Keskaeg (1)

Keskaega nimetatakse feodaaltsivilisatsiooniks, sest sel perioodil kujunesid välja feodaalsuhted , mis olid keskaja riigi- ja majanduskorralduse põhialusteks. Feodaaltsivilisatsiooni iseloomustab katoliiklus , feodalism , ühiskonnastruktuur ( vaimulikud , aadlikud ja talupojad; hiljem ka linnakodanikud ), katoliiklik külaühiskond, enamus ühiskonnaliikmeid olid kirjaoskamatud, valitsev majandusviis oli naturaalmajandus .
Feodaalne killustatus – väikeste feodaalvalduste süsteem, mis ei moodustanud ühtset riiki.
Feodaalne hierarhia – feodaalide klassi/seisuse alluvussüsteem, kus kõrgematel astmetel on jõukamad suurfeodaalid e. senjöörid ja madalamatel vasallid.
Varakeskaeg – Frangi riigi tekkimine (481. a.), Poiters’ lahing (732. a., araablaste edasitungile pandi piir), Verduni leping (843. a., Karl Suure riik jagati kolmeks), viikingretked (9.-11. saj.), Vana-Vene riigi teke (882. a.)
Kõrgkeskaeg – ülikoolide tekkimine (1119. a., esimene Itaalias), ristisõjad (12.-13. saj.), gooti stiili valitsemisaeg (alates 12. saj.), Hastingsi lahing (1066. a., normannid tungisid Inglismaale ), must surm ( 1348 .-1349. a.), kerjusmunaordude rajamine, kirikulõhe (1054. a., tekkisid Kreeka katoliku kirik ja Rooma katoliku kirik )
Hiliskesaeg – Rooside sõda (1455.-1485. a.), reformatsioon , Columbuse reis (1492. a.), Augsburgi usurahu , trükikunsti leiutamine , Nantesti edikt , Liivi sõda, Madalmaade iseseisvumine, reformatsioon, Lääne- Rooma riik kadus (476. a.)
Protestantliku kiriku usutunnistused :
1) luterlus - Rootsi, Taani, Põhja-Saksamaa
2) kalvinism - Madalmaad, Šveits, Šotimaa
3) anglikaani kirik - Inglismaa
ISLAMI USK JA KULTUUR
Aeg on 7. sajand ja rajaja on Muhamed . Pühaks raamatuks on „Koraan“.Selle järgi elavad kõik, seal on seadused, palved, ettekirjutused , moraalid ja käitumisreeglid. See kujunes peale Muhamedi surma – 7. saj. lõpus ja 8. saj. alguses. 5 tugisammast olid usutunnistus, palvus , almus, paast ja palverännak Mekasse. Seosed juudisusega: monoteism ja Vanast Testamendist legendid maailma loomisest ja veeuputusest. Seosed kristlusega: Vana Testamendi tegelased, 1 peajumal , Jumal kaitseb ja karistab, viimne kohtupäev ja maailma jagunemine heaks ja kurjaks. Põhivoolud: stunniidid – enamus islamiusulisi elavad Põhja-Aafrikas, Türgs, osaliselt Iraanist ja Araabia ps.-l, tunnistavad usujuhtidena kõiki prohveteid; šiiidid – elavad Iraagis ja Afganistaanis, tunnistavad usujuhtidena ainult Muhamedi otseseid järeltulijaid.
Olulisi araablaste kultuurisaavutusi: arhutektuuris – mošeed; geograafias – 1154 kanti maailmakaardile, Tallin k.a., Kolõrani nime all; teaduses ja kirjanduses – „ Tuhat üks ööd“, Mošeede juurde rajati koole , Kreeka õpetlaste teoseid tõlgiti kreeka keelest araabia keelde.
VARAKESKAEG
Varakeskaeg (5-10. saj.) – Euroopa oli vaene ja killustatud, talupojad sõltusid rüütliseisuses maavaldajatest.
