Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Keskaeg maailmas.". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kirikaavst, hisp, reform, hispaania, keskaeg, araabia, senjöör, reformatsioon, luter, vaimuliku, islam, gregorius, meka, sõjad, muhamed, feodaal, vaimulikud, ilmaliku, zwingli, kirikukogu, ususõjad, katoliiklik, calvini, autorite, araablased, seisust, investituur, ordud, müür, haridus, ülikoolid, lutheri, anglikaani, trento, hugenott, araablasteAJALOO ARVESTUS (Keskaeg) 1. SISSEJUHATUS KESKAEGA (MÕISTE, PIIRID, TUNNUSED, PEROOODID) Mõiste keskaeg võeti kasutusele Itaalia humanistide poolt 15. sajand. Sellega piiritletakse ajajärku antiigi ja antiigi taassünni e. renessanssi vahel. Tänapäeval käsitletakse seda kui ajavahemikku antiigi ja uusaja vahel, mil toimub üleminek Rooma maailmariigilt uusaja riikide süsteemile, klassikaliselt vaimselt kultuurilt nüüdisaja rahvuslikule kultuurile. Tunnused: 1) Uute rahvaste ilmumine 2) Ajaloo raskuskese kandub Vahemerelt põhja poole
AJALOO ARVESTUS TERTIA, VEEBRUAR 2009 1. SISSEJUHATUS KESKAEGA Mõiste "keskaeg" võtsid kasutusele Itaalia humanistid (õpetlased, kes hakkasid tähtsustama inimese osa ühiskonnas, mitte jumala) 15. sajandil. Sellega nad tähistasid perioodi antiigi ja antiigi taassünni ehk renessanssi vahel, kus nende arvates ei toimunud mitte midagi. Nende arvates oli keskaeg tume, pime periood. Tänapäeval käsitletakse keskaega ajaperioodina antiik- ja uusaja vahel, mil toimub üleminek Rooma maailmariigilt uusaja riikide süsteemile, klassikaliselt vaimselt kultuurilt nüüdisaja rahvuslikele kultuuridele. Keskajale iseloomulik: · Ilmuvad uued rahvad, kes määravad ajaloo käiku (germaanlased, slaavlased) · Ajaloo geograafiline raskuskese kandub Vahemere äärest põhja poole · Paganlik antiikkultuur asendub kristliku kultuuriga
1. Sissejuhatus keskaega (mõiste, piirid, tunnused, perioodid) Mõiste "Keskaeg" võeti kasutusele 15.saj. Sellega tulid välja Itaalia humanistid. Seda perioodi mõistsid nad kui antiigi ja antiigi taassünni (renessanss) vahelist aega ehk keskmist aega. Keskaegsete humanistide arvates oli see selline aeg, kus ei toimunud mitte midagi. Keskaeg oli eelkõige Lääne-Euroopas. Mujal toimus areng teistmoodi ja kõiki neid sündmusi, mis Euroopas toimusid, mujal piirkondades ei pruukinud olla. Keskaeg on ajavahemik antiik- ja uusaaja vahel, üleminek Rooma maailmariigilt uusaja riikide süsteemile ja üleminek klassikaliselt vaimselt kultuurilt rahvuslikele kultuuridele. Piirid Keskaega saab piiritleda ajaliselt ja ruumiliselt. Ajaliselt saab seda erinevalt dateerida. Enamasti märgitakse keskaja alguseks 476 ehk Lääne-Rooma keisririigi lagunemine/viimase keisri võimult kukutamine, kuid lõpudaatumid on vaieldavad. Osad nimetavad keskaja lõpuks aastat 1453,
3. Antiikkultuur asnedub kristliku kultuuriga 4. paavstide ja keisrite võimuvõitlus 5. feodaalkord, läänikordühiskonna korraldus, kus maa on läänistatud, seda harivad sõlutmatud talupojah ja ÜK on range seisuslik hierarhia ajaline piiritlemine: algus: 476 viimane LäRo keiser kukutatakse lõpp: 1492 Columbus avastab ameerika 1453 Konstantinoopol langed türklaste kätte, Rooma lõpetab täielikult eksisteerimise 1517 algab reformatsioon Ruumiline piiritlus: seal pidi olema läänikord seal pidi olema levinud ristiusk katoliiklikul kujul need on ka feodaaltsivilisatsiooni tunnused. See sai alugse Gallias, kust toimus laienemine itta, edelasse, põhja ja läände. 2. Varakeskaegse Euroopa kujunemine(Suur rahvasteränne) LäRo elasid keldid al. Umbes 1000 a eKr. Nende seas nt gallid, britid, skotid, helveedid Kui kehtestati Ro võim, siis nad romaniseerusid, kombed ja kultuur muutus roomalikumaks. 1. saj. eKr
(843. a., Karl Suure riik jagati kolmeks), viikingretked (9.-11. saj.), Vana-Vene riigi teke (882. a.) Kõrgkeskaeg ülikoolide tekkimine (1119. a., esimene Itaalias), ristisõjad (12.-13. saj.), gooti stiili valitsemisaeg (alates 12. saj.), Hastingsi lahing (1066. a., normannid tungisid Inglismaale), must surm (1348.-1349. a.), kerjusmunaordude rajamine, kirikulõhe (1054. a., tekkisid Kreeka katoliku kirik ja Rooma katoliku kirik) Hiliskesaeg Rooside sõda (1455.-1485. a.), reformatsioon, Columbuse reis (1492. a.), Augsburgi usurahu, trükikunsti leiutamine, Nantesti edikt, Liivi sõda, Madalmaade iseseisvumine, reformatsioon, Lääne-Rooma riik kadus (476. a.) Protestantliku kiriku usutunnistused: 1) luterlus - Rootsi, Taani, Põhja-Saksamaa 2) kalvinism - Madalmaad, Sveits, Sotimaa 3) anglikaani kirik - Inglismaa ISLAMI USK JA KULTUUR Aeg on 7. sajand ja rajaja on Muhamed. Pühaks raamatuks on ,,Koraan".Selle järgi elavad kõik, seal on seadused, palved,
Euroopa varauusaja algul 1. Varauusaeg (16.-18. saj.) a. Säilisid keskaegsed struktuurid ja seisuslik kord. b. Toimus rida uusajale omaseid muutusi: · Koloniaalvallutused · Reformatsioon · Absolutism · Valgustus c. Euroopa erinev arengutase: · Algul vastandus barbaarne Põhi tsiviliseeritud Lõunale. · Tänu Põhja kiirele arengule, hakati perioodi lõpul eristama Ida- ja Lääne- Euroopat. d. Varauusaeg oli kõige Euroopa-kesksem periood: · Eurooplaste eeliseks oli kultuuriline mitmekesisus ja avatus. · Majandustegevuse vabadus ja eraomandi kaitse toetasid Euroopa kiiremat arengut.
suurim Ida-Eur, katoliiklik. Põhjamaad- 11.saj iseseisvad kun Taani, Norra, Rootsi. Baltirahvad- ristisõda, väiksed riigid, suurim Liivi orduriik. Venemaa- värstiriigid (suurim Kiievi) mongolite rünnakud. Bütsants- türklasete rünnakutel vähenendu, Balkani ps ja Türgi. 15.sajand: Inglismaa- kaotati alad Pran (100.a sõda 1337-1453), laienes kontrolli all Iirimaa. Pran- tugev ja ühtne, tsentraliseeritud kuningriik, pealinn Pariis. Hispaania- ühtne riik (1492), kogu Hispaania ala ühendatud ühtseks kuningriigiks kuninganna Isabella ja kuningas Fernando. Saksmaa- killustati, nõrgem, Itaalias üksikud riigid. Paavstiriik- taastati paavstide võim, lõpetati suur kiriku lõhe, võimul vaid üks paavst Roomas. Poola- poola+leedu ühtneriik (abieluliit), ristiusk. Põhjamaad- üks suurriik- põhjamaade riik, Soome, Taani, Rootsi, Norra. Baltimaad- eestlased+lätlased. Venemaa- ühtne riik, taastati veneriik, keskuseks Moskva, Moskva suurvürsti riik, osa
