Pärisorjuse kaotamine Eesti ja Liivimaal pärisorjus- feodaalse sõltuvuse raskeim vorm, mille põhitunnus on sunnimaisus sunnismaisus- keeld isanda loata elukohta vahetada. talupoeg-pärisori- talupoeg, kes on majanduslikult sõltuvuses mõisnikust ja ei tohi viimase loata elukohta vahetada Eestimaa kubermang- Põhja-Eesti, keskus Tallinn Liivimaa kubermang- Lõuna-Eesti, keskus Riias Kaotamise põhjused 1.Mõisnike suuri kulutusi ei suutnud ajast ja arust mõisa majandus enam katta 2.Uendusmeelsete mõisnike katsed muuta olemasolevat mõisa majandust. 3
Tekkisid gildid, tähtsaim oli linna kaugkaupmehi ühendav Suurgild, vallalisi ja kaupmeheselle ühendas Mustpeade Vennaskond, käsitöölised olid Väikegildis. Keskaja lõpupoole kujunes välja talupoegade sunnimaisus ja hiljem lausa pärisorjus. Linna käsitöölised koondusid tsunftidesse, igal tsunftil oli oma põhikiri ehk skraa. Linnad Hakkavad linnad tekkima, asukohaks valiti muistsed kauplemiskohad tähtsamate
tema"saksastumist", ehk orienteerumist ülakihtide elulaadile. Õiguslikud rühmad · Sisserändajad kohe assimileerusid, valides oma sotsiaalse staatuse(kõrgema "saksa" või madalama "eesti" saatuse) · Peala "sakslaste" ja "mittesakslaste" olid veel mõningad kihid Liivimaal. Näiteks rootsi talupojad olid eraldi kiht, kellel oli rohkem õigusi, kui eesti talupoegadel(käisid Rootsi õiguste alla). · Alates 15. sajandist kujunes talupoegade sunnimaisus. Allikad · A. Kriiska "Eesti ajalugu I"
Pärisorjast peremeheks 17. sajandil, kui rootsistamispoliitaka Eestis läbi ei löönud ning mõisad läksid erakätesse taaskehtestati sunnimaisus, mis oli sõdade ajal mõnevõrra nõrgenenud. Sunnismaisus oli üks pärisorjuse peamisi tunnuseid. Sellega kinnistati talupoeg maa külge ning neil puudus liikumisvabadus. Siis allus talupoeg täielikult feodaalile ning ilma tema loata ei tohtinud elukohta vahetada. Talupoegade elu oli sel ajal äärmiselt raske, kohustuste kõrvalt, mida pidi täitma feodaali ees, pidid talupojad veel ülal pidama ning toitma oma peret. Oma
Karolingide renessanss Hispaania, Balkani, Baierimaa Verduni leping- Karl Suure pojapoegade sõlmitud kokkulepe, mis eraldas kunagise Frangi riigi lõplikult kolmeks osaks. Selle tulemusel joonistusid Euroopas välja uued arenguliinid. 3) Mõisted: (läänikord) Lään- vasallile kasutamiseks antud maatükk koos seal elavate talupoegadega. Sunnimaisus-talupoegadel keelati oma maalapilt lahkuda, et nende ümberasumist takistada. Pärisori- sunnimaiseid talupoegi nim. pärisorjadeks(sest isikliku vabaduse äärmise piiratuse poolest sarnanesid nad oma seisuselt orjadega) 4) Mõisted: ristiusukiriku tekkimine misjonär- ristiusu levitajad misjoni käigus Toomkapiitel- kanoonikute poolt moodustatud piiskopi juurde kuuluv abistav ja nõuandev kogu Sinod- piiskopkonna tähtsamate vaimulike koosolek piiskopi eesistumisel
kuid 100 aastat hiljem, Rootsi aja lõpuks, oli see neljakordistunud. Rahvastiku kasvule aitas kaasa see, et kuna palju viljakat maad oli tühi ja kasutamata, toodi inimesi mujalt Eestist juurde, nagu näiteks Saaremaalt. Lisaks rändas mujalt lähipiirkondadest Eestisse inimesi elama. 18. sajandi alguses andis rahvastiku kasvule suure tagasilöögi katk, mille tagajärjel oli 1712. aastal Eestis alles umbes 150 000 – 170 000 inimest. Algselt oli talurahva olukord üsna halb. Sunnimaisus ja pärisorjus kinnitati Põhja-Eestis 1645. aastal ning kasvasid talupoegade teokoormised, mille määras mõisnik ise. Hiljem veel avaldati maapolitsei korraldus, mis toonitas talupoegade pärisorjuslikku seisundit ning halvendas talurahva olukorda enamgi. 1680. aastal korraldas Karl XI Eesti- ja Liivimaal reduktsiooni, andes suurema osa eramõisatest riigile tagasi ning vähendades mõisnike võimu talupoegade üle. Seati sisse
Kreeka jumalad Rooma jumalad Sarnasused: templid, preestris (usupidustused) Rooma ajalooetapid: · Etruskid · Kuningate ajajärk /7 kuningat · Vabariik · Keisririik Algus rooma linna asendamine 753 eKr · Kuidas valitseti vabariigi ajal? · Kuidas valitseti keisririigi ajal? · Ida- ja Lääne- provintside erinevused · Metsenus Metsenese nime järgi Kui vihkavad inimesed toetavad kultuuri (???) Rooma impeeriumi langemise põhjused: Talupoegade laastumine, kujuneb välja sunnimaisus, naturaalmajandus, barbarid lähevad rooma sõjaväkke Pidevad kojusõjad, ebastabiilsus ühiskonnas Romulus Augustus 1. Rooma kuningas Romulus
surmamõistetud. 15. sajandi jooksul träälid kaovad. 15.-16. Sajandi vahetusel sai tõelise hoo sisse eramõisate rajamine. Mõisapõldude harimiseks kasutati talupoegade tööjõudu ja töövahendeid, millest tekkis uus koormiste liik- teokohustus: iga talu pidi saatma kindlal arvul nädalapäevadel mõisa ühe teolise. 15. Sajandi lõpus juurdus arusaam, et talupojad ei ole isiklikult vabad, vaid kuuluvad maa külge, mida nad harivad, s.t kujunes välja sunnimaisus. Varem võisid talupojad mõne teise aadliku maadele elama asuda, kuid nüüd sõlmiti maapäevadel kokkuleppeid, mis kohustasid ilma loata oma isanda juurest pagenud talupoegi tingimusteta välja andma. liikumisvabaduse säilitasid vaid vabatalupojad. 1507. aastal võeti talupoegadelt relvakandmisõigus, hiljem tuli ka ette talupoegade võõrandamine maast lahus. Talupoega oli hakatud pidama mõisniku isiklikuks omandiks. Liivimaal oli kujunenud välja pärisorjus.
