LINNAD KESKAJAL (0)

Lõik failist

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

6

doc

Eesti keskaegsed linnad

Novgorod olid omavahel tülis. Siis jõudis enamik lääne kaupu Venemaale ja sealseid kaupu läände just Narva kaudu. Hansa liidu koosseisus kujunesid Tallinnast ja Tartust Euroopas tuntud kaubalinnad, eelkõige transiitkaubanduse keskused. Siia toodi kalevit Flandriast ja Inglismaalt, käsitöösaadusi Põhja-Saksamaalt, kanget õlut ja magusaid veine, idamaiseid vürtse ja hiljem ka rasvaseid soolaheeringaid. Eriti tulusaks kujunes Tallinnale kauplemine soolaga. Keskajal armastati öelda, et Tallinna linn olla ehitatud soolale. Soola imporditi õige kaugelt: peamiselt Prantsusmaalt või ka Portugalist. 20­30 väikest laeva jõudis karavanina purjetades soolalastiga Tallinna. Siin laaditi sool maha ja võeti vastukaubana pardale Liivimaa teravili. Eelkõige rehes kuivatatud ja pekstud rukis, mis andis rohkesti välja meeldiva maitsega jahu. Kiiresti linnastuvas Flandrias oli Liivimaa teravili nõutud kaup. Rukist vahetati soola vastu

Ajalugu

6

docx

Elu keskaegses linnas ja maal

Haapsalu Kutsehariduskeskus Ehitusviimistlus Gregor Alton Elu keskaegses linnas ja maal Referaat Juhendaja : Meeli Loorits Haapsalu 2013 Sisukord Sissejuhatus.............................................................................................................................3 Elu linnas...............................................................................................................................4-5 Elu maa

Eesti ajalugu

11

doc

Elu keskaegses linnas

See erines paljuski tänapäeva elust. Kui võrrelda keskaegset linna külaga, siis on vahe tohutu suur. Kõrged kirikud ja tornidega linnamüür paistsid rändajale juba kaugelt silma. Linna pääses hästi valvatud väravate kaudu. Linna südameks oli turuplats, kuhu viisid kõik tähtsamad tänavad. Veel oli linnas raekoda, mis oli linnanõukogu hoone ja ka hospitalid ehk hoolitsusasutused, kus põetati haigeid. Levinumad haigused keskajal olid leepra ehk pidalitõbi ja tuberkoloos. Linna elu juhtis linna nõukogu ehk raad ja selle liikmeks said ainul jõukad linnaelanikud, tavaliselt kaupmehed. Linna südameks oli turuplats, kuhu viisid kõik suuremad linna tänavad. Enamasti elas keskaegne linn üle mitut kasvujärku. Kui võeti nõuks linna laiendada ja uusi müüre ehitada, jäeti linna ka vaba maad (peamiselt elanike peenarde jaoks). Sageli tekkis aga üsna pea vajadus uusi hooneid ehitada ja siis kasutati ära

Ajalugu

8

docx

Referaat ''Linnad keskajal''

Tallinna Mustamäe Gümnaasium Linnad keskajal Artur Rohtla Klass G1KR Tallinn 2011 tänapäeva ajaloolisi vaatamisväärsusi Euroopas on just kõige paremini säilinud just keskaegsed linnad. Üks väärtuslikemaid on ka Tallinna vanalinn, mis pakub siia tulevatele turistidele kõige rohkem huvi, selle tõttu, et see on kõige paremini säilinud. Kui võrrelda tänapäevast linnaehitust ning ka rajamist on sel siis palju erinevusi võrreldes keskaegsete linnadega. Rääkides linna ehitusest on ka linna valitsemine ja kord erinev. Linnad keskajal · Raad ja raekoda

Ajalugu

2

doc

Eestlaste elu keskaegses linnas

Eestlaste elu keskaegses linnas Keskaja elu erines päris palju tänapäeva linnast. Keskaegses linnas olid kõrged kirikud ja tornidega linnamüürid ja linna pääses vaid väravate kaudu, mis olid hästi valatud, et igaüks sinna sisse ei pääseks. Linna südameks oli suur turuplats, kuhu viisid ka kõik suuremad tänavad. Linnas olid veel raekoda, linnanõukogu hoone ja hospitalid. Linna elu juhtis linnanõukogu ehk raad ja selle liikmeks said vaid jõukad linnaelanikud. Turuplatsil seisis raekoda ja turuplatsi servas võis näha suurt risti, mis pidi rahvast hoiatama Jumala eest ning häbipost nende jaoks kes olid saanud hakkama mõne kuriteoga. Raadi otsustada olid kõik linnaga seostuvad asjad, tavaliselt sai raad kokku raekojas, kui oli aga erakorraline koosoleks siis raekirjutaja ruumis. Linnas olev käsitöö erines päris paljugi tänapäevaga võrreldes näiteks puudusid masinad. Sepal oli kasutada vaid ääs ja kõik om

Ajalugu

2

doc

Eestlaste elu keskaegses linnas

Eestlaste elu keskaegses linnas Keskaja elu erines päris palju tänapäeva linnast. Keskaegses linnas olid kõrged kirikud ja tornidega linnamüürid ja linna pääses vaid väravate kaudu, mis olid hästi valatud, et igaüks sinna sisse ei pääseks. Linna südameks oli suur turuplats, kuhu viisid ka kõik suuremad tänavad. Linnas olid veel raekoda, linnanõukogu hoone ja hospitalid. Linna elu juhtis linnanõukogu ehk raad ja selle liikmeks said vaid jõukad linnaelanikud. Turuplatsil seisis raekoda ja turuplatsi servas võis näha suurt risti, mis pidi rahvast hoiatama Jumala eest ning häbipost nende jaoks kes olid saanud hakkama mõne kuriteoga. Raadi otsustada olid kõik linnaga seostuvad asjad, tavaliselt sai raad kokku raekojas, kui oli aga erakorraline koosoleks siis raekirjutaja ruumis. Linnas olev käsitöö erines päris paljugi tänapäevaga võrreldes näiteks puudusid masinad. Sepal oli kasutada vaid ääs ja kõik om

Ajalugu

8

docx

keskaegse linna elu-olu

Jõgeva Ühisgümnaasium Keskaegse linna elu-olu Referaat Nimi: Klass: Juhendaja: 03.10.2011 Sisukord Sissejuhatus Valisin teema ,,Keskaegse linna elu-olu", sest tahtsin saada rohkem teada keskaegsetest linnadest. Uurin kaubavahetusest keskajal, kuidas toimis käsitöö, kuidas tekkisid keskaegsed linnad ning elust keskaegses linnas. Tahan teada saada, milline nägi välja linnakodaniku kodu, kui palju erinesid keskaegsed linnad tänapäevastest linnadest ning miline oli keskaegse Eesti linna elu-olu. Linnade tekkimine Kui barbarid Rooma riigi hävitasid kadusid ka vanaaja linnad. Vaid Vahemere ääres jäid mitmed linnad püsima, kuid neid polnud võimalik võrrelda vanaaja suurte linnadega.

Ajalugu

4

odt

Elu keskaegses linnas

ka väiksed poed. Sinna sai läbi iga tähtsama tänava kaudu.Seal seisis tavaliselt kõige ühiskondlikum ja tähtsam hoone – raekoda. Keskaegne linn oli välisilmelt eelkõige kindlus, mis pidi andma selle elanikele sõdade ajal varju ja kaitsma neid röövretkede eest. Nende linnade ilmes peegeldus otseselt nende jõukus ja tähtsus.Suuremad neist suutsid rajada oma tuumiku ümber võimsa kivist ringmüüri.Tallinna linnamüür oli võimsaim. Mõnda kohta oli rajatud isegi topeltmüür. Linnad ei suutnud kasvavat elanikkonda öra mahutada ning nii asus vaesem rahvas eeslinnadesse. Linnahooned olid algul puidust, mis tähendas kestvat tuleohtu.Eriti laastavad oli suuremates linnades. Keskaegne välimus on ajaloolistest linnadest kõige paremini jälgitav jällegi Tallinnas, kus on säilinud tänavavõrk. Tallinna linnamüür oli oma aja suurimaid ja tugevamaid kaitseüsteeme kogu Põhja- Euroopas. Linna oluliseks tunnuseks oli õiguslik korraldus, mis põhines linnaõigusel.Eesti

Ajalugu

Kommentaarid (0)