REFORMATSIOON. Valitsevast õpetusest lahknevaid usuvoole on kirikus olnud juba selle kujunemisest peale ent reformatsioon on pärast kristlaskonna lõhenemist roomakatoliku ja kreekakatoliku kirikuks suurim vapustus kristluse ajaloos. Reformatsiooni eeldused kujunesid juba keskaja lõpul, nendeks olid: o LääneEuroopas tekkinud rahvusriikide valitsejad püüdsid vabaneda paavstivõimu kontrolli alt. o Vaimulike privilegeeritud seisund tekitas rahulolematust. o Tõsiusksetele ei olnud meeltmööda vaimulike mittekristlikud eluviisid. o Paavstide huvid muutusid üha ilmalikumaks, nad sekkusid ka päevapoliitikasse
Reformatsiooniga asju pidas omavaheliseks lobaks ega pööranud tähelepanu. Kui paavst mõistis lõpuks tegelikkust, andis välja bulla Lutheri tegevuse lõpetamiseks, kuid oli hilja. 1519. Keisriks valitud Karl V lootis Saksamaad liita. Lutheri tegevus ähvardas plaanid nurjata. Luther kuulutati lindpriiks ning ohtu sattudes pakkus talle peavarju Friedrich Tark, kus varjas end umbes aasta. Seejärel Luther pöördus tagasi Wittenbergi ja asus uut kirikut üles ehitama. Aladel, kus reformatsioon võitis, said kohalikud vürstid või linnaisandad kiriku üle võimu. Kloostrid suleti, vaimulikud said õiguse abielluda (M.Luther abiellus nunnaga). Riik võttis kiriku vara ja maavaldused üle. Ladina k jumalateenistus asendati rahvakeelega. Alamrahvas leidis Lutheri õpetusest võimalusi oma rahulolematuse näitamiseks. Talupojad nõudsid tagasi aadlike valdusesse läinud kunagiste kogukonnamaade ühiskasutamise õigust. 1524-1525 toimus Saksamaad lõuna- ja keskosas mitmeid
uskudega, kus oli tegemist ainujumalaga judaism ja kristlus. Sellistes tingimustes tekkis 7.saj uus usk islam. Islami rajajks peetakse Muhamedi ning esialgu tegutsees Muhamed Mekas, aga uue usu kuulutamine oli Meka kaupmeestele vastuvõetamatu palverännakuid ei tule ja sissetulekud lähevad väiksemaks. Muhamed oli sunnitud aastal 622 lahkuma Mekast Mediinasse. See ongi islami ajaarvamise algus. Päikesekalendris 365 päeva, moslemite kuukalendris 354 päeva. Araabia riigi algus 630, kui Muhamed pöördus tagasi Mekasse, väga kiiresti Muhamed allutas kogu Araabia poolsaare enda võimule. Alguse sai Araabia kalifaat, see hakkas väga kiiresti laienema. Selle keskuseks alguses oli Meka, hiljem kandus see põhja poole kõigepealt Damaskusesse ja seejärel Bagdadi. Kalifaadi puhul oli tegemist teokraatliku riigiga vaimulik ja ilmalik võim on lahutamata, usujuht on ühtlasi ka riigijuht. Juhtis ka nn peaminister ehk vesiir kaliifi esimene abiline
13.s Paavstivõimu hiilgeaeg Innocentius III ajal (1198 – 1216). aj Inkvisitsioonikohtu loomine võitlemaks ketserluse ja nõidumise vastu. Mõõgavendade ordu loomine (tegutses 1202 – 1236). Frantsisklaste ja dominiiklaste kerjusmungaordude loomine. Ristisõda Prantsusmaal ketserliku katarite liikumise mahasurumiseks. Islam ja ristiusu kirik KESKAEG II Koostaja: P.Reimer 2 Mongolite sissetung Kesk-Aasiasse, Lähis-Itta ja Vene vürstiriikidesse. Pariisi ülikoolis tegutses teoloogiaprofessorina skolastik Aquino Thomas (1225 – 1274). 1291.a. – moslemid vallutasid Akra - viimase ristisõdijate tugipunkti Lähis-Idas. 14
