõjuta ebasootsalt nendega kokku puutuvaid aineid, seega ei põhjusta keskkonna saastumist või kahju inimese tervisele. Jäätmekäitluse hierarhia põhimõtted langevas järjestuses: · 1)Taaskasutamine · 2)Jäätmete tekke ära hoidmine, vähendamine ja korduv kasutamine. · 3)Taaskasutamine · 4)Uuesti ringlusesse võttes. · 5)Komposteerimine. · 6)Põletamine, soojusenergia taaskasutusega. · 7)Lõplik kõrvaldamine, ehk prügilasse viimine. Jäätmed. · -Ohtlikudjäätmed-jäätmed misvähemalt ühe jäätme seaduses nimetat...
joonistuspaberid, ümbrikud, kaanteta raamatud, pappkastid ja karbid, paberkotid jms puhtad paberpakendid). · Pakendijäätmed (plastpakendid: jogurtid- ja võitopsid, ketsupi- ja majoneesipudelid ja muud plastpakendid; klaaspakendid: pandimärgita klaasist pudelid, klaaspurgid, muud puhtad klaaspakenid; metallpakend: konservikarbid, toidu- ja joogipakendite metallkaaned ja korgid; joogikartong: puhtad kartongist piima-, mahla- ja jogurtipakendid). · Olmejäätmed (kõik see, mis eeltoodute hulka ei sobi; nt mähkmed, vanad riided, katkised nõud, tuhk, hügieenitarbed). JÄÄTMETE UTILISEERIMINE · OHTLIKUD JÄÄTMED viime ohtlike jäätmete kogumispunkti. · ELEKTROONIKAJÄÄTMED näiteks poodi, kust on kavas osta samalaadne toode või kui pole kavas uut osta, siis viime kogumispunkti. · TAGATISRAHAGA PAKEND viime tagatisrahaga pakendi vastuvõtu kohta (pood, taarapunkt).
Alternatiivenergeetika- energi tootmis viis, mis kasutab teissuguseid loodusvarasid (tuul, vesi). Dedergendid- sünteetilised puhastus ja pesemis vahendid. Eesti keskkonnastrateegia- 1997.a vastu võetud riiklik dokument, mis määrab eesti keskkonna poliitika põhi eesmärgid. Eesti keskkonna tegevuskava- esitatud tegevuste loetelu, keskkonnastrateegia alusel. Energia allikad- loodusvarad energia tootmiseks. Fossiilkütus- ained, mille põlemisel eraldub palju soojust, organismide jäänused (põlevkivi, nafta, kivisüsi). Happevihmad- vihm või lumi, mille happetase on kõrge. Happestumine- mulla või vee muutumine happeliseks, happevihmade tõttu. Kasvuhoone efekt- niiskuse ja temp. suurenemine läbipaistva katte all, mis laseb läbi päikese kiirgust aga ei lase läbi soojuskiirgust ega veeauru. Kliima muutused- paikonna tavapärastes ilmastikuoludes muutumine. Kriteerium- eeskiri, hindamis alus. Loodusvarad- looduses leiduvad varad mida inimene kasutab...
lagunevad jäätmed, nagu toidujäätmed, paber ja papp Biojäätmed on järgmised biolagunevad jäätmed: aia- ja haljastujäätmed; kodumajapidamises, jaemüügikohas ja toitlustusasutuses tekkinud toidu- ja köögijäätmed; toiduainetööstuses tekkinud jäätmed Jäätmete liigid Ohtlikud jäätmed on jäätmed, mis oma kahjuliku toime tõttu võivad olla ohtlikud tervisele, varale või keskkonnale ning nõuavad erikäsitlust. Näiteks: patareid, värvid, lakid, ravimid Olmejäätmed on koduses majapidamises ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud oma koostise ja omaduste poolest samalaadsed jäätmed Eestis tekkivate segaolmejäätmete keskmine koostis Jäätmeprobleemi tekkepõhjused Rahvastiku arvu suurenemine Kiire linnastumine Laialdaselt kasutatakse materjale, mille looduslik lagundamine nõuab sadu aastaid Tarbimine ja tootmine on suurenenud Tekitatud jäätmete hulk 1960 kuni 2005 Keskmine prügi tootmine inimese kohta maailmas Tagajärjed
Olmejäätmed meie majapidamises. Elan oma perega kortermajas ja meie ühistu otsustas,et meie majas prügisorteerimist ei toimu.Seega leiavad igasugused jäätmed tee ühte konteineri.Näiteks riknenud või vana toit mida enam ei soovi süüa.Ka pakendijäätmed nt: jogurtitopsid,majoneesi-ja ketsupipudelid jm. plastikpakendid,ka klaaspakendid nagu pandimärgita klaaspurgid-ja pudelid,veel metallpakendid ,milleks on konservikarbid,purkide-ja pudelite metallkaaned ja korgid,tetrapakendid mis on tekkinud piima,jogurti ja mahla tarbimisel,kilepakendid samuti nt: piima,jogurti ja hapukoore pakendid.Veel viskame prügikasti ka närtsinud lilled ja oksad.Kui meil oli veel kass,siis ka kassiliiv sai samasse pandud.On ka sattunud ohtlike jäätmeid nt:vanad ravimid,vanad patareid,katkised elektripirnid,deodorandi pudelid ja tühjaks saanud kodukeemia pudelid.Nüüd kui olen saanud rohkem teavet,viin vanad ravimid apteeki ja patareid kogumiskastidesse mis ostukes...
