Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Keskaegsed linnad". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
arheoloog, keskaegsete, linnamüür, arheoloogia, croy, leide, kastid, sellis, pistoda, leidude, luud, klaasnõu, linnaarheoloogia, allikates, odad, diele, leease, saunad, hansalinn, kann, vall, pidalitõbi, kirik, laadoga, hooneid, rooma, kaevu, teata, luid, anum, palgid, kolde, nuga, varal, rinnahoidja, hansalinna, uurimine, arhitekt, novgorodisajandi lõpuni enam ei tõusnud. Selle põhjustas muuhulgas ka linnade tõrjuv suhtumine igasugustesse konkureerivatesse kaubakohtadesse, milleks olid ka tõusvad alevid. Neid oli orduaja lõpus 14. Varasematele lisaks olid tekkinud Helme, Keila, Kuressaare, Laiuse, Pirita, Põltsamaa,Vastseliina, Viru- Nigula. Üheks põhjuseks, miks need kohad ei linnastunud, oli saksa rahvastiku vähesus. Siiski leiame tolleaegsete alevite juures linnadele omaseid jooni.2 Linnade välisilme: Keskaegsete linnade ilmes peegeldus oteselt nende jõukus ja tähtsus. Suuremad neist suutsid rajada enda tuumiku ümber võimsa kivist ringmüüri. Vana-Pärnu, Rakvere ja Paide ja ka tähtsamad alevid pidid piirduma muldvallide ning puitpiiretega. Müüride või vallide ümber kaevati lisaks veel vallikraav. Linnamüüridest võimsaim oli Tallinnal. Keskmiselt 11 meetri kõrgune müür ümbritses linna 2,35 km pikkuselt, seda tugevdasid 46 müüri- ja väravatorni. Mõnda kohta oli rajatud
Algselt koguti lihtsalt igasugu kola ning mingit järelvaadet sellel ei olnud, kollektsioonid said enda kuju ja korrastatuse 1842. aastast, mil nimetatu ametisse konservaator Friedrich Ludwig von Maydell, kellest sai kogude hoidja. August Wilhelm Hupel oli esimene, kellel oli juba olemas esimene arheoloogiliste esemete kogu (need hoiud on Jakobi 2 hoidla keldris siiani olemas). Eduard Philipp Körber oli samuti üks koguja, kes kogus kõige muu seas ka arheoloogilisi leide. Ta oli Venemaa lääneprovintsi teadusseltsi liige. Viis enda esemed Õpetatud Seltsi Kogusse. Lisaks Õpetatud Eesti Seltsi kogudele asutati muuseum ka ülikooli juurde muuseum, kus koguti ajaloolisi esemeid. (varem oli olemas juba kunstimuuseum ja botaanikaaed jne.) Selle asutajaks oli Friedrich Kruse 1843. aastal. Algselt oli see kogu väga väike. 1860. aastal liideti ÕESi ja Ülikooli arheoloogilised kogud Isamaaliseks Muuseumiks. Ühendamise järel paigutati muuseum 1861. aastal
Teema 8 EESTI KESKAEG Linnad, kaubandus ja käsitöö 1. Rahvused ja seisused keskaegses Eestis: Valdav osa, üle 90% elanikest Eesti alal olid eestlased, kes keskajal kaasaegses mõttes rahvast ei moodustanud, jagunedes kultuurilt ja keelelt või murretelt mitmeks hõimuks. Keskaegsetes allikates on eestlaste või teiste talupojaseisusest pärineva isiku kohta, kes polnud just otseselt saksa päritolu, kasutatud termini tundeutsch (mittesakslane). Eestlased olid valdavas osas talupojad, ent ka linnarahvastikust moodustasid nad tõe- näoliselt enamuse, kuid privilegeeritud seisuste hulka nad ei kuulunud. Sakslased (hilisemad baltisakslased) saabusid alates Eesti ala vallutamisest peamiselt makäsitöölistenaaisandate vasallide ja nende kaaskondlastena, samuti linnaelanikena, kaupmeesteja . Sakslased moodustasid maa ülemkihi, kuhu sulandus ka eestlasi, eriti 13.14. sajandil. Talupoegadest sakslasi Eesti alale märkimisväärsel hulgal ei saabu-