Kõrgkeskaeg (11-13. saj.) – jõukus kasvas, lääne- eurooplased läksid vallutusretkedele itta, põhja ja lõunasse.
Hiliskeskaeg (14-15. saj.) – elanikkond vähenes katku tõttu, majanduslikud raskused, kujunes kapitalistlik ühiskond.
SKANDINAAVIA ÜHISKOND JA VIIKINGITE RETKED
Araablased – alustasid oma retkeid Põhja-Aafrikast, Egiptusest üle Vahemere. Nad vallutasid Sitsiilia, Korsika , Sardiinia saared, Lõuna-Itaalia ja väikese osa Lõuna-Prantsusmaast.
Ungarlased – nad tungisid läbi Kesk-Euroopa, Prantsusmaale ja Itaaliasse. Itaaliat nad ei saanud, aga enamus Prantsusmaast küll.
Viikingid – nad suundusid Norrast igale poole: Islandile , Gröönimaale, Briti saartele, tegid ringi ümber Hispaania Itaaliani. Vallutasid nad osakese Britanniast. Taanist tulnud viikingid ründasid Briti saari ja Põhja-Prantsusmaad. Taanlased vallutasid Ida-Ingilsmaa ja väikese isa Prantsusmaast. Rootsist tulnud viikingid läksid üle Läänemere Kiievi-Venemaale. Vallutasid nad osa Soomest, Eestist ja Lätist.
VARAKESKAEGNE EUROOPA ÜHISKOND
Kirik – olid katoliku kirikud, alates 7. saj. ühiskondade kokkuhoidev tugi. Bütsantsis olid piiskopkonnad, mille keskusteks olid katedraalid. Piiskopid pühitsesid sisse preestrid ning väga olulised olid Benedictuse kloostrireeglid .
Valitsemine, riik – barbarite kunungriigid 6. saj. (nt. läänegootide, vandaalide, idagootide, frankide, burgundide ja tüüringite kuningriigid ja ida-rooma keisririik ). Verduni lepingu sõlmides 843. a. jagunes Frangi riik Ida-, Lääne- ja Lõuna-Frangi (e. Lothari) riigiks.
Kultuur – Bütsantsis olid ikonoduulid ja ikonoklassid. Inimesi huvitasid pühakute elulood. Olid eeposed (nt. „Nibelungide laul“).
Majandus – valitses katedraalmajandus, raha polnud ringluses, ühist maksusüsteemi polnud ning kauplemine oli raske.
Sõjad, vallutused – Frangi riik laienes kõvasti. Konflikte oli palju, nt. paakide ja germaanlaste, Itaalia ja langobardide ning ungarlaste ja araablaste vahel. Toimus Poiters’ lahing (732. a.), kus Euroopasse sisse tungiti, kujunes välja raske ratsavägi. Viikingid korraldasid palju rüüsteretki.
ÜLEVAADE EUROOPA AJALOOST KÕRGKESKAJAL
Euroopas ’hutatu usulist vaimustust. 1921. a. langes Püha Maa lõplikult moslemite kätte. Veneetsiale ja Genuale tõid ristisõjad pikaajalise kaubandusliku ülemvõimu ja tugeva poliitilise mõju Vahemere idaosas. Nende silmaring laienes, Euroopasse levisid idamaade tavad ja ideed, eurooplased puutusid kokku muistsete kreeka autorite teostega.
Palestiinasse rajati Jeruusalemma kuningriik ja mõned väiksemad ristisõdijate riigid (nt. Tripolise, Antiookia, Väike- Armeenia , Edessa ja Küprose)
Inglismaa esinduskogu – rajati 1265. a., koosnes suurfeodaalidest, kõrgvaimulikest, väikerüütlitest, alamvaimulikest ja linnade esindejatest. Ülesandeks oli kaitsta kõiki ühiskonnakihte kuninga omavoli eest ja tagada nende osalus oluliste küsimuste arutamisel.
