Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Keskaegsed linnad (0)

1 Hindamata
Punktid
 
Säutsu twitteris
Keskaegsed linnad
Kirjandus: A. Pärn. Linnade teke Eestis – mõningaid historiograafilisi aspekte
Ühtlasi koostada referaat või essee mõnest keskaegseid linnu puudutavast probleemist. Referaadi teema tuleb eelnevalt õppejõuga kooskõlastada. Tähtaeg 16. aprill, 2014
Keskaegsete linnade uurimislugu Euroopas ja Eestis
Esimene näide linnade uurimisloost, tõsi, küll mitte keskaegsete linnade, on Babüloonia kuningas Nabunaid, kes lasi kaevata Sippari linna templi varemetes. (555-536 eKr)
Linnaarheoloogia 18. sajandil
Antiikaja linnade arheoloogiline kaevamine
Pompei teaduslikud kaevamised alates 1748 . aastast.
Sel sajandil tärkab huvi ka keskaja linnade vastu. On teada isegi näide Skandinaaviast, kus on 1779 . aastal kaevatud Skara linna frantsisklaste kloostrit.
Suurbritannias roomaaegsete linnade põgusad kaevamised.
August Wilhelm Hupel (1737-1819)
Kogusid keskaegseid leide ning tegid keskaegsetest objektidest ka jooniseid ning plaane . Kirjutasid ka põgusaid kirjeldusi.
Keskaegsete linnade arheoloogia 19. sajandi II poolel
Euroopas huvi suurenes antiikaegsete linnade vastu. Nende arheoloogiline kaevamine ning uurimine intensiivistus. Heinrich Schliemanni eestvedamisel kaevati välja Trooja (1870-1873) ning Mükeene (1874-1876). Nendest sensatsioonilistest avastustest hakkas sel ajal kõnelema kogu Euroopa.
Skandinaavias võib sel ajal juba rääkida päris korralikult keskaegsete linnade kaevamisest. Norras kaevati ja kirjeldati 1880. aastatel raudtee ehitamisel avastatud keskaegse Oslo jäänused. Rootsis kaevati Lundi vanalinna. Algas süstemaatiline kaevamisleidude kogumine.
Eestis uuriti Tallinna keskaegset arhitektuuri ning seda ka publitseeriti. Kaevamistel avastatud müüride kirjeldamine ning ilusamate leidude kogumine (Tartu, Pärnu, Tallinn). Wilhelm Neuman ja Eugen von Nottbeck . Nottbeck oli erialalt jurist, Neumann arhitekt, nende teened Tallinna keskaja uurimisele on väga olulised. Avaldasid esimese Tallinna keskaegset arhitektuuri käsitleva monograafia.
20. sajandi I pool
Ühed sensatsioonilisemad ja huvitavamad arheoloogilised kaevamised just Vene linnades. Novgorodi kohta on arheoloogilistest kaevamistest kõige rohkem uurimusi, kuid neid toimus ka vana Laadogas. Vana Laadoga uurimisega alustas Repnikov, avastas ruttu vana Laadoga asula, viikingitega seotud leide jne. Novgorodi kaevamised hakkasid pihta 1932. aastal ning esimeseks arheoloogiks, kes seal kaevas oli Artšihovski, enne seda olid suuremad kaevamised just vana Laadogas.
1930. aastatel olid kõige kõrgemal tasemel keskaegsetest linnadest Rootsi linna Lungi uurimine. Küllalt hea metoodikaga nopiti kõik leiud välja ning sealt algas ka süstematiseeritud linna leidude uurimine.
Sõja ajal jäi linnaerholoogia soiku, kuid Inglismaal olid mõningad arheoloogid, kes juba sõja ajal kogusid linnade pommiaukudest arheoloogilisi leide. Korralikke kaevamisi ei olnud, kuid 1943-1944 aastatel fikseerisid pommide alla jäänud ehitisjäänused, tehti jooniseid ning korjati leide. Süstematiseeritud kaevamisi otseselt läbi ei viidud . Pärast sõda algas sõjakahjustuste likvideerimine, näiteks oli vaja pommiaugud täita millegagi ning hooneid lammutati või ehitati üles, seoses sellega toimus siin-seal ka mõõdistamistööd ning leidude kogumist.
Paul Johansen (1901-1965)
Tallinnas toimusid suurejoonelised kaevamised 1950. aastate alguses. Johansen avaldas 1950. aastatel raamatu Tallinna kujunemisest, kuid sellega NSVL hakkas rahastama kaevamisi, et lükata Johanseni vaade ümber ning väita, et Tallinn on loodud eestlaste ja venelaste poolt.
Lääne-Euroopas oli 1960. aastatel majandus kosunud ja algas linnades suur ehitusbuum. Rajati suuremaid ja võimsamaid ehitussüvendeid ning see masinapark , mis selleks rajati kippus hävitama kogu kultuurkihti. Arheoloogidel oli enda nõudeid kehtestada üpriski raske. Briti arheoloogia võttis 1972 vastu memorandumi ajaloo erosioon , arheoloogia planeerimine (?). Peale seda õnnestus mitmetes linnades luua linnavalitsuste juurde linnaarheoloogia üksusi, mis hakkasid tegelema päästekaevamistega. Sama asi toimus ka Lääne-Saksamaal. Tuleb läbi viia linna inventariseerimine, kuna toimusid igasugused kanalisatsiooni ja kaablipanekud ning oli vaja fikseerida, kus mingi kultuurkiht säilinud on.