TALLINNA AJALUGU EESSÕNA Tallinn paikneb Põhja-Euroopas, Läänemere idakaldal ning kujutab endast praeguse Eesti Vabariigi pealinna. Igaüht, kes on Tallinnas käinud, paelub kindlasti kaunis ning erakordselt hästi säilinud vanalinn. Tallinna põlised hooned ja linnamüür pajatavad selle kunagisest võimsast ajaloost. Tallinn kujutas keskajal endast Põhja-Euroopa ühte suuremat ja võimsamat linna, kuna Lääne- Euroopa hansalinnade ning Vene alade vahelised kaubateed kulgesid tollal eranditult läbi Tallinna. Just see andiski keskajal linnale jõukuse, millega ta paistis silma lähiümbruses, aga ka kaugemalgi. Näiteks asus Tallinnas 16. sajandi algul tolle aja Euroopa üks kõrgmaid ehitisi, tõenäoliselt aga koguni
põhjal jutustatada ajalugu. Ka varasemaid teateid Eesti ala kohta - Vene leetopissid, milles võib leida Eesti ala kohta käivaid teateid Eesti alade kohta, Skandinaavia saagad. Liivimaa ajaloo uurimine sai alguse baltisaksa koduuurijatest, hiljem ajaloolased. Neile oli tähelepanukeskmes Saksamaa kui Liivimaa asi. Sellep muu varane info jäi kõrvale, eriti mis puudutab Vene leetopisse. Lõpp on seotud tolle keskaegsete riikidesüsteemi lõpuga - 1558, kui Liivi sõja algus või 1562?. Seda vahepealset perioodi hakati nimetame Liivimaa iseseisvusajaks - Liivimaa Saksa asi oli olemas omaette iseseisvalt ja Liivimaa kui Saksa maa ei kuulunud mittesaksa riikide võimu alla. See ajaloo periood on sisemiselt ühtne, need samad poliitilised institutsioonid, mis tärkasid 13. sajandil. Eesti ja Läti ajaloos on see kõike muud kui iseseisvusaeg, tegemist oli orjusega
Eesti keskaeg Eesti keskaeg on periood, mil Eesti territooriumil toimuvaid sotsiaalseid, majanduslikke, kultuurilisi ning poliitilisi protsesse peetakse keskaega kuuluvaks. Üldiselt loetakse Eesti keskaja ajalisteks piirideks aastaid 1227 (Saaremaa vallutamine ristisõdijate poolt, mida loetakse Eestlaste muistse vabadusvõitluse lõpuks) ja 1558 (Liivi sõja algus). Keskaja lõppdaatumiks on sageli loetud aga ka 1561. või 1562. aastat, kui Vana-Liivimaa riikidesüsteem lõplikult kadus. See jaotus on mõnevõrra problemaatiline, sest mujal Euroopas loetakse keskaja kestuseks umbkaudu aastaid 500 (tihti 476) 1500. Termin 'Eesti keskaeg' tuli kasutusele 1930. aastatel ja kehtib kõige paremini poliitilise ajaloo suhtes. Kultuurilised ja ühiskondlikud protsessid ei pruugi sellega aga niivõrd täpselt ühtida. Ühtlasi on Eesti keskaeg esimeseks ajaloolise aja perioodiks Eesti ajaloos, sellele eelnes umbes 10 000 aasta pikkune Eesti muinasaeg. Keskaegne Eesti ku
Iga linnakodanik sai teha midagi enda ja ka linna hüveks. KESKAEGSETE LINNADE TEKKIMINE Kui barbarid Rooma riigi hävitasid, kadusid ka vanaaja linnad. Osa neist purustati võitluse käigus, osa hääbus ise. Linnad kujunesid tavaliselt jõgede-järvede, merede äärde. Ka sellistesse kohtadesse, mis olid looduse poolt vaenlase vastu kaitstud. Linnade taastekkimisele avaldasid olulist mõju varakeskaja lõpus toimunud majandusolude paranemine. Keskaegsete linnade kujunemisloost võib esile tuua 4 võtmesõna: 1)käsitöö- uuendused käsitöös, käsitöö eraldus põllumajandusest 2)kaubandus- Feodaalide võimu all elamine oli kulukas, kaupmeestel oli soodne elada ja kaubelda oma äranägemise järgi 3)turvalisus(linn oli kaitstud müüriga)- müür pidi tagama linna püsimise ja võime määrata ise oma käekäiku, linnakodanikud olid vabad inimesed 4)soodne asukoht- linnad tekkisid liiklusteede sõlmpunktide juurde. Sageli kasvasid
Kõige suurem neist oli Tallinn, kus elas keskajal umbes 7000 8000 inimest. Tartus oli elanikke 5000 6000. Kokku oli Eestis üheksa linna: Tallinn, Tartu, Narva, Rakvere, Paide, Viljandi, Haapsalu, Vana Pärnu ja Uus Pärnu. Ka praegusel 21. saj. on need linnad säilinud, Tallinn, Tartu, Pärnu ja Narva on nendest suurimad. Suurematele linnadele ehitati röövrüütlite kallaletungide eest kaitseks kõrge ja tugev müür, mida ümbritses kraav. Linnamüür määras ära linna territooriumi. Väljaspool müüri asusid eeslinnad, kus elas lihtrahvas. Eeslinnu kutsuti aguliteks. Ka Tallinna ümbritses linnamüür ja vallikraavid. Linna pääses kuue müürivärava kaudu, mida kaitsesid väravatornid ja tõstesillad. Et kaitsta vasalle ehitasid maahärrad linnuseid. Neid ehitisi oli erinevaid: kivilinnus, kastell-linnus, tornlinnus. Keskaja linnade kõige vägevamad ehitised olid kirikud, mille püstitamiseks kulus palju aastaid
