Tartu Täiskasvanute Gümnaasium Jätkusuutlik areng Lühireferaat Koostaja: Klass: Õpetaja: Tartu 2010 Jätkusuutliku arengu (ka säästev areng) all mõistetakse sihipärast arengut, mis tagab inimeste elukvaliteedi parandamise kooskõlas loodusvaradega ja keskkonna talumisvõimega. Jätkusuutliku arenguga taotletakse tasakaalu sotsiaalsfääri, majanduse- ja keskkonnavaldkonna vahel ning täisväärtusliku ühiskonnaelu pikaajalist jätkumist praegustele ja järeltulevatele põlvedele. Jätkusuutlik areng on lai mõiste, mis haarab enda alla pea kõik elu-valdkonnad. Erinevate valdkondade elluviimise eest vastutavad erinevad
Referaadis on kirjeldatud ka jätkusuutlikku arengut Eestis ja maailmas. Referaadi sisu jaguneb kolmeks suureks teemaks: jätkusuutliku arengu mõiste ja selle ajalugu; jätkusuutlik areng maailmas; jätkusuutlik areng Eestis. Jätkusuutlik areng ehk säästlik areng on arengutee, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve. Jätkusuutliku arengu põhimõtteid Eestis iseloomustab „Säästev Eesti 21“. Maailmas on need põhimõtted kirja pandud Agenda 21. Kasutatud allikateks valisin internetiallikad ja raamatud „Keskkonnaetika võtmetekste“, mille on koostanud Aire Vaher, Riste Keskpaik ja Külli Keerus, „Eesti 21.sajandil, Arengustrateegiad; Visioonid; Valikud“, mille on koostanud Ahto Oja ja „Kohalik Agenda 21“, mille koostasid Ülle Vaht, Piret Kuldna ja Ahto Oja. Valisin sellised allikad, sest neis on hea orienteeruda ja info on asjakohane.
lk 3 Jätkusuutlik areng maailmas ja rahvusvahelised kokkulepped lk 4 Eesti jätkusuutlik areng lk 5 Kokkuvõte lk 6 Kasutatud kirjandus lk 7 Mis on jätkusuutlik areng? Jätkusuutlik areng ehk säästev areng ehk säästev arendamine ehk mahemajandus on käsitusviis, mida tavaliselt määratletakse kui ,,arengutee, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve." 2 Jätkusuutliku arengu all mõistetakse sihipärast arengut, mis tagab inimeste elukvaliteedi parandamise kooskõlas loodusvaradega ja keskkonna talumisvõimega. Jätkusuutliku
Säästev areng ja keskkonnapoliitika Mis on säästev areng? Säästev areng- sotsiaal-, majandus- ja keskkonnavaldkonna sidus ning kooskõlaline arendamine, mis tagab inimestele kõrge elukvaliteedi, turvalise ning puhta elukeskkonna täna ja tulevikus. Säästva arengu peamine idee majanduskasv ja inimeste heaolu suurenemine ei tohi toimuda järeltulevate põlvede ja keskkonna arvelt. Keskkonnapoliitika Keskkonnapoliitika on ametlikult kinnitatud põhimõtete, väärtushinnangute,
Säästev areng Verena Vaagen Definitsioon Säästev areng (ka jätkusuutlik või kestlik areng) on sotsiaal-, keskkonna- ja majandusvaldkonna kooskõlaline arendamine. Säästva arengu loomislugu Maailma globaalprobleemide määratlemiseks ja lahendusteede leidmiseks moodustati 1983.aastal ÜRO poolt sõltumatu Keskkonna ja Arengu Maailmakomisjon. Maailma jätkusuutlikkuse programm Agenda 21 sisaldab tegevusi globaalsel, rahvuslikul kui ka kohalikul tasandil, avaldati Rio de Janero konverentsil 1992. aastal, 179
Samuti saab referaadist teada, kes on Eesti suurimad keskkonna reostajad ja maavarade raiskajad ning millised on suuremad takistused teel säästva arengu poole. Infot sain enamsti Keskkonnaministeeriumi kodulehelt ja Säästva Eesti Instituudi väljaannetest, kuna neis on hea põhjalik ülevaade säästva arengu strateegiatest ja eesmärkidest Eestis. Palju kasulikke artikleid leidsin ka Riigikatselei, Europarlamendi ja Agenda 21-e kodulehtedelt. x Tallinna Ülikool 1. Mis on säästev areng? Säästev areng on ülemaailmne mureküsimus ja see on olnud poliitilises päevakorras 1992. aastast alates. Meie kasvava majanduse ja muutuva keskkonna probleemidega tegelemiseks on EL töötanud välja säästva arengu strateegia, mis hõlmab majanduslikke, sotsiaalseid, keskkonna- ja finantsaspekte. Uuemate keskkonnasõbralikumate tehnoloogiate edendamine seob Lissaboni strateegia eesmärgid Göteborgi Euroopa Ülemkogu eesmärkidega
SÄÄSTEV ARENG Henri Lumiste Daniel Sei 12.R Mis on säästev areng? Säästev ehk jätkusuutlik areng on sotsiaalvadlkonna, majanduse ja keskkonna pikaajaline sihipärane areng. Tagab inimeste elukvaliteedi paranemise loodusvarade taastootmist, keskkonna taluvusvõimet ning elurikkuse säilimist arvestades. Eitähenda ainult energiasäästlike ja vähem saastavate tootmisprotsesside kasutuselevõttu või looduskaitset Sotsiaalvaldkonnad: haridus, tööhõive, turvalisus jm. Kultuur Säästva arengu põhimõtted
Jätkusuutlik areng Referaat Juhendaja: Tartu 2016 Sisukord Mis tähendab jätkusuutlik areng?.......................................................................3 Mida hõlmab endas säästev areng?................................................................4 Jätkusuutlik areng maailmas.............................................................................. 6 Tähtsamad rahvusvahelised kokkulepped..........................................................8 Jätkusuutlik areng Eestis..................................................................................10 Säästev Eesti 21...........................................................................................