Tartus alustati kõigepealt kaevamisi linnusel Vilma Trummal aastatel 1956-1958, 1960. Fikseeriti ka keskaegseid leide. Õnnestus raha saada ka Tartu vanalinna uurimiseks.
Jaan Tamm (sünd 1948)
Ta on esimene keskajale spetsialiseerunud arheoloog . 1972. aastal asus tööle KRPI-sse, kultuurimälestiste projekteerimise instituut (Tallinna linn, Pirita klooster ) Viis Tallinnas läbi arheoloogilisi päästekaevamisi, kõige suurem töö oli Pirita klooster. Tegutses seal Villem Raamiga.
1970. aastatel saadi aru, et sellis keskaja arheoloogilist tööd on üpriski palju, mis tõttu 1978-79 aastal lõpetasid Tartu Ülikooli keskaja arheoloogiale spetsialiseerunult veel:
Toivo Aus – Rakvere, Romeo Metsallik – Tartu, Kalle Lange – Tallinn, Urmas Selirand – Viljandi.
See aeg oli linnaarheoloogia ja keskaja arheoloogiale kuldajaks.
Linnaarheoloogia kuldajastu
Linnaarheoloogia Lääne-Euroopas 1980. aastatel. Ida-Euroopas oli situatsioon erinev. Poolas leidis aset väga võimas restaureerimine, mis oli juba varem alanud. Mitmed linnad, mis olid sõja ajal pommitada saanud, need ehitati üles ning hoonete väliskujud tehti samasugused nagu varem oli olnud. Ida-Saksamaal tehti mõningates linnades väga korralikke kaevamisi, kuid kindlasti mitte igalpool.
Enn- Arno Sillari
EKP Tartu Linnakomitee I sekretär 1984-86
EKP Tallinna Linnakomitee I sekretär 1986-89
EKP KK esimene sekretär 1990-91
NLKP KK Poliitbüroo liige 1990-91
Linnaarheoloogia 1990. aastatel
Alguses esialgu jätkus päris kenasti, hakkasid toimuma linnaarheoloogide rahvusvahelised üritused, konverentsid ja igalpool anti välja publikatsioone.
Keskaegsete linnade kujunemine ja linnaplaanid
Lääne- ja Lõuna-Euroopa
Rooma ajal olid linnas olemas, küsimus selles, kas mõningad linnad jäid ka püsima?
Suuremas osas Euroopas tegelikkuses Rooma pärand ei olnud jätkusuutlik. Paljud linnad jäeti pärast Rooma riigi lagunemist järk-järgult maha. Kui hakkasid tekkima germaanlaste kuningriigid, siis need põhinesid hoopis teistel alustel.
Linnade kujunemine põhjapoolses Euroopas
Linnade kujunemise etapid:
- eellinnaline asula – 8.-9. sajand. Asula, mille juures paikneb oluline turukoht, mis küll päris regulaarselt ei tegutse, kuid on ikkagi olemas. Järk-järgult seal elavad inimesed pühenduvad rohkem käsitööle. Asuvad tavaliselt veekogude ääres.
- varalinnaline asula – 9.-11. sajand. Elanikkond on juba polüetniline, tegelevad rahvusvahelise kaubandusega.
- linn – 11. sajandi II pool
Linnade kujunemine Venemaal
Vassili Kljutševski – Tsaariaegne ajaloolane Venemaal. Pidas kaubandust linnade kujunemisel kõige tähtsamaks teguriks.
Boriss Grekov, Mihhail Tihhomirov – Tõstsid käsitöö linnade kujunemisel esikohale . Arvasid, et käsitööl oli agraarmajandusest erandumisel eriline roll.
Pjotr Tolotško – Seadis linnade kujunemise juures esikohale põllumajanduse arengu. Põhjendas seda sellega, et seoses põllumajanduse arenguga etendasid üha suuremat tähtsust ka feodaalsed võimuküsimused.
Igor Frojanov - Rõhutas linnade juures keerukama sotsiaalstruktuuri väljakujunemisega. Linnad on seotud just keskuste väljakujunemisega.
Linnade kujunemine Eestis
Aolinnad – muinasaegsed linnad Eestis
Soontagana maalinnast on leitud vähemalt kolm hõbekaalu, mis viitab sellele, et kaubandusel oli üpriski suur roll. Selged märgid on ka pronksitööst ning sepatööst. Oli selle piirkonna võimukeskuseks, kuid kindlasti ka käsitöö- ja kaubanduskeskuseks.
Heinz Stoobi linnatüüpide arenguperioodid
kuni 1150 – „emalinnade“ periood – linnad kasvasid välja varalinnalistest asulatest. On valdavalt tekkinud varalinnalistest asulatest, linnaplaanis puudub kindel korrapära. Kajastub vaid kunagine ebakorrapärane teedevõrk
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Keskaegsed linnad #1 Keskaegsed linnad #2 Keskaegsed linnad #3 Keskaegsed linnad #4 Keskaegsed linnad #5 Keskaegsed linnad #6 Keskaegsed linnad #7 Keskaegsed linnad #8 Keskaegsed linnad #9 Keskaegsed linnad #10 Keskaegsed linnad #11
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-11-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 6 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor K O Õppematerjali autor

Lisainfo

Mõisted


Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

6
doc
Eesti keskaegsed linnad
11
doc
Elu keskaegses linnas
8
doc
Keskaja linnas
14
doc
Keskaegse linlase toidulaud
10
doc
Keskaeg II
14
docx
Keskaegne Liivimaa
14
doc
Keskaeg I
22
docx
EESTI KESKAEG





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun