EESTI KESKAEG: Linnad, kaubandus ja käsitöö (0)

Teema 8 
EESTI KESKAEG  Linnad, kaubandus ja käsitöö 
1.   Rahvused  ja seisused  keskaegses Eestis: 
Valdav osa, üle 90% elanikest Eesti alal olid eestlased, kes keskajal kaasaegses mõttes rahvast 
ei moodustanud, jagunedes kultuurilt ja keelelt või murretelt mitmeks hõimuks. Keskaegsetes 
allikates on eestlaste või teiste talupojaseisusest pärineva isiku kohta, kes polnud just otseselt 
saksa päritolu, kasutatud termini tundeutsch (mittesakslane). 
Eestlased olid valdavas osas talupojad, ent ka linnarahvastikust moodustasid nad tõe-
näoliselt enamuse, kuid privilegeeritud  seisuste  hulka nad ei kuulunud. 
  Sakslased ( hilisemad  baltisakslased) saabusid alates Eesti ala vallutamisest  peamiselt 
makäsitöölistenaaisandate vasallide ja nende kaaskondlastena, samuti linnaelanikena,  
kaupmeesteja . Sakslased moodustasid maa ülemkihi, kuhu sulandus ka eestlasi, eriti 
13.–14. sajandil. Talupoegadest sakslasi Eesti  alale  märkimisväärsel hulgal ei saabu-
nud, kuna puudus maismaaühendus Saksamaaga, erinevalt täielikult koloniseeritu 
Preisimaast. 
  Rannarootslased Seni hõredalt asustatud Põhja- ja Lääne-Eesti rannikualadele saabus 
aga tõenäoliselt alates 13. sajandi keskpaigast küllaltki suur hulk rootslastest vabatalu-
poegi, seda ilmselt maaisandate kutsel, et tõkestada mereröövleid. 
  Vadjalasi ja ilmselt ka teisi läänemeresoome rahvaid või hõime. elas eesti aladel ka 
juba varasemast ajast 
   Venelasi  asus keskajal Eestis vähesel määral. Nad olid peamiselt linnades elavad 
kaupmehed , kelle arv keskaja lõpu poole pigem kahanes kui kasvas. 
  Juutide kohta Tallinnas on andmeid 1333. aastast 
  Mustlaste kohta on teateid 16. sajandi esimesest poolest 
Sakslaste ja rannarootslaste rahvagrupid kestsid ja kasvasid kogu keskaja vältel. 
Keskaegsel Liivimaal oli, sarnaselt ülejäänud keskaegse Euroopaga, kolm peamist seisust : 
  vaimulikud ( palvetajad ) 
  aadlikud (sõdijad) 
  talupojad (töötajad) ja linnarahvastik sealhulgas selle juhtkond (raad) 
 
Kõrgeim poliitiline võim Liivimaal oli vaimulike käes, sest nii piiskopid kui ka ordumehed 
olid ametlikult vaimulikust seisusest. Samas tõi keskaja lõpu poole toimunud ilmalikustumine 
kaasa selle, et peaaegu kõik kõrgemad positsioonid läksid aadlipäritolu inimeste kätte. 
 
2. Linnad, kaubandus ja käsitöö 
Linnade valitsemine: 
Keskaegses Eestis oli 9 linna, mille õiguskord oli korraldatud naabermaade linnade eeskujul. 
Lisaks linnadele oli Eestis ka 14 alevit. Nende muutumist linnadeks takistas väikesearvuline 
sakslastest elanikkond ning olemasolevate linnade vastuseis, sest linnaõiguse omamisega 
kaasnesid mitmed peamiselt  kaubanduslikud privileegid (eesõigused), millest ei tahetud 
loobuda . 
Keskaegsed linnad olid oma mõõtmetelt (müüridega piiratud alalt) mitte eriti suured ja 
suhteliselt väikese elanike arvuga: 
Mõisted: 
  Linnaõigus: õigusnormide kogum linlastele, mis reguleeris linnade valitsemist ja 
linnaelanike omavahelisi suhteid (Taani valdustes  asunud linnades Lüübeki õigus, 
Liivi ordu aladel olevatel linnadel Riia õigus). 
  Raad: linna isekomplekteeruv võimuorgan, mis koosnes rikkamatest kaupmeestest 
(rae liikmete arv oli sõltuvuses linna  suurusest ; Tallinnas kuni 24). 
  Bürgermeister: rae juhatuse liige 
  Sündik: rae koosseisu kuuluv jurist  ja seaduste  tundja ; rae ainus palgaline liige. 
  Linnafoogt: maahärra esindaja rae juures; nende mõju oli suurem väiksemates 
linnades; mahärrade residentsid (Tallinnas Toompea  ja Tartus Toomemägi) 
moodustasid sisuliselt eraldiseisva linna. 
   Agul : eeslinn, kus elas vaesem osa rahvast 
   Seek  : Seek (saksa keeles Siechenhaus 'põdurate maja') on asutus, kus inimesed 
saavad tasuta toitu ja peavarju.   
Loe ka:  http://www.loodusajakiri.ee/horisont/artikkel308_292.html 
 
  Hospidal (nimetatud ka seekideks): koht, kuhu paigutati pidalitõbe põdevaid inimesi, 
olid tavaliselt linnast veidi eemale rajatud, sest tõbi oli väga nakkav 
 
Keskajal olid rae ülesande 
  linna sissetulekute, heaolu ja kindlustamise eest hoolitsemine (linna huvide kaitsmine) 
  abinõude rakendamine kaubanduse ja käsitöö soodustamiseks  
  kirikute ja koolide eest hoole kandmine 
  vaeste ja haigete ülalpidamise korraldamine  
  kohtuvõimuks olemine 
 
 
Kaubandus keskaegses Eestis: 
Keskaegsed linnad olid eelkõige kaubanduse ja käsitöö keskused. Eesti linnade olulisus ja 
jõukus tulenes suuresti heast geograafilisest asendist, sest asuti oluliste ida- lääne 
suunaliste kaubateede ääres Venemaa ja Lääne- Euroopa vahel. 
Neli Eesti linna- Tallinn, Tartu, Viljandi ja Uus-Pärnu kuulusid ka Hansa liitu, omades 
seeläbi ka laialdasi kaubanduslikke privileege. 
Mõisted: 
  Hansa liit: peamiselt Põhja-Saksamaa kaubalinnu ühendav organisatioon, mis 
kontrollis keskajal kaubandust Lääne- ja Põhjamerel. 
   Gild : linnade kaupmehi ühendav organisatsioon ; näiteks Suurgild ühendas jõukaid 
sakslastest kaupmehi ja Mustpeade vennaskond vallalisi kaupmehi. Kaupmehi 
ühendavate gildide liikmeks eestlaseid ei võetud 
 
Kaupade  liikumisest  läbi Eesti 
Euroopast läbi Eesti Venemaale:  
  kalevit  
  käsitöösaadusi  
  alkoholi (kanget õlut ja  magusaid veine) 
  idamaiseid vürtse  
   rasvaseid soolaheeringaid 
  soola 
Venemaalt läbi Eesti Euroopasse:  
  karusnahku ja muid loomanahku. 
  vaha ja mett ,  
  lina ja kanepit  ja loomanahku. 
Eesti oma kaupadest oli peamiseks väljaveoartikliks teravili, eelkõige  rukis  
Loe ka:  http://www.e-ope.khk.ee/oo/evoti/kaubandus2/hansakaubandus_ja_eesti.html 
 
Käsitöö keskaegsetes linnades: 
Keskaegsele kaubandusele oli iseloomulik, et enamuse sisseveetavast kaubast moodustas 
tooraine, millest kohalikud käsitöölised tootsid vajaminevaid kaupu. Käsitöömeistrid olid oma 
huvide kaitseks koondunud tsunftidesse (keskaja lõpuks oli Tallinnas ~20 tsunfti). Tsunftid  
hoolitsesid oma liikmete majandusliku heaolu eest ja võitlesid kaupmeestega, et need ei 
ujutaks transiitkaupadega üle kohalikku turgu ja seeläbi ei alandaks toodete hindu. 
Probleemiks olid ka nn tsunftijänesed e tsunftidesse mittekuuluvad käsitöölised, kellel oli 
linnades töötamine keelatud, aga kes alevites või maahärrade juures töötades olid tsunftidele 
majanduslikeks konkurentideks. 
Mõisted: 
   Tsunft : ühe või mitme lähedase käsitöö eriala meistreid ühendav organisatsioon. 
  Gild: tsunftide katusorganisatsioon, mille eesotsas oli oldermann ; näiteks Kanuti  gild 
ühendas sakslastest käsitöömeistreid, Oleviste gild eestlastest käsitöölisi, Toomgild 
Toompea käsitöölisi. 
  Skraa: rae poolt kinnitatud tsunfti põhikiri, mis sätestas tootmise ja turustamise, 
meistriks saamise ning tsunfti sisekorrareeglid.