Klass G1KR Tallinn 2011 tänapäeva ajaloolisi vaatamisväärsusi Euroopas on just kõige paremini säilinud just keskaegsed linnad. Üks väärtuslikemaid on ka Tallinna vanalinn, mis pakub siia tulevatele turistidele kõige rohkem huvi, selle tõttu, et see on kõige paremini säilinud. Kui võrrelda tänapäevast linnaehitust ning ka rajamist on sel siis palju erinevusi võrreldes keskaegsete linnadega. Rääkides linna ehitusest on ka linna valitsemine ja kord erinev. Linnad keskajal · Raad ja raekoda Linna elu juhtis linnanõukogu ehk raad mille liikmete arv sõltus linna suurusest.Rae liikme ( raehärra) staatus oli eluaegne. Raehärra pidi olema sündinud seaduslikust abielust ning omama kinnisvara linna
Tallinna kui ka Tartu puhul võib oletada, et algne linnaline asula kujunes kindluse (Tallinnas ordulinnuse ja piiskopi residentsi ning Tartus piiskopilinnuse) ümber välja 13. sajandi keskpaigaks, kuid täpsemad allikad nende varaste asulate iseloomustamiseks puuduvad. Eesti ajalookirjanduses leidub lennukaid oletusi skandinaavia ja vene kaubahoovide olemasolu kohta hilisema Tallinna all-linna kohal ammu enne seda, kui taanlased võitsid 1219. aastal eestlastega Tallinna all peetud lahingu. Ei arheoloogia andmetest ega kirjalikest allikatest aga pole sellele seni kinnitust leitud. Mõlemad linnad said linnaõiguse arvatavasti juba 13. sajandi keskpaigaks, Tallinn kasutas Lübecki, Tartu aga Riia õigust. Linnaõigus eristas linna territooriumi juriidiliselt ümbritsevatest maapiirkondadest ning tagas linnaelanikele kindla õigusliku staatuse. Samuti sidus linnaõigus linna teiste sama õigust kasutavate linnadega ning hõlbustas nende omavahelist läbikäimist
Keskaeg 1) Linnad Keskajal Linnaõigus on keskajast pärinev õigusnormide kogum linnakogukonna jaoks. Lääne-Euroopas tekkisid linnaõigused alates 11. sajandist, kui linnad vabanesid feodaalide võimu alt. Linnaõiguste väljatöötamisel tugineti nt kohalikul tavaõigusel, privileegidel (nt turuõigus) ja raemäärustel. 2) Eesti keskaegsete linnade linnaõigused pärinesid Saksamaa linnade õigustest. Nt Tallinnas kehtestas Taani kuningas Erik IV 1248 Lübecki õiguse. See õigus kehtestati ka 1302 Rakveres ja 1345 Narvas. Riia sai 13. sajandi II poolel Hamburgi linnaõiguse ning selle põhjal tekkis Riia linnaõigus, mis levis Tartusse, Haapsallu, Paidesse, Uus-Pärnusse ja Viljandisse. Eesti linnades kehtisid linnaõigused 1877. aasta linnareformini.
Kõige suurem neist oli Tallinn, kus elas keskajal umbes 7000 8000 inimest. Tartus oli elanikke 5000 6000. Üldse oli Eestis keskajal üheksa linna: Tallinn, Tartu, Narva, Rakvere, Paide, Viljandi, Haapsalu, Vana Pärnu ja Uus Pärnu. Tallinn, Tartu, Viljandi ja Pärnu kuulusid Hansa kaubalinnade liitu. 2. Keskaja Tallinna ehitised. Suurematele linnadele ehitati röövrüütlite kallaletungide eest kaitseks kõrge ja tugev müür, mida ümbritses kraav. Linnamüür määras ära linna territooriumi. Väljaspool müüri asusid eeslinnad - agulid, kus elas lihtrahvas, tavaliselt eestlased. Nagu kõiki keskaja linnu, ümbritses ka Tallinna linnamüür ja vallikraavid. Linna pääses kuue müürivärava kaudu, mida kaitsesid väravatornid ja tõstesillad. Keskaja linnade kõige vägevamad ehitised olid kirikud, mille püstitamiseks kulus palju aastaid. Kirikutesse telliti kunstiteoseid parimatelt maalijatelt ja kiviraiduritelt.
rahvasterände käigus, käsitöö ja kaubanduse allakäik, mis oli linnade peamiseks sissetulekuks. Naturaalmajandus ei soodustanud linnade teket. Alles 11. saj. kui hakkas tõusma põllumajanduse areng, oli eeldus linnade taastekkimisel. Linnad tekkisid teede ristumiskohtadesse, laadaplatsidele, kirikuelu keskustesse ja linnuste lähedale. Suurematele linnadele ehitati röövrüütlite kallaletungide eest kaitseks kõrge ja tugev müür, mida ümbritses kraav. Linnamüür määras ära linna territooriumi. Väljaspool müüri asusid eeslinnad, kus elas lihtrahvas. Tallinna ümbritses ka linnamüür ja vallikraavid. Linna pääses kuue müürivärava kaudu, mida kaitsesid väravatornid ja tõstesillad. Vasallide kaitseks ehitasid maahärrad linnuseid. Keskaja linnade kõige vägevamad ehitised olid kirikud, mille püstitamiseks kulus palju aastaid. Eestis on Oleviste ja Niguliste kirikud, mis asuvad Tallinnas
konstruktsiooniga. Kõige lihtsam neist on vibu, kuid see on ka teatud mõttes eriline, kuna seda peetakse juba primitiivseks masinaks, kuna vibu abil muudetakse üht liiki energiat teiseks. Kaitserelvad Kiiver Kilp Kaitserüü 9. september, teine loeng Pistodad, sõjanoad ja mõõgad Kiviaeg Need on relvad, millel on väga lühike vars ehk lihtsalt käepide. Mõõk kui relv kujuneb alles pronksiajal ning kujuneb pistoda muutmise läbi. Pistoda muutub nii pikaks, et temaga saab peale torkamise ka juba lüüa ning kujuneb välja mõõk. Kas Eestis on kiviajal olnud juba sõjarelvasid? Enamik arheolooge, ütleks, et tõenäoliselt Eesti aladel kiviajal mingeid konflikte ega lahinguid ei ole saanud toimuda, kuna rahvastik oli väga hõre. Esimeseks tõepoolest sõjarelvaks võib pidada pistoda, kuna sellega vaevalt inimesed on jahti pidanud ning jahil oleks sellest väga vähe kasu olnud
.......................................................20 1 1. MUINASAJA ALLIKAD JA NENDE UURIMINE, lk 13-17 *Ajaloo allikad jagunesid mitmeteks “osakondadeks” olid: a) Ainelised ajaloo allikad ehk muistised Kinnismuistised – asulakohad, linnused, lossid, kalmistud jms. Esemed mis on seotud mingi kindla asukoha ja leidude kogumiga. Irdmuistised e. juhuleiud on esemed, mis pole seotud mingi leidude kogumi ega kinnis- muistisega. b) Kirjalikud ajaloo allikad- kroonikad, ürikud, seadused c) Suulised ajaloo allikad- müüdid, legendid, pärimused, muinasjutud, rahvaluule d) Etnoloogilised ajaloo allikad - tavad, kombed, traditsioonid e) Lingvilistilised ajaloo allikad- keeled, murded
Tee endale õpiku ja arvuti abil konspekt VANA-LIIVIMAA LINNAD 1. Määra keskaegsete linnade pitserid, linnade nimed või praegune vapp. Püüa täita võimalikult palju lahtreid. Keskaegne pitser LINN Praegune vapp TALLINN Linnaõigus 15. mail 1248 a- st VILJANDI VANA- PÄRNU NARVA TARTU
Eesti keskaegsetest linnadest kuulusid alates XIV sajandist Hansasse Tartu, Tallinn, Pärnu ja Viljandi. Kaubanduslikult igati soodsalt paiknenud Narva jäeti aga Tallinna vastuseisu tõttu hansalinnade hulgast välja. Narva kaubandus elavnes nendel perioodidel, mil Hansa ja Novgorod olid omavahel tülis. Siis jõudis enamik lääne kaupu Venemaale ja sealseid kaupu läände just Narva kaudu. Hansa liidu koosseisus kujunesid Tallinnast ja Tartust Euroopas tuntud kaubalinnad, eelkõige transiitkaubanduse keskused. Siia toodi kalevit Flandriast ja Inglismaalt, käsitöösaadusi Põhja-Saksamaalt, kanget õlut ja magusaid veine, idamaiseid vürtse ja hiljem ka rasvaseid soolaheeringaid. Eriti tulusaks kujunes Tallinnale kauplemine soolaga. Keskajal armastati öelda, et Tallinna linn olla ehitatud soolale. Soola imporditi õige kaugelt: peamiselt Prantsusmaalt või ka Portugalist. 2030 väikest laeva jõudis karavanina purjetades soolalastiga Tallinna. Siin laaditi sool maha ja võeti v
Sõna ,,arheoloogia" kasutas esmaskordselt Platon 4. Sajandil e.Kr. dialoogis ,,Hippius". Platon on sõna tähendust väga laiahaardeliselt võtnud. Ta hõlmab ajalugu, pärimusi, maateadust jne. Arheoloogid olid antiikkunsti eksperdid. 19.saj. esimesel poolel hakati paljudes Euroopa maades huvi tundma rahva ajaloo vastu. Hakati tegelema arheoloogilise uurimistööga. Kirjalikke allikaid oli vähe ja laialdaste rahvaste elu kohta infot oli vähe. Arheoloogia oli pikka aega ajaloo abiteadus. Arheoloogia uurib peamiselt asju, mis on ära visatu(katki läinud). Tänapäeval võib öelda, et viimased 30 aastat on olnud arheoloogia omaette teadusharu, mis uurib kaugemat minevikku ainuomaste uurimismeetodite abil. Arheoloogia on üks osa ajalooteadusest, sest ta uurib inimkonna ajalugu ehk siis inimkonna esiajalugu ja tal on veidi erinev uurimismetoodika. Arheoloogia on ajalooteaduse haru, mis uurib kaevamiste abil muistiseid ja rekonstrueerib
kaalika-, porgandi-, redise- ja sibulaseemnetega. 1592. aasta revisjoni andmeil kasvatati Tartu ökonoomika mõisates porgandit, kurki, peterselli ja pastinaaki. (1) 2.4 Maitseained Mitmeid maitse- ja ravimtaimi kasvatas keskaja inimene oma aias. Idamaised vürtsid olid kallid, nii pidi enamik inimesi leppima kohalike maitsetaimedega, mida tarvitati suvel värskena ja talvel kuivatatult. Kirjalike allikate ja arheoloogia andmetel kasvatati keskaja Liivimaal peterselli, aedruuti, sibulat, rõigast, küüslauku, aedtilli, kummelit, salveid, mädarõigast, aedsellerit, unimagunat jm. (1) Levinuim maitseköögivili Liivimaal oli sibul, seda on mainitud mitmes kirjalikes allikas. Sibulaga maitsestatud toite pakuti nii ordumeistri vastuvõtu auks kui ka gildide jootudeks korraldatud pidusöökidel. (1) Kirjalike allikate järgi tarvitati maitsetaimedest teistest rohkem peterselli, eriti petersellijuuri,
,,Arheoloogia", ütles Platon ja kordas siis, ,,archaios(vana, muistne)+logos(teadmine)". Arheoloogia ei tähenda ainult materiaalset kultuuri, vaid ka ühiskonnas valitsevat, millal, miks rajati jms. Uurib kaevamiste abil muistiseid ja rekonstrueerib nende abil ühiskonna. Arheoloogia alustab uurimisi 2,5 miljoni aasta tagustest aegadest (inimese arenemine), ajalugu uuritakse (tavaliselt) 5000 a taguseid aegu. · Klassikaline arheoloogia antiikkultuuride uurimine · Asustusarheoloogia- uurib ühe koha arheoloogiat · Majandusarheoloogia · Arhitektuuriarheoloogia · Linnaarheoloogia · Religiooniarheoloogia (piibliarheoloogia, kristlik arheo, islamiarheo) · Surmaarheoloogia (kalmed) · Erilistes kohtades toimuvad uurimised: · Allveearheoloogia merede jms põhjas, leiad terviklike leide (nt laev koos kõige muuga)
Linnade teke ja areng muinaslinnustest kuni 20. sajandini Muinasaeg Muinasaja lõpul jagunes rahvastik hõimualadeks Põhja-, Lõuna- ja Lääne-Eestis. 12.saj. lõpul oli 8-9 suuremat ja 4 väikemaakonda. Maakonnad jagunesid kihelkondadeks. Väikemaakondades oli neid 1-2, suuremates 3-7 . Kihelkond oli ühiskonnas keskne üksus. See oli teatava geograafiliselt piiratud ala külakondade vabatahtlik liit. Kihelkonnad hakkasid kujunema juba alates Rooma rauaaja lõpust ja keskmise rauaaja algusest. Siis algas linnuste ehitamine, mis oli kihelkondades ühine ettevõtmine. Eesti muinaslinnused on rühmitatud neljaks: neemiklinnused, kalevipoja sängid, mägilinnused ning ringvall-linnused. Muljetavaldavamad mälestusmärgid muinasaja lõpust on 11. ja 12 saj. kerkinud linnused - maalinnad Saaremaal ja Läänemaal (suurim Harjumaal Varbola Jaanilinn) ning mägilinnused Otepääl ja Lõhaveres. Üldiselt olid Eesti linnused mullast ja puust, osalt kombineeritud kivivallidega, mis o
Tallinna 21. Kool Keskaegne linn-piiripealne maailm Ajaloo arutlus Marje Mölder 10a Tallinn 2009 "Keskaegne linn - piiripealne maailm" Keskaeg oli 5.-14. Sajandil, kuid eeldused linnade taastekkeks kujunesid alles 11. Sajandil seoses põllumajanduse arenguga, mis soodustas käsitöö eraldumist põlluharimisest. Linnad tekkisid peamiselt kaubateede ristumiskohtadesse, traditsiooniliste laadaplatside juurde, kirikuelu keskustesse ja linnuste lähedusse. Kuni 11. sajandini tekkisid linnad Itaalias ja Prantsusmaal enamasti Rooma aegsetele linnaasemetele, alates 13. Sajandist rajasid uusi linnu ka maaisandad. Linn koosnes linna südamest, all-linnast ja eeslinnas, mis sulas kokku lähedal olevate küladega. Tihtipeale oli eeslinn linnamüürist väljaspool. Kõik elamiseks vajaliku said linlased turgudelt, kus talupojad müüsid o
Eesti Keskaeg 1. Eesti keskaja mõiste ja koht Eesti ajaloos: Mõiste kasutuselevõtt- Mõistet "keskaeg" kohtame kirjasõnas juba alates 14. sajandist, kuid ajaloolise perioodi nimetusena kinnistus see 17. sajandil. Nimetus "Eesti" ulatub ajas kaugemale, Tacituse (u. 55-120) "Germanias" mainitud aestide hõimu, kuid allikas ei viidanud eestlaste praegusele asualale. "Eesti" nime järjepidev traditsioon sai alguse muinaspõhjala Eistland'ist ja eistr'idest ning jõudis sealt 11.-12. sajandil ladina kirjasõnasse. 13. saj hakati "Eestimaaks" kutsuma Taani kuninga valduseid Põhja-Eestis. Sünkroonsus Lääne-Euroopa keskajaga- Eesti keskaeg (1200-1550) pole sünkroonis Euroopa keskajaga (500-1492). 20. sajandi viimastest kümnenditest on eelistatud rääkida euroopa eksapnsioonist ja läänemere piirkonna euroopastumisest. Katoliiklik Euroopa kujunes välja 11.-13. sajandil jõulise ekspansiooni, kolonisatsiooni ja kultuurivahetuse tagajärjel. Te
200 linna vaid 2000-10 000 elanikuga (Kõiv, Raudkivi 1996: 75). Elu keskaegses linnas Linna südameks oli turuplats, kuhu viisid kõik tähtsamad tänavad. Seal müüdi käsitöökaupu, peeti pidustusi ja viidi täide kohtuotsuseid. Enamasti laienes keskaegne linn mitmes järgus. Turuplatsil seisis tavaliselt kõige esinduslikum ja tähtsam hoone - raekoda. Sinna kuulusid jõukad linnakodanikud, enamasti olid nendeks kaupmehed. Linna ümbritses linnamüür, mida pidevalt kõrgendati ja muudeti tugevamaks, samas ka ehitati pikemaks. Linnamüür pidi linna vaenlaste eest kaitsma. Majad asusid lähestikku ja tavaliselt olid need puust, ka tänavad olid kitsad ning seetõttu levisid tulekahjud kiiresti. Tulekahjude vältimiseks hakati maju ehitama kivist ja iga pere kohustuseks oli hoida majas pang täis vett ning ehitati ka tornid, mis kontrollisid, ega kuskil ei põle ning kui kuskil tossu nähti, saadeti kogu linn appi. Kõik, mis
(A. Mäesalu, T. Lukas, M. Laur, T. Tannberg, 1997:7 ).Aurignaci ( ajastu kuni umbes 28 000 eKr) migratsioon tähendas tänapäeva inimeste saabumist Euroopasse. Eesti geneetikud on pikka aega uurinud, kuidas kõigi maailma rahvaste esivanemad Aafrikast välja rändasid. Viimaste andmete kohaselt mindi mööda ookeani kallast India kanti ja alles sealt tuldi Euroopasse. Soome ja Eesti teadlased on püüdnud keeleteaduse, populatsioonigeneetika ja arheoloogia andmete sünteesi abil luua pilt eurooplaste põlvnemisest.Eurooplaste põlvnemise uurimisel on suure töö ära teinud soome keeleteadlane Kalevi Wiik,kelle teooriaid eurooplase põlvnemise kohta on paljud teadlased pidanud küsitavateks.Tema poolt on üllitatud ka raamat "Eurooplaste juured", Tallinn: Ilmamaa, 2005. Eestlaste põlvnemine Eestlaste päritolu kohta on aegade jooksul esitatud hulganisti hüpoteese ja pseudoteooriaid.19.
Vana-Liivimaa linnade teke ja kaubanduse areng Omaette probleem on linnade teke Vana-Liivimaal ja selle mõju kogu maa sotsiaalmajanduslikule ja poliitilisele olukorrale. Kuigi Eesti alal oli 13. sajandil mitmeid sõjalis-poliitilise ja kirikliku tähtsusega asulaid -- Tallinn, Tartu, Otepää, Lihula, Haapsalu, Viljandi, Pärnu -- on selgemaid allikalisi andmeid linna kujunemisest tol perioodil vaid seoses Tallinna ja Tartuga. Mitme teise ülalnimetatud asula asend osutus pikemas perspektiivis majanduslikus ja geopoliitilises mõttes ebasoodsaks -- näiteks paiknes Otepää liialt lähedal tihti vaenulikele Vene vürstiriikidele ning asus eemal veeteedest, Lihula aga ei sobinud looduslikult suuremaks sadamaks. Nii Tallinna kui ka Tartu puhul võib oletada, et algne linnaline asula kujunes kindluse (Tallinnas ordulinnuse ja piiskopi residentsi ning Tartus piiskopilinnuse) ümber välja 13. sajandi keskpaigaks, kuid täpsemad allikad nende varaste asulate iseloomustamiseks puuduvad.
ka linn oli pool agraarne Linna elanikud harisid oma põllulappi ja aiamaad, pidasid linnamüüride vahel kodulinde, sigu ja kitsi Majad olid muldpõrandaga ja puust (samasugused kui maal) Rikkamad linnaelanikud üritasid jäljendada maaülikude eluviisi, ehitades endale kindlustorne kogusid sinna endale hädaolukorraks toiduvarusid Linn oli vahetult sõltuv ümberolevatest küladest 15. sajandini. keskaegsete linnade kujunemisloost võib välja tuua märksõnad: käsitöö kaubandus turvalisus soodne asukoht Rahvas koondus ikka juba toimivate kaubanduslike, sõjaliste, kiriklike või halduskeskuste ümber, mis suutsid kaitset pakkuda. nendeks võisid olla suuremate teede ristumiskohad jõekoolmetel ja suudmetes sildade juures randumiseks sobivate lahtede ääres
Eesti keskaja mõiste ja koht Eesti ajaloos: mõiste kasutuselevõtt, sünkroonsus LääneEuroopa keskajaga, side Eesti naaberaladega. Hinnang üldistele arengutele perioodi jooksul historiograafias. Eesti keskaeg 1500-1550. Mujal 500-1500 algas veidi hiljem, kui Lääne-Euroopas. Siis kui meil siin keskaeg algas, oli lääneeuroopas juba kõrgekeskaeg. Naaberalade, nt lätialadega on meil sarnane käsitlus. Allikad ja arhiivid. Põhilised allikapublikatsioonid: Liv-, Est- und Kurländisches Urkundenbuch, Acten und Rezesse der livländischen Ständetage. Saab paavstikuuria andmetest Vatikanis üht-teist. Lisaks sellele ka Saksa Ordu andmeid, aga nendega on ka probleem, sest kõik ei ole säilinud, üks moment jõudis see arhiiv Rootsi ja suuremas osas hävis kuningalossi tulekahjus. Mitte säilimise põhjus seiseb selles, et kui tuleb kuskil sõda, siis arhiiv on asi, mis esimeste seas likvideeritakse, kuna on sseda parem, mida vähem vaenalne meie kohta teab. Seetõttu on ka palju
Ajalugu- Keskaeg 1. Vana-Liivimaa riigid ja põlisrahvad Vana-Liivimaa- Eesti ja Läti alad keskajal. Eestimaa-Põhja-Eesti keskajal; Taani valdused Põhja-Eestis Liivimaa-Lõuna-Eesti ja Läti alad keskajal Muistse vabadusvõitluse järel toimus Eesti ja Läti alade jaotamine võõrvallutajate vahel. Ühtset riiki Vana- Liivimaal välja ei kujunenud ning tekkisid feodaalsed väikeriigid, mille eesotsas olid enam-vähem sõltumatud valitsejad- maahärrad. Läänikorralduse kujunemine: Vallutusjärgselt kujunes Vana-Liivimaal välja Lääne-Euroopa eeskujudele tuginev läänikorraldus (ehk maad on jagatud maahärrade (senjööride) poolt läänideks (feoodideks); lääni omanik (läänimees) on kohustatud vastutasuks toetama maahärrat sõjaliselt; lääni territooriumil elavad talupojad on maksukohuslased läänimehe ees). Erinevalt Lääne-Euroopast toimus Vana-Liivimaal läänistamine ainult ühel astmel (ehk läänimehed oma valduseid edasi ei läänistanud). Osa
