Keskaeg, reformatsioon (2)

5 VÄGA HEA

AJALOO ARVESTUS
TH
2009/2010

Sissejuhatus keskaega(mõiste, piirid, tunnused, perioodid)
Mõiste võeti kasutusele 15. sajani Itaalia humanistide poolt: periood antiikaja ja selle taassünni vahel. Nende jaoks pime ja tühi perioon.
Keskaeg - ajavahemik antiik-ja uusaja vahel, üleminek Rooma maailmariigilt uusaja riikide süsteemile, üleminek klassikaliselt vaimselt kultuurist nüüdisaja rahvuskultuurile.
Tunnused:

esiplaanile kerkivad uued rahvad : germaanlased , slaavlased

Vahemere rannikult ajaloo raskuskese liigub põhja poole, Galliasse

Antiikkultuur asnedub kristliku kultuuriga

paavstide ja keisrite võimuvõitlus

feodaalkord , läänikord-ühiskonna korraldus, kus maa on läänistatud, seda harivad sõlutmatud talupojah ja ÜK on range seisuslik hierarhia
ajaline piiritlemine:
algus: 476 viimane Lä-Ro keiser kukutatakse
lõpp: 1492 Columbus avastab ameerika
1453 Konstantinoopol langed türklaste kätte, Rooma lõpetab täielikult eksisteerimise
1517 algab reformatsioon
Ruumiline piiritlus :

seal pidi olema läänikord
seal pidi olema levinud ristiusk katoliiklikul kujul

need on ka feodaaltsivilisatsiooni tunnused.
See sai alugse Gallias, kust toimus laienemine itta , edelasse, põhja ja läände.

Varakeskaegse Euroopa kujunemine(Suur rahvasteränne)
Lä-Ro elasid keldid al. Umbes 1000 a eKr. Nende seas nt gallid , britid, skotid, helveedid
Kui kehtestati Ro võim, siis nad romaniseerusid, kombed ja kultuur muutus roomalikumaks. 1. saj. eKr
Lä-Ro väljaspool elasid germaanlased. Eraldas läro reini doonau ja visla jõgi.
Päritolult: indoeurooplased , idagootid, läänegootid, anglid, saksid , vandaalid, frangid , langobardid . Nad hakkasid elama läro territooriumi aladel.
375 sai alguse germaanlaste massiline elama asumine läro riiki. Seda a. peetakse suurte rahvasterändamise alguseks.
Põhjused:

rahvaarvu kasv, alad ei toitnud rahvast ära

kliima jahenemine
ajend :
hunnide jõudmine Europ. sise-aasiast pärit karjakasvatajad. Paremate karjamaade otsimine läänes
375 ründasid idagoote, nad läksid läänegootide aladele jne
Selle tulemuseda tekkisid kuningriigid, mis ei olnud aga püsivad.
Toimus veel eri hõimude ja kult. kokkusulamine , selle mõjul tekkeisid uued rahvad, keeles ja hiljem ka uued riigid.
Lõ-eurp., Vahemere ümber, kus oli tugev ro kult. ja lad.k mõju, tekkisid romaani keeled: itaalia, hispaania , prantsuse, protugali.
Põ-eurp. Ja Briti saartel olid germ. Tähtsamad, seal tekkisid germaani keeled: saksa, inglise, norra, rootsi ja taani
RR tulemusena tuli kult langus, sest germaanlased olid suhteliselt ebakultuursed aga sõjakad. Linnad suuresti lagunesid.
RR lõpuks peetakse 568 a. langobardid rajasid siis oma riigi.

Frangi riigi teke. Chlodovech ja Karl Martell
Elasid alguses Reini jõe paremal kaldad suudme-ja keskjooksul.

sajandil ületasid nad Reini, asusid elama Rooma riigi aladele Maani ja Schelde jõgede vahelisele alale . Kokkulepe: pidid kaitsma Roomat teiste germaanlaste vastu. M&S on Frangi riigi lähtepunkt.

sajandil kerkis kõikide valitsejate seast esile Clodovech.
481 Frangi riigi teke
Vallutused: Lägo galliast pürenee poolsaarele
Frangid võtsid vastu ristiusu(kat) said seetõttu läbi Gallia vaimulikega
Tema juhtimisel pandi kirja Saali õigus ehk Frangi õigus
Tavaõigus pandi siis kirja, tavaõigus=aastasadade jooksul kujunenenud reeglid ja problade lahendused. Spetsiifilised
Tähtsad olid sugukonldikut suhted. Oli veritasu , mis ajapikku asenud meherahaga – teatud summa eest võis lunastada tapja tapetu tapetu perele.
Peamiselt tegeleti põlluharimisega. Kasv. Nisu ja otra . Kasvatavati sigu , veiseid, hobuseid ja härig tööloomana. Koduloomad olid väiksemad.
Põllumaa kuulus külakogukonnale, oli antud kasutamiseks üksikperele. Kasut. Sai pärandada ainult meesliinis. Pr pole kunagi olnud kuningannat valitsejana. Kui suri, jagati riik poega vahel ära(tüüp. Barbari teema). Riik lahunes väikesteks riikidekd. Võimu ei omanud kunn vaid majordoomused ehk kojaülemad.
8. saj. Kerkib esile Karl Martell
732 anti tagasilöök araablastele. Hoiti ära edasine rünnak lä-eurp
Viis läbi sõjaväereformi ning pani aluse feodalismile.
Tema poeg Pippin lühike sai 751 Frangi kuniks. Merovingide dünastia asendus karolingide dünastiaga.
Langobardidest aitas paavstil lahti saada. tänutäheks kroonis paavst ta. Endine kuningas saadeti kloostrisse . Osa neilt saadud maast andis paavstile, seal sai alguse kirikuriik 756. paavstile ilmalik ja vaimult võim

Karl Suur ja Frangi riik
Tema poeg Karl Suur valitses 768-814, pidas umbes 50 sõjaretke, juhtis pmts kõike ise.

Üks osa oli kirdesse sakside vastu. 2 taktikat: 1) põletatud maa taktika ja 2)astustas umbes 10’000 saksi peret Galliasse, sealt toodi franke asemele.
Ida-kagu suunas avaarida vastu – aasia hõim oli jõundud kesk-eurp. Ungari territooriumile oma riik. Sealt rüüsteretki naabritele. Sai neist jagu, üüks osa avaare pöördus tagasi itta, kaguaasiasse
Kagu suunas langobardidega. Hävitas täiesti lb riigi, alad liideti frangi riigiga
Edela suunast alad ebro jõeni liideti frangi riigiga.

Taastas üle pika aja suure riigi, ühtse võimuga. Tänu sellele levis feodaalkord.
800 krooniti KS Roomas roomlaste keisriks. Siiski barbarite riik, sest oli etniliselt kriev. Usuliselt kah.
Püsivaid maj. Sidemeid eri osade vahel puudusid. Oli nat.maj.
Riiki hoidis koos sõjaline jõus ja KS isik. Peatselt peale ta surm riik lagunes.

Feodaalsuhete kujunemine
Varakeskaja jooksul asendus Rooma keisririigi aegne riigiametnikele tuginev võimukorraldus isanada ehk senjööri ja tema sõjamehest sõltlase ehk vasalli suhtel põhineva feodaalkorraga. Feodaalkord arenes järk-järgult nin enam-vhem lõplikult kujunes välja kõrgkeskaja alguses XI sajandi..
Frangi majordoomuste võim põhines eelkõige just arvukatel vasallidel ja neist moodustatud sõjalistel kaaskondadel. VIII sajandil viis Karl Martell süsteemi kindlamale alusele. Et võitluseks araablaste vastu oli tarvis püsivat ratsaväge, andis ta oma vasallidele sõjateenistusse eest maatükke kasutada. Hiljem hakati sellist maatükki tähistama nimetusega lään egk feood ja selle valdajat vastavalt kas läänimees või dfeodaal. Natmaj tingimustes oli maatükkide jagamine sobivaim viis tasuda sõjameestele teenistuse eest ja tagada nende ustavus. Maatükist saadav sissetulek pidi o.ema küllaldane ratsahobuse ja ratsamehe raskerelvastuse hankimiseks ning võimaldama pühenduda sõjalistele harjutustele. Kui läänimees teenistusest loobus, pidi ta ka maatüki tagastama. Karl Martelli poliitikat jätkasid KS ja tema järglased. Feodaalidest ratsanike osatähtu sõjas kasvad nind peagi moodustasid nad läeurp sõjavägede peajõu.
Aja jooksul suurene läänimeeste sõltumatud valitsejast. Sageli andsid KS järglased vasallidele õiguse olla riigivõimu esindaja. Nt võisid nad mõista kohut ja koguda makse. Nii said vasallidest kohalikud asevalitsejad. Kuidi lääid olid pmts antud vasallidele ainult kasutada, muutuas aja jooksul tavaliseks, et neid isalt pojale pärandat. Seega said läänidest perekonna pärusvaldused. Kuninagate suutlikkus vasalle oma võimu all hoida vähenes. Selline feodaalsuhete areng nõrgestas kuningavõimu ja suurendas pol ebastabiilsust.

Mõisamajandus ja pärisorjuslikud talupojad
Vaatad lehe pealt, mind ei huvita.

Viikingid (päritolu, tegevus)
Nende eesmärk oli saada raha, saaki, kuulsust, kaubitseda, maad juurde saada. vara oli preštiisiobjekt. Maeti maha tihti. Nad aitasid kaasa killustumisele, tegid Inglismaal lõpu kloostrikult. Muuud loed raamatust, okei?!

Ida-Rooma e Bütsants
395 sai alguse i-ro riik ehk Bü. 1453 lagunes.
Püsima jäämise põhjused:

Soodsamad geogr olud: suurem merepiir, mäed kaitsesid.
Inimressurissi oli rohkem, oli piisavalt vabu talupoegi, ei pidanud barb sõjaväkke võtma.
Materiaalsete ressursside rohkus . Rohkem raha = rohkem kindlusi ja sai rohkem talupoegi värvata

Bütsants= Balkani ps, Väike-Aasia, Vahemere idarannik, Põ-Aaf. Krimmi ps, Musta mere idaranni, Vahemere idaosa saared
Seal elasid kreeklasid, juudid ja bulgaarlased.
B oli keisririik . Valitseja= basileus , tema käes piiramatu võim. Konst. Patriarh allus keisrile, sest keiser nim. Ametisse patriarhi ja piiskopid. Krik oli allutatud ilmalikule võimule.
Iseloomulik ülim tsentraliseeritud – kõik oli allutatud ühtsele juhtimisele. Otsustati pealinnas keisri poolt.
1054 toimus krikulõhe, paavst ja patriarh panid üksteisi vande alla
Läänekirik
Idakirik
Pühavaim lähtub isast ja pojast
Lähtub ainult isast
Ikoone polnud
Oli
Ristimärk 5 sõrmega
3 sõrmega
Armulaual said ilmalikut inimesed ainult armulaua leiba
Said leiba ja veini
Teenistud ld.k
Kohalikus keeles
Vaimulikud tsölibaadis
Ainult mungad / nunnad tsölivbaadis

Slaavlased ja Vana Vene riigi teke.
Algkodust tulles jäid pidama mustast merest loodesse Karpaatide ja Dnepri jõe vahelisele alale. 5. saj. Lõpul algasid slaavlaste ränded läände, lõunasse ja itta. Rahvaarvu tõus ja kliimamuutusued sundisid elupaika muutma .
Läände rändasid veneedid (hiljem lääneslaavlased: poolakad, tšehhid, slovakid)
Neist läände jäid germa. Piiriks Elbe jõgi
Lõunasse sklaviinid balkani ps. (lõunaslaavlased: bulgaarlased, horvaadid, serblased, sloveenid, montenegrolased)
Itta antid ( idaslaavlased : venelased, valgevenelased , ukrainlased)
Dnepri jõe keskjooksul elutsestd. Sealt hakksid liikuma põhja poole, kus puutusid kokku läänemeresoomlastega, nad liikusid põhja-vene poole. Nad slaavistusid.
Normanistlik teooria-vana-vene riigi rajajad olid viikingid
862 Rjuritk-novgorodis, sineud, truvor. Tulid kõik koos kaaskonnaga.
VV algas 882 kui rjurik kaaskondlane oleg vallutas kiievi. Vv ehk Kiievi Vene algus- viikingid slaavistusid.
Antinormanistlik teooria – VV rajasid idaslaavlased, valitsejad
988 lasi VV suurvürst Vladimir ennast ja kaaskonda ristida -õigeusu kiriku algus vm
Jaroslav tark vallutas 1030 jurjevi( tart ). Lasi kirja panna“Vene õiguse“

Araablased ja islami usk
Elukohaks araabia ps. Tegelesid rändkarjakasvatuseg – beduiinid (kasv. Kaamleid ja muid loomi) talupojad – fellanid (oaasides terv. Nisu, oder , datlipalmid)

saj. Olid araablased jõudnud sugukondliku korra lagunemiseni, esile kerkisid sugukond . Juhid – šeigid
esialgu oli tegu polüteismiga. Meka oli üks kõige tähtsamaid usukeskuseid, kaaba tempel jne. Palverändurid – sissetuleku alus.
Islami usk: rajaja muhamed . Teendi leiba karjusena, abiellus rikka naisega. 10 aastat tegeles kaub . Gabi ilmutas ennast : jumal valis tema prohvetiks.

sajanidl hakkas levima ja tekkis islam . Mekas blokiti, et palverändureid jääb väheks. Muh. Oli sunnitus põgenema sealt. Läks 662 mediinassse. See on ka islami ajaarvamise alguseks.
630 pöördus tagasi Mekasse, medas oli tal palju pooldajaid. Nüüd hakkas Mekas tekkima pooldajad .
632 suri. Araabia ps üks usk ja hõimud liideti kokku.
Isalmit on mõjutanud judaism-paast, palv. , tugev seaduseusk
Ristiusk-viimane kohtupäev ja lunastust
Mazdaism (iraani aladel tugev hea ja halva vastand
Lisaks koraanile on veel püha pärimus= sunna
Kõik ei tunnistatnud sunnat-šiiidid, tunnistajad sunniidid .
Oluline oli ka šariaat ehk seadus. See reguleeris elu kõiki külgi.

Araabia kalifaat
Kalifaat=riik. Kui muhhamed suri kutsuti tema järglaseid kaliifideks. Kaliifile kuulus nii ilmalik kui ka vaimult võim e teokraatlik riik.
Laienes, sest:

Koraanis: kes langevad pühassõjas, saavad paradiisi
Juurde oli vaja paremat maad
Et ära hoida omavahelisi tülisid, suunati sõjakus välismaadesse

Alguses oli keskus Mekas, pärast nihkus keskus Damaskusesse= omajaadide kalifaat.
Peale seda nihkus keskus Bagdadi=abassiidide kalifaat.
peaminister ≈vesiir, kali 1. abimees
valitseti ametnike abil, ametnikkond= diivan . Haridusdiivan jne
aeg-ajalt oli ametnike raputamine, et nkn võtavad altkäemaksu.
Suhtumine alistatud rahvastesse sõltus sellest, kas olid paganad või kirju omavad rahvad. Kui maksid maksu, võisid vana usku edasi uskuda . Paganatel kõirgem maks, seetõttu võeti tihti üle islam.
Ühendajad: islami usk ja araabia keel. Ida pool jäi alles pärsia keel.
Mõjut. Eurp.:
0, numbrid, male , kompass, paber, püssirohi, mitmed sõnad.

Üldülevaade Lääne-Euroopast kõrgkeskajal
Isel:

Külvipinna suurenemine: 1. kasut. Sööti jäänud maid, 2. metsade arvelt tehti juurde, 3. maaraparanduste abiga saadi juurde: hakati soid kuivendama ja rajati poldreid. Merelt võidetud maa
Tuleb kasutusele ratastega hõlmader, sellega võimalik künnivagu ümberpöörata. Tööloomana võeti kastuusele hobune, sest leiutati rangid , nende abil võimalik rakendada hobust kõigele ette. See tõstis töö viljakust 2-3 korda.
2 väljasüsteem asendub 3väljasüsteemiga
Tekivad linnad kui käsitöö ja kaubanduskeskused
Naturaalmajandus asendub rahamajandusega
Tekivad tugeva keskvõimuga riigid
Tekivad seisuste esinduskogud ehk parlamendid

Keskaeg kui seisuslik ühiskond
10.-11. sajandil kujunes välja ÜK skeem, kus kogu ÜK liikmes olid jagatud 3e gruppi.
I oratores vaimulikud oli oma hierarhia
Ül: teenida ük palvete läbi
II bellatores aadlikud oli oma hierarhia
Kujunes välja feodaalidest
Ül: kaitsta ük
I ja II olid priviligeeritud: maksuvabastus, neil oli kohtumõistmisõigus III seisuse üle
III laboratores talupojad, linnaelanikud
Ül: teha tööd ja sellega kahte kõrgemat seisust üleval pidada
Positsiooni ük määras ära sünnipäritolu. Liikumine seisuste vahel oli väike. Liikumine oli ainult 2. ja 3. esimesse.
II seisus: kõrgaadel, madalaadel, tiitel näita seda
III seisus oli kõige suurem aga ebaühtlane, talupojad, kerjused, kaupmehed.
Neid oli võimalik ka väliselt eristada.
Kujunesid välja seisuste esinduskogud kuningavõimujuurde. Sinna kuulusid aadlike esindajad, sest tahtsid, et nõuandmine oleks kohustus. Et suurfeodaalidega võidelda toest kun linnaelanikke , seetõttu on ka linnade esindajad seisuste esinduskogud. Kuningas oli huvitatud ka vaimulike kaasamisest, sest nas seletasid ära miks on võim ühe inimese käes. Esmaskordeslt kutsute see kokku 1265 ingl parlament. Teine oli 1302 pr generaalstaadid

Feodaalekspansioon
Kuni 11. sajandini olid lä-eurp rünnatud väljaspoolt. Peale seda hakkab ise pealetungiga, sest rahvaarv kasvas, oli ka agressiivsuse kasv, mid taheti suunata lä-eurp välja.
10. sajandi lõpul üritas seda piirata kirik . Ta kuulutas välja pax dei-jumala rahu. Keelati vägivallatsemine pühades paikades ja avalikes kohtades.
See toimus 3 suunas

EDELASSE pürenee ps.
Seal araablased, kellelt oli vaja tagasi saada. rekongista-pürenee ps araablaste väljatõrjumine. Selleks läks sajandeid. 1492 olid nad välja tõrjutud

ITTA
elbe jõest idas olevad slaavlased, neist saadi jagu, siis tuli Poola ja Leedu riik. Siis mindi mööda merd, jõuti Läänemere idarannikule, sõditi eestalste, liivlaste lätlastega

KAGUSSE ristisõjad lähis-itta
Ristisõja põhjused:

Kristuse haua vabastamine
Paavst lootis ristisõdade abil autoriteeti tõsta ja Büts. kirikut allutada endale
Itaalia kaubalinnad tahtsid ülemvõimu Vahemere idaosas

Klassikalised ristisõjad: 1096-1291
8tk. Alguses Vahemere idaossa, präast Egiptusesse . Erandlik oli IV ristisõda, kus ühed kristlased sõdisid teiste kristlaste vastu. Kat vr õigeuks
Tulemused:

Usuline sallimatus kasvas ja süvenesid konfliktid kolme tsivilisatsioon vahel
Kaubandust vahemerel hakkasid juhtima veneetsia ja genua
Paavsti võim tervikuna langes, selle kõrval tõusis tähtsamaks kuningavõim
Silmaring laienes

Linnaühiskonna teke kõrgkeskajal
Varakeskajal oli linn usujavõimukeskus, kõrgkeskajal muutusid nad käsitöö ja kaubanduskeskusteks. Umbes 11.saj
Selleks oli vaja eeldusi:

murrang põllumajanduses – tuli toota rohkem kui ise tarbiti, ülejääki oli võimlaik turustada

töö viljakus pidi kasvama. Vähem inimesi tegi rohkem tööd, vabanesid tööjõud, kes läksid linna. Sest võeti kastusele hobune ja ratastefa hõlmader.
Tekkekohad:

kaubateede ristumiskohad

põllumajanduslikult arenenud piirkondadesse.
Linn laienes kontsentriliselt
Linnad tekkisid feodaalide maa peale. Siis andis feodaal linnale õiguse tegeleda käsitöö ja kaubandusega ja ka luba kohut mõista, ise kogus tollimaksust teatud osa. Feodaal annetas linnale linnaõiguse: seaduste kogum, mille alusel linn elu korraldas.
Vahel võeti olemasolev linnaõigus ja annetati linnadele.
Keskaegse linna tunnused:

linnaõigus

linnakodanikud on vabad koormistest

linnal on maksustamisõigus oma territooriumil

omavalitsus – raad

oma kohtusüsteem

oma kaitse

oli ka müntide vermimise õigus

Eluolu keskaegses linnas
Raad koosnes ainult suurkaupmeestst ja neil oli kogu võim,. Suurkaupmehed. Liikmete arv olenes linna suurusest . Komplekt. Ennast ise. Seal tegutses ka maahärra esindaja.
Linnas oli iive negatiivne, haigused, linn oli huvitatuv uutest elanikest, töötajatest. Kujunes väja põhimõte, et linnaõhk teeb vabaks. Kui talupoeeg sai linnas varajta mingi aeg, siis linn ednisele omanikule teda tagasi ei andnud.
Linnaelanik ei võrdu linnakodanik.
Vaata ka üle essee „linnaõhk teeb vabaks“

Ristiusu kiriku kujunemine varakeskajal
RK hakkas kujunema 1. sajandil. 4. sajandil muutus ristiusk ainukesed lubatud usuks rooma riigis. Pärast lä-ro lagunemist ühendas see lä-eurp. Inimesi.
Levimisteed:

valitseja võtab usu üle

toimus misjonitöö, nad levitasid usku

vallutuste teel
kujunes välja kiriklik hierarhia:
paavst, peapiiskop. Piiskop, preester
piiskoplikud peakirikud: katedraal /toomkirik
kirik sai sissetuleku annetustest ja kirikukümnistest.KS seadustas et 10% sissetulekust pidi annetama kirikule. Kirikul oli ka maad, mida renditi. Maa sai annetuste/pärandite kaugu.
Tähtsad olid sakramendid – õnnistavad toimingud, mille abil on võimalik osa saada Jumala õnnistusest

ristimine

leer

armulaud

pihtimine

viimane võidmine

kiriklik laulatus

vaimulike ametisse pühitsemine
kirik ühendas ristiusklikke ja ütles, milline on õige uks, kõrvalekaldujaid kuulutati ketseriteks. Vaimulikud mood. 1. seisuse, keskajal oli kirik oluline kult. kaitsja ja säilitaja. Vaimulikud olid kirjaoskajad enamasti. Kloostrid jagasid haridust enne linnade teket. Seal õp. Enamasti tulevased vaimulikud. Arh andis eeskuju kogu muule arh. Olid kõrgemaid linnas. Aitasid säilitada ka antiikkultuuri pärandit, sest kloostrid kirj. Ümber antiikteoseid, aga muidugi filtreeris.
756-1870 kirikuriik.. konstantinoopoli kinkekiri

Võimuvõitlus ilmaliku ja vaimuliku võimu vahel. Investituuritüli
10. sajandil sai pr-l Cluny kloostris alguse kiriku uuendusliikumine, eesmärgiks vaimulik võim tuleb seada kõrgemale ilmalikust. Mitmeid reforme nähti ette: taheti kiriku preštiiti tõsta

Range tsölibaat
Tuleb lõpp kirikuameti ostule-müügile

10. saj hakkas paavsti nim. Ametisse Saksa-Ro keiser. See tugevdas ilmalikku võimu.
1059 lateraani kirikukogu otsustas, et paavsti valivad R peapiiskopkonna kardinalid. Otsust suunatud keisri vastu.
Otsene tüli tekkis piiskoppide ametisse nimetamise üle – investituuritüli. Paavist gregorius VII ja keiser Heinrich IV- keiser, kui ilmalik, ei saa piiskoppe ametisse valida. „paavstide diktaat “
H teatas, et G valimine paavstiks on kehetu. G heitid H kirkiust väöja. H läks paavsti käest andeks paluma. Paavst oli Canossas. Seee oli siis siis patukahetsusretk sinna. Paavst andestas. Canossas käimine: enda alandamine mingi hindla eesmärgi nimel.
1122 sõlmiti Wormsi konkordaat – lepin vaimuliku ja ilmaliku vahel Wormsi linnas.
Lepiti kokku, et 2 investituuri:
Ilmalik – keiser või tema esindaja
Sisu: piiskopile annab võimu maa üle, andis saua ehk skepteri.
Vaimulik – paavst või tema esinadaja
Sisu: anti vaimulik võim, võim hingede üle piiskopile. Paavst andis sõrmuse ja karjusesaua.
Paavsti õukond-kuuria, erinevates maades esindajad-legaadid. Bulla-paavsti ametlik sisukohavõtt.

Vaimulikud ordud ja kerjusmungaordud
Erinevus on siis et vaimulikus ordus olid reeglid, luksusest loobumine, füüsiline töö oli tähtis, nad olid eraldatud. Kerjusmungaordud tegutsesid keset linna, kuulutasid jumalasõna, kutsusid patukahetsusele, tegeleti hariduse andmisega ja vaimne töö.
Benediktlased : benetictusest 6. saj
Riided: must kuub
Tegel : tütarlastekloostrid, füüsiline töö oli oluline
Tsistertslased: citeaux 11.saj
Riided: valge-puhtus ja rikkumatus
Tegel: füüsiline töö, harisid maad, ehitasid kloostreid, kaub. Puuvilju , marju, jne aiandus
Dominiiklased: dominicus 13.saj
Riided: must kuub
Tegel: jutlustamine
Frantsisklased: franciscus 13.saj
Riided:pruun, hall kuub
Tegel: hariduse levitamine
Ordude peamine tegutsemiskoht: klooster – hoonete kompleks , eluruumid munkadele/nunnadele, majapidamisruumid.
Tuli läbida prooviaeg, siis said noviitsiks, pärast seda munk/ nunn .

Vaesusvanne
Elada kasinuses – tsölibaat, süüa vähe, paastumine
Kuulekusvanne, tuli kuulata kloostriülemat

Kloostrisse mindi, et:

Et pühendada oma elu Jumalale ja et leida lunastus
Kindlustas elujärje noorematele poegadele ja abiellumata tütardele.

