50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 12 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-11-27
Kuupäev, millal dokument üles laeti
4 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
K O
Õppematerjali autor
Oli pioneer antiikkultuuri alal. Tegi antiik-Kreeka kogu Euroopa jaoks väga tuntuks. 4 G. Kossinna. Näitas, et muistsete kultuuride uurimine võib muutuda poliitiliseks. Oli veendunud natsionalist. Tema erihuvi oli sakslaste esivanemad. Üritas tõestada, et juba muinasajal olid kõige tähtsamad germaanlased. Hakkas maakaartidele märkima muinasleide. See võimaldas märkida arheoloogilist kultuuri. Tõlgendas, et muud rahvad on sakslastelt osa alasid ära võtnud. Tema ideid kasutas Saksamaa ka I ja II MS ajal. 20. saj on raske välja tuua üksikuid inimesi, kes on muinasaja uurimisse suure panuse andnud. Nt 1930ndatel ja 1940ndatel oli arheoloogia väga natsionalistlik. Pärast II MS oli murrang muinasaja uurimises 1960ndad, siis oli peale kasvanud uus põlvkond, kes oli hariduse saanud pärast sõda. Neid arheolooge iseloomustavad uued ideed ja nad hakkasid vanemast
on väga põhjalikult uuritud. Mammutite puhul tarvitati palju ära, liha saab palju, nahk on võimas, mammuti luudest ehitati hoone sõrestik, hoone ise oli kaetud nahkade või mätastega, seal oli võimalik elada. Nendes hoonetes ja nende ümbert on leitud poolpõlenud mammutiluid. Mammutiluid kasutati ka küttematerjalina.) Aurignaci kultuur (34 000–28 000 a tagasi) Gravette´i kultuur (28 000–22 000 a tagasi) Solutre kultuuri (20 000–16 000 eKr) Madeleine´i kultuur (18 000–15 000/10 000 eKr). Suur osa kiviaja tööriistu valmistati kivist. Kiviaegsete tööriistade materjal: Tulekivi (kõige enam kasutust leidnud tööriistade valmistamise materjal, seda on loodusest lihtne hankida, kuna seda leidub looduses palju) Obsidiaan (must läikiv, vulkaaniline klaas, õige koha peale lüüa, siis saab sealt ära lüüa teravaid laaste) Kvarts
paljud naaberalad millelt leiti germaani leide on kuulunud germaanlastele ja kõik teised rahvad on vahepeal need alad ära vallutanud. See kaartide kasutamise meetod oli täiesti uus tema arendas selle välja ja läks sellega arheol. ajalukku 20 saj alguseks oli persetäis arheolooge, kes kõik tahtsid midagi leida ja uurida hakati aretama erinevaid teooriaid leidude põhjal. Üha enem tekkis ulatuslikke teooriaid ja üks oli toodud välja Child-i poolt kes, tõi euroopa muinaskultuuride uurimisse sisse mõiste NEOLIITILINE revolutsioon. Nägi et inimkonna ajaloos on kõige suurem murrang toiminud neoliitikumi alguses või üleminekul neoliitikumi. siis kui toimus üleminek viljelusmajandusele. oli kõige suurem pööre inimkonna ajaloos üleminek viljelusmajandusele. Siit ka mõiste neoliitiline revolutsioon mis sisuliselt tähendab üleminekut viljelusmajandusele. 20 saj on arheol. arv kasvanud. Üksikuid uuriaid on raske esile tõsta keda välja jätta
Ta lõi tüpoloogilised esemete seeriad (arengust lähtuvalt), kusjuures suutis need hiljem enamvähem ajaliselt dateerida. GUSTAV KOSSINNA (1858-1931) - Ida-Preisimaalt pärit veendunud saksa natsionalist. Ta oli kindel, et sakslased ja muistsed germaanlased on kõige tähtsamad rahvad - leidis, et muinasgermaanlaste asuala oli tunduvalt suurem. Ta hakkas tegelema arheoloogiliste leidude kaardistamisega ning avastas, et muinasgermaanlased suisa importisid oma kultuuri teistesse maadesse ("Vana germaani kultuuri vägevus") N 24.09.09 Uurimismetoodika ARHEOLOOGIA UURIMISMETOODIKA 1) välitööd a) arheoloogiline luure (inspektsioon), millega selgitatakse välja uued kinnismuistised, b) arheoloogilised kaevamised; Esiaeg ja arheoloogia alused (AIA6042) 2) kameraaltööd tubased tööd ARHEOLOOGILINE LUURE 1) Muinsuskaitselt arheoloogile luba, et võib teatud piirkonnas