Kui Euroopa läks keskaja lõpul teistest maailma tsivilisatsioonidest ette, kuna tal õnnestus ületada traditsionalismi ja arhaismi barjäär, ning alustas oma ülemaailmset ekspansiooni, mis muutis lõpuks radikaalselt meie planeedi nägu ning avas tõelise ülemaailmse ajalooetapi, siis nende seas, kes sellele ennekuulmatule ja pretsedenditule esiletõusule kõige enam kaasa aitasid, tuleb esmajärjekorras nimetada kaupmehi. Eesti kaubandus Eesti kauge ajalugu, keskaegsete linnade teke ja areng põhinevad meie geograafilisel asukohaeelisel ja transiidiäril. Ajaloos tuntakse Eestit kui rahvusvahelise kaubanduse traditsioonilist keskust. Eestis võib kaubandusühendusi jälgida alates neoliitikumist. Eriti hoogustus kaubavahetus esiaja lõpus, 9.-12.sajandil, seda tunnistavad rohked hõbemüntidest ja -ehetest koosnevad aardeleiud. Hõbe oli põhiline kaubatehingute maksevahend. Kaubandus koondus keskseisse asulaisse, mille juures oli enamasti linnus. Kui Eesti
· Tallinnas oli kaks käsitöölisi ühendavat väikegildi Kanuti (sakslased) ja Oleviste (eestlased) gild. Toompea käsitöölisi ühendas Toomgild. Kõigi gildid eesotsas olid oldermannid. · Käsitöölised olid tähtsad, et kaupmehed ei ujutaks turgu üle importkaubaga. · Tsunftid võitlesid aktiivselt tsunftijänestega ehk vussermeistritega. Linnade välisilme: · Rikkamaid linnu ümbritses kivist linnamüür, vaesemaid muldvall ja puitkindlustused. · Kuna kõik ei mahtunud linna ära, siis asus vaesem elanikkond eeslinnadesse ehk agulitesse. · 15. saj kujunesid Tallinnas ja Tartust kivilinnad, Narva ja Viljandi jõudsid niikaugele 16. saj. · Linnaelu keskuseks oli turuplats, mida ääristasid väikesed poed, selle äärde rajati ka raekoda. · Üldise antisanitaarse olukorra tõttu levisid nakkushaigused.
Tegeleti karjakasvatusega ja maaviljelusega alepõllundus(maa väetamine seal kasvanud puude ja võsa tuhaga), Elukohad on nüüd ka sisemaal. Matused olid asulast väljas, sest arvati et surnud kummitavad. 3. Pronksiaeg Eesti aladel. Pronksiaja algus, algas mesopotaamias/egiptuses umbes 3000 eKr. Eestis algas pronksiaeg 1800 eKr. Eestis oli vanem pronksiaeg ja noorem. Vanem oli 1800-1100eKr ja noorem 1100- 500eKr. Vanemast pronksiajast on vähe leide, sest siis oli üleminekuaeg. Leitud on odaots, sirp, 14kirvest. Pronks on vase ja tina sulam. Vanem pronksiaeg. Vähe pronksasju, need olid pigem uhkustamiseks. Need olid kindlasti paremad kui kivist asjad(seda katsetati). Noorem pronksiaeg tõi kaasa Põhja- ja Lääne-Eestis ülemineku viljelusmajandusele. Sisemaal takistas sellist muutust vähe viljakas mullastik. Eesti oli jagunenud kaheks religiooniks: rannikupiirkonnaks ja sisemaaks. Vanimad säilinud põllud on Saha-Lool. Siis olid
kasutuselevõtja. Tundis huvi muinasaegsete esemete vastu. Sai Kopenhageni raamatukogu juurde tööle ja sai ülesandeks mingi süsteem luua. Ta selgitas külastajatele asjade päritolu ja aega. Jagas muinasesemed kolme rühma: kivi-, pronks- ja raudesemed. Taipas, et ka selline on olnud ka ajalugu olnud. Kõigepealt valmistati kivi, siis pronts ja alles siis raudesemeid. 1836. aastal avaldas brožüürivormis raamatu – tõlgiti kiiresti ka teistesse keeltesse. See on arheoloogia klassika, sest seal esialgsel moel põhjendas ära, miks on oluline selline jaotus. Muinaskultuuride uurimine. Arheoloogilise uurimistöö metoodika 3. loeng Arheoloogilise uurimistöö saab jagada kaheks: VÄLITÖÖD: 1. Arheoloogiline leire (leire), mida nimetati varem maastiku inspekteerimiseks 2. arheoloogilised kaevamised KAMERAALTÖÖD Arheoloogiline luure (leire) Muinasaegsete objektide otsimine ja fikseerimine:
annaabi.ee 