4. Läänikorra kujunemine ja olemus. Põhjused miks ei saanud talupojad olla sõjaväes: 1) polnud raha 2) polnud aega 3) polnud oskusi. Selleks et saada sõjaväge, hakkasid Frangi valitsejad andma maad oma vasallidele sõjateenistuse eest. Senjöör annab maad, läänimees ehk vasall saab maad. Domeen on kuninga maa, mida ta ei läänistanud. 5. Naturaalmajandus. Maksti mitte rahas, vaid natuuras. Asi asja vastu. 6. Pärisorjuse kujunemine. Sunnimaisus, kujunes pärisorjus sest nende isiklik vabadus oli piiratud ja see sarnases orjusega. 7. Kiriku korraldus varakeskajal. Rooma paavst (papa-isa) Katoliku kiriku pea. Apostel Peetrus. Piiskop korraldas usuelu neile alluvas piirkonnas. Piiskopkonna keskust tähistas piiskopikirik ehk katedraal (toomkirik). Preestri ülesanne oli jagada sakramente ja korraldada kirkuteenusi. Ametisse pühitses preestri piiskop. Klooster eremiitide kogukond
Tööstusettevõtted rajati peamiselt maale, sest seal oli tasuta tööjõud ning rohkem maad. Talurahva vaesus ei võimaldanud märkimisväärset varanduslikku kihistumist. Talurahvas pidid tasuma koormisi, mis peamiselt seisnes teotöös mõisapõllul. Reduktsiooniga seoses märgiti üles talupoegade koormised vakuraamatusse. See ei lasknud enam mõisnikel talupoegade koormisi oma tahtmise järgi suurendada ning andis talupoegadele suurema kindluse kui kunagi varem. Talupoegadel oli sunnimaisus, millega kaasnes talupoja allutamine mõisahärra kohtuvõimule,. Rootsiajal võib pidada talupoegi pärisorjadeks. Kuningas Karl XI kavatses kaotada kroonumaadelt pärisorjuse ja tegi ettepaneku ka rüütlimõisate talupojad vabastada, kuid sellest keelduti. Kroonumõisate talupoegadel oli seega rohkem õigusi: neile anti päritav talude kasutamisõigus, õigus kaevata mõisniku peale jm. Mingil määral arenes koos haridusega ka linnade elu. 17. Saj lõpul elas linnades 6% elanikest.
· Rüütel (1)suursugune sõjamees ratsaväelane keskaegses Euroopas; kõik feodaalid keisrist ja kuningatest kuni väikerüütliteni olid rüütlid moodustades rüütliseisuse ehk aadli; (2) sageli mõistetakse rüütlite all ka väikefeodaale, kes olid enamasti oma senjööride vasallid, kuid kel endil enam vasalle polnud · Sunnimaisus talupoegadele kehtiv keeld isanda loata oma elukohta vahetada · Pärisorjus talupoegade sõltuvus isandast, talupoeg kuulus isandale koos maaga, millel ta elas, ja oli kohustatud isanda heaks töötama · Mõis suur põllumajanduslik majapidamine, mille maid harisid enamasti mõisahärrast sõltuvad talupojad
kergendustest. See oli tingitud 1739. aastal Fabian Roseni seletuskirja pärast. Mis on saanud nimetuse Roseni deklaratsioon. Kuna Roseni järgi oli talupoeg pärisori, keda mõisikul oli õigus pärandada, vahetada või müüa nagu kõike muud mõisa vara. Rootsi võimu all olek ei toonud samuti kergendust talurahvale, kuna koos põldude suurenemisega suurenesid ka talupoegade teokoormised, mille mahukuse ja suuruse otsustas mõisnik. 1645. aastal fikseeriti sunnimaisus ja pärisorjus. Toimusid reduktsioonid, mis muutsid oluliselt talurahva olukorda, kuna reduksiooni käigus läks suur osa eramõisatest tagasi riigi kätte, mis aga tähendas mõisnike mõju vähenemist talupoegade üle. Talupojad said ka omad õigused. Neil oli võimalus ja õigus kaevata oma mõisnike peale, kui nad on ületanud oma võimupiire. Tundub nagu eesti rahva kannatustele ja hirmudele ei tulnudki 13.-18. sajandite vältel lõppu
regilaulud. HALBA: pärisorjus (teoorjus, sunnismaisus- säilitas mitmekülgsuse), maad vöeti ära, maa kästi tööga välja teenida, talupojad ei saanud teise kihelkonna tüdrukuga abielluda(mõisnikud ei lubanud) 7. Miks kujunesid teoorjus ja sunnismaisus? Mõisnikel on maad ja tööd palju, tänu millele sunniti talupojad tasuta tööle. Alguses 1 päev, siis juba 3 ja siis 6(ainult pühapäev oli vaba) Sunnimaisus tuli kuna muidu läheksid talupojad möisnike juurest minema. 8. Kuidas muutus Eesti kultuur keskajal? Mis seda mõjutas? Mõjutas: katolikuusk kõikjal (kuni 16 saj. ainuke usk, sisserändajad rootsist, tänu usule hakkas toimuma kirikuehitus) Majad olid 2-3 kordsed, 1 korrusel oli pood või töökoda ja teisel elati. Maalikunst, saksa keele möju eesti keelele, pölluharimisoskused arenesid tänu sakslastele edasi. Hakati ehitama
konstitutsiooni ehk põhiseadusega. liberaalne vabameelne merkantilism majanduspoliitiline õpetus, mille järgi riigi heaolu sõltub võimalikult suurest kulla- ja hõbedavarudest, kaupade väljaveo soodustamisest ja sisseveo tõkestamisest kõrgete kaitsetollide abil. monarhia riigivalitsemisvorm, mille puhul riigipea on harilikult eluaegse ja päriliku võimuga monarh (kuningas, keiser, tsaar, sultan) pärisorjus talupoegade isiklik sõltuvus mõisnikust; seda iseloomustas sunnimaisus, kitsendatud omandiõigus, mõisnike politsei- ja kohtuvõim ja teokohustus. reduktsioon aadlile annetatud maade tagasiriigistamine. reform ümberkorraldus, mille eesmärk on mõningaid uuendusi tehes olemasolev süsteem säilitada. restauratsioon varasema poliitise korra taastamine. revolutsioon periood ühiskonna ja riigi elus, mille tulemusena vana poliitiline kord asendatakse uuega.