Jätkusuutlik areng mis see on? Säästev areng (ka jätkusuutlik või kestlik areng) on sotsiaal-, majandus- ja keskkonnavaldkonna sidus ning kooskõlaline arendamine, mis tagab inimestele kõrge elukvaliteedi, turvalise ning puhta elukeskkonna täna ja tulevikus. (Säästev areng. Keskkonnaministeerium.) Jätkusuutlikkuse all peetakse silmas ,,arengut, mis vastab käesoleva ajahetke nõuetele ega pidurda järgmise põlvkonna toodete vastavuses olemist tulevikus esitatavatele nõuetele". See on meie juhtmõte kõikides meie jätkusuutlikes tegevusvaldkondades. (Brundtlandti aruanne ,,Our common future" 1987a ) Jätkusuutlikkust vaadeldakse: Rahvastiku Tööjõu Vananemise Materiaalse heaolu Elujõulisuse kaudu.
c Tartu 2010 Sisukord Sissejuhatus...........................................................................................................3 Teema Teema Teema Kokkuvõte Kasutatud materjalid Sissejuhatus Käesoleva referaadiga seletan lahti mõiste jätkusuutlik areng (säästev areng) ja toon selle kohta näiteid nii Eestist kui maailmast. Jätkusuutliku arengu (ka säästev areng) all mõistetakse sihipärast arengut, mis tagab inimeste elukvaliteedi parandamise kooskõlas loodusvaradega ja keskkonna talumisvõimega. Jätkusuutliku arenguga taotletakse tasakaalu sotsiaalsfääri, majanduse- ja keskkonnavaldkonna vahel ning täisväärtusliku ühiskonnaelu pikaajalist jätkumist praegustele ja järeltulevatele põlvedele. (1)
........................5 2.1 „Agenda 21“.................................................................................................. 5 2.2. Rio+20......................................................................................................... 5 2.3. ÜRO Säästva Arengu Komisjon.....................................................................6 3. JÄTKUSUUTLIK ARENG EESTIS............................................................................. 7 3.1. „Säästev Eesti 21“........................................................................................ 7 3.1.1. „Säästev Eesti 21“ eesmärgid................................................................7 3.2. Jätkusuutliku arengu progress......................................................................9 3.2.1. Säästva arengu näitajad 2011...............................................................9 KOKKUVÕTE......................................................
andmisel ka niinimetatud elutsükli analüüsist, st toote keskkonnamõjudest alates toorainete hankimisest kuni toote käibest kõrvaldamiseni. Ökomärgise eesmärgiks on edendada tooteid, mida kasutades on võimalikult vähene negatiivne mõju keskkonnale; aidata kaasa loodusvarade tõhusale kasutamisele; tarbijate ning ka tootjate keskkonnateadlikkust suurendada; mõjutada turgu keskkonnahoidlikkuse suunas. Säästev areng Eestis Säästev areng on sotsiaal-, majandus- ja keskkonnavaldkonna kooskõlaline arendamine, mis tagab inimestele kõrge elukvaliteedi, turvalise ning puhta elukeskkonna nii täna kui tulevikus. Säästva ühiskonna kujundamiseks täidetakse riigi pikaajalisi arengueesmärke ja keskendutakse looduvarade läbimõeldud kasutamisele, inimese tarbimisharjumuste kujundamisele, uute tehnoloogiate rakendamisele ja ühiskonna sotsiaalse sidususe suurendamisele.
SÄÄSTEV ARENG JA KESKKONNA POLIITIKA Säästev areng Säästlik areng Jätkusuutlik areng Säästev arendamine Mahemajandus Eesti 21 Eesmärgid Eesti võimalike arenguteede leidmine 21. sajandil Ühiskondliku kokkuleppe alusel riigi arenguprioriteetide seadmine Säästva arengu põhimõtete laiem tutvustamine Säästva arengu komisjon (SAK) Juhtorganid Esimees Peaminister Asetäitjad: keskkonna- ja majandusminister
keskkonnakaitseks mõeldud vahendite sihipärase ja läbimõeldud kasutamise eest. Keskkonna- kaitse ja keskkonnakasutuse raamistik on kehtestatud Eestis aastani 2030, sätestades pikaajalised eesmärgid jäätmete, jääkreostuse ja reostuskoormuse vähendamise , vee, maavarade, energeetika ja transpordi, metsanduse, kalanduse ja jahinduse ning maastike ja looduse mitmekesisuse säilitamise valdkondades. Eesti keskkonnastrateegia juhindub Eesti säästva arengu riikliku strateegia ,,Säästev Eesti 21" põhimõtetest. SE21 fookus on Eesti jätkusuutlikkus, strateegia põhiülesanne on vastata küsimusele- mida tuleks teha tagamaks Eesti ühiskonna ja riigi edukas toimimine ka pikemas perspektiivis. Arvestades paratamatult muutuvat keskkonda, ei ole SE21 kavandatud nn valmisproduktina, dokumendina, mis pärast vastuvõtmist saab ühemõtteliseks tegevusjuhiseks. Säästva arengu põhimõtted aastani 2030 on järgmised:
.................................................................. .................. 3 Toidu raiskamine ................................................................................................ ........ 4 Põllumajandus .... ................................................................................................ .......... 5 Säästev põllumajandus .......................... ..................................................................... 6 Säästev areng / miks säästvat tarbida? ................................................................... 7 Ökoloogiline jalajälg ...................................................................................... ............ 8 Aus kaup ................................................................................................ ........................ 9 Kokkuvõte .
Toidupanga juhi hinnangul on kasutuskõlbliku toidu äraviskamine äärmiselt ebaeetiline maailmas, kus 6 miljonit last sureb igal aastal nälga. Toidupank võtab söömiskõlbliku toidukauba vastu firmadelt ja ka eraisikutelt ning peale kvaliteedi kontrollimist ja ümberpakkimist toimetatakse see edasi puuduses elavatele inimestele. Sel moel jagati 2010. aastal 50 000 kasti toitu vaesuses elavatele peredele ja üksikisikutele. 3. Mis on säästev tarbimine? Säästva tarbimise ja eluviisi põhimõtete järgimisel on oluline roll säästva arengu ellurakendamisel. See hõlmab nii säästlikku tootepoliitikat, teadlikke tarbijavalikuid kui ka tarbimisega kaasnevate jäätmete vähendamist. Säästev tarbimine on teadvustatud eluviis, mis eeldab tarbijalt põhjalikku tarbimisotsuste läbikaalumist – millised on näiteks toote transpordikasutusest tulenevad keskkonnamõjud, millised on toote tootmiseks kulutatud
tegevuskavad peavad arvestama mitmete asjaoludega nagu näiteks Eesti ajaloolised traditsioonid, rahvusvaheliselt tunnustatud riigi rahalised ja sotsiaalsed võimalused. Suhtudes keskkonda teadlikult, võime loota, et ka tulevased põlved saavad nautida puhast Eestimaa loodust ning hingata puhast õhku. Peame pidama meeles, et inimene ei ole looduse peremees, vaid osake sellest ning oma tegevuses ka sellega arvestama. SÄÄSTEV ARENG MIS ON SÄÄSTEV ARENG? Säästev areng on jätkuvalt kogu maailmas üks prioriteete. Säästev areng- kasutatakse ka mõistet JÄTKUSUUTLIK ARENG on sotsiaal-, majandus- ja keskkonnavaldkonna pikaajaline sidus ja kooskõlaline arendamine, mille eesmärgiks on inimeste kõrge elukvaliteedi ning turvalise ja puhta elukeskkonna tagamine täna ja tulevikus. Säästva arengu puhul tuleb lähtuda: 1. Taastamatute ressursside ülimalt efektiivsest ja kokkuhoidlikust kasutamisest 2
Tööleht 12. klass Looduskaitse ja Säästev areng 1. Eesti looduskaitse aluseks on 2004.a jõustunud looduskaitseseadus. Looduskaitseseaduse peamiseks eesmärgiks on: looduse kaitsmine selle mitmekesisuse säilitamine, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku soodsate seisundite tagamine. 2. Too välja looduskaitse ja keskkonnakaitse peamine erinevus. Looduskaitse all mõistetakse abinõude süsteemi, mis on rakendatud majanduslikku,
ÜL üheks eesmärgiks on algatada ühiskondlik muinsuskaitseline diskussioon ning osaleda muinsuskaitse ees seisvate probleemide lahendamises. Ümarlaua liikmeteks on erinevate mälestiste liikide omanike, Muinsuskaitseameti, omavalitsuste, ühiskondlike- ja mittetulundusorganisatsioonide ja haridusasutuste esindajad. Ümarlaua juures töötavad erinevate valdkondade töörühmad. Ümarlaud käib koos vähemalt neli korda aastas ja esitab ettepanekud organisatsioonidele. Mis on säästev renoveerimine? Säästev renoveerimine on oma olemuselt uus termin, mis tuli kasutusele võtta aastatuhande vahetuse paiku, et kirjeldada sisuliselt ja tegelikkuses vanade majade korrastamises toimuvat uue lähenemisnurgaga protsessi. Seda tegevust, mille sisse käivad vanade hoonete uuendamiseks sobilikud taastamisvõtted ja põhimõtted. Uuendada vana maja niimoodi, et mitte rikkuda selle antiigiväärtust, vaid vastupidi, tuua maksimaalselt seda esile.
Miks on vaja keskkonda säästvat arengut ja jäätmemajandust Eesti ühikonda? Uurimustöö Tallinn 2009 SISUKORD: Sissejuhatus..........................................................................................................................2 1.Säästev areng ja selle põhimõtted.....................................................................................3 1.2.Säästev eluviis.............................................................................................................4 1.3.Miks on vaja säästa energiat? ....................................................................................5 2.Jäätmed.............................................................................................................................6 2.1 Jäätmemajanduse arendamine....................................................................................
Tööleht 12. klass Looduskaitse ja Säästev areng 1. Eesti looduskaitse aluseks on ...2004.......a jõustunud looduskaitseseadus. Looduskaitseseaduse peamiseks eesmärgiks on: looduse kaitsmine selle mitmekesisuse säilitamise, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamisega 2) kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine; 3) loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine. 2
..................................6 1.1.4 Kontrollimine ..............................................................................6 1.1.5 Korrigeerimine ja täiustamine ...........................................................7 2. MIS ON ÖKOMÄRK NING SELLE EESMÄRK ? .................................8 2.1 Regionaalsed rahvuslikud ökomärgid....................................................9 3. SÄÄSTEV ARENG EESTIS ............................................................11 3.1 ,,Säästev Eesti 21" ................................................................................................11 3.2 Soovitav seisund aastaks 2030 ...........................................................12 3.2.1 Eesti kultuuriruumi elujõulisus ........................................................12 3.2.2 Heaolu kasv ..............................................................................12 3.2.3 Sidus ühiskond ..........................................................................
Sissejuhatus Käesolev referaat annab ülevaate jätkusuutliku arengu mõiste ajaloost ja seletab selle sisu. Peamiseks ülesandeks on kirjeldada „jätkusuutliku arengu“ põhimõtteid, selle toimimist nii maailmas kui Eestis ja selle vajadust tänapäevases ühiskonnas. Referaat üritab vastata küsimustele kas jätkusuutlik areng on tänapäeva maailmas vajalik, ning mil moel on see tagatud. Allikatena on kasutatud erinevate ametkondade veebilehekülgi ja Katrin Kulli ettekannet „Säästev areng“. 1. Jätkusuutliku arengu mõiste 1983. aastal pani ÜRO tööle komisjoni, mille ülesandeks sai ülemaailmse säästva arengu strateegia välja töötamine. Peamiseks küsimuseks oli - kuidas parandada praeguse põlvkonna elutaset lühiajalises plaanis, ilma seejuures keskkonda pikaajaliselt kahjustamata? See komisjon, mida nimetatakse Brundtlandi komisjoniks, andis 1987. aastal välja aruande „Meie ühine tulevik“, ning just sealt pärineb tänapäevane
Säästev areng ja keskkonnapoliitika Loodusvarade säästev kasutamine ning ökoloogiliste globaalprobleemide lahendamine saab toimuda vaid tihedas riikidevahelises koostöös, kus töötatakse välja rahvusvahelised arengustrateegiad ning sõlmitakse riikidevaheliseid kokkuleppeid. Üheks olulisemaks dokumendiks on 178 riigi poolt heaks kiidetud Agenda 21. Agenda 21 on ulatuslik ülemaailmne tegevusprogramm, mille eesmärgiks on 21. sajandil saavutada keskkonnasõbralikum majanduslik ja sotsiaalne areng. Rõhutatakse,
Jäätmed ja looduskeskkond Sisukord Mis on jäätmed? Jäätmete taaskasutus Prügisorteerimine Säästev eluviis Mis on prügila? Tulevik prügiveos Kasutatud kirjandus Mis on jäätmed ? Jäätmed Ohtlikud jäätmed Olmejäätmed Taaskasutatavad jäätmed Biolagunevad jäätmed Jäätmete taaskasutus Milleks taaskasutatakse ? Energia säästmine Väheneb kahjulik mõju keskkonnale Prügisorteerimine Korraldus Ümbertöötlus Ohtlike jäätmete hoiustamine Sorteerimine tekkekohas Säästev eluviis Kuidas säästa: Toidu varumine & valmistamine Kokkuhoidmine kütmisel Riiete ja jalanõude rohkus Vee korduskasutus tööstuses Mis on prügila? Prügila on... jäätmekäitluskoht, kus jäätmetekitaja ladestab jäätmed tekkekohal jäätmekäitluskoht, mida kasutatakse jäätmete vaheladustamiseks aasta või pikema aja jooksul Tulevik prügiveos Mida näeb ette tulevik: Märgistuste ühtlustamine Jäätmete tekkimise skeem:
Tartu 2011 Sissejuhatus Järjest enam kasutatakse viimaste aastate jooksul väljendit ,,Jätkusuutlik areng" kõikvõimalikes valdkondates. See on saanud kui moesõnaks, mida igal võimalusel mainitakse. Aga kui paljud tegelikult teavad ,,Jätkusuutliku arengu" täit tähendust? Selles referaadis püüaksingi siis lahti seletada, mis tähendus on jätkusuutlikul arengul, samas toon esile ka jätkusuutlikuse Maailmas ja Eestis. Jätkusuutlik areng ehk Säästev areng Püüan siis lahti seletada mis tähendus on jätkusuutlikul arengul. Jätkusuutlik areng, kui väljend sõnastati tõenäoliselt esmakordselt ÜRO peaassamblee poolt loodud ja Norra peaministri G. H. Brundtlandi juhitud Keskkonna- ja arengukomisjoni 1987. aastal ilmunud aruandes ,,Meie ühine tulevik". Jätkusuutlik areng on lai mõiste, mis hõlmab enda alla pea kõik eluvaldkonnad. Jätkusuutlikus on arengutee, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused
Kordamisküsimused-teemad eksamiks 2015/16 1.Mis on säästev areng ja miks on see praegusel ajal nii oluline? Säästev areng – areng, mis rahuldab meie praegused vajadused ning tagab järgnevatele põlvedele samaväärse või parema elukeskkonna ja elukvaliteedi. Olulisus- meie maailm pidevalt muutub, maailm globaliseerub, see toob kaasa endaga tagajärjed näiteks õhusaaste on aastatega suurenenud tänu massiivsele autotööstusele, inimesed kasutavad tohutul hulgal autosid, õhk mis oli 20 aastat tagasi ei ole enam meie ajal samasugune, 20 aasta pärast
Palkmaja renoveerimine Võrumaa Kutsehariduskeskus Referaat Arlis Lepamets Kbp-12 Palkmaja taastamist alusta vundamendist Säästev renoveerimine on oma olemuselt uus termin, mis tuli kasutusele võtta aastatuhande vahetuse paiku, et kirjeldada sisuliselt ja tegelikkuses vanade majade korrastamises toimuvat uue lähenemisnurgaga protsessi. Seda tegevust, mille sisse käivad vanade hoonete uuendamiseks sobilikud taastamisvõtted ja põhimõtted. Uuendada vana maja niimoodi, et mitte rikkuda selle antiigiväärtust, vaid vastupidi, tuua maksimaalselt seda esile.
V1 1) Sõnasta säästva arengu konspetsioon ja selle 8 printsiipi ning kirjelda detailsemalt kolme printsiipi. Säästva arengu kontseptsioon tähistab säästlikku arengut kolmel alal - keskkonna, majanduse ja kogukonna alal. Kui areng on säästev, innustab ta kogukonna inimesi, säilitab ja tugevdab majandust ning suhtub loodusesse austusega. 2) Ökoloogiline seljakott? Mis on sinu tekstapükste ös? Plastpudeli ös? Nähtamatu materjalikulu toote valmistamiseks või teenuse osutamiseks. Ökoloogiline seljakott saadakse kui lahutatakse kogu olelusringi kestel tarbitud materjalist toote tegelik mass. Ma arvan, et teksapükste ös on ~2kg ja plastpudeli ös ~40 kg. 3) Keemiline puhastus
·2020. aastaks kemikaalide ohutu käitlemise skeemid · Säästva tarbimise ja tootmise raamistik · Kyoto protokolli ratifitseerimine 12)Kus ja millal kiideti heaks Euroopa Liidu säästva arengu strateegia? See kiideti heaks 2001aasta juunis, Euroopa Liidus. 13)Millistele teemavaldkondadele keskendub EL uuendatud säästva arengu strateegia? Peamiste väljakutsete osas keskendub strateegia järgmistele teemavaldkondadele: Kliimamuutused ja puhas energia, Säästev transport, Säästev tarbimine ja tootmine, Loodusressursside säilitamine ja haldamine, Rahvatervis, Sotsiaalne kaasatus, demograafia ja ränne, Ülemaailmne vaesus ja säästva arengu alased väljakutsed. 1p-kõik teemavaldkonnad välja toodud 14)Miks on Läänemere Agenda 21 läinud maailma säästva arengu ajalukku? See on esimene regionaalsel tasandil ühiseid eesmärke sisaldav jätkusuutliku arengu tegevuskava maailmas. 1p-õige vastus
Mis on siis jätkusuutlik areng? Lisaks toon esile Eesti jätkusuutliku arengu strateegia ja Euroopa Liidu jätkusuutliku strateegia. Jätkusuutliku arengu mõiste ja kasutuselevõtmise aeg Enamasti tunnistatakse mõiste esmakasutajaks Brundtlandi komisjoni oma 1987. aasta aruandega "Meie ühine tulevik" ("Our Common Future"). Leidub siiski ka viiteid, et esmakordselt kasutas antud mõistet hoopis briti keskkonnategelane Barbara Ward juba 1968. aastal. Jätkusuutliku arengu (ka säästev areng) all mõistetakse sihipärast arengut, mis tagab inimeste elukvaliteedi parandamise kooskõlas loodusvaradega ja keskkonna talumisvõimega. Jätkusuutliku arenguga taotletakse tasakaalu sotsiaalsfääri, majanduse- ja keskkonnavaldkonna vahel ning täisväärtusliku ühiskonnaelu pikaajalist jätkumist praegustele ja järeltulevatele põlvedele. Seega on jätkusuutlik areng lai mõiste, mis haarab enda alla pea kõik elu-valdkonnad. Ka
Igal kodanikul on mõju keskkonnale, mis väljendub antud isiku eluviisides. Väikesed muutused kodaniku igapäevastes harjumustes võivad keskkonnale avaldada tohutut positiivset mõju. Samuti on suur osa riigi poolt reglemeneeritud seaduste ning protokollidega, mis reguleerivad keskkonna säästlikkuse tagamist. Referaadi koostamisel on kasutatud enamasti Euroopa Komisjoni ja Keskkonnaministeeriumi kodulehekülge ning viimase peatüki ,,Säästev Eesti 21" refereerimisel on kasutatud Keskkonnaministeeriumi poolt avaldatud säästva arengu strateegiat ,,Säästev Eesti 21". II. CO2 ja kliima muutused Juba 20. sajandi algusaastatel on maa temperatuur kiiresti tõusnud eriti Euroopa piirkonnas keskmiselt 0,95 °C (maailmas on keskmiselt 0,6 °C). Viimastel kümnendidel on temperatuur tõusnud ühe kümnendi kohta ligi 0,2°C. Soojenemise mõjud on juba praegu tuntavad ning eeldatavasti need temperatuuri tõustes suurenevad
Eesti sõltuvust importivatest kütustest, fossiilsetest kütustest, vähendada survet looduskekkonnale ja kasutada maaressursse efektiivsemalt ja jätkusuutlikult ning soodustada tööhõivet maapiirkondades ( Kraav, E., Lüpsik, S. 2006). Ka säästva arengu üks tähtsamaid põhimõtteid on keskkonna käsitlemine riigi elanike ühise rikkuse ja hoolena kaasates sellesse kõikide sotsiaalsete kihtide konsensust (Eesti 21. Säästev areng). Eelpoolnimetatud arengukavade järgi on taastuvenergia tootmisprotsessi kaasatud lisaks tootmisettevõtetele ka põllumehed. Ka tarbijale antakse võimalus osaleda looduskeskkonna säästmisel. Arengukavades toimub majanduse arengu suunamine keskkonda säästvas suunas. Taastuvenergia arengukavades on see suunamine reguleeritud läbi toetustesüsteemi mis motiveerib kõiki osapooli lähtuma oma majandustegevuses keskkonna säästmisest. Kuigi