levallois´i tehnika. Võeti suur tulekivimuna , kust osava ja täpse löögiga löödi ära vajalikud tööriistakujuline tükk . Hilispaleoliitikum: Aurignaci kultuur (34 00028 000 a tagasi) Euroopasse jõudsi kromanjoonlased, kellega koos erinevate tööriistade arv kasvas. Iseloomulik see , et võeti tulekivinukleos, löödi ülemine ja alumine ots ära ning löödi ära laastu kujulisi otsi . Gravette´i kultuur (28 00022 000 a tagasi) Solutre kultuuri (20 00016 000 eKr) Tulekivitöötlus on edasiarenenud , selle juures rõhutatakse, et osati valmistada ilusaid tulekivist nooleotsi , mis on retuseeritud. See näitab , et vibust oli kujunenud väga hea ja oluline jahiriist . Madeleine´i kultuur (18 00015 000/10 000 eKr). Hilispaleoliitikumi lõpukultuur. Ajajärk ,kus jääaeg kestab ja on toimunud ajutine külmenemine. Euroopas
MUUSEUM KAS VANAKRAAMI LADU VÕI AVATUD ÕPIKESKKOND SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 1. MUUSEUM............................................................................................................................ 2 1.1. Muuseum kui mõiste....................................................................................................2 1.2. Ajalugu.........................................................................................................................3 2. MUUSEUM KUI ÕPIKESKKOND.......................................................................................4 3. MINU ARVAMUS JA KOGEMUS.......................................................................................6 KASUTATUD ALLIKMATERJALID......................................................................................7 1. MUUSEUM 1.1. Muuseum k
Gustaf Kossinna on hea näide sellest, et muinasaja uurimine võib muutuda kergesti ka poliitiliseks. Teda huvitas kauge minevik, eriti sakslaste esivanemad. Tõestas, et germaanlased olid juba ammu tähtsal kohal ja hakkas muistiseid kaartidele kandma. Teatud kohtades olid sarnased muistised need kõnelevad sarnasest kultuurist. Paljud muistised olid Saksamaa aladelt väljas. Väitis, et need alad olid muistsete germaanlaste alad ning et muistsed germaanlased olid tõelised kultuuri kandjad. Tema oli natsionalistliku muinasuurimise rajaja. Kes põhjustas mõne kultuuri väga laialdase leviku? · Mõned arvavad, et laialirändamine · Teised leidsid, et kas alati oli oluline, et teatud rahvas pidi palju rändama. Võib-olla leiutati midagi head, teised nägid seda ja tegid järgi välismõjuteooria. · Kultuuriringide teooria arendati asju, head asjad võeti teistelt ringidelt üle. 20.sajandi alguses olid enamus uurijaid rahvuslikud
Meri kadus ära kui jää sulamine jõudis Billingeni mägede juurde, siis ta murdis Atlandi ookeanisse välja ja Balti paisjärv voolas tühjaks. Kujunes Joldia meri, kuna oli ühendus ookeaniga, siis vesi oli tunduvalt soolasem. Järkjärgult hakkasid inimesed liikuma põhjapoole (Hilispaleoliitilised kultuurid 19 000-9500 eKr). Kui jää taandumine oli lõppenud, siis algas uus periood keskne kiviaeg ehk Mesoliitikum. Madleine kultuuri kuuluvad paljud koopamaalingud ja tõenäoliselt on selle kultuuri elanikkond liikunud ka põhjapoole ja sellest kujunenud Hamburgi, Ahrensburgi ja Swidry kultuurid. Kas eestimaalased tapsid Euroopa viimased mammutid? Aegade jooksul on teateid, et Eestist on leitud 26 mammuti luud (kihva/hammast). Samuti on leitud 2 luud, mis pärinevad karvaselt ninasarvikult. Kõik need on juhuleiud. Kümmenkond aastat tagasi, siis kui
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid