Keskaeg, reformatsioon (2)

5 VÄGA HEA

AJALOO ARVESTUS
TH
2009/2010

Sissejuhatus keskaega(mõiste, piirid, tunnused, perioodid)
Mõiste võeti kasutusele 15. sajani Itaalia humanistide poolt: periood antiikaja ja selle taassünni vahel. Nende jaoks pime ja tühi perioon.
Keskaeg - ajavahemik antiik-ja uusaja vahel, üleminek Rooma maailmariigilt uusaja riikide süsteemile, üleminek klassikaliselt vaimselt kultuurist nüüdisaja rahvuskultuurile.
Tunnused:

esiplaanile kerkivad uued rahvad : germaanlased , slaavlased

Vahemere rannikult ajaloo raskuskese liigub põhja poole, Galliasse

Antiikkultuur asnedub kristliku kultuuriga

paavstide ja keisrite võimuvõitlus

feodaalkord , läänikord-ühiskonna korraldus, kus maa on läänistatud, seda harivad sõlutmatud talupojah ja ÜK on range seisuslik hierarhia
ajaline piiritlemine:
algus: 476 viimane Lä-Ro keiser kukutatakse
lõpp: 1492 Columbus avastab ameerika
1453 Konstantinoopol langed türklaste kätte, Rooma lõpetab täielikult eksisteerimise
1517 algab reformatsioon
Ruumiline piiritlus :

seal pidi olema läänikord
seal pidi olema levinud ristiusk katoliiklikul kujul

need on ka feodaaltsivilisatsiooni tunnused.
See sai alugse Gallias, kust toimus laienemine itta , edelasse, põhja ja läände.

Varakeskaegse Euroopa kujunemine(Suur rahvasteränne)
Lä-Ro elasid keldid al. Umbes 1000 a eKr. Nende seas nt gallid , britid, skotid, helveedid
Kui kehtestati Ro võim, siis nad romaniseerusid, kombed ja kultuur muutus roomalikumaks. 1. saj. eKr
Lä-Ro väljaspool elasid germaanlased. Eraldas läro reini doonau ja visla jõgi.
Päritolult: indoeurooplased , idagootid, läänegootid, anglid, saksid , vandaalid, frangid , langobardid . Nad hakkasid elama läro territooriumi aladel.
375 sai alguse germaanlaste massiline elama asumine läro riiki. Seda a. peetakse suurte rahvasterändamise alguseks.
Põhjused:

rahvaarvu kasv, alad ei toitnud rahvast ära

kliima jahenemine
ajend :
hunnide jõudmine Europ. sise-aasiast pärit karjakasvatajad. Paremate karjamaade otsimine läänes
375 ründasid idagoote, nad läksid läänegootide aladele jne
Selle tulemuseda tekkisid kuningriigid, mis ei olnud aga püsivad.
Toimus veel eri hõimude ja kult. kokkusulamine , selle mõjul tekkeisid uued rahvad, keeles ja hiljem ka uued riigid.
Lõ-eurp., Vahemere ümber, kus oli tugev ro kult. ja lad.k mõju, tekkisid romaani keeled: itaalia, hispaania , prantsuse, protugali.
Põ-eurp. Ja Briti saartel olid germ. Tähtsamad, seal tekkisid germaani keeled: saksa, inglise, norra, rootsi ja taani
RR tulemusena tuli kult langus, sest germaanlased olid suhteliselt ebakultuursed aga sõjakad. Linnad suuresti lagunesid.
RR lõpuks peetakse 568 a. langobardid rajasid siis oma riigi.

Frangi riigi teke. Chlodovech ja Karl Martell
Elasid alguses Reini jõe paremal kaldad suudme-ja keskjooksul.

sajandil ületasid nad Reini, asusid elama Rooma riigi aladele Maani ja Schelde jõgede vahelisele alale . Kokkulepe: pidid kaitsma Roomat teiste germaanlaste vastu. M&S on Frangi riigi lähtepunkt.

sajandil kerkis kõikide valitsejate seast esile Clodovech.
481 Frangi riigi teke
Vallutused: Lägo galliast pürenee poolsaarele
Frangid võtsid vastu ristiusu(kat) said seetõttu läbi Gallia vaimulikega
Tema juhtimisel pandi kirja Saali õigus ehk Frangi õigus
Tavaõigus pandi siis kirja, tavaõigus=aastasadade jooksul kujunenenud reeglid ja problade lahendused. Spetsiifilised
Tähtsad olid sugukonldikut suhted. Oli veritasu , mis ajapikku asenud meherahaga – teatud summa eest võis lunastada tapja tapetu tapetu perele.
Peamiselt tegeleti põlluharimisega. Kasv. Nisu ja otra . Kasvatavati sigu , veiseid, hobuseid ja härig tööloomana. Koduloomad olid väiksemad.
Põllumaa kuulus külakogukonnale, oli antud kasutamiseks üksikperele. Kasut. Sai pärandada ainult meesliinis. Pr pole kunagi olnud kuningannat valitsejana. Kui suri, jagati riik poega vahel ära(tüüp. Barbari teema). Riik lahunes väikesteks riikidekd. Võimu ei omanud kunn vaid majordoomused ehk kojaülemad.
8. saj. Kerkib esile Karl Martell
732 anti tagasilöök araablastele. Hoiti ära edasine rünnak lä-eurp
Viis läbi sõjaväereformi ning pani aluse feodalismile.
Tema poeg Pippin lühike sai 751 Frangi kuniks. Merovingide dünastia asendus karolingide dünastiaga.
Langobardidest aitas paavstil lahti saada. tänutäheks kroonis paavst ta. Endine kuningas saadeti kloostrisse . Osa neilt saadud maast andis paavstile, seal sai alguse kirikuriik 756. paavstile ilmalik ja vaimult võim

Karl Suur ja Frangi riik
Tema poeg Karl Suur valitses 768-814, pidas umbes 50 sõjaretke, juhtis pmts kõike ise.

