Keskkonnakaitse ja säästev areng eksamiks (0)

Keskkonnakaitse on ühiskonna , organisatsioonide ja üksikisikute tegevus, mille abil kaitstakse nii inimeste vahetut elukeskkonda kui ka loodust tervikuna inimtegevuse negatiivsete mõjude eest elujõulise keskkonna säilitamiseks.
Keskkonnakaitse ülesanded:

• Kuidas ennetada reostus ? Kuidas vältida?
  

Ökosüsteem on isereguleeruv ja arenev tervik, mille moodustavad toimumissuhete kaudu üksteisega seotud organismid koos neid ümbritseva keskkonnaga.
Säästev ( jätkusuutlik) areng on areng mis vastab tänapäevastele vajadustele ohustamata tuleviku põlvkondade võimalusi vastavalt nende vajadustele.
Säästva arengu kontseptsioon :

• Tähistab säästlikkust kolmel alal- keskkonna, majanduse ja kogukond
  
• Kui areng on säästev, siis innustab see kogukonna inimesi, säilitab ja tugevdab majandust ning suhtub loodusesse austusega.
  

Säästva arengu printsiibid :

• majanduse arengu mõjutamine keskkonda säästvas suunas. Eesmärgiks on praeguse põlvkonna vajaduste rahuldamine tulevaste põlvkondade huve kahjustamata.
  
• keskkonnakahjustuste ennetamine ja vältimine . Peatähelepanu tuleb pöörata kahjustuste tekkimise põhjustele, sest tagajärgede likvideerimine on tunduvalt kallim ja mõnikord isegi võimatu.
  
• ettevaatlikkus otsuste tegemisel. Printsiip on kasutatav eelkõige majandustegevuses: kui kavandatava tegevuse mõju ei ole selge, ei tohi otsuseid langetada
  
• traditsioonilise looduskaitse ja loodushoiu edendamine, tagamaks loodusväärtuste teadvustamist ühiskonna huvides
  
• tootmistsüklite sulgemine ;
  
• fossiilsete kütuste tarbimise piiramine;
  
• materjalide kvaliteedi parandamine tagab toodete pikem eluiga -Võtta kasutusele tooteid, mida saab kergesti parandada, lahti monteerida ja taaskasutada. Kasulik põhimõte on vastutus kogu toote olelusringi eest.
  
• läheduse põhimõte.- Vähendamaks transpordikulusid toimugu tootmisprotsess tarbijale nii lähedal kui võimalik.
  
• koostöö teiste riikidega globaalsete ja regionaalsete keskkonnaprobleemide lahendamisel
  

Säästva arengu instrumendid

• Seadusandlikud. Keskkonnastandardid
  
• Teadus, innovatsioon
  
• Majanduslikud vahendid ( keskkonnamaksud , toetused, subsiidiumid )
  
• Keskkonnakorralduslikud vahendid ( keskkonnapoliitika , keskkonnajuhtimissüsteemid)
  
• Survegrupid. Valitsusvälised keskkonnaorganisatsioonid
  

SÄÄSTVA ARENGU EELDUSED
         Poliitiline süsteem, mis suudab tagada elanikkonna aktiivse osalemise keskkonnaalaste otsuste tegemisel
         Säästlikul, jätkusuutlikul alusel toimiv majandus
         Sotsiaalne süsteem, mis suudab lahendada ebavõrdsusest tulenevaid sotsiaalmajanduslikke ja poliitilisi pingeid
          Innovaatiline keskkonnasõbralik tehnoloogia
         Paindlik ja isearenguks võimeline haldussüsteem
         Teadlikkuse tõus, üldsuse osalemine ja surve
         Muutused elulaadis ja tarbimisharjumustes
Säästva avrengu seadus võeti Eestis vastu 1995.a
Roheline eluviis ehk ökoloogiline elamisviis on niisugune elamisviis, mis ei muuda elutingimusi pöördumatult. Teisisõnu, see on tasakaaluline elamisviis, mis võtab aluseks ökosüsteemi protsesside ( aineringete ja liikide kooselu) tasakaalu ning elurikkuse hoidmise.
Majanduslik aspekt – optimaalne loodusressursside kasutamine:

• Taastumatuid ressursse
  
• Taastuvaid ressursse
  

Globaalne säästev areng nõuab säästvat arengut kohalikul tasandil.
Ökoloogine ( keskkonna) – säästev areng peab tagama ökosüsteemide taastuvuse ja dünaamilise adaptatsiooni muutustele.
Säästva arengu põhiprobleemiks jääb kuidas kõikide ressursside (loodus-,inim-,aja-,inforessursside) kasutamisel säilitada tasakaal vajaduste ja võimaluste vahel. Inimeste harjumusi on raske muuta ja vaid vähesed on nõus mugavustest loobuma
Eesti SA 21
Agenda 21- ulatuslik ülemaailmne tegevusprogramm, mille eesmärgiks on 21. sajandil saavutada keskkonnasõbralikum majanduslik ja sotsiaalne areng
Säästev Eesti 21: Eesmärgid -4

