Kuidas käituksin Katku Villuna? Anton Hansen Tammsaare romaanis ,,Kõrboja peremees'' jutustab Kõrboja Anna ja Katku Villu taaskohtumistest pärast seda, kui Villu oli vanglast välja tulnud. Vangis istus Katku Villu, sest tappis Künka Oto. Kõrboja Rein on juba vana ja ei suuda enam üleval pidada talu ning annab selle oma tütrele Annale. Kuid Annal polnud peremeest, kes aitaks teda talu töödes. Jaanipäeval kohtuvad Anna Ja Villu esimest korda, mitmete aastate jooksul. Anna sai aru, et tahab omale meheks ja Kõrbojale peremeheks Villut. Anna sünnipäeval sai Villu Kivimäel vigastada. Tema terve silm ja parem käsi said raskelt vigastada.Pähklipühal kutsus Anna Villu Kõrbojale peremeheks
Mari Maasikas Künka tn 186-14 19712 Tallinn Tel. 58 576 424 e-post: [email protected] Tallinna Vanalinna Mini Rimi Personalispetsilist M.Meeksale 24.11.2008 AVALDUS Palun mind vastu võtta Vanalinna Mini Rimisse, Pagariks. Lugupidamisega (allkiri) Mari Maasikas
Kaunis suveke. Ilusad on suve kuud, Aastal rohelised puud. Taevas mõtlik sinine, Õhkkond mõnus suvine. Jänku hüppab hips ja hops, Saba tutt käib sips ja sops. Heitis suurte puude varju, Sellega ta juba harjub. Pilved pehmemad kui lumi, Käes on jälle mõnus suvi. Jänku istub künka peal, Ilus vaade sirgub sealt. Hobu rõõmsalt nosib muru, Puudelt langeb lehe puru. Pikkõrv naudib sooja päikest, Varsti lubas jälle äikest.
Käinud pika tee maha, jõudnud mees Ilmajärveni. Kalevipoeg hakkas läbi järve kõndima, kuid juba kolmandal sammul pööras otsa ringi ja sammus kalda poole tagasi. Vesi ulatus mehel üle pea. Mees sammus ümber järve ikka Viru poole. Juba tüki maad kõndinud, märkas mees Manatarga vanamoori, kes pajupõõsa all istudes ussisõnu lausus. Kalevipoeg õppis ussisõnad pähe ning jätkas siis oma teed. Õhtu hakkas pimenema ning külm mehe ihu karastama, kui Kalevipoeg kaugelt künka tagant suits märkas. Kange mees seadis sammud künka poole. Jõudnud koopani, märkas Kalvite kallis poeg ahelate kütkes rippuvat kaunist katelt, mille ümber kolm meest tuld kohendasid ja leemt segasid. Kalevipoeg astus ligi ja viskas lauakoorma maha. Kõnetas siis mehi ja küsis meestelt pajas keedetava roa kohta. Mehed vastasid, et keeb vaese mehe katel. Kalevipoeg soovinud sellest osa saada.
Aplituut 2.Läänemeri toob eestile.. ? - pehmemad talved, jahedamad suved, tuulisust, sademeid 3. Läänemere reostusallikad ? - inimeste heitveed, põllumajandus reostus jõega, nafta reostus, transpordi heitgaasid 4. Kliimatekketegurid ? - soojuskiirgus hulk, geograafiline laius, püsivad tuuled, hoovused, pöörlemine ja tiirlemine, lumi ja jää 5. Läänemerre suubuvad suuremad jõed ? - Neeva, 6. Kus paiknevad Eesti sademeterikkamad alad ? - kõrgustikes, sest õhumassid põrkavad vastu künka nõlvu Pinnamood. Põhjaveetekkelised karstid- karstikoopad-orud, lõhed Tuuletekkelised- luited Raskusjõutekkelised- rusukaldad, maalihked, langatuslehtrid
Kõrboja peremees Pt:1-7 Katku isa- Katku Jüri Katku ema- Anna 1.poeg- Juhan 2.poeg- Katku Villu koer- Neero Kõrboja peremees- Rein Kõrboja peremehe õde- Madli Peremehe surnud vend- Oskar Peretütar- Anna Koer- Mousi töölised(4tk)- Mikk, Jaan, Leena, Liisa 2)Miks ja kui kaua oli Villu vangis? Villu istus aasta aega vangis, kuna tappis künka Oto teibaga ära. 3)Kuidas vangisolek talle mõjus? Ta tahtis ise oma talu eest hoolitseda ja teda hakkas huvitama loodus. 4)Too välja Kõrboja peremehe positiivne ja negatiivne iseloomujoon. Positiivne- töökas Negatiivne- tahtis üle töötada 5)Mis oli Anna perekonnanimi? Anna perekonnanimi oli Kivirist. 6)Millised tingimused Anna isale esitas, enne kui Kõrboja perenaise ameti vastu võttis? Nimi. Nimi: Rein Ta tahtis et isa saaks seal rahulikult enda surmani elada ja et enne isa surma seda maja ei renitaks ja ei müüks ega panditaks. 7)Miks tahtis Villu Kivimäe kivid ä...
Kalevipoeg ja lohe 1902. aastal tekkis Glehnil mõte püstitada põlisrahva auks parki Kalevipoja kuju, et muuta mõisapark maarahvale omasemaks. Paraku sai Kalevipoeg germaani vägilasmuistendite eeskujul pähe sarvilise kiivri, mis külvas kodusemaks muutmise asemel võõristust – Kalevipoega hakati hoopis „Glehni kuradiks” kutsuma, mistõttu selle juurde tuli panna kivi kirjaga: "Kalevipoeg on mu nimi ja hind, lollid kuradiks kutsuvad mind!" Teise künka otsa laskis von Glehn samasugustest kivikildudest valmistada lohe, mille rahvas Krokodilliks ristis. Kalevipoja kuju kahjuks lõhuti, selle eest lohe saatus oli õnnelikum – tal „kärbiti“ vaid saba pikkust ja lõugade ulatust. 1910. aastal alustati pargi kõrgeima künka otsa vaatetorni ehitamist. Selle tipus asuvast pikksilmast võisid huvilised tasu eest Tallinna lahele kaeda. Tänapäeval töötab tornis harrastusobservatoorium. Mõisa hävimine
Kivinõmme metsas. Ühe legendivariandi järgi raiunud vaenlased lahingust väsinud Kalevipoja jalad põlvist saadik maha, kui vägilane maganud. Kalevipoeg ajanud veel põlvenukkidelgi vaenlasi kuni Kivinõmmeni taga, seal aga lõppenud tema ramm. Vägilase keha maetud siis Kivinõmme metsa, tema jalad aga Kuremäele suure tamme alla. Kalevipoja hauakünka kohta, esitab asjaliku kirjelduse J. Lilienbach 1896. a. "Kalevipoja haud on versta kuus Kuremäelt lõuna pool, Kivinõmme metsas. Künka kõrgus on jalga neli, põhjapoolsest otsast kõrgem ning künka pikkus harja pealt seitse sülda". Uskumus, et Kalevipoja
trükki. 3. Kalevipoeg rahva pärimuses Eesti rahvapärimus sisaldab hulgaliselt muistendeid Kalevipoja-nimelisest vägimehest. Hiiglase tegudega on seletatud järvede, küngaste, allikate ja kivide päritolu: orud võisid olla Kalevipoja künnivaod näiteks Kalevipoja künnivaod Kiku küla lähedal, piklikud linnamäed tema magamisasemed, rändrahnud tema lingukivid. Rahvas on rääkinud igasuguseid muistendeid kalevipojast. 3.1. Kalevipoja haud3 Mis rahvas künka kohta räägib? Rahvas ütleb, et see on Kalevipoja haud ja et kange mees selle künka all oma viimist und puhkab. Hauas piab Kalevipoja kaasas ka kallis varandus, matisuurune kulduur ja 3 tündrit kulda peidus olema. Külap seda ihaldaks iga inimene kätte saada, ja on mõned seda püüdnudki, muidugi mõista kaevamise teel, aga need kõik on seda endi armsa eluga pidanud maksma. Nad on kohe haigeks jäenud ja ka varsti ära surnud. Näituseks räägitakse Remu
o Maa sees alus- ja pealiskorra kivimites ning pinnakattes olevat vett nimetatakse põhjaveeks ehk maasiseseks veeks. o Põhjavesi liigub maakoores gravitatsiooni ning rõhu vähenemise suunas. o Põhjavesi tekib sademete ja lumesulamisvee imbumisel maasse. Liiv, kruus ja lõhelised lubjakivid lasevad vett läbi ning sademevesi satub üsna sügavale maapõue. o Kui kivimikihid ei lase enam vett läbi ja on künka nõlva veeruga samas sihis kaldu, siis valgub osa pinnases olevast veest allikani. o Ligi 70% joogiveest saadakse põhjaveest. o Eestis kasutatakse peaaegu 1 milj. m 3 põhjavett ööpäevas. o Pinnavett kasutatakse joogiks vaid Tallinnas ja Narvas. o Põhjavee kaitse eeldab tema seisundi pidevat jälgimist, milleks üle kogu maa on rajatud põhjavee reziimi uurimise võrk. o Põhjaveevaru aitaks taastada karstilehtrite
KREEKA ÜHISKOND Kreeka linnriik nimega Polis koosnes magulast ja teda ümbritsevast alast.Linna juhtisid kodanikud,kodaniku hulka ei kuulnud naised ja orjad. Kodaniku tunnus on see,et kodanik saab valida. Kodaniku peamine ülesanne oli riiki kaitsta oma enda muretsetud sõjavarustusega. Kodanikud osalesid rahvakoosolekul,kus valiti tähtsad ametimehed. Aristokraatlikus linnriigis kiitis rahvakoosolek,vaid nõukogu otsuseid heaks. Demokraatlikus linnriigis oli võim reaalselt rahvakoosoleku käes. Aristokraadid tihti peale võistlesid mõju võimu pärast ja mõnikord haaras keegi võimu oma kätte ja otsustas üksi,seda nimetatakse Türannia. Türann ei pruukinud olla paha ja võis teha polisele kasulikke otsuseid. Enamik linnriigi kodanikke olid talupojad. Oli ka vaeseid talupoegi, kes tihti peale muutusid maaomanikest rentlikeks,võtsid võlgu. See nõrgestas riigi kaitse võimet,sest vaene talupoeg ei suutnud sõjaväe kohustust täita....
Villu tegemised Villu oli 29.aastane meees, ta elas Katku talus koos oma isa ja emaga. Ta oli talu pärija, kuna tema vend oli sõjas hukkunud. Ta oli alati vastuolulise iseloomuga, vaikne ning eelistas omaette olla. Külarahvale oli Katku Villu tuntud kui laisa ja riiuka mehena. Kõik teadsid, et ta oli vangis Künka Otto tapmise pärast. Keegi ei arvanud temast hästi. Ennem vanglat oli Villu puskariajaja,millega ta üritas rikkaks saada, salakütt ning suur purjutaja. Ta sattus tihti kaklustesse ning jamadesse. Tal oli ka vallaslaps Kuusiku Eeviga.Teda ei huvitanud talutööd, pigem huvitus ta masinatest ja tööriistadest. Isa häbenes Villut, ning ütles alati, et villu vend, kes oli sõjas surma saanud oli õige mees. Kui Villu vanglast naases, oli ta kui teine mees
sind aidata. Aga nüüd ma pean edasi minema, minu värtnas on kadunud ja ma pean selle üles leidma enne kui päike loojub. Kas sa tead, kust seda otsida? Õunapuu: (mõtleb hetke) Mina pole sinu värtnat näinud(vaatab teiste õunapuude poole). Kallid õed ja vennad, kas teie olete midagi tüdruku värtnast kuulnud? Õunapuud: (kõigutavad pead,kooris) Ei, õeke, ei ole kuulnud. Ta võib küsida lumeeide käest, ehk tema saab aidata. Ta elab seal künka taga. See pole kaugel. (üks õunapuu näitab oksaga künka poole) Võõrastütar: (hõikab lootusrikkalt) Aitäh teile! (kummardab nende ees ja läheb edasi). Künka taga leiab võõrastütar majakese. Aknast vaatab välja suurte hammastega eit. Tüdruk paneb hirmust silmad kinni ja ootab, mis edasi saab. Kui eit tema juurde tuleb, avab ta oma silmad. Eit:(tuleb majast välja, hellitavalt) Ära karda, lapsuke! Mida sa siin teed?
pikkus väljendub kaardi mõõtkavas. Mõõtkavatud leppermärgid niisugused objektid, mida ei ole võimalik väljendada kaardi mõõtkavas väikeste mõõtude tõttu. Pindleppermärgid kontuuride ja mõõtkavade leppemärgid, mis näitavad kaardi mõõtkava objektide pinda. Valge või kollane lagendik. Pruun pinnamood, teed. Must ja punane inimtegevusega seotud objektid. Maastikupunkti absoluutkõrgus punkti kõrgus merepinnast. Suhteline kõrgus kõrgus künka jalamilt. Põhihorisontaalid samakõrgusjooned, mis vastavad reljeefi põhilisele lõikevahele. Mägi või küngas vesi vollab kõrgelt kõiki nelja punkti, eristatakse nõlva, harja, jalamit. Sadul vesi voolab juurde ja ära kahest küljest, asub kahe mäetipu vahel. Nõgu, häil, lohk vesi voolab neljast küljest madalasse punkti, eristatakse põhja, veerusid, perve. Lõhang, sälk, uht, mold, lammorg
Täna lõppenud Saaremaa rallil teenis esikoha Subaruga kihutanud Mads Östberg. 4. Kosmeetikareklaamid lubavad kasutajale rõõsat jumet, lummavaid ripsmeid ja musisuud. 5. Piletite müügiga erinevatele üritustele nii müügipunktides kui ka interneti kaudu tegelevad Eestis Piletilevi ja Piletipunkt. 6. Põdrad närivad lumisel käredal talvel paksus kuusemetsas puukoort ja oksavõsusid. 7. Hobune kappab koplis, samal ajal kui tibu siblib mäe tipu poole ja kukk kireb kollase künka otsas. 8. Hommikul sõin pannkooke kirsimoosiga, Viini saiakesi, moskva suitsuvorsti ja jõin Alma piima. 9. Peale kahenädalast puhkust Egiptuses, hakkasid Mardi ja tema sõprade rahalised ressursid lõppema ning nad pidid hakkama koju tagasi sõitma. 10. Alfredi toas oli nii külm, et kohvgi jahtus ja tädipoja dresseeritud buldog värises radiaatori kõrval. 11. Järsku kukkus kausjas tass kollasesse pesukaussi, mille peale vanaema dogi nurgas võpatas. 12
Mont-Saint-Michel'i saar ja laht Mont-Saint-Michel on saar Prantsusmaa põhjarannikul, Normandia ja Bretagne'i poolsaarte vahele jäävas Mont-Saint-Micheli lahes. Saare omapäraks on see, et tõeliseks saareks muutub Mont-Saint-Michel ainult siis, kui vesi on tõusu ajal väga kõrgel. 8. sajandil ehitati saarele Notre-Dame-sous-Terre'i kirik. Legendi kohaselt olevat 708. aastal peaingel Miikael ilmutanud ennast Avranches'i piiskop Aubert'ile tolle unes ja käskinud ehitada kõrge künka otsas paiknev kirik. Seetõttu kerkis Scissy metsa, kõrgele künkale kirik, mis maapinna hilisema vajumise tõttu jäi Mont-Saint-Micheli saarele. Saarel asub ka Mont-Saint-Micheli klooster, mis ehitati 10. sajandil saarel asuvale Mont-Tombe nimelisele künkale, kiriku kõrvale. Lahe eripära: Kahel korral päevas voolab tõusu ja mõõna vahetumise tõttu lahte enam kui 100 miljonit kuupmeetrit merevett. Vee liikumiskiirus tõusu ajal on umbes 1 meeter sekundis
Kodune töö nr 2. Deformatsioonide uurimine Käesoleva laboratoorse töö eesmärgiks on tutvuda deformatsioonide uurimisega ning ühtlasi kirjeldada hoone horisontaalsete ja vertikaalsete nihete määramist ning selleks tarvilikke instrumente ja lähtepunkte. Hoone kõrvalekallet loodjoonest või siis horisontaaltasapinnast nimetatakse kreeniks. Käesolevas töös kasutatakse horisontaalsete nihete tuvastamiseks koordinaatide meetodit. Huvi all olev hoone (Tähtvere 59) asub supilinnas õlletehase külje all ning künka nõlval. Supilinn on tuntud ebastabiilse pinnase poolest ning seetõttu on sealsed hooned väga tundlikud ehitustöödele. Seoses Tähtvere ja Meloni tänava pindamistöödega soovitakse teada, kas suurenenud raskeliiklus ja pindamistöödest tulenev vibratsioon põhjustab hoone kaldumist ja seeläbi kahju. Horisontaalsete nihete tuvastamiseks on vaatluse all oleva maja korstnapitsile selle renoveerimise käigus paigaldatud ree...
6. Miks tahtis Villu Kivimäe kivid ära lõhkuda? 7. Miks ei olnud Villu nõus Kõrbojale peremeheks minema? 8. Miks Villu end maha laskis? 9. Kuidas lepitas Anna Katku Villut ema endaga? 10. Millist muutust märkas Villu ema Anna välimuses, kui Anna sammus pärast temaga kõnelemist Katku õuest välja? 11. Kes pidi saama Kõrbojale peremeheks? 12. Millal lubas minna Anna uue kiiguga kiikuma? Vastused: 1. Villu istus vangis sellepärast, et ta tappis Künka Otto teibaga ära. Ta oli vangis ~1 aasta. 2. Villu sai vangis meheks. Ta õppis märkama endaümber loodust ja muid asju. Ta hakkas hoolima töö tegemisest, see oli ainus asi mis teda rahuldas. 3. Anna perekonnanimi oli Kõrboja. Kõrboja talu ei võinud müüa, rentida ega isegi pantida enne isa surma. 4. Ta tahtis Kivimäel tööd teha ning keegi ei oodanud teda sinna. 5. Anna sai Villu unistustest teada siis, kui nad paadis rakette lasid. Anna sai nendest teada paadis olles. 6
Hiljem tuli jälle see mees ja hakkas temaga rääkima ja ss nad ......... ja ss nad vandusid seal mingit vannet vm . Ludwig II oli vend nimega Otto ja ss see Otto käis ka sõjas aga hiljem ta kruttis natuke ära ühesõnaga läks hulluks ja ta viidi hullumajja ss ta vend Ludwig läks talle külla ja rääkis oma vennale et ma aitan su siit välja et ma ostan sulle üksiku saare ja ehitan sinna sulle lossi vm . Ludwig ll ehitas hiljem endale suure lossi künka otsa , ajad olid muutund ja ss ta ei lubanud enam kellegil endale otsa vaadata sellepärast et ta kartis et ta on vanaks jäänud vm ja möödusid päevi kuid ja hakkas ka Ludwig ll ära keerama ehk hakkas hulluks minema ta tahtis endale enesetappu teha hüpates kuskilt lossi katuselt alla jõkke vm aga ss saadi talle järele ja viidi hullumajja ja seal jälgiti teda ja ss hiljem ta ss suri ära ja ongi kõik.
metsakooslustega, puisniidu ja soodega, vaadelda linde ja õppida tundma taimi. Rajad osaliselt kattuvad, igaüks saab valida võimetekohase teekonna. Looduskaitsealale oodatakse inimesi, kellel on aega vaikuse jaoks. Lõkkekohad: Kirikumäe lõkkekoht, Sinijärve lõkkekoht, Vana paadisadama lõkkekoht, Oostriku jõe lõkkekoht, Purskava allika lõkkekoht, Tammemäe künka lõkkekoht, Tooma lõkkekoht, Linajärve lõkkekoht Üks metsamaja : Endla metsamaja Muud kohad: Põltsamaa jõe veerada Endlas (35 km), Valtri kaevu puhkekoht, Metsanurga puhkekoht LOODUSKAITSEALA ERIPÄRA Kaitseala, mille pindala on 10108 ha, moodustati 1985. aastal Eesti kesk- ja idaosale iseloomulike soode ja soosaarte ning Pandivere kõrgustiku lõunanõlva karstiallikate säilitamiseks.
