Keskaeg kokkuvõte (0)

1. Mis iseloomustab keskaega üldiselt (algus, lõpp, nime päritolu, iseloomulikud jooned)?
5.-15-sajand. " Keskaeg " (ladina keeles medium aevum, sõna-sõnalt "vaheaeg") tuli kasutusele renessanssi-aegsete autorite poolt, kes nägid oma ajas antiikkultuuri taassündi ning hakkasid "vahepealset" aega halvustama. Sellest ajast on pärit ka mõiste "pime keskaeg". Iseloomulikud jooned: Feodaalkorra kujunemine ja selle võidukäik, naturaalmajandus, linnade kujunemine, kaubanduse areng, tsunftikäsitöö õitseaeg, areneb rahamajandus , feodaalne killustatus.
2. Ülevaade Frangi riigi ajaloost varakeskajal.
V saj lõpul tungis Chlodovech vägedega Galliasse, tõrjuti läänegoodid Hispaaniasse. 495 lasi Chlod. end ristida ja sundis oma rahvast usku vastu võtma. Ühines katoliku kirikuga , lähendas teda Rooma vaimulikkonnaga, kes nägi koos aristokraatiaga frankides liitlast ariaanlikku ristiusku pooldavate germaanide vastu. VI ja VII ühtsus kadus ja võim nõrgenes. Riigi jagamisel poegade vahel, tulid vennatapusõjad. Kujunesid suured piirkonnad, mis allusid majordoomustele.
560. vallutas Itaalia langobardid . Ariaanlikul kujul ristiusk, Rooma tsivilisatsioonist vähe mõjutatud. Sissetung kiirendas tsivilisatsiooni langust, vaenulikud suhted Rooma põliselanike vahel. Keisrilt toetust ei saanud, loodeti paavstile. Suhetekorraldamisest hakkas kujunema paavstiriigi tuumikala.
687 koondas majordoomus Frangi riigi kogu võimu enda kätte. Seda suurendas veelgi Karl Martell . Riiki tungisid araablased , kes said Poitiers´ lahingus lüüa. Tugevdati ratsaväge jagades maatükke (tulu eest ostsid varustust).
Pippin Lühikese ajal tugevnesid suhted suhted paavstiga. Kriitilistes olukordades tuginesid küsimustes frangi riigi valitsejate poole. Paavsti toetust oli vaja kuningatiitli saamiseks. 751 kuulutati Pippin frankide kuningaks. 756 pani aluse kirikuriigile andes Kesk ja Põhja-Itaalia ümbruse paavstile.
Karl suur valitsemise ajal tõusis võim haripunkti . Laiendas piire kõigis suundades. Oli ka langubardide kuningas. Suur osa Lääne-Euroopast allus talle. Paavst vajas sõjalist ja poliitilist kaitset. Aastal 800 kroonis paavst ta keisriks. Keisrivõim oli seega taastatud.
Ludwig Vaga ajal püsis riik veel ühtsena. 843 jagati riik kolmeks Verduni kokkuleppega (Lääne-Frangi, Ida-Frangi ja Lõuna-Frangi). Ida-Frangist saksa kuningriik . Lääne-Frangist Prantsuse kuningriik ja Lõuna-Frangi riik lagunes . Seetõttu keisri tiitel kaotas autoriteedi. Riigi lagunemisega algas killustatus ja anarhia ajajärk. Killustatust kasutasid ära araablased, kes vallutasid Põhja-Aafrika ja Hispaania, lisaks veel mitu Vahemere saart . IX sajandil algasid viikingite rüüste- ja vallutusretked . X sajandil lisandusid veel ungarlased , kel oli kiire ratsavägi
3. Ülevaade kiriku ja vaimuelust varakeskajal.
Katoliku kiriku pea on Rooma paavst. Esimene piiskop ja paavstluse alusepanija oli apostel Peetrus. Keisrivõimu nõrgenemine suurendas Rooma piiskopi religioosset ja poliitilist tähtsust. Rooma piiskopi hakati kutsuma isaks. Rõhutati püha Peetruse järglase autoriteeti ja vastutust.
Gregorius Suur- tegeles usuasjadele lisaks poliitiliste ja majanduslike probleemidega. Tagas kirikule tõhusa sissetuleku, rajas kloostreid, edendas ristisus levitamist paganate seas, avaldas teoreetilisi kirjutusi ja korraldas liturgiat. Pani aluse ühehäälsele laulule e Gregoriuse koraalile. Rõhutas tagasihoidlikust.