Referaadi sisu · Mis on jäätmed? · Loodusinimestel tekib vähe jäätmeid · Tänapäeval tekitab inimene palju jäätmeid · Prügisorteerimine on vajalik · Prügiveo homne päev · Inimkonna tulevikku aitab kindlustada säästev eluviis Mis on Jäätmed · Jäätmed on mistahes vallasasjad mis on minema vistud ehk kasutuselt kõrvaldatud. · Ohtlikud jäätmed on jäätmed, mis on inimesele ja loodusele kahjulikud. · Olmejäätmed on kodumajapidamises tekkinud jäätmed · Taaskasutatavad jäätmed on sellised jäätmed, mida saab uuesti kasutada kas toodangu valmistamiseks, töö tegemiseks või energia saamiseks. Jäätmete taaskasutamine 1. Jäätmeid taaskasutatakse selleks, et säästa looduslikku toorainet ja pikendada samal ajal prügila kasutusaega. Näiteks kui kogutakse 70 kg vanapaberit, siis säästetakse sellega üks puu. 2
olevas Säästumarketis, kuhu jalgsi kõndides on maad umbes 700 meetrit. Lähim taaskasutuskeskus asub Tatari 64, mis jääb minu Tallinna kodust 11 km kaugusele. Vana kodutehnika kogumispunkt asub Pääsküla jäätmejaamas, kuhu on 3 km. 2. Meie pere viib vanad ja kasutuskõlbmatud ravimid lähedalasuvasse apteeki, mis asub aadressil Jannseni 37, mis jääb meie majast umbes 4 km kaugusel. 3. Meie pere jäätmetega tegeleb Ragn-Sells AS, kes ladestab olmejäätmed Tallinna jäätmejaama, mis asub aadressil Suur-Sõjamäe 31A. LIIKLUS 1. Üksikpilet üliõpilasele Tartu linnaliinibussides maksab eelmüügist ostes 0,51. Bussist ostes 1 ning ID-pilet 0,96. Kolmekümne päeva pilet üliõpilasele maksab 8,63, ID-pilet 7,67 2. Edasi-tagasi bussisõit vanemate juurde Tallinnasse maksab (9,70 x 2=) 19,40 Edasi-tagasi rongisõit vanemate juurde maksab (6,71 + 3,20=) 9,91 3. 95 1,389 98 1,429 D 1,389 KESKKONNAGA SEOTUD MÄRGISED
me iga päev maas vedelemas mõnda pakendit või pudelit. Milleks meile prügi vaja on? Õige vastus on, et ei olegi. Me ei vaja seda ning oleks suurepärane, kui me saaks prügi olemasolu muuta minimaalseks. Kui me kõik kasutaks taaskasutatavaid asju ning ei viskaks asja maha, vaid sorteeriks neid, et need satuks õigetesse kätesse ning nendest oleks võimalik midagi uut meisterdada. Ainuke kasulik prügi on orgaanilised olmejäätmed, mida saame edukalt kasutada kompostimisel. Minu kodus on olemas kompostihunnik ning minu arvates on väga huvitav vaadata, kuidas aja möödudes muutub see viljakaks mullaks. Kui arvestada, et vanad riided on ka prügi, siis võib ka nendest midagi uut meisterdada. Mina olen oma vanadest püktest teinud näiteks tolmulapid ning lühikeseks jäänud teksadest tegingi lühikesed püksid. Seega riidejäätmetega tuleb
Madis Arula Jõgeva Gümnaasium 12.A Jäätmete väärtustamine ja taaskasutamise ohud. Jäätmed kuuluvad paratamatult meie igapäevaellu ning seetõttu peaks otsima kõikvõimalikke lahendusi, et mitte hävitada meid ümbritsevat loodust ning mitte matta endid prügi alla. Jäätmete tekke poolest ühe elaniku kohta on Eesti ühel esimestest kohtadest maailmas, seda aga eelkõige meie põlevkivienergeetika ja põlevkivikeemiatööstuse tõttu. Jäätmeid tuleks väärtustada ja võimalikult ratsionaalselt kasutada. Üldtunnustatud põhimõtete kohaselt on eesmärgiks jäätmetekke vältimine, tekkivate jäätmete taaskasutamine, samuti nende korduskasutamine ja materjalina ringlussevõtt või taaskasutamine energia saamiseks. Kõrvaldamine, sealhulgas ladestamine keskkonnakaitse nõudeid arvestades, on viimane lubatav käitlusviis, siiski ladestatakse suur osa olmejäätmetest Eestis endiselt sortimata kujul ja keskkonnanõuetele mittevastavatesse prügilatess...