Näiteid igapäevaelust, kuidas saaks üksikisik kaasa aidata säästvale arengule (Põhjendus!) Loodusvarade säästev kasutamine ning ökoloogiliste globaalprobleemide lahendamine saab toimuda vaid tihedas rahvastevahelises koostöös, mille käigus töötatakse välja rahvusvahelised arengustrateegiad ning sõlmitakse rahvastevahelised kokkulepped. Üheks oluliseks raamdokumendiks on Rio de Janeiros 1992. Aasta ÜRA keskonna- ja arengukonverentsil 178 riigi poolt heaks kiidetud Agenda 21. Kuidas saaks selline asi üldse alguse? Et üksikisik üldse alustaks kaasa aitamist, tuleks
Kutsehariduskeskus Iseseisev töö Keskkond ja säästev areng Koostaja: Juhendaja 2011 Keskkond ja säästev areng Minnes loodusesse piknikule, peaksid alati enda järelt prügi kokku korjama. Hambaid pestes, ei pea vesi ilmtingimata jooksma, sest Sul ei lähe seda vaja. Need ja paljud muud Sinu igapäevased tegevused mõjutavad meid kõiki ümbritsevat keskkonda. Rääkides keskkonnast, ei peeta ammu enam silmas vaid loodust, vaid meid ümbritsevat geograafilist, kultuurilist ja sotsiaalset keskkonda. Suhtudes keskkonda teadlikult, võid olla kindel, et ka tulevased põlved saavad
Sisukord Sissejuhatus Lk 3 Jätkusuutlik areng maailmas Lk 4 Jätkusuutlik areng Eestis Lk 6 Kokkuvõte Lk 7 Kasutatud allikad Lk 8 1 Sissejuhatus Jätkusuutlik areng ehk säästev areng viitab ühiskonna arengule, kus ressursside kasutamisega üritatakse rahuldada inimeste vajadusi samal ajal keskkonda võimalikult säästes, et neid vajadusi saaks rahuldada mitte üksnes praegu vaid ka tulevastel põlvkondadel. (Wikipedia) Jätkusuutlikku arengut on defineeritud mitmel moel, kuid sagedamini esinev definitsioon pärineb Brundtlandi komisjoni aruandest "Meie ühine tulevik": "Jätkusuutlik areng on
Pole niivõrd oluline, kuhu sa lähed või milliseid tegevusi reisil harrastad, vaid kuidas käitud ja kuidas mõjutad oma reisiga keskkonda üldiselt ja kohta, kus viibid. Põhilised eesmärgid Ökoturism toetab kohalikku arengut. Ökoturism toetab kultuuripärandi säilimist. Ökoturism toetab looduspärandi säilimist. Ökoturism tähendab reisijate ja ülduse harimist. Enamasti eristatakse mõisteid ökoturism, loodusturism ja säästev turism. Ökoturismi ja loodusturismi oluline vahe on see, et kui ökoturism peab esmatähtsaks sihtkoha igakülgset kaitset ja hoidmist, siis loodusturismi puhul ei pea see nii olema. Säästev turism hõlmab aga kogu jätkusuutlikkusele orienteeritud turismikorralduse, mõned autorid peavad ökoturismi säästva turismi allharuks. Eestis tegeleb ökoturismiga Eesti Ökoturismi Ühendus. Eesti Ökoturismi Ühendus on 7. septembril 1996
2. SÄÄSTEV ARENG EESTIS 10 2.1 Eesti Säästva Arengu Riiklik Strateegia (SE 21) 11 3. SÄÄSTEV ARENG EUROOPA LIIDUS 12 3.1 Euroopa Liidu säästva arengu strateegia 13 3.2 Euroopa Liidu Säästva Arengu Konsultatiivfoorum 15 Kokkuvõte 16 Kasutatud kirjandus 17 1 Sissejuhatus Säästev areng on maailma, Euroopa Liidu, Läänemere piirkonna ning Eesti poliitikate üks prioriteete. Säästev areng (kasutatakse ka mõistet jätkusuutlik areng) on sotsiaal-, majandus- ja keskkonnavaldkonna pikaajaline sidus ja kooskõlaline arendamine, mille eesmärgiks on inimestele kõrge elukvaliteedi ning turvalise ja puhta elukeskkonna tagamine täna ja tulevikus. Säästev areng on selline areng, kus praegune majanduskasv ja inimeste heaolu suurenemine ei
mitmed projekte mis on suunatud tasuta keskkonnaõigusabi osutamisele, osaletud seadusloomes ja koostatud juriidilisi analüüse. 5) Teaduslik ebakindlus: Ettevaatusprintsiibi ja teadusliku analüüsi suhet võrreldes on probleemid ettevaatusprintsiibi kohandamisel palju tõsisemaid kui riskianalüüsi ümberkujundamine või täpsustamine, kuna teaduslik ebakindlus ei võimalda meil näiteks osasid GMO-ga seonduvaid üldse hinnata. Riski varjutab teaduslik ebamäärasus. 6) Säästev areng: On sotsiaal-, majandus- ja keskkonnavaldkonna sidus, ning kooskõlaline arendamine, mis tagab inimestele kõrge elukvaliteedi turvalise ning puhta elukeskkonna täna ja tulevikus. Igaühe kohustus on kaitsta elu ning looduskeskkonda ja tagada tulevastele põlvkodadele inimväärne elukeskkond. 7) Jätkusuutlik areng: ehk säästev areng ehk säästev arendamine ehk tasakaalustatud areng ehk kestlikkus ehk mahemajandus on kontseptsioon, mida tavaliselt määratletakse kui