Selle tee ning Tartu piiskopkonna kaitseks rajati Kirumpääle 13. sajandil teetõkkelinnus. Kuna Pihkva vürstiriik püstitas 1330tel aastatel oma kivilinnuse Irboskale, otse vastu Liivimaa alasid, siis tuli ka Liivimaal ehitada oma linnus piirile või selle vahetusse lähedusse. Linnuse asukohaks valiti kõrge küngas Pihkvasse suunduva muistse kaubatee ääres Piusa jõe kaldal. Nimetatud küngas paiknes vahetult Liivimaa idapiiril ning ta oli kolmest küljest kaitstud veetõketega -- künka jalamil suubub Piusa jõkke väike Meeksi oja. Seetõttu oli tegemist ülimalt soodsa asupaigaga. (vt. Lisa 1 pilt 1). 1342. aastal rajatigi sinna ligikaudu 15x20 meetri suurune ristkülikukujuline mitme meetri paksuste müüridega tornlinnus. Kuna tegemist oli Tartu piiskopkonna alal paikneva uue linnusega, sai ta endale nimeks Neuhausen; Lõuna-Eesti murdesse tõlgituna pärineb sealt ka eestikeelne nimetus Vastseliina. Tornlinnuse esimene korrus kujundati piiskopkonnale
Mainitud kodumaiste liikide kõrval kasvab siin veel harilikku hobukastanit, manduuria, aprikoosipuu, alpi kuldvihm, amuuri korgipuu ja palju teisi haruldasi ning ka külmaõrnu liike, kui arvestada Räpina asukohta. Kõigele lisaks pesitseb pargis üle 60 erineva linnuliigi ja ka erinevaid loomaliike, nagu näiteks oravad, siilid, tuhkrud, nirgid, nahkhiiri, kopraid ja saarmaid. Joonis . Sillapää mõisapark (Sillapää mõisapark.www) Pargi lõpetab põhjatipus väheldase künka otsas asuv sõõrja põhiplaaniga klassitsistlikus stiilis valgerotund- pargitempel, mida rahvasuus kutsutakse ka Musitempel. (vt. joonis 6) Joonis Musitempel (delfi.www) Sillapää pargi eest on kenasti hoolt kandnud siin 1924. aastast lossis paiknenud aianduskool. Viimastel aastatel on hakatud tasapisi pargi vanu okaspuid uuendama ja tänavu on alustatud pargi rekonstrueerimisprojekti koostamist. (Eesti Loodus. 2010. 66-69) Kokkuvõte
See hirmus hääl liikus üle mänguväljaku ja üle minu rõõmsa maja ka . Ma sain aru ,et pean astuma tagasi aeda, sest vihmapilv oli ju tõstmas üle linna halli kätt . Hetke pärast istusin ma jälle seal samas aia ääres. Ma tundsin, et vihmapiisad nii kukuvad mu sülle, ei tea kust. Jälgisin nii taevast kui ka mänguplatsi. Lapsed jooksid laiali ning vihm muutus aina tugevamaks. Mina aga ei suutnud ennast liigutada. Istusin edasi künka otsas ja seejuures tasa-tasa laulis tema . Ma ei näinud teda, kuid ma kuulsin. Tema hääl oli hell ja vaikne. Ta laulis laulu, mille sõnad kirjeldasid mind. See oli rahustav. Arvasin, et olukord polegi nii hull kui see mulle alguses näis. Kaugel nägin esimest päikesekiirt ning taevasse kerkis õrn vikerkaar. Järsku koputas ema mu õlale ja sikutas tuppa. Vihm lakkas koheselt. Ma ärkasin sellest veidrast unenäost, sest mu ema sikutas mind pluusist ka päriselt. Ma
õnnele, et politsei ei lase kaabakal meile liiga teha. Ja olgu uudised kui tahes trööstitud ning tegelikkus kuitahes teistsugune, me lähtume kangekaelse jonnakusega siiski neistsamadest mõttemallidest, mis kunagi meile sisse jäänud. Inimesed, kes ei viitsi ise mõelda, elavad poolikult. Nad ei lähe üldjuhul valima. Hiljem aga siiski kiruvad valitsevat erakonda. Ometi ei võta nad midagi ette, et olukorda parandada. Lihtsam on ju istuda oma künka otsas ning lasta teistel enda eest otsustada. Laiskus sunnib neid oma tuleviku teiste hooleks jätma. Mugavuse tõttu ei saagi me enamik eales teada, millised niiditõmbajad otsustavad meie käitumise ja meie väärtushinnangud, kelle nimel me tööd rügame ja kes meie tasu oma tasku paneb. Me ei oska, ei suuda või ei tahagi küsida neid küsimusi, mis tegelikult peaks meie jaoks olema olulised. Niimoodi usaldame me pimesi inimesi, kes on endale ise määranud otsustaja tiitli
Minu töö oli isaga metsas jahil ja merel kalu püüdmas käia. Jahil on meie relvaks vibu, sellega laskma õppisin juba 3 aastaselt. Püüame tavaliselt kalu võrguga, mille tegid naised oma kätega. Meil on ka juurvilju söömiseks, näiteks kasvatame me tomateid, kartuleid, maisi. Õhtul kui kõik on koos räägime lõkke ääres legendidest ja tihti ka tantsime trummi saatel. Oli keskpäev ja inimesed tegid oma endiseid toimetusi, kui äkki ilmus nähtavale künka tagant 4 meest. Nad olid valges riietuses täpselt nagu inglid, neil oli ühes käes rist ja kilp ning teises käes oli mõõk. Nad istusid mingi naljaka looma selja , kes oli meile veel tundmatu. Kõik küla rahvas pidasid neid jumalateks, ning kummardasid neid ja pakkusid neile ande. Keegi ei osanud arvata et nad võiksid olla halvad ja läksid neile päris lähedale, et katsuda hobust. Järsku tõstis üks meestest mõõga ja tappis ühe inimestest, kes oli liiga lähedale tulnud.