Prantsusmaa esinduskogu – rajati 1302. a., koosnes vaimulikest, aadlikest ja linlastest. Ülesandeks oli anda nõu maksude kehtestamise osas. Esinduskogud kaitsesid kõigi mõjukamate ühiskonnakihtide huve.
LINNAD. VALITSEMINE JA MAJANDUS (keskaegsed linnad)
Tekkimine – sai alguse vahemere äärsetes piirkondades, tekkisid soodsates kauplemiskohtades (nt. teede ristumiskohad, sildade läheduses, jõesuudmetel, feodaalide losside juures, vanades sadamates, Roomaaegsete linnade varemete juures jne.). Elanike arv oli väike, maaisandad soosisid linnade tekkimist, sest tahtsid paremat kaubandust. Linnad olid nt. Hamburg , Strasburg, Brügge, Cambridge jt.
Välisilme – olid puu- ja köögivilja aiad, ebahügieenilised olud, prostitutsioon, kitsad tänavad, hoonete tihe paiknemine . Hakati ehitama kivist maju. Prostituudid olid vaesed, kes ei jõudnud end toita.
Valitsemine – linn moodustas omavalitsusliku kogukonna. Oli linnanõukogu e. raad . Linnaelanikud jagunesid gildideks e. tsunftideks, kodakong moodustus peamiselt kaupmeestest ja käsitöölistest. Skraa e. põhikiri määras kindlaks hindu, linnaõiguseta inimesi ei eksisteerinud. Linnakaitsesid gildid ja tsunftid .
Käsitöö ja kaubandus – linnad olid käsitöö- ja kaubanduskeskused. Tsunftid kaitsesid oma linna käsitöölisi konkurentsi eest. Pööningujänes ei kuulunud tsunfti, aga proovis teha käsitööd. Tsunftide hulka kuulusid sellid ja õpipoisid. Käsitöö alad olid nt. rätsep, sepp , pottsepp , pagar, lihunik jt.
Linn ja senjöör – kogu maa kuulus linnaisandale, linlastel oli õigus kaubelda ja käsitööd teha. Senjöör kinnitas linnale linnaõigus. Aasta otsa linnas elanud talopoeg sai vabaks meheks. Lombandias ja Torcanas prooviti vabaneda Püha Rooma e. Saksa keisrite võimu alt. 1176. a. võitis lombandlaste jalavägi keisri rüütliväed. Šveitsis sõlmisid linnad mägilastega liidu, kes kes kogusid Alpi mäekurudes, kus kaupa veeti, tollimaksu . Keskaja lõpul kujunes Šveitsi riik. Flandria linnad kuulusid Prantsuse kuningale . 1302. a. purustati kuninga rüütlivägi.
Põhja-Euroopa kaubandus – linnad olid nt. Lübeck, Brügge, Novgorod , London, Bergen jt. Eksporditi karusnahka, mett, vaha, soola, Liivi ja Eesti aladelt teravilja. Imporditi lina ja villa.
Vahemerekaubandus – linnad olid nt. Napoli linnad, Piza, Veneetsia, Genua jt. Eksporditi lina ja villa ja imporditi luksuskaupu (nt. veini, siidi ja sametit), vürtse ja arstame.
RISTIUSK JA KIRIK II
Tsisterlaste ordu – nimetus tuleneb Citeaux’ kloostri järgi (Prantsusmaal). See lähtus Benedictuse kloostrireeglitest, nõudis oma liikmetelt luksusest loobumist, karmimaid kombeid ja kindlat füüsilist tööd. Nad rajasid oma kloostrid asustamata paikadesse, harisid seal oma kätega ja rajasid kloostrihoovid.
Frantsisklaste ordu – nimetus on jõuka kaupmehe poja Fransiscuse järgi, kes selle ordu rajas. Nad idealiseerisid kasimuse ja soovisid kuulutada jumalasõna lihtrahva seas, neid oli pruunikas/hall kuub ja selle tõttu olid nad hallid vennad, iseloomulik oli vähenõudlikkus.