Pippin Lühikese annetusega sai kirikuriik . Karl Suur kehtestas muistse kirikukümnise. Frangi riigi ja Lääne-Euroopa killustatus tõi kaasa kiriku ja paavsti ajutise allakäigu. Läänistati kiriku maid. Ülikuperede piiskopiks saamine tõi kaasa püüdmatuse juhtida kirikut ka väljaspool Roomat .
Kirikukorraldus. Jagatud peapiiskopkondadeks (peapiiskopid), jagunesid piiskopkondadeks (piiskopid). Piiskopkonna keskust tähistas katedraal e piiskopikirik. Piiskop pühitses ametisse preestrid. Tegelikuses määras ametisse preestrid ilmalik maavalitseja. Piiskop kontrollis piiskopkonna vaimulike tegevust korraldades visitatsioone (külaskäike).
Mungad ja nunnad elasid üksiklastena ehk eremiitidena või moodustasid kogukondi – kloostreid. Ühtsust lõid püha Benedictuse kloostrireegilid. Monte Cassino klooster Apenniini mägedes tähtsaim. Reeglite järgi oli tähtis munkade alandlikus ja distsipliin, isekusest täiesti lahti öelda, öelda lahti kõigest isiklikust, alluda kloostriülemale e abtile. Kloostrit ei tohtinud vahetada. Reeglite populaarsus suurenes Gregoriuse soovitusel. Benedictus kuulutati pühakuks, kirjutati elulugu. Munki nimetati benediktlasteks.
Keisririigi aladele asunud germaanlased olid võtnud ristiusu vastu aarianlikul kujul. Ristiusu levimine e misjon sai alguse Briti saartelt, eelkõige Iirimaalt kus tegutses püha Patrick. Inglismaal – Canterbury peapiiskopkond
Iirimaal kujunes keldi kirjakeel . Silmapaistvaim õpetlane oli kloostri abt Beda Venerabilis. Kirjutas Inglise rahva kiriku ajaloo. Kristuse sünnidaatumi arvestas välja Dionysius Exiguus, kuid eksis arvestustes
Karl Suur nägi eesmärki Rooma kultuuri taaselustamises. Aachenise õukonnaakadeemiat juhtis Inglise munk ja õpetlane Alcuin. Frangi õukonda kuulunud kirikuisade tõused ja Piiblit uuriti. Kirikute ja kloostrite juurde rajati koole. Killustatuse ajajärgul jäi kõik unarusse.
4. Ülevaade ühiskonnast ja majandusest varakeskajal.
Käsitöö ja kaubanduse allakäik, va Põhja-Aafrika ja Hispaania. Bütsantsis oli allalangus ajutine, asendus peagi elavnemisega. Kristlik Lääne-Euroopa jäi pikaks ajaks madalseisu. Linnaelu soikus, pärast araablaste vallutusi. Lõuna-Euroopa linnu hakkasid tabama saratseeni piraatide rünnakud, aga linnaelu ei hääbunud. Teed lagunesid, veevärk jääti hooletusse, avalikud hooned hüljati, foorumil karjatati loomi... Põhjapoolsete maade linnad toimisid eelkõige administratiivsete ja usuliste keskustena. Kaubanduse allakäik, raha kasutati vähem, majandussuhted nõrgenesid, domineerima pääses järk-järgult naturaalmajandus. Kaubeldi peamiselt ülikute jaoks hangitud idamaiste luksusesemetega. Sügavaim madalseis IX ja X killustatuse ajajärgul.
Riigiametnikele tuginev võimukorraldus asendus feodaalkorraldusega (senjööri ja vasalli suhtel põhinev). Kujunes lõplikult välja XI sajandiks . Majordoomuste võim põhines vasallised ja nende alluvate näol. Võitluseks araablaste vastu haikati tasuta maad jagama . Tulust pidi jätkuma varustuse ostmiseks. Ratsavägi moodustas peagi peajõu. Vasallidest said kohalikud võimukandjad kes mõistsid kohut ja kogusid makse. Lääne hakati pärandama isalt pojale, tekkis nn pärusvaldused perekondadel. Suurenes feodaalide võim ja ebastabiilsus.
Suurenes sõltuvus maavaldajatest, orjad ja talupojad olid sulandunud üheks klassiks. Anti end mõne võimsa üliku käe alla, maatükki hariti nüüd rentnikuna ja pidi andamit tasuma . Läänistamisel kuulusid maatüki juurde ka talupojad, kujunes sõltuva talupoegkond. Kuna talupoegade tööta polnud maal väärtust keelati neil maalt lahkumine. Nad muudeti sunnimaiseks.