Katku Villu traagika põhjusi Anton Hansen-Tammsaare on oma romaanis "Kõrboja peremees" loonud paljude probleemidega tegelase, kes on ka teose peategelane- Katku Villu. Oma probleemide kuhjudes sooritab Villu enesetapu, lastes endale kahest rauast korraga pähe, kuid mis siiski viis Villu selleni? Üks põhjusi, mis viis Villu vabasurma oli alkohol. Esiteks juba seetõttu, et vangi sattumise tagas talle ka purjus peaga Künka Otto tapmine. See omakorda tekitas teistes küla elanikes hirmu, mis omakorda viis selleni, et kõik tõrjusid Villut ja ta sotsiaalelu hävines. Suurt segadust külvas veel Anna naasmine oma kodutallu. Kohtudes meenus neile mõlemale nende lapsepõlvearmastus, mis süttis uuesti leegitsema. Nende kahe inimese kooselu vastu seisid aga mitmed asjaolud, alustades tolleaegsest kapitalistlikust ühiskonnast ja lõpetades nende kahe talu vahelise vana vihavaenuga
Antropogonees – inimese areng Australopiteekus – inimese eelane (4.2 mln a tagasi, naised 1.1m ja 30kg, mehed 1.5m ja 65kg, bipedaalsed, saba polnud, koljumaht kasvas, lame nägu, karvased) Homo habilis – inimese eelane (2.4 mln a tagasi, pärit Olduvai kuristikust, 1.7-1.9 mln a vanused tööriistad, inimene mitte ahv, karvane, suurem ajumaht) Homo erectus – inimese eelane (1.6 mln a tagasi, pikkus 1.6-1.9m, ajumaht 2/3, karvastik kadunud, esileulatuv nina, levisid Aafrikast välja) Homo sapiens – inimese eelane (200 000 a tagasi Aafrikas, 40 000 a tagasi Euroopas) Paleoliitikum – kõige vanem kiviaeg (üle 2 mln a tagasi) Mesoliitikum – keskmine kiviaeg (inimasutuse tekkest keraamikani, 9000 a eKr – 4000 a eKr) Neoliitikum – kõige noorem kiviaeg (4000 a eKr – 2000 a eKr) Kunda kultuur – 9000 a eKr – 4000 a eKr, elati veekogude läheduses, korilus, väiksed kogukonnad (20-30), algelised eluasemed Kammkeraamika kultuur – 4000 a eKr – 3000 a eK...
Selle järvi ümber maeti lahingus langenud mehed. Pärast seda sõjamehed puhkasid paar päeva ja kolmandal päeval liiguti edasi. Nad jõudsid Võhandu jõeni. Olevipoeg ehitas üle jõe silla. Kui nad üle silla läksid, siis hakkas sõda uuesti pihta. See sõda kestis 7 päeva. Sulevipoeg sai selles lahingus surma. Kalevipoeg andis Alevipojale ohjad üle ja lahkus lahinguväljalt. Sulevipoeg maeti maha ja künka otsa pandi pott kividega. 3 kangelast läksid juua otsima. Alevipoja jalg vääratas ja kukkus järve sügavasse kohta. Teised ei saanud teda päästa ja tõid Alevipoja kaldale ja matsid maha. Kalevipoeg andis juhikoha üle Olevipojale. Kalevipoeg lahkus, kuna ta tahtis üksi olla. Ta jõudis Koiva jõe juurde. 3 raudmeest jõudsid Koiva jõe juurde ja kohtasid seal Kalevipoega. Nad tahtsid, et Kalevipoeg nendega ühineks, et nad koos oleksid võitmatud. Kalevipoeg ei olnud nendega nõus
MUINASAJA MATMISKOMBED Angela Kiil DS-13 Matmiskombed muutusid u 9000eKr. - u 1200 pKr. Levis kahesugune matmisviis - matmine põletamata ehk laibamatus ja matmine põletatult ehk põletusmatus. Muinasaja perioodid Paleoliitikum Mesoliitikum Neopiitikum Pronksiaeg Rauaaeg Iga perioodiga muutusid matmiskombed Algul maeti elukohtade lähedale. Maeti ka elamu põranda alla. Hiljem maeti asulatest eemale. Veekogu lähedale, kõrge künka otsa, maasse kaevatud hauda. Lahkunu asetati külili. KIVIKIRSTKALME Eestis, Skandinaavias, Soomes ja Lätis peamiselt pronksiajal levinud kalmetüüp. Kivikirstkalmetesse maeti üldiselt põletamata laipu. Pandi kaasa mõningaid panuseid, peamiselt ehteid. Kivikirstkalme komponendid: kalme keskel asuv kivist kirst või ka kirstud ning ümber olev ringmüüri. Ringmüüri ja kirstu vahe olid täidetud kividega. KIVIKIRSTKALMED EESTIS
Joosafat tõi rahuaja mõlemasse riiki. Juuda riik oli alates sellest lõhest peale rohkem Jehoova meele järgi elanud, samas kui Iisraeli valitsejad kummardasid teisi jumalaid ja vihastasid Jehoovat. Jumalasõna Terve müüdi peale oli selles kontekstis müstiliseks tegelaseks Jehoova, kes ilmutas ennast erinevatele kuningatele ja andis siis teada kuidas nood teda teenima peaksid, et ta rahul oleks. Kuningad käisid Jehoovaga kindlates kohtades kohtumas, minu meelest oli mingi künka otsas. Samas oli näiteks üks kord, kui Jehoova ilmutas end Saalomonile unes ja oli välja toodud konkreetne tsiteering (Esimene kuningate raamat 2, 3, kus Saalomon palub Jehoovalt enesele tarkust nr. 5). Allegooria Allegooriat leidus küll. Hetkel tuleb meelde see, kus valitsejad ja kuningad heitsid magama Taaveti juurde või lihtsalt siis heitsid magama ehk surid ära. Aga sellist ümbernurga rääkimist oli ka päris paljudes kohtades.
Karjus rähn,laulis lepalind,häälitses punaütt ja kukkus kägu. ,,Seeaasta möödus kiirelt,, mõtles Katku Villu. Enam nende tappide ja tabade taha ei naase ta kunagi. Ja kõik see oli tema poja ema, Kuusiku Eevi pärast,poleks tookord see paganama Künka Otto oma pussiga vehklenud oleks kõik teisiti ja Eevi ei elaks oma lapsega ema juures saunas. Kaua sedagi olla saab. Villu mõtteid katkestas ukse kriiksumine. ,,Ema,, mõtles Villu,ning teda tabas õrnusehoog. Neero oli ennast sättinud aidavahe väravate ette pikali,ja ema arvates tähendas see üht. Villu on kodus. Nagu taas väikse lapsena,jooksis Villu,seebitükk käes,järve poole.Hetkeks seisatas, et uurida võõraid naisterahva jalajälgi. See oli Villu jaoks nagu mäng,haiglane lõbu
*Muldade reostumine - Tööstuspiirkondades võivad maapinda sattuda erinevad kahjulikud keemilised ained. *Muldade hapestumine - põhjustavad orgaaniliste ainete lagunemisel tekkivad orgaanilised happed. 10. Too näiteid arukast inimtegevusest mullaviljakuse säilitamisel - Erosiooni vältimiseks istutakse põldude vahele puudest või põõsastest kaitseribasid, välditakse raskeid põllutöömasinaid, küntakse põlde künka nõlvadega risti. Kõrbestumise vältimiseks taimestatakse pinnast, välditakse ülekarjatamist. Muldade sooldumise kaitsmiseks on vaja muldi läbi pesta.