Dominiiklaste ordu – selle rajas hispaania päritolu aadliseisusest munk Dominicus. Ülesandeks oli jutlustada õige usu kaitseks ja neid teati seetõttu jutlustajavendadena. Nemad olid mustade kuubedega e. mustad vennad. Neil oli suur rõhk haridusel.
Cluny ordu – nimetus tuli Cluny kloostri järgi. Nemad nõudsid ranget kinnipidamist Benedictuse reeglitest.
ÜLIKOOLID JA TEADUS
Itaalias tekkisid ülikoolid kõige varem. Olid nt. arstikoolid, teoloogia uurimise ja õpetamise keskused ning õpetati õigusteadust, matemaatikat ja loodusteadust.
SUURED MAADEAVASTUSED JA NENDE TAGAJÄRJED
Eeldused – araablastelt võeti üle kolmnurkne puri ja kaardid. Kujunes renessansiaegse inimese maailmapilt . Olid tugeva kuningavõimuga riigid, mis suutsid finantseerida maadeavastusi, arenes tehnika. 13. saj. oli Marco Polo teinud reisikirjeldused Mongooliast ja Hiinast. Maailmapildi aluseks oli kartograafide süsteem. Õpiti kasutama kompassi ja astrolaabi, viimasega sai merel laiuskraade määrata.
Põhjused – taheti leida alternatiivne meretee Indiasse ja Kagu- Aasiasse
Tagajärjed Euroopale – inimeste maailmapilt avanes, kujunes maailmakaubandus, mille keskmeks sai Atlandi Ookean; veeti sisse palju kulda ja hõbedat – algas inflatsioon . Kaubandus- ja tööstusettevõtted koondusid kodanlaste kätte, õppisid tundma palju uusi taimi ja loomu, nt. ananass , päevalill, kalkun jne.
Tagajärjed Ameerikale – avastasid nt. hobuse, kuke, kana , sea, lehma, veise jne. Hävitati põlisrahvad, hakkasid levima nakkushaigused, Aafrika mandrilt hakati hõimudepealikelt ostma hõimude liikmeid.
USUSÕJAD
Prantsusmaa – 1562.- 1598 . a. Põhjuseks oli katoliiklaste kallaletung jumalateenistust pidavatele hugenottidele (e. protestandid ). Oluliseimad sündmused on näiteks 1572 . a. toimunud Pärtliöö, kui kokku hukati kuni 10000 protestanti. Prantsusmaa oli lõhestatum kui varem. 1573. a. astus Henry IV katolikuusku ja riik tunnistati katoliiklikuks. Hugenottidele jäid nende sadamad ja hooned ning õigused pidada teenistusi (Lõuna-Prantsusmaal). Uut kuningat ei tunnistatud. Katoliikluse võiduga piirati hugenottide õigusi. Nende olukord halvenes ja nad hakkasid Prantsusmaalt välja rändama.
Madalmaad – 16. saj. lõpp-17. saj. algus. Hispaanlased üritasid kalvinismi välja suruda ja madalmaad tahtsid iseseisvust. Olulised sündmused olid 1566. a. toimunud pildirüüste, kui tungiti kirikutesse. 1572. Aastani 8000 inimest, madalmaadest 60000 pages resressioonide eest Saksamaale. Rahvuskangelaseks seal oli Thiel Ulenspiegel. 16. saj. lõpp ja 17. saj. algus on Hollandi kuldajastu , alamkihtide elatustase kõrgenes. 17. saj. lõpuks oskasid peaaegu kõik hollandlased lugeda ja kirjutada. Madalmaad vabanesid Hispaania võimu alt, algul põhja-, siis lõunariigid.