Taaskasutatavad, ohtlikud ja muud erikäitlust nõudvad jäätmed hoitakse eraldi Jäätmete kogunemisel paigutatakse jäätmed nende tekkekohas kogumisvahenditesse Jäätmed pakitakse nii, et need ei levitaks lõhna ega ei põhjustaks ohtu tervisele ega kekskkonnale Kogumisvahendite puhul tuleb vältida sademete ja loomade pääsemist nendesse Paber ja papp Pakendid Biolagunevad köögija sööklajäätmed Suurjäätmed Segunenud olmejäätmed Hügieeniline toiduaine on: Puhas Tervislik Inimtoiduks sobiv Toiduhügieeni hulka kuulub: Toiduainete ja toodete turvalisus Säilitamine Ohutu käitlemine Kaitsta toitu saastumisohu eest Takistada kõigi patogeensete mikroorganismide paljunemist määrani, mis võiks põhjustada tarbijate haigestumist või toidu kiiret riknemist Hävitada patogeenseid mikroorganisme või takistada nende paljunemist Keemiline oht (toidus on nt. puhastusvahendite
Näiteks õli- ja naftajäätmed, putukamürgid, pliiakud jne. Need viiakse spetsiaalsetesse kohtadesse. Mõned vallad korraldavad aeg-ajalt ohtlike jäätmete .kogumisringe. 2. Jäätmete liigitus tekkimise järgi: Tootmisjäätmed tekivad reeglina toodangu valmistamisel. Tootmisjäätmeid tekib sageli suurtes kogustes, kuna toodangu iseloom ja tehnoloogia ei võimalda sageli ära kasutada kogu toormaterjali. Toiduainetetööstuses tekivad põhiliselt taimsed ja loomsed jäätmed. Olmejäätmed tekivad kas kodumajapidamises või näiteks tänavatekoristamisel. Vastava statistika järgi tekib inimese kohta umbes 300-500kg olmejäätmeid. Jäätmete vältimine koduses majapidamises algab tarbitava kauba valikust. Olmejäätmetes võib sisalduda nii tava- kui ka ohtlikke jäätmeid. 3. Jäätmete liigitus kasutatavuse järgi: Teisene toore - siia kuuluvad jäätmed, mida saab kasutada toodangu valmistamiseks, energia saamiseks jne
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Probleem- Prügi ja jäätmed REFERAAT Pärnu 2014 Sisukord 1) Sisukord 2) sissejuhatus 3) Jäätmekäitlus 4) Jäätmed jagunevad järgmiselr 5) Jäätmekoguste ja kvaliteedi kontroll 6) Mis on jäätmed? 7) Jäätmekäitluse areng 8) Kokkuvõte 2. Sissejuhatus Jäätmed ehk prügi on inimtegevuses moodustunud, oma tekkimise ajal või tekkekohas kasutuselt kõrvaldatud ained, esemed või nende jäägid. Jäätmeseaduse kohaselt jäätmed on mis tahes vallasasi või kinnistatud laev, mille valdaja on ära visanud, kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema. Jäätmed võivad osutuda mingis teises kohas kasulikeks, näiteks orgaanilisi olmejäätmeid kasutada kompostimisel teatud juhtudel soojuselektrijaama kütusena. 3. Jäätmekäitlus 1) Jäätmeseaduse järgi peab jäätmeid esmajärguliselt kasutama materjalina ja teisejärguliselt energiana. 2)...