• Eesti kultuuriruumi püsimine ( ulatus, kultuuri funktsionaalsus ja ajaline pidevus ja avatus )
  
• Heaolu kasv ( majandusliku jõukuse kasv, turvalisuse/tervise paranemine)
  
• Sidus ühiskond (sotsiaalne kaasatus , regionaalne tasakaal)
  
• Ökoloogiline tasakaal (saastumise vähendamine,loodusliku mitmekesisuse säilitaimine)
  

Keskkonnavastutuse seadus (2007).
Seadus reguleerib keskkonnale tekitatava kahju vältimist ja heastamist, lähtudes põhimõttest, et saastaja maksab.
Keskkonnajuhtimissüsteem (KKJS)
Keskkonnajuhtimissüsteem (KKJS) on osa organisatsiooni juhtimissüsteemist ning kujutab organisatsiooni tegevusest tuleneva keskkonnamõju kontrollimist, vähendamist ja ennetamist ning seeläbi konkurentsivõime parandamist. Ökomärgis on vabatahtlikkuse alusel taotletav ning toodetele
ja teenustele erapooletu institutsiooni poolt antav keskkonnamärgis.
Ökoloogiline seljakott
Ökoloogiline seljakott - tarbitavast materjalist (nt alumiiniumist) tingitud "nähtamatu" materjalikulu ja materjalivoog.
Mobiiltelefon 75,0 kg, 2 000 kg 5-grammine kuldsõrmus, Plastpang 26,0 kg, Hambahari 1,5 kg, 1 kg kulda 350 000 kg, 1 kg vaske 420 kg, 1 kg rauda 15 kg, 1 kg alumiiniumi 6 kg
GLOBAALSED KESKKONNAPROBLEEMID
Globaalsed keskkonnaprobleemid ( loodusvarad ja toit , metsad ja maavarad , jäätmed)
Ulatuslikke nüüdisühiskonna arenguraskusi, mille lahendamiseks on vaja rakendada riikidevahelist koostööd nii keskkonna, majanduse kui sotsiaalsfääris, nimetatakse globaalprobleemideks.
Globaalprobleem on ülemaailmne oht inimkonnale, mis on tekkinud mitmesuguste mõjurite kuhjumisel ja koostoimel.
Globaalprobleemi omapäraks on see, et ta on küll globaalne, kuid lahendada saab seda vaid tegutsedes lokaalselt.
Peamised keskkonnaprobleemid:

• Rahvastikukasv
  
• Loodusressursside kiire vähenemine (vesi, toit, maavarad, vaba maa, jne).
  
• Keskkonna reostatus (jäätmete hulga kasv, toksilised kemikaalid looduses, vee ja õhu saastatus , jne).
  
• Elurikkuse vähenemine (liikide väljasuremine, võõrliikide sissetung, kõrbestumine, vihmametsade raie, jne).
  
• Kliimamuutused (polaarjää sulamine , mereveetase tõus, CO2 tase tõus atmosfääris, üleujutused, jne.
  
• Hapestumine (happesademed), osoonikihi lagunemine , kasvuhoonegaasid (osooniaukude tekkimine, päikese kahjulikud mõjud, jne)
  

Globaliseerumine
Globaliseerumine ehk üleilmastumine on ühiskonnas ja maailma majanduses toimuvad muutused, mis on põhjustatud üha kasvavast rahvusvahelisest kaubandusest ja üha tihenevast üleilmsest kultuurivahetusest ning mis seisneb kultuuride, ökosüsteemide ja väärtuste ühtlustumises (segunemises), ruumilise mitmekesisuse kahanemises, kaugkommunikatsiooni osatähtsuse olulises suurenemises. Majanduse kontekstis seostatakse seda mõistet eelkõige vabakaubandusest tulenevate nähtustega. Globaliseerumise tõukejõuks on muutused tehnoloogias, eelkõige transpordi ja kommunikatsiooni areng ning energia odavnemine, mille tulemusena on väidetavalt tekkimas globaalne küla
Tunnused: Globaliseerumist seostatakse paljude nähtustega, milledest enamik on alguse saanud pärast Teist maailmasõda. Nendeks on näiteks kaupade, kapitali, informatsiooni ja inimeste hoogustunud liikumine riikide vahel ning neid nähtusi soodustavate tehnoloogiate, organisatsioonide, seadusandluse ja infrastruktuuri areng.