nagu peaks, kuid üldiselt jäi siiski ka kohtus mõisnik peale, kuna tol ajal ei olnud niivõrd oluline õiglus, vaid pigem raha, mida mõisnikul rohkem oli. Talupoegade suhtes hea poole pealt vaadatuna oli hea ka see, et tehti Eesti- Rootsi viljaait, mille abil sai riikide vahel müüa ja vahetada vilja, kahjuks aga talupoegadel käis see kõik läbi mõisnike ja ise nad sellest kahjuks suurt kasumit ei saanud. Miinusteks oli kindlasti veel sunnimaisus ja kohustuste aina kiirem suurenemine, kuigi see isegi ei olnud kõige halvem, kuna selle viimase asja juures oli ka positiivne pool. Neile seati kindlad koormised vastavalt talu majanduslikule seisule, ehk kui talupojad kasvatasid rohkem vilja, ei pidanud nad kartma seda, et mida rohkem nad korjavad, seda rohkem peavad ka ära andma. Sunnimaisuse kohta võiks välja tuua näiteks selle, et neile anti siiski pidevalt
V: Maaharimisviis, mis nõuab palju põllumaad ja inimtööjõudu ning kus ei kasutata väetisi ja masinaid. Intensiivses põllumajanduses kasutatakse masinaid ja pööratakse tähelepanu maa parandamisele ja põllu viljakusele. 5. Milliseid koormisi rakendati talupoegadele varauusajal Lääne-Euroopas? V: Naturaalrent(kindel osa toodangust), raharent, teorent(tööpäevad mõisas). 6. Mis iseloomustab pärisorjast talupoega? V: Ta sõltus mõisnikust, seda iseloomustas sunnimaisus, kitsendatud omandiõigus, teokohustus ning mõisnike politsei- ja kohtuvõim. 7. Milles seisnes 17. sajandil pärisorjuse peamine kriitika? Esita pärisorjuse vastase kriitika raames kaks argumenti. V: Pärisorine talupoeg ei jaksa kehva toidu tõttu korralikult tööd teha. Ta ei ole motiveeritud, sest ülejääk võetakse niikuinii ära. Riigile on see halb, sest pärisorjad ei jaksa makse maksta. 8. Miks osa linnu kasvas varauusajal kiiremini kui teised
tarbeesemed olid tehtud talupoegade ja ülikute kodades tegutsevate käsitööliste poolt. Feodaalkord Martell andis oma ratsaväele maatükke kasutada, hiljem hakati sellist maatükki nimetama feoodiks ja selle valdajaks feodaaliks. Naturaalmajanduse tingimustes oli maatükkide jagamine sobivaim viis tasuda sõjameestele teenistuse eest. Vasall- alamfeodaal Senjöör suurfeodaal Feood renditatava maatüki nimetus Pärusvaldus maatükki pärandati poegadele Sunnimaisus- lahkumiskeeld Kirikukümnis kümnendik kõigist sissetulekutest tuleb annetada kirikule püsiv sissetulek kogu keskaja jooksul Karolingid nim. dünastiat mis sai nimetuse Karl Suure järgi Karolingide renessanss kultuurielu taassünd Karl Suure valitsemise ajal Vene õigus- Jaroslav lasti koostada seadustekogu, mis püüdis likvideerida slaavlastele omast veritasu Kirillitsa - üks kahest slaavi tähestiku variandist,
piiskop-paavsti kardinal,katoliku kiriku kõrgem vaimulik feodaal-vasall ehk läänimees,senjööri alam naturaalmajandus-peaaegu rahatu, tootmisel ja vahetamisel põhinev majandus munk-kloostris elav jumalale pühendunud mees nunn-kloostris elav jumalale pühendunud naine rüütel-elukutseline ratsasõdalane lään-tuluallikas, tasu vasallile ustavuse ja teenistuse eest koormised-talupoegade kohustused isanda ees mõisategu-teokohustus ehk talupoja kohustus töötada isanda mõisas loonusrent- sunnimaisus-talupoegade keeld ilma isanda loata elukohta vahetada pärisorjus-talupoegade sõltuvuse vorm mis põhineb sunnimaisusel ja orjade müümisel turniir-rüütlite omavaheline jõukatsumine senjöör-suurmaavaldaja kes pidas vasalle vasall-vaba inimene kes vandus truudust senjöörile III KARL SUUR •Pippin Lühikese poeg, Karl Martelli pojapoeg •Frangi riigi võimsaim valitseja •Rooma keiser Tuntud kui suur vallutaja, tema valitsemisajal saavutas Frangi riik suurimad mõõtmed.
saanud nad enam selleks õigusi ning neid ei usutud ka enam, kuna mõisnikud olid ennast ,,puhtaks" ostnud. Korruptsioon on õitsenud juba aegade algusest peale. Üks hea asi mida Rootsi talupoegade õnneks tegi oli Eesti Rootsi viljaait, mis andis võimaluse oma vilja vahetada ja müüa. Paraku ka see asi ei osutunud kõige paremaks, kuna Rootslased hakkasid näljahädade ajal talupoegadelt rohkem vilja nõudma. 1645. aastal fikseeriti Põhja-Eestis pärisorjus ja sunnimaisus, mis keelas talupoegadel lahkuda mõisniku juurest omavoliliselt, mõisnikud võisid talupoegadele aga anda ihunuhtlust. Rootsi aja üheks parimaks asjaks oli hariduse arendamine. Haridus sai aga areneda tänu usule ja kirikule. Kirikus hakati õpetama inimestele kohustuslikus korras lugemist ja kirjutamist kui nad leeris käisid. Kahjuks oli aga paljudel halvustav suhtumine muudesse ususektidesse kui luteri usk. Pastoritel ja
välismaalt tulevate laevadele suured maksud. Kaubandusühingud, riikliku garantiiga ja erakapitaliga kompanii (Ida-India kompanii). Colbert tegutses 17. saj Prantusmaal, maailma riik oli sel ajal Holland, Colbert soovis seda olukorda päästa. 4) Vene merkantilismi tähtsaimaks erisuseks on see, et ta ühelt poolt valmistas teed turumajandusele, teiselt poolt aga tugevdas pärisorjust, mis oli kapitalistlike suhete arenemise peamiseks takistuseks (Pärisorjus e. sunnimaisus takistas) Vene manufaktuurid kasutasid pärisorje töölistena aga Lääne-Euroopas kasutasid palgatöölisi. Kui Lääne-Euroopas lammjutas merkantilism feodalismi siis Venemaal sulasid need kokku. 5) Adam Smith näiteks väidab oma raamatus „Rahvaste rikkus“, et riigi jõukus ei kasva mitte selle kaudu, kui palju kulda ja hõbedat riik omab, vaid selle kaudu kui palju on riigil kapitali ja kui palju kaupu on tal võimalik osta. Tema arvates võib merkantilism viia inflatsioonini
Saartele ja Põhja ja lääne eesti rannikule Haapsalust Kolgani 2. Mis muutus keskajal talurahva sotsiaalses koosseisus? Adratalupojad, Maavabad, vabatalupojad, sulasrahvas, üksjalad. 3. Miks ei toimunud ulatsulikku mõisate rajamist kohe äprast vallutamist? Pühendati end vilja tootmiselele ja maaomandi haldamisele. Hakati ise vilja tootma. 4. Tõestage näidete abil, et keskaja lõpuks oli Eestis kujunenud pärisorjus Kujunes välja sunnimaisus, . kohustasid ilma loata oma isanda juurest pagenenud talupoegi välja andma. 5. Kuivõrd muutus keskajal põllumajandus võrreldes muinasaja lõpuga?Kas viljakamad olid mõisa-või talupõllud? Miks? Talupõllud, sest neil olid loomad. 6. Kas maarahva ja ülemklassi keeleline eraldatus oli eestalstele pigem kasulik või kahjulik? Põhjendage oma arvamust Kasulik, sest siis ei sunnitud keelt peale 1
saabus Eestisse hulgaliselt teiste rahvaste esindajaid, näiteks Lõuna-Eestisse tuli tervelt 17% talurahvast väljaspoolt Eestit (venelased, soomlased, lätlased jt). Pärast sõdade lõppu kasvas eestlaste arv suhteliselt kiiresti. Uute perekondade rajamiseks polnud takistusi, sest vabu maid oli küllalt. Rootsi aja lõpuks olid sündivuse tõus ja parem elujärg neljakordistanud Eesti alade rahvaarvu. Talurahva olukord muutus Rootsi ajal palju. 1645. aastal fikseeriti kirjalikult sunnimaisus ja pärisorjus Põhja-Eestis. Koos mõisapõldude suurenemisega kasvasid talupoegade teokoormised, mille kindlaksmääramine sõltus mõisniku suvast. Nõnda oli Rootsi võimu all olek seni pigem halvendanud talurahva olukorda. Hiljem läks reduktsiooniga suur osa eramõisatest tagasi riigi kätte ja see vähendas mõisnikke võimu talupoegade üle. Võib väita, et reduktsioon vabastas riigi kätte läinud mõisate talupojad pärisorjusest. Seati
· AUGUST VON KOTZEBUL-kirjanik,kes asutas esimese teatritrupi eestis · ANTON THON HELLE-Jüri kiriku õpetaja, kes kirjutas Piibli põhja-eesti keeles, 1739 PÄRISORJUS: õiguslik ja sotsiaalne süsteem. Ei saa vabalt elukutset valida. Allumine mõisniku kohtuvõimule. Isikliku elu kitsendused. Mõisniku peale ei saa kaevata. Kitsendused vallasvara omamiseks. Allumine mõisniku tahtele. Relvakandmise keeld. Foedaalrendi normeerimatus. Sunnimaisus. Eemalolek riikliku tasandi avalikust elust. Talupoegade müümine maast lahus. MÕISAKOORMISED: 1)Nädalategu . ( Teotöö, teorent) arvestati kui mõisapõllule mindi koos rakmelooma ja inventoriga. Teotööd arvestati rakmepäevades ja jalapäevades. Maksudeks olid naturaalandamid ja rahamaksud(vakuraha, mõisa heaks). 2)Abitegu RIIKLIKUD KOHUSTUSED: Pearaha-70 kopikat igalt meeshingelt Nekrutiandamise kohustus e. ,,verekümnis", millele sõjaaegadel teenistus maakaitsevägedes,
Fourth level Sügisel: viljakoristus, saagi Fifth level korjamine Talvel: lõngaketramine, kangaste kudumine, metsast palkide vedamine, puutööd. Kristofer 8 Talupoegade suhe mõisnikuga Sunnimaisus ja pärisorjus Talupojad olid mõisnike poolt oma maatüki külge kinni pantud. Talupoeg ei tohtinud oma maatükilt minema minna. Mõisnik võis talupoegi koos maaga müija. Talupoega ei tohtinud kunagi oma maast eraldada. Mikk 9 Mõisa kohustused Talupojad pidid maksma feodaalile ja mõisnikule koormisi. Talupojad pidid käima mõisa juures tööd tegemas ehk teotööd.
Petitsioon palvekiri Privileeg eesõigus Protestantism uspuhastuse tagajärjel katoliku kirikust eraldunud usuvoolude ühine nimetus; kõige levinumad protestantlikud usutunnistused on luterlus ja kalvinism Puhverriik suurriikide või nende mõjupiirkondade vahel olev sõjaliselt või poliitiliselt nõrk riik Puritaanid Inglise kalvinistid Pärisorjus talupoegade isiklik sõltuvus mõisnikust; seda iselomustas sunnimaisus, kitsendatud omandiõigus, mõisnike politsei- ja kohtuvõim ning teokohustus Reaktsioon vastupanu ühiskondlikule arengule Reform ümberkorraldus, mille eesmärgiks on uuenduste kaudu olemasolev süsteem säilitada Restauratsioon varasema poliitilise korra taastamine Revolutsioon periood ühiskonna ja riigi elus, mille tulemusena vana poliitiline kord asendatakse uuega Rojalist kuningavõimu pooldaja
*Uut laadi sõjaväeorganisatsiooni teke- tekkis rüütlite kiht (varustus kallis, saadi sissetulekuid) *Vajadus luua stabiilne võimusüsteem- keskvõim nõrk, piirkonnajuhid tegelesid kõigega (kohtu mõistmine, maksu kogumine) Vasalli kohustused senjööri ees *Vasall pidi senjööri väes teenima 40 päeva aastas ja osalema senjööri nõukogus. Senjööri kohustused vasalli ees *Kaitsma vasalli Lään- on vasallile kasutamiseks antud maatükk koos seal elavate talupoegadega. *Talupoegade sunnimaisus kujunes, et takistada talupoegade ümberasumist. Kunigas --> Hertsog --> Krahv --> Rüütel Katoliku usundi sakramendid ja erinevus õigeusust. Paavstivõimu tugevnemine ja langus. Piibel- ristiusu kanoniseeritud pühakiri. Pärispatt- kurjus, mille on saatan inimestesse sisendanud. Misjon- ristiusu levitamine Sakramendid: 1.Ristimine 2.Leevitamine 3.Armulaud 4.Pihtimine koos meeleparandusega 5.Viimne võidmine 6.Abielu sõlmimine 7.Vaimulikuks pühitsemine
tüüp manufaktuur Rahvusvahelised suurettevõtted Tehnoloo Algeline: labidas, Tööpingid,konveiersüstee Mehhaniseeritud tootmine gia niidumasin,vokk m Töökoht Sõltub elukohast st. Transport areneb st. Sõltub oma eelistustest: sunnimaisus töökoht linnas, kodust kodus või teiselkontinendil eemal Töögraafi Usupühad,ilmastik Kindel graafik, Töötaja soovid ja ku elektrikatkestus võimalused mõjurid Tööandja Ekspluateeriv Ekspluateeriv,ametiühing Töölise õiguste kasv ja ute liikumine,streigid töövõtja
➔ Positiivne • Reduktsioon- mõisad, mis läksid riigi valdustesse. Riik kaitses talupoegi. • Arendus- teede võrk ja postiteenus tehti korda. ➔ TALURAHVAS(positiivne) • Kaebeõigus- talupoeg sai kaevata mõisniku peale(riigimõisate talupoegadel) • Vakuraamatud- fikseeritud koormised • Liivimaa majandusreglement- kui talu peremees suri sai tema pere tema vara. ➔ Negatiivne • Nõiaprotsessid, sest tapeti süütuid inimesi, kui nad teadsid rohkem. • Sunnimaisus- talupojad ei tohtinud liikuda ja nad olid pärisorjad. • Koormised- mõisavooris käimine, teotöö, kirikumaksud ja loonusrent.(suur nälg) ➔ Linnad, kaubandus, käsitöö (negatiivne) • Viljaeksport- riigi enda talupojad jäid nälga. • Tsunftipiirangud – ühe eriala käsitööliste selts ja sinna kuulusid vaid meistrid, eestlasi tõrjuti. • Sisemaa linnade tähtsuse vähenemine- linnaelanikel nappis tööd(Tartu), sest veeteed kasvasid kinni ja Hansaliit lõpetas tegevuse
Domeen- kuningate maavaldused, vähenesid(läänistatud maatükid ei tulnud neile tagasi) Talupojad olid kohustatud feodaali heaks tööd tegema(teotöö)/andamit maksma, isandal puudus konkreetne kohustus. Talupojad sõltusid feodaalist. Majapidamissüs: 1)rendihärrus-kogu feodaali maa oli välja jagatud talupoegadele, kes selle eest renti maksid 2)mõisahärrus-talupojad kasut väikest maalappi, suurem osa maad jäi mõisamaadeks. Talupojad tasusid feodaalile teorenti. Sunnimaisus-takistamaks talupoegade ümberasumist, keelati neil oma maalt lahkuda. pärisorjad,sest isikliku vabaduse piiratuse poolest sarnanesid orjadega. 11.Viikingid(800-1050) Skandinaaviast lähtunud kaupmehed ja sõdalased. 1)Retkedel käisid talupojad põllutööde vaheaegadel-müüma/vahetama , laevu/rannikuid rüüstama. 2)elukutselised 3)kuningad, kes olid alla jäänud maa pol ühendamisega seotud võitlustes. Põhjus:kliima, põlluharimiseks
350 000. 1695- 1697a. Oli suur näljahäda! 14.Selgita reduktsiooni mõistet ja kes selle teostajaks oli ja mis eesmärki see täitma pidi? Reduktsioon on erakätesse antud maade tagasi võtmine, selle eesmärgiks oli täita tühja riigikassat. Selle teostajaks oli Rootsi valitsus eesotsas kuningas Karl XI-ga. 15.Kes oli J.R. Patkul? Liivimaa aadlipositsiooni juht, maanõunik. 16.Millised muutused kaasnesid reduktsiooniga talupoegade elus? * 1645a. Kehtestati Põhja- Eestis sunnimaisus ja pärisorjus. * Koormised seati vastavusse talude tegeliku kandevõimega. * Talupoegadele anti õigus mõisnike peale kaevata, kui nad oli ülekohut teinud või seadusi rikkunud. 17.Mis iseloomustas Rootsi ajal Eesti põllumajandust ja millised olid talupoegade kohustused (rakmetegu, jalategu, mõisavoor) ? * 17. sajandil oli mõisaid üle 1000. Suur rõhk oli teraviljakasvatusel (eriti rukkis). Tööloomadest esikohal olid härjad. Probleemiks oli kivide rohkus põldudel, tekkisid kiviaiad
kujunemine. Õpik lk. 90-119, 132-135 Läänikorraldus maad olid jagatud maaisanda poolt läänideks,lääni omanik oli kohustatud toetama sõjaliselt maaisandat,talupojad olid maksukohuslased läänimehe ees,esimese koormisena kehtestati kirikukümnis.Mõisate rajamine-mõsad olid peamiselt rajatud peatumispaigaks maksukogumiseks. Sunnimaisuse ja teoorjuse kujunemine-talurahvas oli algselt isiklikult vaba aga see muutus Jüriöö ülestõusu järel,kus hakkas välja kujunema sunnimaisus ja pärisorjus. 9. Keskaegsed linnad Eestis: linnade valitsemine. Käsitöö, kaubandus, Hansa Liit. Gildid ja tsunftid. Eluolu linnas. Eestlased linnades. 120-125, 136-137 linna valitses raad-linnanõukogu, koosnes rikastest kaupmeestest, linn oli käsitöö ja kaubanduse keskuseks. Hansaliit- valitses läänemere kaubandust-Põhja-Euroopa kaubalinnade ühendus. Keskus asus lübeckis, liitu kuulus u.100 linna. väikegild-käsitööliste tsunftide ühenduseks linnas
(ptk 11) Vaimulikud- palvetasid kõigi eest Sõjamehed- kaitsesid kõiki Töötegijad- pidasid kõiki oma tootva tööga ülal 6. Aadliseisus ja rüütlid (ptk 19). Rüütliväe lahingutaktika relvastus (ptk 20) Sõdisid peamiselt ratsa; peamised ründerelvad olid piik ja mõõk; kaitserelvastus koosnes rõngassärgist, kiivrist ja kilbist. 7. Talupojaseisus sunnismaisus, koormised, raharent, naturaalmajandus (ptk 21) Sunnimaisus- talupojad olid kohustatud oma isanda jaoks tööd tegema, harisid põlde ja maksid andamit. Koormised- talupojad pidid isanda maa kasutamise eest tööd tegema ehk koormisi kandma Raharent- talupojad pidid maksma raharenti oma isandale, sest siis isand ei pea kulutama aega ja nägema vaeva, et talupoja toodangut turustada 8. Keskaegne kristlus - Rooma paavst. Paavstid: kes olid ja mida tegid Peetrus, Gregorius Suur. (ptk 12, 24) Gregorius VII, Innocentius III (ptk 18, 24)