Mõtle sellele. Sa võid ju öelda, et Eestis ei ole jäätmeid nii palju kui mujal. Jah, mujal, näiteks Ameerika Ühendriikides tarbitakse rohkem ja toodetakse rohkem jäätmeid. Aga sa ju ei ela seal. Ka Eestis tekib palju jäätmeid. Kõige suuremaks ülesandeks on põlevkivitööstuse jäätmekoguste vähendamine. Kogu jäätmetekkest moodustab 79% põlevkivi, 8% on muid tööstusjäätmed ja ehitusjäätmed, ning 4% moodustavad olmejäätmed ja muu.Jah, 4% ei ole ju nii palju, kuid see number võiks olla väiksem. Üheks suureks probleemiks on toidujäätmed. Eestis tekib aastas toidujäätmeid kokku ligikaudu 92,6 tuhat tonni. See kuulub sinna 4% sisse. Kui 92 tuhat tonni on vähem kui 4%, siis mõtle, palju seda prügi ikka tegelikult tekib. 75 protsenti toidujäätmetest tekib kodumajapidamistest, 14 protsenti toitlustusasutustes, 7 protsenti kaubandusettevõtetes ning 4 protsenti toiduainetööstuses
kogumiskast, vana kodutehnika äraandmispunkt, taarapunkt, taaskasutuskeskus? Lähim taarapunkt vanapaber klaasi ja pakendite konteiner ~7km patareide kogumiskast ~5km taaskasutuskeskus ~30km kodutehnika äraandmispunkt~30km 2. Kuhu saab viia vanad ja kasutuskõlbmatud ravimid (lähim koht!)? ~30km 3. Kes tegeleb Teie toodetud jäätmetega edasi (firma) ja millisesse prügilasse ladestatakse Teie poolt tekitatud olmejäätmed? AS Veolia Keskkonnateenused . Konteineri tühjendus 1 kord maksab meile 5,13eurot koos käibemaksuga. Meie jäätmed ladestatakse Torma prügilasse. Liiklus 1. Kui palju maksab liiter bensiini? Liiter bensiini 20 septembril 2011 maksis 1,284eurot. Ökomärgid 1. Milliseid tooteid, mis omasid ökomärke Te kasutasite? (märk ja toode!) Teadlikult ja regulaarselt ei kasuta midagi. Ainult juhuslikud tooted mida hetkel nimetada ei oska.
trahviühikut, juriidilise isik puhul kuni 32 000 eurot JÄÄTMEKÄITLUS Jäätmekäitlus on jäätmete kogumine, vedamine, taaskasutamine ja kõrvaldamine, sealhulgas vahendaja või edasimüüja tegevus Jäätmed jaotuvad: Tavajäätmed (jäätmed,mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka) Püsijäätmed (tavajäätmed,millel ei toimu olulisi muutusi) Olmejäätmed (kodumajapidamis jäätmed) Ohtlikud jäätmed (patareid) Biolagunevad jäätmed (paber,papp) JÄÄTMEKÄITLUSE ÜLDNÕUDED Iga tegevuse juures tuleb püüda jäätmeteket vältida või kui see ei ole võimalik, siis vähendada. Jäätmeid tuleb sortida tekkekohas ja seejärel liigiti koguda, et võimaldada nende taaskasutamist võimalikult suures ulatuses. Toitlustusettevõtetes tuleb jäätmete tekkekohas eraldi koguda toiduõli- ja rasva
Püsijäätmete leostuvus veekeskkonnas, ohtlike ainete sisaldus ning nõrgvee ökotoksilisus ei põhjusta täiendavat keskkonnakoormust, seda eriti põhja- ja pinnavee kvaliteedinõudeid silmas pidades. 3. Biolagunevad jäätmed - on anaeroobselt või aeroobselt lagunevad jäätmed, nagu toidujäätmed, paber ja papp. 4. Ohtlikud jäätmed - on jäätmed, mis oma kahjuliku toime tõttu võivad olla ohtlikud tervisele, varale või keskkonnale. 5. Olmejäätmed - on kodumajapidamisjäätmed ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud oma koostise ja omaduste poolest samalaadsed jäätmed. On ilmselge, et jäätmed ning nende käitlemine on globaalne probleem. Sellest tulenevalt peaks igaüks meist seda täie tõsidusega võtma ning sellele lahendust otsima tagajärgede lahendamisele ennetavalt mõeldes. 2. BIOLAGUNEVAD JÄÄTMED , NENDE LIIGID JA KÄSITLUSMEETODID
kodus, raamatukogus, internetkohvikus jm) · pärast sularaha puudutamist. Keskkond · Kõik meid ümbritsev moodustab keskkonna · Inimene on keskkonna osa Jäätmed on vallasasjad, mille: · Valdaja on kasutuselt kõrvaldanud, · kavatseb kasutuselt kõrvaldada, · kohustatud kasutuselt kõrvaldama. Kuidas tekivad jäätmed? · Põhiline jäätmetekke viis on tarbimine · Igasugune tarbimine eeldab mingil määral jäätmete teket Jäätmete liigid · Olmejäätmed · Ohtlikud jäätmed · Tavajäätmed · Püsijäätmed · Biolagunevad jäätmed Olmejäätmed · Kodumajapidamises, kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud koostise ja omaduste poolest samalaadsed jäätmed. · Liigiti kogutud olmejäätmetest moodustab enamiku vanapaber ja papp, klaasi-, metalli-, puidujäätmed, biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed. Ohtlikud jäätmed
2011- VÄLTIMINE KORDUSKASUTUSEKS ETTEVALMISTAMINE RINGLISSE VÕTMINE MUU TAASKASUTAMINE KÕRVALDAMINE eraisik- otsused tootmise käigus, taaratinglus, kodukompost tootmisüksus- jäägid müüki, ökodisain, tooted jääkidest prügifirma- jäätmete sortimine/müük, energia saamine KOV- ehitus- ja lammutuspraht, bioenergia, biojäätmed riik- ??? JÄÄTMELIIGID: olmejäätmed, segajäätmed, ohtlikud jäätmed, biojäätmed, kaevandamisjäätmed, ehitusjäätmed, tööstusjäätmed, klaas, paber, papp, meditsiinijäätmed - > KÕIKI SORTI JÄÄTMEID, SISALDAVAD KÕIKI SORTI JÄÄTMEID Tekkekoha järgi: olme-, tööstus-, põllumajandus-, meditsiini-, kaevandus jm jäätmed ning ehitus- ja lammutuspraht Algotstarbe järgi: pakendijäätmed, toidujäätmed Materjali järgi: vanapaber, klaas, metall
Kilingi-Nõmme Gümnaasium Keemiast keskkond Referaat Peeter Leesi 2015 Sissejuhatus Üha enam ja enam toodetakse enamasti inimeste heaoluks erinevaid materjale ja tooteid, ühesõnaga keemiat on argielus väga palju. Inimene ei oska kasutada tooteid ja enda jääke keskkonnasõbralikult. Seetõttu saastub meie atmosfäär tootmises ning ka peale seda. Osooni kiht aina hõreneb ja see on kahjulik. Jäätmete suur ülekaal kahjustab ka väga meie oma loodust ja loomi. Kas teadsid, et kilekott laguneb looduses umbes tuhat aastat? Nii see on ja kilekotte muudkui toodetakswe juurde ja ei taaskasutata neidki. Antud referaat räägibki materjalidest ja nende omadusftest ning keemiast ja elukeskkonnast. Sõnaseletused: Plastifikaator – näiteks määrdeõli, mis lisatakse puhastele polümeeridele rabeduse vastu ja see muudab plastmassi sitkeks ja painduvaks. Ohutusnõuded kemikaalide kasutamisel Mürgisus ...
Euroopas on põhjuseks see, et intensiivne ja mehhaaniline põllumajandus vajab vähe tööjõudu. Inimesed lähvad linnadesse: 51. suuremad eneseteostuse võimalused; 52. parem haridus ja arstiabi; 53. võimalused vabaaja veetmiseks. Vähemarenenud riikides on põhjused majanduslikud - võimalus leida töö (parem palk) Mis probleemid kaasnevad? Keskkonnaprobleemid: 54. olmejäätmed, prügi; 55. õhusaaste, müra, veereostus; 56. ummikud. Sotsiaalmajanduslikud probleemid 57. tööpuudus; 58. eluruumide puudus; 59. koormus tervisehoiule & arstiabile. 60.
jäätmeid tuleks käidelda nõuetekohaselt. Kõik me võime kaasa aidata nende eesmärkide täitmisele. Ohtlikud jäätmed on need jäätmed, mis oma omadustelt, ka väikestes kogustes, on inimese tervisele ja keskkonnale kahjulikud ning nõuavad käitlemisel erimenetlust. Ohtlikud jäätmed on näiteks kasutuskõlbmatud õlid, lahustid, akud, patareid, päevavalguslambid, vananenud ravimid jne. Ohtlikud jäätmed tuleb hoolikalt ladustada nende üleandmiseni. Olmejäätmed on kodumajapidamises tekkinud jäätmed ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud oma koostiselt ja omaduselt samalaadsed jäätmed. Olmejäätmed on iseenesest nende käitlejale ohutud, kuid võivad põhjustada halba lõhna või meelitada ligi närilisi ja putukaid. Seetõttu on tähtis, et jäätmed pakitakse hoolikalt ning mahuteid tühjendatakse piisavalt sageli. Taaskasutatavad jäätmed on sellised jäätmed, mida saab uuesti kasutada kas
asutus, kelle valduses on jäätmed. Jäätmetekitaja - on isik või riigi või kohaliku omavalitsuse asutus, kelle tegevuse käigus tekivad jäätmed, või isik, kelle tegevuse tulemusel jäätmete olemus või koostis muutub. Jäätmehooldu - Jäätmekäitlus, järelvalve jäätmekäitluse üle ja jäätmekäitluskohtade järelhooldus. Jäätmekäitlus - jäätmete kogumine, vedamine, taaskasutamine ja kõrvaldamine. Jäätmete liigitamine: Olmejäätmed tootmisjäätmed (tööstusjäätmed) erijäätmed püsijäätmed orgaanilised jäätmed ohtlikud jäätmed Olmejäätmed - kodumajapidamisjäätmed ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud koostise ja omaduste poolest samalaadsed jäätmed. Tavajäätmed - kõik jäätmed, mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka. Erijäätmed - need, mille käitlemiseks on vaja erivõtteid nt suurjäätmed.
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS K-08A Randel Malm PRÜGI JA JÄÄTMED referaat Pärnu 2010 Keskkonna ning loodussäästliku elu seisukohast võttes on prügist rääkida ilmselt kõige lihtsam. See on asi, mida me näeme oma silmaga ja me ei pea ennast kujutama kümente aastate kaugusele tulevikku, et asja mõista. Prügi on siinsamas meie endi kõrval. Prügi sorteerimine vajalik selleks, et võimalikult paljud asjad jõuaksid taaskasutusse, mitte ei rändaks prügimäele, sest prügimägedel on kõikvõimalik erinev prügi tihedalt kokku surutud ja seetõttu ei toimu seal hapniku puudusue tõttu loomulikke lagunemisprotsesse. Prügimäed eritavad ümbritsevasse keskkonda suurtes kogustes metaani, mis on ligi 20 korda tugevam kasvuhoonegaas, kui CO2. Prügimägede kaudu satuvad paljud tekkinud ohtlikud ained aga põhjavette ning sealtkaudu ka lõpuks uuesti meieni. Prügist ja sorteerimisest on meedia vahendusel meile rä...
metallimaagid tonni Metallid Toodetakse üle 800 miljoni tonni aastas. Mineraalväetised Üle 500 miljoni tonni aastas Sünteetilised materjalid peamiselt Üle 60 miljoni tonni plastmass Taimekaitse- ja putukatõrjevahendid Üle 2 miljoni tonni aastas Olmejäätmed jõuavad tagasi looduskeskkonda Suur osa neeldub Maa kiirguvast soojusenergiast süsihappegaasirikkas atmosfääris ega pääse maailmaruumi. Maakera soojuslik tasakaal on rikutud, maapind ja atmosfäär hakkavad soojenema tekib kasvuhooneefekt. Mannerjää sulab, ookeani pind tõuseb ja madalamad alad ujutatakse üle. CO hulga suurenemist on põhjustanud ka Maa ''kopsude'' troopiliste vihmametsade massiivne hävitamine. On ka kahjulikke gaase CO
Bioloogiliste omavate ainete utiliseerimine. Mõisted Jäätmed - on mis tahes vallasasjad, mille nende valdaja on kasutuselt kõrvaldanud või kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema. Ohtlikud jäätmed - on jäätmed, mis vähemalt ühe Jäätmeseaduse paragrahv 25 lõikes 1 loetletud ohtliku omaduse tõttu võivad põhjustada kahju tervisele ja keskkonnale. Meditsiinilised jäätmed - on inimeste tervishoiul ja/või sellega seonduvatel uuringutel tekkinud jäätmed, mis jagunevad erikäitlust vajavateks (tervishoiu riskijäätmeteks) ning erikäitlust mittevajavateks jäätmeteks (olmejäätmed). Ajajäätmed risu, oksad, rohi, lehed ja muud taimsed jäätmed. Biolagunduvad jäätmed anaeroobselt või aeroobselt lagundatavad jäätmed. Ohtlikud jäätmed on inimtegevuse need jäägid, mis võivad oma keemiliste, muude omaduste tõttu phjustada ohtu , kahjustada tervist , keskkonda. Erinevalt tavajäätmetest on ohtlikud jäätmed ka väikestes kogustes keskkonnale ja...
tekke ja neist tuleneva tervise-ja keskkonnaohu vältimine ning jäätmehoolduse korraldus jäätmete ohtlikkuse ja koguse vähendamine, samuti vastutus kehtestatud nõuete rikkumise eest. Jäätmed on mis tahes jäätmekategooriasse kuuluv vallasasi,mille valdaja on ära visanud kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema. Jäätmed jaotuvad Tavajäätmed (jäätmed,mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka) Püsijäätmed (tavajäätmed,millel ei toimu olulisi muutusi) Olmejäätmed (kodumajapidamis jäätmed) Ohtlikud jäätmed (patareid) Biolagunevad jäätmed (paber,papp) Ülesanne Preili Karbik teeb kevadel kodus ja aias suurpuhastust. Prügi, sealhulgas katkised klaasid, vanaraua, paberi, tühjad värvipurgid, vanad patareid ja puulehed paneb ta kokku suurtesse prügikottidesse. Kotid tõstab ta auto järelkärusse ning läheb prügimäge otsima. Prügimäge otsides eksib ta lootusetult ning lõpuks poetab ta prügi lähedalasuva metsa alla kraavi, kus paistab juba
(Mille eest reaalselt maksate iga kuu kõige rohkem?) 3. Kas Te kasutate kompaktpirne (nn säästupirne), kus ja miks? PRÜGI 1. Kus asub lähim: vanapaberi, klaasi/pakendite kogumiskonteiner, vanade akude kogumiskast, vana kodutehnika äraandmispunkt, taarapunkt, taaskasutuskeskus? 2. Kuhu saab viia vanad ja kasutuskõlbmatud ravimid (lähim koht!)? 3. Kes tegeleb Teie toodetud jäätmetega edasi (firma) ja millisesse prügilasse ladestatakse Teie poolt tekitatud olmejäätmed? LIIKLUS 1. Kui palju maksab bussipilet üliõpilasele Tartu linnaliinibussides, kuupilet? 2. Kui palju maksab bussipilet/rongipilet/autosõit vanemate juurde? 3. Kui palju maksab liiter bensiini/diiselkütust? ÖKOMÄRGID Eesti kaubanduses kasutusel olevad: Põhjamaade luigemärk, Krav märk, EL lilleke, Roheline Punkt, Toodet võib põletada, Viska prügikasti, WWF Panda, kolm noolt ja number (plastidel), Möbiuse leht, Mahemärk, EHE, Puhas keskkond, Puhas paber. 1
"Sillamäe linnas toimub konteineriteta olmejäätmete kogumise süsteem jäätmed kogutakse elanikkonnalt ja asutustelt vahetult jäätmete kogumiseks ning veoks kohaldatud eriautodele kindla graafiku alusel, st tänavakonteinereid vahekogumiseks ja ladustamiseks ei kasutata," just nii on kirjas Sillamäe linnavolikogus vastu võetud määruses Päris ilma konteineriteta linn siiski ei ole: Viru puiesteel asub jäätmemaja ja veel paaris kohas üksik konteiner, kuhu saavad olmejäätmed viia need inimesed, kellele prügiauto liikumise ajad kohe kuidagi ei sobi. Linn on väga puhas. Tänavate ääres parkides ja elumajade ees on palju väikesi prügikaste. Sealsed elanikud ise jälgivad väga hoolikalt et keegi oma olmeprügi nendesse prügikastidesse ei poetaks. Sinna pannakse ainult väiksemat prahti nagu kommi- ja jäätisepabereid. Ehitusprahi ja muu spetsiifilise prügi jaoks on kindlates kohtades tasuline jäätmete ära andmise võimalus.