saanud, kuna rahuldamatu publik ei hajunud ning karjus vaid Tannuuu , Tannnuuu .. mitte keegi ei lahkunud oma kohalt nign turvamehed hakkasid oma tööga peale. Kõigest väest, kurjalt toonitades aeti publik laiali. Aga siis nägin koos sõpradega Tanelit The suni märgisega autoga lahkumas, me jooksime ja akrjusime nagu pöörased,et saada autogrammi aga kahjuks jäi see saavutus olematuks. Küll aga sai veidi soojendust tehtud, üle künka ronitud ja sellist maratoni jookstud, et ise ka ei usu. Minu hinnang toimunule oleks väga hea, lausa liigagi hea. Ja ka väga vali, mistõttu ka mu kõrvad ligi 2 päeva undasid. See kontsert oli nii meeldejääv, et pileti osas ma ei hakkaks pikalt seletamagi. Aga siiski pilet jäi selle suure rahvamassi alla mis seal ringi tatsata, kuna sain olla kõigest 3-4 meetri raadiuses lavast.
arhitektuuris. Erechtheion näitab ennast iseseisvate, üksteist väljavahetavate vaadete seeriatena. Erechtheionit tuleb vaadata võimalikult lähedalt, ainult siis võib õigesti hinnata tema arhitektuuri ornametikat. Üheks ilusamaks Kreeka teatriks peetakse Epidauroses asuvat teatrit, mis pärineb IV sajandist. Tavaliselt ehitati teatrid mõne Dionysosele pühendatud pühapaiga lähedusse. Teater ehitati järsu künka jalamile, kust avanes avar vaade ümbrusele. Teatri keskel asus ümmargune platvorm orkestra. Orkestra taga asus hoone nn skene, mille esimüür oli taustaks tegevusele.
seekord jõuti Võhandu jõeni. Kalevipoeg kandis metsast kive ja tõi metsast puid. Olevipoeg aga ehitas silla valmis. Vägi oli just üle silla jõudnud, kui sõda uuesti algas. Seekord kestis sõda seitse päeva. Kord ühes kohas, kord teises. Kui Kalevipoeg Sulevipoja surmast kuulis andis ta Alevipojale ohjad üle ning lahkus ise lahinguväljalt. Alevipoeg võitles edasi sama vägevalt nagu Kalevipoeg oli võidelnud. Sulevipoeg matmiskohale tehti kõrge küngas ning paigutati künka otsa pott kividega. Paljud langesid ning eesti pojad väsisid. Lõpuks jäid ainult Kalevipoeg, Olevipoeg ja Alevipoeg võitlema, ega polnud nõus alla andma. Nad võitlesid senikaua, kuni saabus öö. Kolm kangelast läksid vaatama, kus karastuseks vett leida ning märkasid orus kõrgete kallastega järve. Kuid seal juhtus õnnetus. Alevipojal oli võitluses jalg viga saanud ning ta kukkus järve sügavasse kohta. Ei Sulevipojal ega Kalevipojal õnnestunud
jaanuaril 1878. aastal Albu vallas ja suri 1. märtsil 1940. aastal Tallinnas. Ta oli Eesti kirjanik, kelle loomingusse kuuluvad lisaks ,,Kõrboja peremehele" veel ,,Tõde ja õigus", "Kilgivere Kustas", "Mäetaguse vanad", "Käbe-Kaarli noor naine" jpt. Raamatu sisu Romaani ,,Kõrboja peremees" peategelaseks on Katku Villu. Raamatu alguses oli Villu äsja vanglast väljunud ja koju naasnud. Vanglas oli ta olnud Künka Otto tapmise pärast. Seda ta ei kahetse, kuna Otto ise ründas teda pussiga. Villu saab teada, et Katku naabertallu, Kõrbojale tuleb tagasi peretütar Anna, kellega Villu oli nooruseas sõbrutsenud ja kelle pärast ta oli endal ühe silma peast jooksnud. Kõrboja Rein tahab talu tütrele anda, kuna ta ise enam ei suuda seda üleval pidada ja Anna on lõpuks nõus selle oma õlule võtma, aga peremees siiski puudus. Anna korraldab jaanitule ja kutsub kõiki kohale
Territooriumi märgistatkse uriini ja väljaheidetega, mis jäetakse nähtavatele kohtadele. Rebase elupaik Rebane on väga kohanemisvõimeline ja võib elada põhimõtteliselt kus tahes, kuid siiski eelistab ta põõsastikke, metsade ja põldudega mosaiikseid maastikke. Suured okaspuu noorendikud on rebasele heaks elupaigaks, kuni seal alustiamestikku on. Pesa asub tal urus, mille ta ise kraabib või laiendab küüliku- või mägraurust. Urud on tavaliselt künka nõlvades või kividevahelistes õõnsustes, kraavipervedes või aedades leiduvates varjualustes. Urul on sageli mitu sissepääsu. Urge rebased väga tihti ei kasuta v.a. poegivad emased. Rebaste pereelu Looduses elavad rebased kuni 9. aastaseks. Rebased paarituvad detsembrist veebruarini. Sellel ajal isaslooma munandite suurus kuuekordistub. Järglased sünnivad märtsist maini. Poegi võib sündida 4-5 aga see kui palju järglasi sünnib oleneb toidu kättesaadavusest. Pojad on
Jutustaja: Lapsed hakkavad lumesõda pidama. Kõik jooksevad ringi, viskavad lumepalle ja varjuvad barjääri taha. Varsti hakkavad lapsed juba väsima, aga keegi ei taha veel alla anda. Tüdrukud teevd veel viimased lumepallid ja viskavad koos poiste pihta. Sellega on sõda võidetud. Laura ja Mari: Jee, meie võit!!! Tarmo: pöördub õdede poole: No hea küll, see oli tõeasti seekord teie võit. Mari: Oh, vaadake, mis see punane seal on?!? Tarmo: Kus? Laura: Seal, selle künka taga! Tarmo: Kus? Ma ei näe!! Laura: Sa pime loom, seal! Osutab näpuga. Marti taga! Jutustaja: Lapsed liiguvad vaikselt Martile lähemale. Mart: korjab mütsi üles ja peidab selja taha: Mis punane? Pole siin ju midagi! Jutustaja: Lapsed hakkavad Marti vaikselt sisse piirama. Laura: Ma nägin! See on ju jõuluvana müts! Mari: Kust sa selle veel said? Tarmo: Miks see sinu käes on? Mart: Olgu olgu ma räägin... Võtab taskust veel punase särgi ja paneb selga.