Talupoegade kategooriad: · Adratalupoeg kõige arvukam talurahva kiht · Üksjalg talupere noorim poeg, kes rajas oma elamise kuhugile ääremaale. · Vabatalupoeg teotööst vaba, tasusid oma koormised rahaga. · Maavaba talupoeg enamasti ülik või muinasaja vanema järeltulija, kes sai talu läänikirja alusel.Tavalise talupoja kohustusi ei täitnud. · Vabadik ilma maata talupoeg. · Trääl sõjavang või võlgnik. Kujunes välja sunnimaisus s.t. talupojad polnud enam vabad, vaid kuulusid maa külge mida nad harivad. Lõpuks kujunes välja pärisorjus. 4. Linnad ja kaubandus Keskaegse linna õiguslikuks aluseks oli maaisanda antud linnaõigus, mis tagas linnakogukonnale autonoomia ja eristas seda ümbritsevast keskkonnast. Eestis tol ajal oli linnaõigus 9 asulal. Oma sissetulek saadi peamiselt kaubandusliku tegevusega, eriti soodne oli selles osas olukord hansalinnadel: Tallinn, Tartu, Pärnu ja Viljandi
Liivimaal langes reduktsiooni alla maadest(see vallutati sõjaga), eestimaal 54% ja saaremal 30%(need saadi vabatahtliku truuduse andmisega). Tagasivõetud maad anti rendile nende endistele valdajatele kes pidid nüüd rendimaksu maksma. Nii kasvasid riigi sissetulekud märkimisväärselt. Selle tagajärjena kujunes Liivimaa aadlike seas oppositsioon mida juhtis Patkul. Pärisorjastamine-Koos reduktsiooniga taaskehtestati sõdade ajal nõrgenenud sunnimaisus. Sellega kaasnes talupoja allutamine mõisahärra politsei ja kohtuvõimule millega seati talupoeg mõisnikust sõltuvusse. See võeti vastu mõisnike huvides sest talupoegi ehk tööjõudu oli vähe. Liivimaa majandusreglement-kinnistatakse reduktsiooni ajal toimunud muutused. Kuna pärisorjusest vabastamine lükati maapäeva poolt tagasi siis talurahva kaitse korraldamine jäi jõusse vaid kroonumaadel (mis liivimaal moodustasid maast).
maksukohustuslik elanikkond. Varanduslik kihistumine moodustus ühtne ühiskonnakiht (puudus varanduslik kihistumine). Peremees ja sulane istusid ühes lauas. Ilmastik 17-18. saj oli ilmastik põllumajanduseks ebasoodsam. Talved olid pikad ja külmad. Oht ikalduseks oli suurem, kui varasematel või hilisematel sajanditel. Olukord Rootsi ajal 17.saj algul nurjusid Rootsi võimude katsed lähendada eesti talupoegade õiguslikku olukorda Rootsi vabade talupoegade omale. Kehtestati sunnimaisus ja pärisorjus. Liivimaa majandusreglement kehtestati 1696.a. Seoses reduktsiooniga määratleti talupoegade õiguslik seisund kroonumaadel: · Kodukari õigust piirati, taluperemeeste karistamine keelati · Keelati talupoegade võõrandamine maast lahus · Fikseeriti koormised ja viid need vastavusse talu võimalustega · Talude päritav kasutamisõigus · Õigus kaevata mõisarentniku peale Olukord Vene ajal Kroonumõisates jäi kehtima majandusreglement
Perifeeria annab stabiilsuse. Ääreala, kus pärimus on säilinud. Perifeersed piirkonnad ja selle tähenduskõik kultuurid vajavad uusi tähendusi, kultuurid toituvad uutest tähendustest ja neid tuleb luua ja neid luuakse dialoogis. Jüriöö ja Liivisõjad perioodi talupoegade olukorra halvenemine. Peale Jüriööd suurenesid kindluste ehituskoormused. Püstitati rohkem kindluseid. Suureneb talupoja teotöö.Piiratakse pärimis(mõisnikele) ja kohtuõigust(mõisnik). Oli ka sunnimaisus ja hakati talupoegi müüma. Piirati kaubandusõiguseid.Taheti talupojalt odavalt asju kätte saada, sellega et ta käiks ise linnas müümas.
veiseid. Küttimine oli teisejärguline. Toiduks tarvitati põhiliselt jäneseid, põtru, metskitsi, metssigu. Jahipidamisõigust hakati piirama ja tekkis salaküttimine. Taludes elas tavaliselt korraga üks pere, mille suurus võis olla väga erinev. Keskmiselt võis talus elada 6-8 liiget. Perejuht oli tavaliselt peremees. Naiste ülesanne oli loomade talitamine, toidu valmistamien ja tekstiilitöö. 15. Sajandil hakati talupoegade liikumisvabadust piirama, kujunes välja sunnimaisus. Elu maal: Mõisate rajamine sai hoo sisse 15.-16. Sajandil. Teokoormisena nõuti talupoegadelt nädalategu, millele lisanudsid veel ebaregulaarsed tööd. Liivimaa maaisandad ja vasallid hakkasid hakkasid hilskeskajal piirama nii talupoja liikumis- kui ka kauplemisvabadust. Tähtsad kogunemiskohad olid veskid ja kõrtsid. Needo lid rajatud ühendusteede äärde, mereranda või kohta kus liiksu palju rahvast. Ülesanne oli neil pakkuda teelistele öömaja ja täiendada moonavarusid
järgult feodaalideks. Investituur-vasallisuhete sõlmimine toimus sümboolse akti kaudu.Selle käigus vandus tulevane vasall oma isandale ustavust ning senjöör andis talle vastutasuks lääni. sunnismaisus-oli üks pärisorjuse põhitunnuseid millega talupojad kinnistati maa külge ja neil puudus liikumisvabadus elukoha valikuks. Pärisorjus-on isiku,kui pärisorja feodaalse sõltuvuse raskeim aste,mida iseloomustab feodaalide politsei- ja kohtuvõim,talupoegadest pärisorjade sunnimaisus ja teoorjus, nende müümine maast ja perest lahus ning omandiõiguste kitsendamine. Viikingid-olid muinas-skandinaavia päritolu meresõitjad, kelle iseloomuliku kultuuri õitseaeg oli umbes 8.-11.sajand. Normannid-on viikingite järeltulijad.Normandia hertsog andis ühele viikingipealikule Normandia kingiks ja viikingid jäidki sinna elama ja asutasid Normandia hertsogiriigi. Varjaagid-on skandinaavlaste(viikingite)nimetus idaslaavlaste juures. Bondid-