Mungad ja nunnad elasid kauem kui tavainimesed, sest

Haigused ei levinus nii kiiresti, oli isoleeriutd
Füüsilist tööd oli vähem kui talupoegadel
Reelgid, kindel toitumine
Stressivaene, kindel rada

Haridus : üks keskus, kus haridust anti, oskasid kirjutada
Tervishoid : tundis ravimtaimi, seal olid algeslised haiglad ja apteegid, seal oli puhtam kah
Sots.abi: rajas vaetsevarjupaiku, nunnakloostris pidasid lastekodusid.

Keskaja haridus ja teadus
Seoses kultuuri ja hariduse allakäiguga varakeskajal jõid lää-eurp peaaegu ainsateks kirjaoskaajateks vaimulikud ja hariduskeskusteks kloostrid. Haridus oli seal vaimulik, aga oluliseks peeti ka rooma autoreid.
Kõrgkeskajal muutus tarvilidus koolide järgi ka linnades. Piiskopkondade keskustesse rajati toomkoolid ehk katedraalkoolid, kus õpetti endiselt küll vaimulikke kuid ka järjest rohkem vaimulikku seisusess mitte kuuluvaid poisse . Järk-järgult tuli juurde ka koole , kus vaimuliku hariduse asemel anti mõne teise valkonna teadmisi(õigus, arst). Kirjaoskus muutus tähtsamaks ja seetõttu hakati linnades asutama põhikoole, kus käsitööliste ja kaupmeeste pojad said alghariduse, ja ametikoole ehk abaskusekoole, kus põhitähelepanu pöörati kaubanduses tarvilikele arvutamisele ja raamatupidamisele. Osa õppetööst tooimus ka emakeeles.
XI-XIII sajandil arenes mitmes läeurp linnaskoolist ülikool. Täpset algust ei teata, kuna arenemine võttis aega.
Ülikoolid olid olemuselt õppejõudude ja üliõpilaste ametiühendused nind korraldatud gildide ja tsunfide eeskujul. Õppejõud(magister, professor , doktor) täitsid meistri ülesandeid. Üliõpilased olid aga õpipoiste ning sellide seisuses. Tavaliselt kinnitas paavst ülikooli tegevuse oma asutamisürikuga ja andis seega üliooolile privileegid, mis andsid õppejõududele ja üliõpilastele vaimulikega võrdsed õigused. Üliõp olid enamasti pärit eri piirkondadest või koguni eri maadest ja jagunesid seetõttu omaette paikkondlikesse ühendustesse ehk natsioonidesse või universiteetidesse. Aja jooksul hakkas sõne universitas tähistama tervetr ülikooli. Õppetöö ja suhtlemine oli ld.k. see võimaldas eri maadest pärit üliõp ja õppejõududel hakkama saada. praktiliste asjade ajamiseks valis ük endale juhi, rektori, üppejõud määrasid aga dekaani. Üliõp ja õppejõudude õiguste ja kohustuste vahekord või eri ülikoolides olla erinev.
Ülikooli stuudium sai alguse seitsme vaba kunsti õppimisega. Kolm alamastme: grammatika, retoorika , dialektika ja neli ülemastme: aritmeetika, geomeetria, astronoomina, muusika . Peale seda said minna õppima siis kas usu-, õigus- või arstiteaduskonda.
Skolastika – ülikooli viljeldav teadus, oluline tuginemine autoriteetidele( aristoteles ). Piibli õpetust üritati ühildada aristotelesega.

Euroopa XIV sajandi II poolel ja XV sajandil (katk, pärisorjuse kaotamine, riigid, paavstivõimu vähenemine)
1347-49 tabas eurp katk, suri olenevalt kohast kolmandik kuni veerand rahvast. Tekitas ÜK kahesuguseid meeleolusid: 1. katk on jumalalt, meeleparandus, usklikumaks, 2. elult võtta, mis annab, elupõletamine.
Talupeoga jaoks rendi hinnad tõusid, sest omanik tahtis sama raha, aga oli vähem inimesi. sissetulek vähenes. Ingl ja pra: ebavõrdsus pole piiblis kirjas, seejärel tuli talurahva ülestõusud 14. saj teisel poolel.
Mõju oli kaudne, sest lä-eurp kaotati pärisorjus.
Linnades hakkasid tekkima manufaktuurid 100-200 töölist, suurettevõte. Seal hakati kastuama tööjaotust. Igal inimesel kindel protsess, töö viljakus suurenes. Töö tehakse käsitsi. Talupoegadest manufaktuuri käsitööline, erilist väljaõpet polnud vaja. Väljaõppinud töölised läksid panrkottttti, sest maufaktuuri kaup oli odavad. Osad välj, tööl. Hakkasid manufaktuure tegema.
Riigid
Tugeva keskvõimuga riigid olid ingl ja pra. Kuninga võim tugev, feodaalset killustatust polnud,. Itaalia jääb killustatuks. Sksm ka killustatud, kuigi nimi oli ühine. Kunigas valitses oma maid. Nendest aladest hiljem austria.i-eurp Poola-Leedu riik.
Ka nõrgened paavsti võim sest:

Ristisõjad kukksid läbi
Tugevad keskvõimuga riigid, paavsti tuge polnud vaja
Hakaks rohkem levima ilmalik haridus
Kirikumakse tõstetakse, kirik hakkas müüma indlugentse- patukahetsuskiri.

Humanism ja renessanss
Rene on antiikkultuuri taassünd 14-16. saj, sai alguse It 14 saj. Mujal eurp 15-16 saj. Alguse sai Itast sest oli siis enamarenenud ja rikkam kui teised piirkonnad. Seal pidasid rikaste linnriikide valitsejad oluliseks kunstide ja teaduste soosimist. Metseenid rahastasid, üks kuulsamaid metseenperekondi on medicid firenzeds. Tegid ka maarjajääd(kangaste värvimiseks)
Humanist – inimesekeskne ja ilmalik maailmavaade, mis vastandub keskajal jumalakesksele ja kiriklikule maailmavaatele.
Kiriklik
Humanistlik
Keskmes jumal, inimese peamine ülesanne oli tema teenimine
Keskmes inimene, olulised soovida ja vajaduste rahuldamine
Asketism
Maise elu ja kehaliste vajaduste väärtustamine
Oluline oli individuaalsusest loobumine
Rõhutab isikupära ja individuaalsust
Teadus: skolastika
Oluline loodus ja selle uurimine , oluliseks muutusid katsed
Oluline enda arendamine, ideaal oli univarsaalinimene nt DA VINCI
Hakati tähelepanu pöörama klassikalisele lad.k. osad teadlased seisid puhtuse eest ( cicero ld.k) Tagasitulek = real. ld.k kasutamise hul vähenes, toimus üleminek rahvukeeltele. Hakkas nende areng.
15. saj koostati ing dokumendid ingl.k.
Oluline: info muutus kättesaadavamaks tänu trükikunsti leiutamisele. Teosed odavamad, lihtsam paljundada. Trükised, mis enne 1500 erp nim. Hälltrükisteks et inkunaabliteks.