• majanduses
  

• rahvusvahelise kaubanduse kasv, mis edestab maailma majanduse kasvu
  
• mis on viinud organisatsioonide nagu WTO ja  OPEC  tekkeni
  
• rahvusvaheliste finantsorganistsioonide ( Maailmapank ) loomine
  

• kultuuriliselt
  

• kasvanud rahvusvaheline kultuurivahetus
  
• kultuuride segunemine
  
• kasvanud rahvusvaheline reisimine ja turism
  
• kasvanud immigratsioon
  
• rahvustoitude (pitsa, india köök) ülemaailmne levik
  

• globaalsete kommunikatsiooni võrkude areng, kasutades tehnoloogiaid nagu  Internet , side- satelliidid , telefonid
  

• rahvusvaheliste kohtute loomine:  Rahvusvaheline Kohus
  

Globaliseerumise ohud :

• Globaliseerumine on kaasa toonud kultuurilise mitmekesisuse vähenemise.
  
• Globaliseerumisega seotud negatiivseks nähtuseks on ka paljude taime- ja loomaliikide levitamine võõrliikidena väljapoole nende pärismaist levilat. Selle tulemusena - üldise elurikkuse vähenemine...
  
• Haiguste levimine on kontrollimatu ja epideemia puhkemisel oleks see väga laiaulatuslik.
  

Mis on põhjustanud kiire rahvastiku kasvamise? Suremus on vähenenud aga sündivus samaks jäänud, rahvastiku vananemine
Mida rahvastiku suur kasv endaga kaasa toob? Näljahädad, puhta joogivee puuduse, keskkonnareostumise, ökosüsteemide hävimise, eluks kõlbulike paikade puuduse, sõjad loodusressursside pärast, haiguspuhangud üle rahvastatud piirkondandes jne.
Mida tuleks teha, et rahvastiku arvu piirata ? pereplaneerimine ( nõustamine), abiellumisea tõstmine, laste suremuse vähendamine ( arengumaades), poliitiline sekkumine ( piirangud laste tegemisele – Hiina)
LOODUSVARAD

• Keskkonna osad, mida inimkond vajab olemasoluks ja kasutab tootmises
  
• Otse loodusest võetav ( vesi,õhk, kaevandatavad maavarad)
  
• Põllukultuurid
  

Liigitus:

• Ammendamatud – õhk, vesi, päikeseenergia
  
• Taastuvad – mõistliku kasutamise korral võimelised uuesti end taastootma: muld, mets,toit
  
• Taastumatud – maagid, kaevandatavad kütused, tuumaenergia
  
• Esinemispaiga järgi: õhu-, vee-, mulla ja aluspõhja varad
  
• Kasutusviis ( toiduained, jõuvarad)
  
• Tootmistegevus: põllumajandus, rasketööstus
  

Loodusvarade säästva kasutamise juhis

• Kõik loodusvarad on lõppkokkuvõttes piiratud
  
• Taastuvate loodusvarade kasutamise määr tuleb seada sõltuvusse nende uuenemise kiirusega
  
• Eelistatum on võimalikult erinevate varade üheaegne kasutamine: tarbimine ei tohiks tugineda ühele loodusvarale
  
• Loodusvara tuleb kasutada võimalikult säästvalt ja tõhusalt
  
• Jääkainete tootmist tuleb piirata, arendades materjalide korduv- ja kõrvalkasutust
  

Mullastiku vaesumine ja kõrbestumine
Peamised põhjused viljaka mullakihi kulumiseks: liigkarjatamine, põllumajandus, metsade taandumine
Keemiline puhastus/töötlus ja selle meetodid
1. Keemilise reaktsiooni tekitamine puhastuskemikaali ja veest kõrvaldamist vajava reoaine vahel.
2. Keemiline sadestamine- setitamine
3. Koagulatsioon (vähendatakse peente kolloidosakeste vahelist tõukejõudu nii, et osakesed liituvad suuremateks helvesteks)
4. Hapendamis-taandamise ( redoks ) protsessid, muutmine vähemohtlikusse vormi
5. Desinfitseerimine, kasutatakse kloorühendid
6. pH-reguleerimine, neutraliseerimine (filtrimine lubjakihi läbi
Heitveepuhastusmeetodid
VEEPUHASTUSMEETODID

• Füüsikalis- Mehaaniline ( I aste)
  
• Füüsikalis-Keemiline (II ja III)
  
• Bioloogiline (II ja III)
  