Peale vanglast tulekut oli Villu muutunud paremuse poole. Ta tahtis tööd teha. Viinaviga tal ära ei kadunud, kui jõi siis kakles. Villul on ema ja isa kelle juures ta elab. Oma is Katku Jüriga Villu läbi ei saa. Emaga on suhted Villul paremad, sest ema on Villuga leebem. Villul oli soov Katku talus midagi korda saata ja ta soovis omada talu, mille üle oleks tal võimalik uhke olla. Ta tahtis saada peremeheks. Villu sattus vangi oma poa em Kuusiku Eevi pärast. Villu tappis purju s peaga Künka Otto, kes oli Eevile silma visanud. Ta istus vangis aasta aega. Villu saab Kõrboja vana ja vigase suure koera järgi piduliselt hüüdnimeks Kõrboja Mousi. Katku Jüri peab Kõrboja vastu vimma sellest ajast kui sealned peremees Oskar tahtis tema talu heinamaid ära osta. Tammsaare kujutab eesti talupoega rassiva töötegijana. Ideaalilähedane oleks Katku Villu, enne kui ta õnnetusse sattus ja sandiks jäi. Katku Jüri - on kangekaelne töömurdja, kellel pole unistusi. Samuti ei usu ta
Samuti esineb siin seetõttu talvel oluliselt harvem sulasid, mistõttu lumikate püsib kauem. Kaugus Läänemerest tingib kliima kontinentaalsuse, mis avaldub suures aastaajalises ja ööpäevases õhutemperatuuri erinevuses. Aasta külmematel kuudel (jaanuar-veebruar) on keskmine temperatuur –7,7 °C ja soojemal kuul juulis jääb temperatuur +16,3 °C ning aasta keskmisena +4 °C piiresse. Reljeefist tingitud lokaalsed temperatuuri erinevused künka lae ja oru põhja vahel võivad kevadel ja sügisel maksimaalse temperatuurikontrasti esinemise ajal ulatuda koguni 10 kraadini. Soojem on künka lael ja nõlvadel ning madalam on õhutemperatuur orgudes, samuti esineb orgudes öökülmi kevadel kauem (kuni 30 päeva) ja need algavad sügisel varem (kuni 15 päeva). Liigestatud reljeef, erinevate kallakutega nõlvade vaheldumine nõgude ning tasaste aladega kutsub omakorda esile konvenktsioonvoolude tugeva arenemise. Selle tagajärjeks on
asub sepisvõredega trepp ja sammastele toetuv rõduplatvorm. Välisseina ilmestavad aknapealsed frontoonid ja karniisid. Hoone sisekujunduseski on säilinud klassitsistlikke dekoorielemente (Muinsuskaitseamet). Mõisast peamiselt lõunapoole püstitati ka erinevaid kõrvalhooneid. Tänaseni neist säilinuist on kauneim algselt kaaristuga ait, mis praeguseks on osalt ümber ehitatud. Peahoonest põhja pool asuv paisjärve kallas kujundati suureks pargiks, mille lõpetab põhjatipus väikse künka otsas asuv sõõrja põhiplaaniga klassitsistlik pargitempel. 1853ndatel aastatel said mõisa omanikeks von Siversid, kelle kätte see jäi kuni 1919. aasta võõrandamiseni. Mõisa viimane võõrandamiseelne omanik oli Alexander von Sivers. Pärast võõrandamist asutati mõisahoones aianduskool, mille järglane tegutseb Räpinas ka praegu, kuigi uutes hoonetes. Kooli tarbeks ehitati mõisahoone 1930-ndatel täiskahekorruseliseks. Võhandu jõele 18. sajandil rajatud paberiveski arenes 19
talle kallis. "Villu tundis, et nii hellalt ja õrnalt polnud tema haiget kätt veel keegi vaadelnud, nagu seda tegi Eevi, emagi polnud vist, kui ta ulatas temale katsekakku kõhuvarjuks. Nii õrnalt ja hellalt ei osanudki keegi seda teha, sest ega Villu ometigi jumalamuidu hakanud mehele teibaga pähe valama ega üle aasta vangis istuma, kui Eevi poleks osanud nii hellalt ja õrnalt tema haiget kätt vaadata." "Kui ma selle peale tagasi mõlten, mis oli, ja kui mõtlen, et Künka Otto elaks ning kiige all uuesti minule pussiga kallale tikuks, siis usu, ema, võiksin talle 1 seale veel kord teibaga pähe valada ja läheksin uuesti istuma, kasvõi veel pikemaks ajaks." Villu armastas Eevit ja oleks ta ka naiseks võtnud ning Katkule perenaiseks toonud, kui isa vastu poleks olnud. Temast oleks saanud täiuslik perenaine. Neil oli laps, armastus, kodu. Kõik, mis vaja. Kuid elus on juba kord nii, et ei lähe nagu tahaksime
Euroopa riigid Kreeka Kreeka on riik Kagu-Euroopas, Joonia mere ja Egeuse mere ääres. Kreeka paikneb Balkani poolsaare lõunaosas Euroopa ja Aasia ristteedel. Talle kuulub üle 2000 Egeuse ja Joonia mere saare, milledest vaid ligikaudu 165 on asustatud Kreeka pinnamood on kohati väga erinev. Seal on tasandikud, kivised kõrgendikud ja mägised kallakud. Temperatuuri poolest on talv väga leebe ja tavaliselt umbes 10 kraadi ning suvi on väga kuum ja kuiv, umbes 40 kraadi. Kreeka vabariigis on presidentaalne, pralmantaarne demokraatia. Kreeka Vabariigi president on hr. Karolos Papoulias, peaminister hr. Constantinos Karamanlis. Kreeka parlamendis on kolmsada valitud liiget, valimsed peetakse iga nelja aasta järel. Kreeka on Euroopa liidu liige aastast 1981 ning kreeklaste rahatäheks on euro. Põhjas asub Kreekal neli naaberriiki: Albaania, Makedoonia,...