Vaimulikud – kõigi eest palvetajad
Sõjamehed – kõigi kaitsjad
Töötegija – toitsid kõiki
5. Kuidas oli korraldatud skandinaavlaste ühiskond?
Elatuti peamiselt põlluharimisest, klassifitseerimist ei olnud. Enamus vabad inimesed, elasid suurte taluperedena, mida juhtisid taluperemehed e bondid . Kogukonna ühisasju otsustati tingidel ja maakondade asju alltingidel. Ülikuseisuses bondide seast valiti kongulid, kellest tähtsamad said maakondade ja liitude juhiks.
I at suurenes meresõidu ja kaubavahetuse osatähtsus. Järk-järgult kujunes välja regulaarsete kauplemiskohtadena kindlustatud asulad. Tuntuimad Birka, Sigtuna , Hedeby.
6. Miks algasid Viikingite vallutusretked? Kuhu jõudsid välja? Kuidas neid erinevates maades nimetati?
Elanike kasvades andis suurenes maapuudus, hakati tegelema kaubanduse ja mererööviga. Kujunesid Viikingite salgad. Kes hakkasid regulaarselt rüüstama Lääne-Euroopat. Jõudsid välja Islandilt Gröönimaale ja Põhja-Ameerikasse, Venemaale, Lõuna-Euroopasse, Musta mere äärde.
Lääne-Euroopas normannid, Ida-Euroopas varjaagid.
7. Ülevaade skandinaavlaste religioonist ja kultuurist.
Austasid loodusjõude ja esivanemaid. Maailm asustatud ohtlike olenditega nt hiiud, mäevaimud, trollid. Naissõdalased valküürid korjasid laipu et viia need Valhallasse. Maailm oli kolmeosaline ilmapuu. Pärimuse järgi pidi maailm hävinema viimses võitluses – ragnarökis.
Sõja ja põikesejumal – Odin
Piksejumal – Thor
Viljakusjumal – Frej
Kurjade jõudude kehastaja – Loki
Loomade ohverdamise kõrval toodi vahepeal ka inimohvreid.
Ruunikiri – Taanis kasutusele võetud, levis hiljem mujale. Meieni tekst jõudnud haua-ja mälestuskividel või relvadel. Peeti pühaks. Viikingite kirja litud peamiselt Põhja-Euroopas. XI Rootsi ruunikividel märgitakse ka Eestit.
Saagad ehk suulised põlvest põlve edasi kantud lood, sialdavad nii müüte kui reaalsust. Erik Punase saagast teame retki Gröönimaale ja Ameerikasse. Ynglingerite saaga vahendusel teame varasemat ajalugu Rootsil.
Põhjala eepos on tuntud kui Vanem Edda, hiljem lisandus Noorem Edda. Saksa kangelaseepos Nibelungide laul.
8. Ülevaade Bütsantsi ajaloost, riigikorraldusest ja ühiskonnast.
VI saj langesid Lääne-Rooma alad germaanlaste võimu alla. Ida-Roomas püsis keisrivõim kuni XV sajandini, mil vallutati Konstantinoopol. Ida-Roomat hakati nimetama Bütsantsiks. Rooma keel. Alad – Kreeka, Balkani ps, Väike- Aasia . Keiser Justinianuse ajal püüti taastada Rooma impeeriumit. VI saj kuid lõunaslaavlaste ja langobardide rünnaku tagajärjel seda ei juhtunud. Burgaaride rünnaku tagajärjel rajati Burgaaria riik ja selle elanikud sulandusid slaavlastega. Bütsantsi raskusi suurendas ka araablaste siisetund. VII vallutasid Egiptuse ja Vahemere idaranniku , ka Küpros ja Kreeta. Väike-Aasias Bütsantsi keisri võim säilitati. Tugevdati sõjaväge ja alustati uusi rünnakuid. Kui türklased-seldžukid olid XI alistanud suure osa islamimaadest siis tungisid nad ka Väike- Aasiasse . Purustati Bütsantsi vägi. Hakkasid toimuma ristisõjad. 1216 taastati keisrivõim Bütsantsis, aga hiilgus ei taastunud. XIV tugevnes Türgi riik. 1453 Bütsantsi riigi lõpp.