Maadeavastused (eeldused, põhjused)
Põhjused:

oli vaja leida uus meretee Indiasse /Idamaadesse. 1453 langes Konstantinoopol türklastele. Nemad vahendasid kaubandust, aga see oli väga kallis

vajadus väärismetalli järele, eeskätt kulla ja hõbeda järgi, sest euroopas oli puudus käes.

euroopas ringlesid jutud, et Idamaad on tohutult rikkad, kun on võimalik kiiresti rikkaks saada
Eeldused:
TEHNILISED
ÜHISKONDLIKUD
1. kompass ja astrolaab . Võimalik merel orienteeruda
1. Pürenee ps väikeaadlikud e hidalgod vajasid uusi väljakutseid
2. ookeanisõiduks kohandatud laev karavell , sai sõita vastutuuled kolmnurkse purje tõttu. Täiustatud karavellil ruut ruut kolmnurk. Ladina puri. Sinna sai mahutada piisavalt toitu ja magedat vett
2. renessanssiaja maailmavaade – uudishimu, eneseteostus rõhutatud
3. õpiti tundma antiikautoreid nind araablaste geograafia-ja kartograafiaalaseid töid. Vahemaad olid tegelikult pikemad ku kaardil
3. varakapitalism, manufaktuurid vajasid turgu ja toorainet.
4. tulirelvade kastuamine, sõjaline üleolek.
4. usu levitamine, rekongista aitas kaasa usulisele vaimustusele

Maadeavastused (tulemused)
Tulemused:
Euroopas:

Vahemere tähtsus majanduses vähenes, majanduskese liikus Atlandi ookeanile. Esialgu tõusis Lissaboni tähtsus, pärast siiiski London, Amsterdam ja ka Antverpen . Nende kätte läks Veneetsia ja Genova roll.
Eksootilised kultuurid:

Usast: kartul , mais, tomat , tubakas.
Idamaadest: tee... kohvaafriast

Maailmakaubanduses läks juhtroll euroopa kätte.
Euroopas toimus hindade revolutsioon, tõusid, sest kulda ja hõbedat. Ehk inflatsiooooooooooooooon

Maailmas:

Algab koloniaalpoliitika ja maailm jagatakse mõjusfäärideks

1494 Tordessilase leping
45°
Hispaani portugal
1529 Aastias Zaragoza leping
145°
Portugal hispaania
Kehtisid kuni 1777 , siis olid nad oma juhtiva rolli kaotanud.

Algab eurooplaste väljaränne avastatud aladele ja tekid püsiasustus väljaspoole euroopat. Mssiliseks muutub 18. saj
Indiaani kõrgkultuuri hävitamine

Kultuuri hävitamine
Inimeste kui kultuuri hävitamine ja haigused, mille vastu neil immuunsus puudus kopsupõletik, mumps jne ja alkohol

Algab orjakaubandus tööjõuks kaevandustesse ja istandustesse. Kestis 3 sajandi jooksul, aafrikast 12 miljonit, ameerikasse jõudis 10 miljonit. Orjakaupmeesteks olid aafriklased ise. 6-8 nädalat läks atlandi ületamiseks

Reformatsioon Saksamaal
Usupuhastus – ristiusu õpetuse puhastamine täiendustest ja tõlgitsustest, tagasipöördumine piiblilpõhineva algse õpetuse juurde.
Ref – muutus usus kui ka valitsemises, poliitikas ja isegi majanduses
Miks algas?

Paavsti kontrolli alt vabanemine (rahvusriigid)
Vaimulike privileegid
Vaimulike elulaad ei oolnud vastuvõetav
Indulgentside müümina

Sksm oli umbes 300 erinevat valitsejad. Vaimulikud tegutsesid aktiivselt.
1517 sai alguse reformatsioon sksm. Seostatakse martin lutheriga.
Teesid: pmts... 1. inimene saab õndsaks usu läbi. Kirikut vahendajana pole tarvis
2.usutõe peamine allikas on piibel
Paavst kirjutas lutherivvastase bulla
Leidis palju toetust, sest linnakodanike maksud vähenesid. Valitsejad said katoliku kiriku maavaldused.
Kaasa tõi muutuseid:
Kirikus ja kultuuris

jumalateenistused rahvakeelsed ja piibli tõlge emakeelde

lugemisoskus, koolide teke

kloostrid ja pühakute kultus kaotati

vaimulike tsölibaat heideti kõrvale

sakramentidena säilisd ainult ristimine ja armulaud

paavstide ja kirikukogude otsused muutusid kehtetuks
poliitikas ja majanduses

kirikupeaks valitseja mitte paavst

kiriku varad võõrandati ja läksid ilmalike võimude kätte

hakati väärtustama tööd ja inimese ametialast teenistust
ususõjad saksamaal lõppesid augsburgi usurahuga – kelle võim, selle usk
lut. Levi ka põhjamaadesse Ro ja Ta räägitakse kuninga reformatsioonist. Viidi läbi kuninga eestvedamisel

Reformatsioon Šveitsis ja Inglismaal
Šveits:
Ulrich Zwingli lähtus luterlikust põhimõtetest, asa oli põhimõttelisi vaidlsi lutheriga( leiva osas..) 1520ndate alguses Zü raad viis läbi reformatsiooni. Katoliku kirikud muudeti: kaunistusteta pavemajad, pühakute säilmed maeti maha askeetilik odav. Kirikumaksud vabatahtlikud. Šveitsi linnad. maa ja linna vahl tekkinud konfliktide käigus sai zw surma. Jätkajaks J. Calvin , 2. põlvkonna usupuhastaja. Ülesehitaja. Tähtsaim tema õpetuses oli pretestinatsioon ehk ettemääratus. Jumal on ühed määranud õndsaks saama, teised hukatusse. Seda ei saa muuta. Eluajal võis aru saada, kes õndsaks saab. Edukad . Lõbutsemine oli keelatud, tants jumalavallatu kargamine,. Luksuslikud rõivad on mõttetud. Alkoholi tarbimist piirati. Toetajaid ka väljaspool Šveitsi.
Vaata ka tabelit vihikust. Inglismaal henry VIII oma naistega