Harju-Viru läks Liivi ordumeistri võimu alla (1347). 8. Maarahvas 14.-16. saj. Talupoegade olukord peale jüriöö ülestõusu halvenes. Neile kehtestati igasugused seadused (koormised), ning talupojad muudeti sunnismaisteks ja pärisorjadeks. Pärisorjus – talupoegade sõltuvus maaisandast, neid tohtis müüa ja vahetada. Neil oli teokoormis ja neid ei tohtinud tappa. Pärisorjus oli orjusest leebem variant, sest orje tohtis omanik ka tappa. Sunnimaisus – talupoeg ei tohtinud oma elukohta vahetada ilma oma isanda loata. Adrakohtunikud – Inimesed, kelle ülesandeks oli kadunud talupoegade tuvastamine, ülesleidmine ja tagasitoomine. Adratalupojad – nimetus tuleneb adramaade järgi arvestamisest.Adramaa suurus oli 8-12 ha. Pidid maksa koormist, valdavalt teokoormist. Üksjalad – adratalupoegade nooremad pojad, kes pidid kodust ära minema ja ise endale talu rajama. Kuna see oli kulukas, olid neil eraldi koormised
mis seisnes peamiselt teotöös mõisapõllul. Koormiste üle peeti arvestust vakuraamatutes. Koormiste suurus sõltus nii talu kui ka tööjõulise talupere suurusest. Talupoegade tööjõu kasutamise eest maksid mõisad riigile makse, mida arvestati adramaade järgi. Selleks korraldati iga 7-8 aasta tagant maarevisjoone, mille käigus pandi kirja kõik töövõimelised talupojad TALURAHVA OLUKORD ROOTSI AJAL Koos mõisate erakätesse minekuga taaskehtestati sõdade ajal nõrgenenud sunnimaisus. Sunnimaisusega kaasnenud talupoja allutamine mõisahärra politsei- ja kohtuvõimule, millega talupoeg seati mõisnikust olulisse isiklikku sõltuvusse, lubab Rootsi ajal kõnelda talupoegade pärisorjastamisest. Kroonumaade talupoegade õiguslik seisund määratleti 1696.aastal avaldatud Liivimaa majandusreglemendis, mille sätted laienesid ka Eestimaa kroonumõisatele. Mõisarentnike kodukariõigust piirati, taluperemeeste karistamine keelati, talupoegade võõrandamine maast lahus
Narval läks nii hästi, et arutati ta muuta teiseks pealinnaks Stockholmi kõrval. Seal tsunftikord. Esimesed manufaktuurid. J. De la Gardie asutas sinna klaasimanufaktuuri. Kuna sõdu eriti polnud sai eesti üle oma kriisist. Rahvaarv kasvav loomulik ja mehaaniline iive. Palju sisserändeid. võeti üle sisserändajate kombed ja riietumise. 1656-1658 Vene-Rootsi sõda. Vene tahtis Eesti ala, kuid feilis ja sõlmiti 1661 Kärde rahu. Rootsi aja lõpuks oli ½ miljonit. Talupoegadele sunnimaisus. Rootsi aja alguses olid mõisnikud hästi lahked, sest oli vabu kohti sõdade tõttu, ja olid lahked tingimused, et ära ei mindaks. Mõisa alad laienesid. Teokoormis suurenes. Mõisate arv kasvav kiirelt. Rootsi aeg kujundab välja Eesti. Talupoeg jäi ikkagi omandiks, põgenike aitamise eest ranged karistused. 1668. Totti maaseadustik pärisorjuse lõplik seadustamine. Vaba inimene langes orjusesse, kui oli mõisniku maapeal ja lasi välja esimese suitsu
loodud Domeen- kuninga isiklik maavaldus Feodaal- maaisand; valitseva klassi esindaja keskajal Feood- suurfeodaalilt alamfeodaalike antud maavaldus Invertituur- pidulik seisusesse või ametisse seadmine Katedraal- toom-ehk peakirik Majordoomus- Frangi riigis valitseja majapidamisjuht ja sõjalise kaaskonna ülem Naturaalmajandus- rahatu majandus, kus kõik vajalik toodetakse ise või saadakse vahetuskaubanduse vahendusel Ruunikiri- vanagermaani raidkiri Sunnimaisus- feodaalse sõltuvuse vorm: talupoeg ei tohtinud isanda loata elukohta vaetada; üks pärisorjuse põhuitunnuseid Pärisorjus- feodaalse sõltuvuse vorm: sunnismaised talupojad on täielikult allutatud oma isanda õiguslikule ja majanduslikule eeskostele; feodalistliku mõisamajanduse tunnuseid Vasall- alamfeodaal Isikud Constantinus Suur (306-337)- tema valitsemisajal lõpetati kristlaste tagakiusamine ning hakati kristlust soosima. 326
KÕRGKESKAEG 11.(teine pool)-14. saj KESKAEGNE PÕLLUMAJANDUS IX saj-ks oli feodaalsuhted põhiliselt välja kujunenud. Kadunud olid vabade talupoegade kiht. Sõltuvate talupoegade kiht kujunes järgmiselt 1) Vabadelt kogukondlastel, põlluharijatelt võeti vägisi maa ära 2) Talupoeg andis feodaalile oma maa vabatahtlikult- vastu sai kaitset 3) Endistele orjadele anti samuti maatükk Maa ilma talupoegadeta oli väärtusetu. Seetõttu tuli talupoegi maal kinni hoida. Kujunes välja sunnimaisus- talupojal oli keelatud maalt lahkuda. Makse maksti natuuras Põlisrendisüsteem e rendihärrus- maaomanikul oma majapidamine puudus- maa oli mitmekordses valdsuses. Kogu maa oli talupoegadele välja renditud, kes pidid makse maksma. (loovutada osa saagist, maksta loomade eest) koormised olid kindlaks määratud ja väga kõrged. Lääne-Euroopas Pärisorjuslik mõisamajandus e mõisahärrus- maa oli mõisniku eraomanduses. (Ida- Euroopas) Mõisamaa jagunes kahte ossa:
kliimamuutused ja mässud, sõjad olid viinud majandusmudeli tasakaalust välja. Rahvastik oli aga tunduvalt hõredam, linnade areng mahajäänum (linnad olid väiksemad) ning linn ei olnud talupoegadele alternatiivne võimalus (neil ei olnud võimalik maaharimisest loobuda ega suunduda linna). Ida-Euroopa sarnases Vara-Keskaegsele Euroopale, kus turusuhted olid pea olematud. Ida-Euroopas kehtestati talupoegadele sunnimaisus (Lääne-Euroopas ei tuntud seda pärast 9. sajandit). 44) Nimeta vähemalt kaks asjaolu, mis aitasid kaasa Hansa liidu tekkele ja tõusule? Põhjenda! Esiteks mängis rolli Läänemere ruumi üha laialdasem kaasamine Lääne- ja Kesk-Euroopa kaubandusvõrku, mis toimus alates esimese aastatuhande vahetusest. Teiseks kaubanõudluse märgatav suurenemine, mille oli esile kutsunud elanikkonna kiire kasv ja majanduselu areng 1100. aastast alates.