Üks osa oli kirdesse sakside vastu. 2 taktikat: 1) põletatud maa taktika ja 2)astustas umbes 10’000 saksi peret Galliasse, sealt toodi franke asemele.
Ida-kagu suunas avaarida vastu – aasia hõim oli jõundud kesk-eurp. Ungari territooriumile oma riik. Sealt rüüsteretki naabritele. Sai neist jagu, üüks osa avaare pöördus tagasi itta, kaguaasiasse
Kagu suunas langobardidega. Hävitas täiesti lb riigi, alad liideti frangi riigiga
Edela suunast alad ebro jõeni liideti frangi riigiga.

Taastas üle pika aja suure riigi, ühtse võimuga. Tänu sellele levis feodaalkord.
800 krooniti KS Roomas roomlaste keisriks. Siiski barbarite riik, sest oli etniliselt kriev. Usuliselt kah.
Püsivaid maj. Sidemeid eri osade vahel puudusid. Oli nat.maj.
Riiki hoidis koos sõjaline jõus ja KS isik. Peatselt peale ta surm riik lagunes.

Feodaalsuhete kujunemine
Varakeskaja jooksul asendus Rooma keisririigi aegne riigiametnikele tuginev võimukorraldus isanada ehk senjööri ja tema sõjamehest sõltlase ehk vasalli suhtel põhineva feodaalkorraga. Feodaalkord arenes järk-järgult nin enam-vhem lõplikult kujunes välja kõrgkeskaja alguses XI sajandi..
Frangi majordoomuste võim põhines eelkõige just arvukatel vasallidel ja neist moodustatud sõjalistel kaaskondadel. VIII sajandil viis Karl Martell süsteemi kindlamale alusele. Et võitluseks araablaste vastu oli tarvis püsivat ratsaväge, andis ta oma vasallidele sõjateenistusse eest maatükke kasutada. Hiljem hakati sellist maatükki tähistama nimetusega lään egk feood ja selle valdajat vastavalt kas läänimees või dfeodaal. Natmaj tingimustes oli maatükkide jagamine sobivaim viis tasuda sõjameestele teenistuse eest ja tagada nende ustavus. Maatükist saadav sissetulek pidi o.ema küllaldane ratsahobuse ja ratsamehe raskerelvastuse hankimiseks ning võimaldama pühenduda sõjalistele harjutustele. Kui läänimees teenistusest loobus, pidi ta ka maatüki tagastama. Karl Martelli poliitikat jätkasid KS ja tema järglased. Feodaalidest ratsanike osatähtu sõjas kasvad nind peagi moodustasid nad läeurp sõjavägede peajõu.
Aja jooksul suurene läänimeeste sõltumatud valitsejast. Sageli andsid KS järglased vasallidele õiguse olla riigivõimu esindaja. Nt võisid nad mõista kohut ja koguda makse. Nii said vasallidest kohalikud asevalitsejad. Kuidi lääid olid pmts antud vasallidele ainult kasutada, muutuas aja jooksul tavaliseks, et neid isalt pojale pärandat. Seega said läänidest perekonna pärusvaldused. Kuninagate suutlikkus vasalle oma võimu all hoida vähenes. Selline feodaalsuhete areng nõrgestas kuningavõimu ja suurendas pol ebastabiilsust.

Mõisamajandus ja pärisorjuslikud talupojad
Vaatad lehe pealt, mind ei huvita.

Viikingid (päritolu, tegevus)
Nende eesmärk oli saada raha, saaki, kuulsust, kaubitseda, maad juurde saada. vara oli preštiisiobjekt. Maeti maha tihti. Nad aitasid kaasa killustumisele, tegid Inglismaal lõpu kloostrikult. Muuud loed raamatust, okei?!

Ida-Rooma e Bütsants
395 sai alguse i-ro riik

80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 17 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2011-09-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti

29 laadimist Kokku alla laetud

2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

vidupidu Õppematerjali autor

Lae alla .doc

Lisainfo

1. Sissejuhatus keskaega(mõiste, piirid, tunnused, perioodid)
Mõiste võeti kasutusele 15. sajani Itaalia humanistide poolt: periood antiikaja ja selle taassünni vahel. Nende jaoks pime ja tühi perioon.
Keskaeg- ajavahemik antiik-ja uusaja vahel, üleminek Rooma maailmariigilt uusaja riikide süsteemile, üleminek klassikaliselt vaimselt kultuurist nüüdisaja rahvuskultuurile.
Tunnused:
1. esiplaanile kerkivad uued rahvad: germaanlased, slaavlased
2. Vahemere rannikult ajaloo raskuskese liigub põhja poole, Galliasse
3. Antiikkultuur asnedub kristliku kultuuriga
4. paavstide ja keisrite võimuvõitlus
5. feodaalkord, läänikord-ühiskonna korraldus, kus maa on läänistatud, seda harivad sõlutmatud talupojah ja ÜK on range seisuslik hierarhia

keskaeg , karl suur , frangi riik , feodaalekspansioon , ususõjad , reformatsioon