Vastureformatsioon
Teostaja : katoliku kirik. Algas umbes 1540 edukas neis riikides, kus feodaalaadel/kord oli veel tugev. Juhtiv riik hispaania.
Vr:
1. katoliku kiriku enda reformimine . Sellega tegeles Trento kirikukogu. 1545-63: 1. indulgentsid keelati, keelati ka nendest kirjutmine. Kanti keelatud raamatute nimekirja. 2. vaimulikud peavad kinni pidama tsölibaadist. 3. keelati olukord, et inimene korraga mitmes vaimulikametis. 4. keelati see, et vaimult viibib oma piirkonnast eemal. 5. kinnitati paavsti ilmeksimatus, 6. kõik protestandid kuulutati ketseriteks, nendega asus võitlema inkvisitsioon.
2. 1540 kinnits paavst mungaordu Societas Jesu, Jesuiitide ordu, põhikirja. Rajaja ingatius loyola. Ordu ainuem: ketserite ja paganate pööramine, pidi kõigi vahenditeda tooma kasu kato kirikule, pidi valmis olema sooritama pattu, kui katoliku krikule on see kasulik. Pihisaladus suht puudub. Liikmed üritasid saada tulevaste kuningate kasvatavajateks ja pihiisadeks. Üritasid õukonnas vaimulikud olla. Edu oli : valitsjeda loobud ametist, kuna tahtis kat hakata. Rooti kuninganna Kristiina. Jesuiidid polnud kloostris. Igaüht ei võetud vastu: pidi olema heade vaimsete võimetega ja head välja nägema. Pöörasid suurt tähelepanu haridussüsteemile. Eesits avatri sisi esimene gümnaasium. 17. sajand olid jesuiidid paraguayis juhtivad.

Ususõjad (Madalmaade või Prantsusmaa näitel)
Madalamaade vabadusvõitlus:
Miks? Kalvinismi kasutuselevõtt, hisp. Mitte, sooviti kalvinismi kaotada. Hispaania alt taheti vabaks saada, olid kõrged maksud
Millal? 1566-81/1648
Tähtsamad sündmused:
1566 pildirüüste, kirikuseinad valgeks. Lahendama saadetakse hertsog alba, terror
1572 suur ülestõus, göösid avasid tammid
1576 kuulutasid hol ja zeeland end hispaaniast sõltumatuks
1648 tunnistas hispaania hollandi iseseisvust
Tulemus: holland vististi
Hugenottide sõjad
Miks? Ajend: katoliiklaste kallaletung jumalateenistust pidavatele hugenottidele vallandas 1562 kodusõja. Põhjus: 3 perekonna võimuvõitlus: Valois , Guise ja Bourbon
Millal? 1562-1598
Tähtsamad sündmused:
1562 algas hugenottidele kallaletung vassy veresaun
1572 tapatalgud hugenottidele
1593 katoliku usku lähen vlaitseja
1954 avatakse pariisi väravad
1598 nantes ’i edikt
1570ndatel abiellusid Valois ja Bourbon. 72 koondus kõrgseltskond. Ööl vastu pärtlipäeva. Hooned, kus nad olid, märgiti ära.. nad tapeti suuremosas.
Henri Bourbon hülgas usu, et ellu jääda, pärast hülas uuesti.
3 henri sõda.. Valoisid toetasid bourbone. Guise sai surma, III suri ise.. troon jäi tühjaks. Bourbon ei saanud alguses Pariisi sisse. Ta hülgas usu, siis sai linna , kuningaks.
Tulemus: hugenottidel lubati teenida riigiametis, neile jäeti alles kindlused ja sõjaväed. Tegutsesid rohkem lõpra. Valitsevaks usuks jäi ikkagi katoliikluseks.

.DOC Laadi alla originaalfail 17 lk · .doc · 39 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 17 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2011-09-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti

39 laadimist Kokku alla laetud

2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

vidupidu Õppematerjali autor

1. Sissejuhatus keskaega(mõiste, piirid, tunnused, perioodid)
Mõiste võeti kasutusele 15. sajani Itaalia humanistide poolt: periood antiikaja ja selle taassünni vahel. Nende jaoks pime ja tühi perioon.
Keskaeg- ajavahemik antiik-ja uusaja vahel, üleminek Rooma maailmariigilt uusaja riikide süsteemile, üleminek klassikaliselt vaimselt kultuurist nüüdisaja rahvuskultuurile.
Tunnused:
1. esiplaanile kerkivad uued rahvad: germaanlased, slaavlased
2. Vahemere rannikult ajaloo raskuskese liigub põhja poole, Galliasse
3. Antiikkultuur asnedub kristliku kultuuriga
4. paavstide ja keisrite võimuvõitlus
5. feodaalkord, läänikord-ühiskonna korraldus, kus maa on läänistatud, seda harivad sõlutmatud talupojah ja ÜK on range seisuslik hierarhia

keskaeg karl suur frangi riik feodaalekspansioon ususõjad reformatsioon

Sarnased õppematerjalid

doc

Keskaeg

AJALOO ARVESTUS (Keskaeg) 1. SISSEJUHATUS KESKAEGA (MÕISTE, PIIRID, TUNNUSED, PEROOODID) Mõiste keskaeg võeti kasutusele Itaalia humanistide poolt 15. sajand. Sellega piiritletakse ajajärku antiigi ja antiigi taassünni e. renessanssi vahel. Tänapäeval käsitletakse seda kui ajavahemikku antiigi ja uusaja vahel, mil toimub üleminek Rooma maailmariigilt uusaja riikide süsteemile, klassikaliselt vaimselt kultuurilt nüüdisaja rahvuslikule kultuurile. Tunnused: 1) Uute rahvaste ilmumine 2) Ajaloo raskuskese kandub Vahemerelt põhja poole

Ajalugu

docx

Sissejuhatus keskaega

1. Sissejuhatus keskaega (mõiste, piirid, tunnused, perioodid) Mõiste "Keskaeg" võeti kasutusele 15.saj. Sellega tulid välja Itaalia humanistid. Seda perioodi mõistsid nad kui antiigi ja antiigi taassünni (renessanss) vahelist aega ehk keskmist aega. Keskaegsete humanistide arvates oli see selline aeg, kus ei toimunud mitte midagi. Keskaeg oli eelkõige Lääne-Euroopas. Mujal toimus areng teistmoodi ja kõiki neid sündmusi, mis Euroopas toimusid, mujal piirkondades ei pruukinud olla. Keskaeg on ajavahemik antiik- ja uusaaja vahel, üleminek Rooma maailmariigilt uusaja riikide süsteemile ja üleminek klassikaliselt vaimselt kultuurilt rahvuslikele kultuuridele. Piirid Keskaega saab piiritleda ajaliselt ja ruumiliselt. Ajaliselt saab seda erinevalt dateerida. Enamasti märgitakse keskaja alguseks 476 ehk Lääne-Rooma keisririigi lagunemine/viimase keisri võimult kukutamine, kuid lõpudaatumid on vaieldavad. Osad nimetavad keskaja lõpuks aastat 1453,