30-aastane sõda – 1618.-1648. a. katoliiklaste ja protestantide vahel. 1555 . a. sõlmiti Augsburgi usurahu, mille põhimõtted („Kelle võim, selle usk“) kinnitas 1648. a. sõlmitud Vestfaali rahu. Saksamaa killustus 300-ks riigiks. Rahuga lõppesid ususõjad ja algas absolutismi aeg. Kõige rohkem kannatada sai Saksamaa.
KORDAMINE
Suured maadeavastused – tekkis ülemerekaubandus, kaubapunkt nihkus Atlandile, maailmapilt laienes, Kesk- ja Põhja-Ameerikas tekkis orjandus . Eurooplased õppisid kasutana kartulit , näljahädad vähenesid. Kaardile kanti Ameerika manner , 16. saj. alguseks olid kaardil ka Columbuse avastused, jõuti järeldusele, et maakera on ümmargune, avastati uued rahvad , uued taimed (nt. kartul , mais, tomat )
Reformatsioon – kaotati indulgentside müümine, jumalateenistused muutusid emakeelseteks, Piibel tõlgiti rahvuskeeltesse. Reformeeritud kirik oli lihtne, inimene hakkas jumalasõna ise mõistma.
Vastureformatsioon – e. katoliikluse uus pealetung . Loodi jesuiitide ordu Hispaanias, ordu ülesandeks oli ketsereid sundida katoliiklasteks minema. Koostati keelatud raamatute nimekiri, raamatuid põletati. 1583. a. tulid jesuiidid Poolast Tartusse , asutasid tõlkide seminari, gümnaasiumi ja trükikoja.
Teaduse areng – Kopernik lõi heliotsentrilise (päike on maailma keskpunkt) maailmapildi, 17. saj. võeti omaks Koperniku ja Bruno vaated Galilei ja Kepleri poolt. Sellest ajast pärineb ka T. More „Utoopia“. 16. saj. võeti Euroopas kasutusele Gregoriuse kalender, mis asendas Juliuse kalendrit . Jäid püsima teaduse teooriad.
Protestantlik kirik – vaimulikud võisid abielluda , kirikukeeleks oli emakeel , kirikutegelaseks oli pastor , võim oli ilmaliku valitseja käes ning jumal andis patud andeks.
Katoliiklik kirik – vaimulikud ei võinud abielluda, kirikukeeleks oli ladina keel, kirikutegelane oli preester , võim oli kirikutegelaste käes ning preester andis patud andeks
REFORMATSIOON (16. saj. alguses)
Usupuhastus e. reformatsioon - ümberkorraldused poliitikas, valitsemises ja majanduses. Sai alguse Saksamaalt, kuna puudus tugev ilmalik võim. Arvatavasti ei olnud ta eesmärgiks uue kiriku asutamine, vaid alustada diskussiooni katoliku kiriku rolli üle. Usupuhastuse levik tõi kaasa ususõjad. Ususõjad lõppesid Augsburgi usurahuga a. 1555, mille põhimõte on "Kelle võim, selle usk." Valitseja määras oma alamate usu.
VASTUREFORMATSIOON (16. saj. keskel)
Katoliku kirik ei olnud reformatsiooniks valmis. Umbes paarikümne aasta pärast läksid katoliiklased vasturünnakule. Trento Kirikukogus (1545.-1563. a.) moodustati ka keelatud raamatute nimekiri. Trento kirikukogu otsustas, et Paavst ei eksi kunagi. Trento rõhutas, et kõik protestandid on ketserid. Katoliku kiriku enda reformimise käigus loodi üks oluline organisatsioon : Jesuiitide Ordu. Jesuiitide ordu loojaks oli Ignatius Loyola . Põhikiri kinnitati 1540 .a. Ordu peamine eesmärk oli ketserite ja paganate pööramine. Jesuiitide ordul oli 4 tõotust: ela vaesuses , allu paavstile täielikult, ela vallaliselt ja usu jumalasse. Nende puhul oli plussiks kindlasti ka see, et Jesuiidid pöörasid suurt tähelepanu haridusele. Rajasid oma Jesuiitide gümnaasiume.
5