Elluviijaks sai George Browne. Ta pooldas talurahva olukorra kergendamist ja koolihariduse edendamist. Algas asehalduskord. Et murda siinse aadli vastuseisu, lubas Katariina II nende mõisad pärusomandiks kuulutada, mis tegi lõpu ebakindlatele omandisuhetele ja kestvale reduktsiooniähvardusele. Vene aeg(1796-...) Et vältida pingete teravnemist, taastati pärast Katariina II surma põhijoontes varasem valitsemisviis. 5.Talurahva 17.-18. saj Rootsi ajal Pärisorjus ja sunnimaisus kinnistusid (talupoeg oli mõisnikust isklikus sõltuvuses, kasvasid teokoormised). Karl XI tahtis küll pärisorjus kaotada, kuid maapäev lükkas selle tagasi. Kroonumaade talupoegade õiguslik seisund määratleti 1696. Liivimaa majandusreglemendiga: kodukariõigust piirati, taluperemehe karistamine keelati ära, talupoega ei tohtinud müüa maast lahus, fikseeriti koormised ja viidi vastavusse tegeliku
isikut tõendava dokumendi, suurendas nende liikumisvabadust ja soodustas väljarändamist Venemaale. ,,Konka" - ehk hoburaudtee, tekkisid Euroopa linnadesse 19 sajandi keskel. Tallinnas töötas hoburaudtee 1888 aastast Narva, Tartu ja Pärnu mnt, kuni 1920ndate aastateni, millal seda hakkasid asendama trammid. Pärisorjus Talupoegade feodaalsõltuvuse raskeim vorm, kaasnes harilikult teorendiga. Pärisorjuse tunnused on feodaalide politsei ja kohtuvõim (kodukariõigus), sunnimaisus, talupoegade müümine ja omandiõiguse kitsendamine. Eestis hakkas tekkima 13. sajandil, tugevnedes ja laienedes kuni 18 sajandini, millal jõudis pärisorjus kriisi. Pärisorjus kaotati 1816-1819 aasta talurahvaseadustega. Piiblikonverentsid Toimusid Lindenhofis (1686) ja Pilistveres (1687) aastal. Neil arutati, mis kirjaviisis tuleks Piibel eesti keelde tõlkida (vana või uus kirjaviis). 1688. aastal otsustati nn. Vahepealse kirjaviisi kasuks.
Valgustusajastust alates hakati Euroopas eristama läänt ja ida: kui läänes nähti Euroopa tsivilisatsiooni hälli, siis Ida-Euroopat peeti väiksema asustustiheduse, madalama linnastumise, kehvade liiklemisolude ja vähem intensiivse maakasutuse tõttu Lääne-Euroopast nii majanduslikult kui ka sotsiaalselt vähem arenenuks. Ida-Euroopa arengu erijooned ning Lääne-Euroopast mahajäämuse põhjused. vähene asustustihedus, põllumajandus ekstentsiivne, sunnimaisus, väike saagikud, talupojad polnud motiveeritud. Despootlik kultuuri ei saanud nii vabalt areneda. Endised paganate alad? Lääne-Euroopas ristiusk varem, Idas alles kõrg-ja hiliskeskajast. Integratsioon ja regionaliseerumine varauusaegses Euroopas. Rahvastik. Euroopa ja maailma rahvaarv, selle dünaamika varauusajal. EUROOPA: 1500: 80-85 milj 1600: 105 +/- 5 milj -> kasv väike 1700: 115 +/- 5 milj -> kasv suur 1800: 175-190 milj MAAILM: 1500: 400milj -> 1800: 900milj
Intensiivsem kui Böömis, Ungaris või Preisimaal.Prddanstwo otsetõlkes on alamus. Cermani raamat nt võtab kokku ida-euroopa pärisorjuse kaasused .Poolat ei maininud, nim, et isegi poola k on nimetus alandus ja ei tähenda suurt midagi. Cerman ürit vastu väita koolkonnale, kes prit pärisorjust näidata äärmiselt halvana, kus nad olid madalseisus. Histograafias seetõttu võideldud. Pärisorjuse kehtestamine sai alguse sunnismaisuse sisseviimistest, mängis suurt rolli. Sunnimaisus viidi Poolas sisse riiklike korraldustega.Poola aadel maavaldajatena omas võimu, et talurahva võimu endale meelepäraseks muuta. Esimesed korraldused , mis poola elanike sunnismaisust reguleerivad on 14 sajandist. Möönavad tp teatud õigust ümber asuda. Suur Poola alad( 14 saj keskpaiga üks pola küladest oli õigus poola elanikel kasimiraja statuudi alusel ära minna jõulude ajal. Pidid maksu maksma. Suvel pidid koguaeg seal olema. Saksa külades ( poolas) oli õigus müüa oma talud
Patku, kes mõisteti hiljem kohtus surma (põgenes.) o Et redutsiooni läbiviia määras kuningas ametisse Jakob Johan Hastferi. o 1694a saadeti laiali liivimaa rüütelkond, ning allutati rüütelkonna maapäevad kindralkubreneri kontrollile. o Aadli omavalitsus kaotati. o Uue haldusjaotuse järgi prooviti maakonna piire ühendada Eesti-Läti rahvuspiirga (distrikt) TALURAHVA OLUKORD o Säilitati talupoegade sunnimaisus ja pärisorjus. o Koos mõisapõldude suurenemisega kasvasid ka teokoormised 1645a. o Mõisnike võim talupegade üle kahanes kuni maid hakati kaardistama ja hindama. o Redutseeritud mõisatesse seati sisse vakuraamatud, kus oli kõik üles tähendatud. o Politseid ülesanded hakkas täitma keisri foogit. o Talupoegadele anti võimalus ja õigus kaevata mõisarentnike ja valitsejate peale. MÕISNIKU
annaabi.ee 