Maha valgunud kütuse jaoks on olemas kogumiskanalid.Tekkinud kütuse jäätmetega tegeleb lepinguline jäätmekäitleja. Tootja tagab nende nõuetekohase kogumise ja hoidmise kinnistes ruumides. Tootmisest tekkinud jäätmete käitlemine · srot (tekib rapsiõli tootmisel) kogutakse kokku ja läheb loomasöödaks. · glütserool (tekib biodiisli tootmisel) on kasutatav kosmeetikatööstuses. · metanool kogutakse kokku ja taaskasutatakse biodiisli tootmisel. · olmejäätmed kogutakse vastavalt jäätmekäitlus ettevõttega sõlmitud lepingule. · tootmisprotsessi käigus kuluvate vahendite utiliseerimine vastavalt nende ohtlikkusele. Nende äravedu reguleerib leping jäätmekäitlejaga. Õhusaaste vähenemine biodiislit kasutades 54 erineva diiselmootori uurimisel selgus, et biodiisli kasutamisel paisati keskkonda tunduvalt vähem saasteaineid kui tavalise diisli puhul. Tahmaemissioonid vähenesid poole võrra ja tahkete osakeste emissioonid
lokaalseid vedelkütust (kütteõli) kasutavaid katlamaju, mistõttu on igatalvised küttearved väga suured. Samuti on lokaalsed katlamajad ehitatud enamustesse linna kortermajadesse, kuid erinevalt linna administratiivhoonetest kasutatakse kortermajade kütmisel peaasjalikult kivisütt ja puitu ning õli kasutavad katlamajad on vähemuses. Kivisöe ja puidu kasutamisega kaasneb talvisel ajal ebasoodsate ilmastikutingimuste korral tugev õhureostus. Olmejäätmed veetakse kogu valla ulatusest välja, eesti suurematsse prügilatesse. Demograafiline situatsioon omavalitsusüksuses 60 50 40 30 Kallaste linna mehed Kallaste linna naised 20 10 0 Kallaste linna rahvastiku soo- ja vanuskoosseis, 1. jaanuar 2015 Valla rahvastikustatistika näitab, et kõige rohkem elab vallas tööealisi mehi. Looduskaitse
Prügi Prügist üldiselt Jäätmed ehk prügi on inimtegevuses moodustunud, oma tekkimise ajal või tekkekohas kasutuselt kõrvaldatud ained, esemed või nende jäägid. Jäätmed võivad osutuda mingis teises kohas kasulikeks, näiteks orgaanilisi olmejäätmeid saab edukalt kasutada kompostimisel. Jäätmed Tavajäätmed -- kõik jäätmed, mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka. Püsijäätmed -- tavajäätmed, milles ei toimu olulisi füüsikalisi, keemilisi ega bioloogilisi muutusi. Püsijäätmed ei lahustu, põle ega reageeri muul viisil füüsikaliselt või keemiliselt, nad ei ole biolagundatavad ega mõjuta ebasoodsalt muid nendega kokkupuutesse sattuvaid aineid viisil, mis põhjustaks keskkonna saastumist või kahju inimese tervisele. Biolagunevad jäätmed -- anaeroobselt või aeroobselt lagunevad jäätmed, nagu toidujäätmed, paber ja papp. Ohtlikud jäätmed -- jäätmed, mis vähemalt ühe Jäätmeseaduse §-s 8 nimetatud kahjuliku toime tõtt...
Jäätmestatistika Eesti jäätmekäitluse eripära rahvusvahelises võrdluses on väga suur kogus jäätmeid elanikkonda ja majanduse suurust arvestades - üldised jäätmete tekkekogused on viimastel aastatel 18-20 milj t/a vahemikus (u 14-15 t/a elaniku kohta). Eelkõige mõjutab seda põlevkivi kaevandamine ja töötlemine u 70% kogu Eestis tekkivatest jäätmetest on seotud põlevkivitööstuse ja -energeetika sektoriga, samas kui näiteks olmejäätmed on jäätmetekke üldkogusest alla 3%. Olmejäätmeid tekkis aastail 20012009 keskmiselt 400 kg elaniku kohta. Liigiti kogutud olmejäätmetest moodustab enamiku vanapaber ja papp, järgnevad klaasi-, metalli- ja puidujäätmed ning biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed. Liigiti kogutud olmejäätmete osakaal on aastail 20032007 moodustanud stabiilselt 11% olmejäätmete kogutekkest. Olmejäätmete ladestamine prügilatesse vähenes ajavahemikul 20012009 oluliselt.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