Ajalugu

doc

Ajalugu 10. klassile

AJALOO ARVESTUS TERTIA, VEEBRUAR 2009 1. SISSEJUHATUS KESKAEGA Mõiste "keskaeg" võtsid kasutusele Itaalia humanistid (õpetlased, kes hakkasid tähtsustama inimese osa ühiskonnas, mitte jumala) 15. sajandil. Sellega nad tähistasid perioodi antiigi ja antiigi taassünni ehk renessanssi vahel, kus nende arvates ei toimunud mitte midagi. Nende arvates oli keskaeg tume, pime periood. Tänapäeval käsitletakse keskaega ajaperioodina antiik- ja uusaja vahel, mil toimub üleminek Rooma maailmariigilt uusaja riikide süsteemile, klassikaliselt vaimselt kultuurilt nüüdisaja rahvuslikele kultuuridele. Keskajale iseloomulik: · Ilmuvad uued rahvad, kes määravad ajaloo käiku (germaanlased, slaavlased) · Ajaloo geograafiline raskuskese kandub Vahemere äärest põhja poole · Paganlik antiikkultuur asendub kristliku kultuuriga

Ajalugu

doc

Euroopa poliitiline kaart keskajal, linnad, kultuur

Miks: senine areng oli end ammendanud, hirm katoliikliku kiriku ees vähenendu (paavstluse allakäik, vaenutsevad paavstid), uus kreeka/araabia keelsed tekstid käibele (Hippokrates, Platon), teadmiste levik paberi tootmine ja trükipress (Saksamaal Gutenberg 1455), Itaalia linnriikide rikastumine-raha investeeritakse kunsti, raamatukogudesse ja ehitusse, renessanssiideid totasid suured maadeavastused, süvandasis reformatsioon, kiirenasid maailmavaate uuenemist. Sai alguse Itaaliast, 14-16.saj. Muutused mõttemaailmas: humanism- jumalariigi kõrvale inimese maine elu kui väärtus, lihtsuse asemel luksus, naudingud. Inimeses nähti looduse osa ja teda käsitleti kui jumala loomingu tippsaavutust. Usuti inimvõimetesse, hinnati isikupära ega rõhutatud inimese tühisust jumala kõrval. Austus loominguliste isiksuste, poeetide ja kunstnike vastu. Antiikkultuuri

Ajalugu

doc

Keskaeg

Tume periood Hävisid kultuurikeskused ja kadus ka kiri. · Võeti kasutusele raud. Raua kasutuselevõtmine andis aluse hilisemale ajajärgule. Arhailine ajajärk Arhailist ajajärku iseloomustab: 1. Kolonisatsioon toimus väljaränne, eeskätt Vahemere ja Musta mere rannikule. · Esmalt rajati sinna agraarkolooniaid. Põllumajanduslikku maad oli vähe ja seda oli vaja, et toota teravilja. · Seejärel rajati sinna kaubanduskolooniaid. Kauplemispunktid. Kaubeldi veini, õli ja erinevate savinõudega. 2.Hõberaha kui väärtusmõõdu kasutuselevõtmine. (7. sajandil eKr võeti hõberaha kasutusele Lüüdias) Hõberaha väljaandmine oli riigi käes. Riik pidi garanteerima ka selle, et see hõberaha oleks täpselt õige kaaluga jne. Ateenas kehtis selline rahaühik nagu drahm( 4,36 grammi) tetradrahm(17,44 grammi) üks talent( 26,2 kg) 3. Arhailisel ajal kujunes välja ka Kreeka t

Ajalugu

odt

Keskaeg ja varauusaeg

saj. tunnetati uut paremat ajastut eelnevale ajale anti halvustav hinnang Perioodid: varakeskaeg 5.-10. sajand Lääne-Rooma asemele uued riigid kujunes feodaalkord kiriku tugevnemine kõrgkeskaeg 11.-14. saj (13. saj oli kogu õitsenguaeg) keskajale iseloomuliku väljakujunemine (raekoda, rüütlid) 1347 katkuepideemia suurim katastroof, mille tõttu sureb 1/3 Euroopast hiliskeskaeg ja varauusaeg maadeavastused renessanss reformatsioon kirik ei domineeri enam Suur rahvastaränne 4.-6. saj Rooma riigi äärealadel elasid germaani hõimud(gemraanlased, goodid, vandaalid). Roomlased ja germaani hõimud ei saanud omavahel läbi, kuid aeg-ajalttoimud nende vahel ka kauplemist. 4. saj pKr hakkasid germaanlased üha rohkem ohustama Rooma riigi piire: tänapäeva Mongoolia aladelt liikuma hakanud hunnid jõudsid germaanlaste aladele ning germaanlased olid sunnitud omakorda Rooma aladele tungima.

Ajalugu

doc

Keskaeg maailmas.

Ajalugu Märkmed Keskaja periood: 5 saj. 16. saj. Varakeskaeg: 5.saj 10.saj Kõrgkeskaeg: 11.saj. 14.saj. Hiliskeskaeg: 14.saj 16.saj. Keskaeg, mõiste: Võeti kasutusele aastal 1469 Giovanni Andrea poolt, kes oli paavst Paulus II raamatukogupidaja. Selle mõistega sooviti vastandada uusi, humanismiaegseid keskaja inimesi ja vanu, enne-Renessanssi aegsete inimestega. Keskaeg iseenesest ei tähendanud vahepealset aega kahe suurema maailmaperioodi vahel, vaid lõpuaeg, viimase kohtupäeva aeg. Araabia maailm Araabia poolsaarel elutsevad. Esialgu jagunesid tegevusalad kaheks: Beduiinid e. rändkarjakasvatajad; Põlluharijad oaasides e. fellahid. Araablaste puhul saab esialgu rääkida sugukondlikust korrast ja 6. saj. lõpus jõuti sinna maani, et sugukondlik kord lagunes. Esile tõusid erinevad sugukondade juhid e. seigid. 6. saj lõpp/7. saj

Ajalugu

doc

Ajalugu II kursuse kokkuvõte

olid 1 inimesele teostamatud. Tegi renessanssmaali suurteose: ,,Sixtuse kabeli lagi". Skulptuuri alal ajastu suurim kunstnik. · Da Vinci- renessanssiinimese universaalsuse parim näide. Tema tehnilised leiutised jäid ellu viimata. Seinamaal: ,,Püha õhtusöömaaeg". ,,Mona Liisa". Skulptor oli ka, väga universaalne inimene. · Raffael- Maalis eluajal rohkesti kauneid madonnapilte, kuulsaim ,,Sixtuse madonna." Maalide kompositsioon on sümmeetriline. 13. Reformatsioon (§25, 30-35) mis see on, põhjused, millal kujunes, milles avaldus, jooned erinevates riikides (Saksamaa, Prantsusmaa, Inglismaa), tagajärjed. · reformatsiooni eelkäijaks on ketserlus - olemasoleva feodaalkorra ja katoliku kiriku vastased rahvaliikumised - naasmine algkristluse juurde, olid paavstivõimu vastu > vajadus katoliku kiriku reformimiseks

Ajalugu

Rohkem sarnaseid