Pronksiaeg tõi endaga kaasa tööriistade valmistamise juures mingil määral arengu , tööriistad valmistati tugevamast ja vastupidavamast materjalist. Peamisteks elualadeks kujunesid sel ajal karjakasvatus ning maaviljelus. Arenesid ka rannikupiirkonnad, kus tegeleti maaviljeluse ja karjakasvatusega , kuna seal olid selleks soodsad mullad. 6. Linnuste tüübid ja iseloomustus- Mägilinnus- linnus , mis oli igast küljest looduslikult kaitstud ning asetses künka peal. Neemiklinnus- Paiknes mäeseljakul ning oli neemikuna lõppevale otsale püstitatud linnus. Kalevipojasäng- rajatud voortest kõrgemale keskosale . Vallid ja kraavid otstes ning külgedelt kaitsesid looduslikud järsud nõlvad. Ringvall-linnus- Linnus mis ehitati tasasele maapinnale. Paekivist laotud vallidega linnus. 7. Milliseid allikaid saab kasutada muinasaja uurimisel ? Arheoloogilisi leide , suulisi allikaid ja kirjalikku allikat ,,Henriku Liivimaa kroonika" 8
vanemate juures elada, mõnedel võtab soovitud hariduse saamine aga lausa kümneid aastaid, mida mina ei pea õigeks, vähemalt mitte siis, kui elatakse vanemate kulul ja ka kolmekümneaastaselt õpitakse ilma tööta. Viivi Luik on kirjutanud oma raamatus ,,Kõne koolimaja haual" : ,,Eesti on maa, mis oleks imeilus, kui poleks rahvast, kest ta ära rüüstab", selle selgitusels on ta öelnud nii: ,,eks te minge ja vaadake peale jaanipäeva, mida te rannast ja metsast künka otsast ja orust leiate. Järatud konte ja tühje pudeleid ning topsikuid, neid niikuinii, kuid te leiate ka murtud latvu, surnuks tallatud taimi, reostatud ojasid järvi ja allikaid, maha jäetud linnupesi, kuhu vanalind enam tagasi ei tule. Leiate kõike seda, mida te olete võib-olla oma lihase silmaga näinud Siberi töölisasulates." See jutt vastab paljutki tõele, ka mina olen näinud seda jubedat reostust,
kuidas rohi kasvab. Loodust saab endaga hoida mitmel viisil. Kui metsa ei leidu läheduses ja ilusat taevast pole näha tehaste tumeda suitsu seest, siis tuleb olla loominguline, luua ise omale enda loodus. Minu toa seinad on näiteks helerohelised, kapid, laud ja tool on erivariatsioonidega pruunid. Seinal ripub vanaema maalitud üksiku männi ja lainetava mere pilt. Vahest, kui seda hästi kaua vaikuses vaadata, siis tuleb tunne, nagu istuksin ise seal, künka otsas, toetuksin männipuule ning kuulaksin suure sinise kohinat. See on üks viisidest, kuidas hoida loodust endale lähemal. Loodusest saavad aru, vaid need, kes tunnevad. Tunda suudavad, vaid armastavad inimesed. Seega, enne kui loodusest üritame aru saada, õppigem armastama. Kõigepealt iseendid ja alles siis hakata seda jagama teistega. Järelikult on aru teisejärguline. Meeled tulevad enne. Maailma mõistmiseks on vaja palju rohkem kui mõistust.
KÕRBOJA PEREMEES Villu saabus vanglast. Ta oli sinna sattunud inimese tapmise tõttu, enda sõnul kaitses ta selle teoga Eevit, sest Künka Otto oli tüüdanud teda. Kuid raamatu vältel on villu töökas, kohati sant, tahtejõuline( olid unistused ja tahtis neid ellu viia), joomamees, tugeva iseloomuga(pärast haiglat), jäärapäine(ei andnud järele ning lõhkus kive edasi ka peale seda, kui isale see ei meeldinud) , kergesti ärrituv. Villu on saabunud koju, lubab edaspidi tööd tegema hakata, kuna on õppinud tööd tegema. Läks järvele linnatolmu pesema. Villu leidis jälje ja uuris seda, ta sai teada Kõrboja
Ürgorgude veerudel Rõuges ja Loosil väljuvad karstiveed lubjarikaste allikatena. Kõrgustiku loodenõlva läbivad kaks sügavat orgu -- Rõuge ja Pärlijõe org. Rõuge ürgorg on ülemjooksul kuni 30 m sügav ja lõikunud lubjakividesse. Rõuge Suurjärv on Eesti sügavaim -- 38 m. Kliimaolud Haanja kõrgustiku kliima erinevus ülejäänud Eestiga võrreldes tuleneb suuremast kõrgusest merepinnast, liigestatud reljeefist ja kaugusest merest. Soojem on künka lael ja nõlvadel ning madalam on õhutemperatuur orgudes, samuti esineb orgudes öökülmi kevadel kauem (kuni 30 päeva) ja need algavad sügisel varem (kuni 15 päeva). Suurema absoluutse kõrguse tõttu on Haanja keskmine õhutemperatuur tasandikulise alaga võrreldes ligi 12 °C madalam. Samuti esineb siin seetõttu talvel oluliselt harvem sulasid, mistõttu lumikate püsib kauem(125päeva). Lumikatte paksus on 40cm50cm. Haanjas esineb rohkem sademeid kui kusagil mujal Eestis
pikka aega ligi 10 aastat. Liivi ordu mõjuvõim kasvas sellega tugevalt, kuna ta sai VanaLiivimaa võimsamaks maahärraks. Põhjus miks eestlased kaotasid : 1) Sakslastel oli võimalus vägesid juurde tuua 2) Eestlastel puudus piisav väljaõpe ning toetajad 3) Sakslastel oli parem relvastus Jüriöö ülestõusu pealahingu paik oli Sõjamäe. Sinna on ka praeguseks tehtud mälestusmärk. See mälestusmärk on 12 meetrise läbimõõduga ning asub künka peal. Seal on rauast tehtud neljameetrine mõõk, mis on poolenisti kõnkast väljas. See näitab seda, et sellel ajal jäi pooleli. Maase torgatud määk aga on austusavaldus neile inimestele, kes Eesti vabaduse eest võitlesid. Künkast allpool on suur kivi, millel on kraveeritud Jüriöö ülestõuse alguse aastaarv. See mälestusmärk loodi aastal 1996. Sõjamäe on Lasnamäel, Jüriöö pargis. See et ülestõus oli ebaedukas, on ta ikkagi märgilise tähendusega Eesti ajaloos
kõdusoo- ning palumetsi. Enamik Otepää metsi on suure inimmõjuga, puutumatuna näivad metsad on Elva ja Väikese Emajõe ümbruses, mis on ühtlasi rikkama elustikuga. Seal leidub pelgupaiku ka suurematele loomadele ja lindudele nagu näiteks põder, karu, ilves, konnakotkas. Kooslus Sood Otepää looduspargile on iseloomulik väikeste soode rohkus. Tihti võib siinkandis liikudes sattuda künka nõlval algavale allikasooribale või järve ümbritsevale õõtsik-sooribale, harvem siirdesoo- või rabalaigule. Kuigi siinsete soode taimestik on suhteliselt liigivaene, torkab siiski silma käpaliste rohkus. Sagedasemad liigid on harilik käoraamat, kahkjaspunane sõrmkäpp, kuradi- sõrmkäpp ja soo-neiuvaip. Säilinud ehitised Otepää looduspargi territooriumil leidub jälgi erinevatest ajalooperioodidest alates muinasajast
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