Reovee puhastusmeetodid määratakse olenevalt reovee omadustest ja nõuetest
Füüsikalis-Mehaaniline ( I aste)
Lahustumatute võõriste (ujuprahi, liiva, heljuvaine) eemaldamine reoveest füüsikaliste võtetega (kurnamine, sõelumine, setitamine). Tähtsamad seadmed on võred, sõelad, filtrid.
Füüsikalis-Keemiline (II ja III)
Lahustunud ained ( fosfor ) seotakse keemiliste reaktsioonidega mittelahustuvaks sademeks, mis settib veest välja.
Bioloogiline (II ja III)
Orgaaniline aine eemaldatakse reoveest mikroorganismide abil. Mikroorganismid kasutavad lahustunud orgaanilised ained oma elutegevuses ning biomass seob kolloidse heljuvaine. Orgaaniline aine laguneb süsihappegaasiks ja veeks .
Linnades ja suuremates asulates toimub reovee kogumine ja töötlemine tsentraliseeritult
Tekkinud reovesi juhitakse kanalisatsioonitorustike, suurte tunnelkollektorite ja reovee
ülepumpamisjaamade abil reoveepuhastisse, kus füüsikaliste, bioloogiliste ja keemiliste puhastusprotsesside käigus tagatakse loodusesse juhitavale heitveele ettenähtud kvaliteet.
Suurte linnade reovee puhastamisel - on üks levinumaid meetodeid reovee puhastamine aktiivmuda
protsesside käigus, kus biopuhastus on puhastusseadme teiseks etapiks reovee mehaanilise puhastuse järel. Kui reovee juhtima ühiskanalisatsiooni võimatu, siis reovesi kogutakse mahutisse ja veetakse lähimasse purgimissõlme, reovesi juhitakse septikusse, puhastatakse.
Looduslähedased puhastusmeetodid
Biotiigid – looduses avatud tiigid

• Vajalik hapnik saadakse otse õhust ja tiigis arenevate vetikate fotosünteesi tulemusena.
  

Tiigis esineb mikroorganismide ja vetikate sümbioos. Põhjakihis on anaeroobne keskkond.

• Märgalad, tehismärgalad
  

Reovee puhastamine pinnasesse juhtimisega: 1.imbväljakud 2.niisutusväljakud 3.pinnasfiltrid
mis on riiklik keskkonnastrateegia, seleta seda, too näiteid
Keskkonnastrateegia põhieesmärk on tagada inimesi rahuldav tervislik keskkond ja majanduse arendamiseks vajalikud ressursid loodust oluliselt kahjustamata, maastike ja elustiku mitmekesisust säilitades ning majanduse arengutaset arvestades.
12. märtsil 1997. a. Kiitis Riigikogu heaks Eesti keskkonnastrateegia, millega sätestas vabariigi keskkonnapoliitika 10 prioriteetset lõppeesmärki ja täpsustas ülesanded, mis riigil tuleb ellu rakendada aastateks 2000, 2005, 2010 ja 2030.
Riigikogu poolt seatud keskkonnapoliitika lõppeesmärgid on:

• keskkonnateadlikkuse edendamine, keskkonnahoidliku tehnoloogia rajamine,
  
• energeetika negatiivse keskkonnamõju vähendamine, õhukvaliteedi parandamine,
  
• jäätmetekke vähendamine ja jäätmekäitluse korrastamine, jääkreostuse likvideerimine,
  
• põhjaveevarude parem kasutamine ja kaitse,
  
• pinnaveekogude ja rannikumere kaitse, maastike ja elustiku mitmekesisuse säilitamine
  

Keskkonnastrateegia põhimõtted :
• läheduse põhimõte  
Töödelda kõrvaldamiseks ettenähtud jäätmed nende tekkekohale võimalikult lähedal asuvates keskkonnanõuetele vastavates rajatistes
 «saastaja maksab» põhimõte
Kohustada keskkonna kasutajaid ja kahjustajaid täielikult tasuma keskkonna kahjustuste eest
 «saastaja maksab» põhimõte
Kohustada keskkonna kasutajaid ja kahjustajaid täielikult tasuma keskkonna kahjustuste eest
 
Mis on keskkonnamahtuvus(kandevõime)?
Keskkonnamahutavus ehk keskkonna kandevõime on ökoloogias parameeter , mis iseloomustab vaadeldavas ökosüsteemis mingi liigi isendite (populatsiooni) arvu, mida ökosüsteem on võimeline kandma (mahutama).Hüpoteetiliselt on keskkonnamahutavus mingis ökosüsteemis ajas konstantne , kuid looduses kõigub see tavaliselt keskmise väärtuse ümber. Keskkonnamahtuvust mõjutavad paljud keskkonnategurid: parasiidid , kiskjad, toit.
Mis on eutrofeerumine ? Tunnused. Põhjused. Kuidas vältida.
Eutrofikatsioon – veekogude rikastumine toitainetega . Protsessi kiirendab-reovee juhtimine veekogudesse,liigne põldude väetamine,maaparandus valgalal jm. Inimtegevus
tunnused:elustiku liigilise koosseisu muutumine veekogus,liigilise mitmekesisuse vähenemine, sest, domineerima hakkavad kõrge produktiivsusega,liigid,vee läbipaistvuse vähenemine, hapnikuvaegus või täielik hapnikukadu sügavais,veekihtides,põhjasetete mudastumine
Põhjused: selle põhjustab peamiselt muldade erosioon , mille kiirenemisele inimene oma tegevusega kaasa võib aidata. Protsessi kiirendab reovee juhtimine veekogudesse, liigne põldude väetamine.
On vaja vähem reostada elukeskkonda ja loodust.
Keskkonnaseire ja kus neid andmeid kasutada võidakse
 Keskkonnaseire on keskkonnaseisundi ja seda mõjutavate tegurite järjepidev jälgimine, mille põhieesmärk on prognoosida keskkonnaseisundit, saada lähteandmeid programmidele, palneeringutele ja arengukavade koostamiseks
Ettevõtja teeb keskkonnaseiret omal kulul iseenda tegevuse või sellega keskkonda suunatavate heitmete mõjupiirkonnas. Seda nii erahuvist kui ka seadusega ette nähtud juhtudel. Ideaalis peaksid eri tasemete seireandmed üksteist täiendama. Seireandmed sobivad kindlasti haridustööd näitlikustama: millega veel me oma lapsi ja kaaskodanikke keskkonnameelseiks õpetame
 Nimeta jäätme...te ümbertöötlemisvõimalusi? Mis on erijäätmed? Too näiteid.
Mehaanilised meetodid, Termilised meetodid,Bioloogilised meetodid,Keemilised meetodid.
Jäätmete sorteerimine, kokkukorjamine, sorteerimine ja pressimine tekkekohal.
Erijäätmed- jäätmed, mille kogumine, transport ja käitlus nõuab erimeetmeid. (Heitvete muda , haigla jäätmed, vanadtranspordivahendid, rehvid etc)
Jäätmekäitluse põhiteed. – seadusandlikud nõuded, kohapeal sorteerimine, sõelumine, setitamine, purustamine jne.-> taaskasutamist võimalikult palju!
Puhastustehnoloogia.
Jäätmete eeltöötlemine
Sorteerimine-toimub tavaliselt tekkekohal ,vajalik tööstusjäätmete puhul.Olmejäätmetest sorteeritakse floor ,ikartong,klaas ja kompostimiseks vajalikud jäätmed.
Toimuvad järgmised etapid:
·         käsitsisorteerimine
·         meh.-ne sorteerimine
·         sõelumine (kuiva materjali korral)
·         setitamine(uputamis ja hõljutamismeetod)
·          ballistiline sorteerimine (paisatakse õhku)
·         magnetiline eraldamine
·         optiline  eraldumine
Nendele etappidele järgnevad 1)tihendamine 2)purustamine 3)pakkimine
Jäätmete taaskasutamine
Eesmärgiks on  ühes protsessis tekkinud jäätmedteises protsessis  ära kasutada.Jäätmeid käsitletakse potentsiaalse tooraine - ja energiaallikana.
              Taaskasutus :
·         toote uuesti kasutamine (tagastatav ja uuesti täidetav taara)
·         esmane taaskasutamine(värviline klaas uuesti töötlusesse)
·         teisane taastootmine( vanadest ajalehtedest WC paber)
·         materjalile uue kasutuse leidmine(paberi kompostimine)
            Jäätmete kasutamine energiaallikana
·         Jäätmetest  tahkkütuse valmistamine
·         Otsene põlemine
·         Biogaas
Ohtlike Jäätmete Käitlussüsteemi programm Eestis (OJKS)
OJKS programm on välja töötatud ohtlike jäätmete kogumiseks ja esmase käitlemise organiseerimiseks kogumiskeskuste võrgus ning lõppkäitlemiseks (kas põletamise või teiste töötlemisviiside kasutamise teel (s.h.välismaal) või lõppladustamist, vastavalt selleks rajatud ladustuspaikades).
Lisaks:
siis kuidas see energia tootmine õhku jurab
siis, et mida inimene saab teha, et ma ei tea, keskkonda hoida vms
7