Keiser – piiramatu võimuga, kristuse asemik, võis ainukesena kanda purpurrüüd ja kirjutada purpurtingiga, teda nimetas ametisse armee, senat ja rahvas, alguses ei olnud päritav võim, keiser määras ise endale järeltulija, Keisri kroonis Konstantinoopoli patriarh
Senat – aristokraatlik, võis anda vaid nõu keisrile
Ametkonnad – allusid keisrile, kõrged ametnikud keisri poolt määratud aristokraadid,
Bütsantsi sõjavägi – palgaarmee , maa oli jagatud sõjaväeringkondadeks, mida juhtisid väepealikud (sõjaline ja tsiviilvõim), maakaitseväelased said riigilt maatüki.
Talupojad – isikuliselt vabad, maksukohustuslikud, enamus inimesi, üha enam muutusid nad rentnikeks võlgade pärast, tõi kaasa sõjaväe nõrgenemise
Konstantinoopol püsis vallutustest hoolimata suurlinnana. Bütsantsil kauged kaubandussidemed. Kaupmehed ja käsitöölised koondusid äri ja ametiühingutesse ehk kolleegiumitesse. Käsitöölised tegutsesid väikeettevõtetes. Kaupmeeste seas oli erineva jõukusega inimesi. Riik toetas laevaomanike rahaga .
9.Iseloomusta kiriku rolli ja kultuurielu Bütsantsis.
Linnade langusega araablaste võimu alla, tuli Bütsantsi kiriku ühtsus esile, sest Kon. Pat. oli tähtsaim kirikutegelane. Kandis koolt ka sotsiaalse poole eest. Ei kehtinud Benedictuse kirikureeglid. Lõplik tüli tekkis püha Kolmainsuse dogma tõlgendamisest. Idakirikus – Püha Vaim lähtub Isast (Jumalast) aga paavstid kinnitasid et lähtub Isast ja Pojast (Kristusest). 1054 panid paavst ja patriarh üksteist kirikuvande alla. Läänekristlaskond – katolikud, ida kreekakatoliku ehk ortodoksi .
Konstantinoopoli õppeasutuses õpetati antiikeeskujude järgi grammatikat, retoorikat, õigusteadust ja filosoofiat. Linnades levis ka kirjaoskus alamkihtides. Õppetekstid peamiselt antiikautoritelt.
10. Ülevaade Vana-Vene riigi ajaloost ja ristiusu vastuvõtmisest.
Asulad rajati kahe suure jõe äärde. Idaslaavlased liikusid üha enam põhjapoole soomeugrilaste aladele. Tee varjaagide juurest kreeklasteni läks mööda suuri jõgesi, eriti kasutasid seda viikingid . Varjaagide pealik Rjurik asus valitsema vene riiki nende endi soovil, Oleg pani aluse Vana-Vene riigile vallutades Kiievi.
Jagoslav Targa ajal oli hiilgeaeg . Valdused Mustast merest Läänemereni. Lasi koostada Vene õiguse. Vürstid jagasid poegade vahel valdused, mis tingis tihedad kodusõjad. Soodustas ka Ülikkonna tõus ja soovimatus mitte alluda Kiievi vürstile. Tegelik võim kuulus nn osastisvürstile. Vene alade tuumik kandus põhja poole kus jagunes kaheks Vladimir-Suzdali vürstiriik ning Novgorodi riik.
Idaslaavlased austasid surnuid ning esivanemaid, kummardasid loodust. Pikse ja sõjajumal Perun. Tihe suhtlus ja ühised huvid Bütsantsiga lähendasid neid ka usuküsimustes. 988 lasi vürst Vladimir end ristida ja kehtestas uue usu riigis.
11. Mõisted
Renessanss - antiikkultuuri taassünd
Valgustusajastu
Reformatsioon – usupuhastus
Vennatapusõjad – verised sõjad kuningapoegade vahel võimu pärast
Majordoomus – suursugune kojaülem
Langobardid – Itaaliasse tunginud germaani hõim
Verduni kokkulepe – riik jagati kolmeks Karl Suure pojapoegade vahel
Senjöör – isand
Vasall – sõjamehest sõltlane
Lään – feood , maatükk
Läänimees – feodaal, maavaldaja
Pärusvaldused – läänidest kujunes välja
Bondid – Skandinaavia taluperemehed
Tingid – koosolekud Skandinaavias
Alltingid – ühiskoosolekud Skandinaavias
Kongun – kuningas
Hipodroomi parteid – rahva jagunemine värvide järgi millist kaarikut toetati.
Teemad – sõjaväeringkonnad
Strateegid – juhtivad väepealikud
Stratioodid – maakaitseväelased
Metropoliidid – kirikujuhid (piirkondlikud)
Ikoonid – pühapildid
Ikonoklastid – Leon III ja tema pooldajad
Ikonoduulid – ikoonide austajad
Hagiograafia – pühakute elulood
6