Ühtki toimingut ei tohi lubada enne, kui pole selgitatud selle mõju keskkonnale Tootjaid kohustatakse tasuma KK kasutamise eest ning hüvitama kõik kahjustuste kõrvaldamisega seotud kulud Loodusressursside säästlik kasutamine ja kaitse peavad kuuluma majanduse ja kõigi teiste eluvaldkondade arenguplaanidesse Eesti keskkonnastrateegia 2010 põhimõtete rakendamine tugineb elanikkonna keskkonnateadlikkuse arendamisele Säästev Eesti 21 Määrab kindlaks riigi ja ühiskonna arendamise eesmärgid aastani 2030 Püüab omavahel ühindada üleilmsest konkurentsist tulenevad edukusnõuded, säästvaarengu põhimõtted ja Eesti traditsiooniliste väärtuste säilitamise Seostab majandus, sotsiaal ja keskkonnavaldkonna arengu nelja põhieesmärgi saavutamisel Eesti kultuuriruumi elujõulisus, inimeste heaolu kasv, sotsiaalselt sidus ühiskond ning ökoloogiline tasakaal Click icon to add picture
ja üsna vastandlikku eesmärki saavutada majanduse kasv, mis tagaks kõrge elustandardi ning samal ajal kaitsta ja säilitada stabiilne elukeskkond nii endale, kui tulevastele põlvedele. Eesmärgi saavutamise nimel tuleb õppida arvestama tõsiasjaga, et nii looduskeskkond, inimese majanduslik tegevus kui ka ühiskonna sotsiaalne areng on lahutamatult omavahel seotud ning mõjutavad üksteist läbi erinevate keeruliste protsesside. Säästev areng ei ole fikseeritud harmoonia ja kooskõla seisund, milleni loodetakse kunagi jõuda, vaid pidev muutumine. See ei tähenda majandustegevuse peatamist, vaid arengut, mis toimub keskkonna säilitamise ja kaitsmise kaudu keskkonna taluvuspiire arvestades. Kuna globaalprobleemid on tõsised ja ulatuslikud, siis riigid üksi sellega toime ei tule. Nende probleemide lahendamiseks on erinevad riigid asunud koostööle, sõlmides koostööplaane ja leppeid.
Töös kasutatakse peamiselt kirjeldamist, mis esineb verbaalsel kujul. Materjali otsitakse keskkonnasäästlikkuse arendamise kohta peamiselt internetist ning samuti kasutatakse ka teadusandmebaasi. Töö koosneb kahest osast, mis omakorda jaotatakse kaheks alapunktiks. Esimeses osas kirjutatakse säästvast turismist ja kuidas hoida kulusid kokku. Töö teine osa keskendub peamiselt keskkonnasõbralikele kvaliteedimärgistele. 3 1. KESKKONNASÄÄSTLIKKUS HOTELLIMAJANDUSES 1.1. Säästev turism Tänapäeval tuntakse üha enam muret meid ümbritseva keskkonna- ning selle säästlikkuse ja jätkusuutlikkuse vastu. Ka turismis vaadatakse selle poole ja püütakse olla keskkonna vastu rohkem lugupidavamad. Säästva arengu põhimõtteks on saavutada majanduse kasv, mis tagab kõrged elustandardid ning aitab kaitsta ja säilitada stabiilset elukeskkonda nii meile kui ka järgnevatele põlvkondadele. Kuid, mis on hotellimajandus
nõukogud ja ühiskondlikud grupid peaksid 21. sajandil tagama arengu keskkonda kahjustamata . 2. JÄTKUSUUTLIKKUSE MÕISTE Jätkusuutlikkuse mõiste kerkis esile seoses ühiskonna (eelkõige majanduse) ekstensiivsest arengust ja pillavast tarbimisest tulenevate ökoloogiliste probleemide teravnemisega, mis seab üha enam ohtu looduskeskkonna võime taluda inimtegevuse tulemusena tekkinud koormust. Jätkusuutlikkus dünaamiline seisund, milleni viib jätkusuutlik ehk säästev areng. Kuigi jätkusuutlikkust kasutatakse tihti ka säästva arengu sünonüümina, on arvatud, et areng viitab paljuski kasvule, mis ei saa olla säästev, seetõttu eelistatakse kasutada sõna jätkusuutlikkus . Jätkusuutlikkust iseloomustavad on neli mõõdet: sotsiaalne, majanduslik, ökoloogiline ja institutsionaalne jätkusuutlikkus . Jätkusuutlikkuse mõistega tähistati algul ökoloogiliste koosluste võimalikult pikaajalist
haiguskindlad ja kohalike tingimustega kohanenud. - Loomi kasvatatakse vabapidamises, nad saavad viibida vabas õhus ning neile antakse mahesööta. · Säästva arengu põhimõte: PÕHIMÕTE ...tänane majanduskasv ja inimeste heaolu suurenemine ei tohi toimuda järeltulevate põlvede ja keskkonna arvelt · Säästva arengu kontseptsioon tähistab säästlikkust kolmel alal keskkonna, majanduse ja kogukonna. · kui areng on säästev, innustab ta kogukonna inimesi, säilitab ja tugevdab majandust ning suhtub loodusesse respektiga. · Säästev areng tähendab arengut, mis toimub keskkonna kaitsmise ja säilitamise kaudu keskkonna taluvuspiire arvestades. · Säästev areng tagab tootmise ja tööhõive praegustele ja tulevastele põlvedele, turvalised ja rahumeelsed elamistingimused ning kultuurilise ja bioloogilise mitmekesisuse austamise.
Jäätmed Carmen Koppel Ääsmäe 2005 Referaadi sisu · Mis on jäätmed? · Loodusinimestel tekib vähe jäätmeid · Tänapäeval tekitab inimene palju jäätmeid · Prügisorteerimine on vajalik · Prügiveo homne päev · Inimkonna tulevikku aitab kindlustada säästev eluviis Mis on Jäätmed · Jäätmed on mistahes vallasasjad mis on minema vistud ehk kasutuselt kõrvaldatud. · Ohtlikud jäätmed on jäätmed, mis on inimesele ja loodusele kahjulikud. · Olmejäätmed on kodumajapidamises tekkinud jäätmed · Taaskasutatavad jäätmed on sellised jäätmed, mida saab uuesti kasutada kas toodangu valmistamiseks, töö tegemiseks või energia saamiseks. Jäätmete taaskasutamine 1
vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve. Ühtegi probleemi ei tohi lahendada teise arvelt. Rooma Klubi oli üks esimesi, kes osundas oma ettekannetes, et maailmamajanduse kasv ohustab kliimat ning loodust. Tollal peetigi jätkusuutlikust arengust rääkides silmas eeskätt ühiskonna ja looduse harmooniat. Legitiimne ehk õiguspärane, mis tugineb pigem tunnetele kui mõistusele. ,,Säästev Eesti 21" on Eesti sotsiaalteadlaste poolt rakendatud strateegia, milles on tõdetud, et lähenevas on kriitiline piir: inimressursi kvantiteedi ja kvaliteedi halvenemine ohustab Eesti jätkusuutlikkust enam kui teised strateegilised valdkonnad. ,,Säästev Eesti 21" on säästva arengu pikaajaline raamdokument. ÜRO arengu- ja keskkonnakonverentsi poolt vastu võetud ülemaailmne keskkonnastrateegia on ,,Agenda 21". 1
Eesti Esimene Erakosmeetikakool Rahvusvaheline CIDESCO-kool Jane Rähni KESKKONNA STRATEEGIA JA SÄÄSTVA ARENGU PÕHIMÕTTED Referaat Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus lk 3 Keskkonnajuhtimissüsteem lk 4 Ökomärgis lk 5 Säästev areng Eestis lk 6 Eesti kultuuriruumi elujõulisus lk 6 Inimese heaolu kasv lk 7 Sotsiaalselt sidus ühiskond lk 7 Ökoloogiline tasakaal lk 8 Looduslike protsessise seatus ja tasakaal lk 9 Kokkuvõte lk 10 Kasutatud materjal lk 11 2
siin laguneb suurem osa inimese poolt loodusesse paisatud reostusest. Läänemereäärsed märgalad on olulised kogu Euroopale (rikas/haruldane loomastik, taimestik). WWF tegeleb Läänemereäärseete märgalade kaitsmisega (Matsalu lahe, Väinamere kaitse). ELF on läbi viinud põhjaliku rannaniitude ja lamminiitude inventuuri, mis annab hea ülevaate neist Eesti poollooduslikest kooslustest, selle projekti käigus koostati ka andmebaas märgalade väärtuste kohta. Säästev areng Tähistab säästlikkust kolmel alal – keskkonna, majanduse ja kogukonna. Säästev areng on areng, mis toimub keskkonna kaitsmise ja säilitamise kaudu keskkonna taluvuspiire arvestades. Eesmärgid: 1)Ei kahanda eluks vajalike ressursside, nagu puhas õhk ja vesi, kättesaadavust. 2)Taastumatud ressurssid ei ammendu enne kui tööstus ja tehnoloogia on need võimelised asendama teiste ressurssidega 3)Taastuvate ressursside varud ei ammendu
14xxxx TT Volkswagen (VW) Polo V 6R Polo V 1.4 16 V (2009 - ) Õlid ja vedelikud valisin aadressil www.kroon-oil.com , kus programm valis just minu auto jaoks välja kõige sobivamad õlid ja vedelikud. Kroon oil õlisid ja vedelikke saab ka Eestis osta. Mootor CGGB, CDDA Mootoriõli - HELAR SP 5W-30 LL-03 Helar SP 5W-30 LL-03 on sünteetiline, kütust säästev Low SAPS mootoriõli. Õli sobib ka nendele autodele, millel on tahkete osakeste filter. Helar SP 5W-30 LL-03 sobib mõlemale mootorile, nii bensiini- kui ka diiselmootorile. Mootorõli omadused: - kütust säästev - laiendatud õlivahetusintervall (tavaliselt tuleb vahetada iga läbitud 15000km järel või siis 12 kuu pärast; kuid võib ka iga 30000km/24 kuud) - sujuv külm start - pikema tööeaga süsteem heitgaaside järeltöötlemiseks (Low SAPS)
areng. Järgnev referaat kirjeldab jätkusuutliku arengu mõiste tähendust ning kasutuselevõtu algust. Samuti on välja toodud maailma, Euroopa Liidu ja Eesti säästliku arengu rakendusviisid ning näited kuidas täpsemalt jätkusuutlikku arengut rakendatakse. Mõiste tähendus ning kasutuselevõtt Eesti keeles on erinevaid tõkeid inglisekeelsest sõnast sustainable developement. Erinevateks tõlgeteks võivad olla: jätkusuutlik areng, säästev areng, kestlik areng kui ka tasakaalustatud areng. Kasutatud mõisteid on mitmeid, kuid idee jääb kõigi puhul ikkagi samaks. Jätkusuutlik areng on mõiste, mis on enda alla haaranud peaaegu kõik eluvaldkonnad. Mõiste on kasutusel olnud juba alates aastast 1960, kui hakati otsima võimalusi looduse säästmiseks ning ökoloogiliste probleemide lahendamiseks. Üldistades võib öelda, et mõiste jätkusuutlik areng taotleb kooskõla ning tasakaalu kolme komponendi vahel: majandus,
annaabi.ee 