Keskaja periodiseerimine Keskajaks on hakatud kutsuma ajajärku Euroopa ajaloos, mis järgnes Rooma riigi langusele. Nimetus võeti kasutusele XV sajandil, mil Euroopas hakati senisest rohkem hindama vanaaega ja vaimustuti selle saavutustest. Muistne Rooma riigi langusele järgnenud aastatuhat tundus toonastele inimestele sünge ja sellest tuligi nimetus keskaeg periood, mis jäi vana ja uue aja vahele. Keskaeg on eriti tähtis kultuuri, teaduse ja tehnika arengus. Keskaja alguseks loetakse viimase Lääne-Rooma keisri kukutamist 476. aastal. Keskaja lõpuks loetakse põhiliselt aastat 1492, mis Kolumbus avastas Ameerika. Varakeskajaks loetakse Euroopa ajaloos ajajärku, Lääne-Rooma keisrivõimu langusest kuni XI sajandini. Lääne-Euroopas tekkisid germaanlaste riigid ja käsitöö ning kaubandus käisid alla
Reformatsioon- usupuhastus Eelkäijaks oli ketserlus, mis oli suunatud allakäinud kiriku või rikastunud paavsti vastu. Peale ketserite hakkas järjest enam leiduma usuteadlasi, kes leidsid, et kirikut on vaja reformeerida. Alguse sai reformatsioon 14. saj Tsehhist, mis oli Kesk- Euroopa suurim riik. Eestvedajaks Praha ülikooli usuteaduuste professor Jan Hus: 1) simooniat ( kirikuametite müüki) pidas kuritegelikuks 2) leidis, et kirikutalituste eest ei või tasu võtta. 3) Kirik peaks alluma ilmalikule võimule. 4) Indulgentside müük tuleb keelata (patulunastus kirjad) Pandi algul kirikuvande alla. Hiljem vangi. Keeldus oma seisukohtadest loobumast ja põletati 1415 ketserina.
saj. tunnetati uut paremat ajastut eelnevale ajale anti halvustav hinnang Perioodid: varakeskaeg 5.-10. sajand Lääne-Rooma asemele uued riigid kujunes feodaalkord kiriku tugevnemine kõrgkeskaeg 11.-14. saj (13. saj oli kogu õitsenguaeg) keskajale iseloomuliku väljakujunemine (raekoda, rüütlid) 1347 katkuepideemia suurim katastroof, mille tõttu sureb 1/3 Euroopast hiliskeskaeg ja varauusaeg maadeavastused renessanss reformatsioon kirik ei domineeri enam Suur rahvastaränne 4.-6. saj Rooma riigi äärealadel elasid germaani hõimud(gemraanlased, goodid, vandaalid). Roomlased ja germaani hõimud ei saanud omavahel läbi, kuid aeg-ajalttoimud nende vahel ka kauplemist. 4. saj pKr hakkasid germaanlased üha rohkem ohustama Rooma riigi piire: tänapäeva Mongoolia aladelt liikuma hakanud hunnid jõudsid germaanlaste aladele ning germaanlased olid sunnitud omakorda Rooma aladele tungima.
BÜTSANTS 395-1453 Ida-Rooma keisririik Parem majandus (tugevam), kõik maksavad makse ja nendega peetakse üleval sõjaväge, looduslikult kaitstud. Ida- Kreeka katolik kirik- õigeusu kirik, valitseja (keiser), emakeelne, kloostrid (puuduvad mungaordud). Lääne kirik- Rooma katolik kirik- paavst, ladina keelne, kloostrid, abielukeeld(tsölibaat) IV- piibel tõlgitakse ladina keelseks „Vulgata“ 1054 skisma- kirikulõhe, ristiusu kirik läheb lõhki. ISLAMI TEKE- Araabia poolsaarel. Meka kaubanduslinn, seal sündis Muhamed (570). ta hakkab levitama kristluse ja judaismi vahepealset usku. Feodaaltsivilisatsioon ja Frangi riik Põhimõisteteks katoliiklus ja feodalism. Ruumiks on katoliikluse piir, lõplikult kujuneb välja, kui ristiusustatakse viimased paganarahvad. Valitsevaks majandusviisiks – naturaalmajandus. Piirkondade vahelised sidemed puudusid.
aastast. · Astus vastu Aristotelese austamisele. Vabastas filosoofia ja teoloogia omavahelt ja kriki võimu alt. · Vaimulik olgu parem ühe naise abikaasa, kui paljude armuke. Piibli üleoomuliku võimu eitamine astus Napolis inkvisitatsioonikohtu ette. · Paavst Nicolaus V kutsus ta enda teenistusse Roomas sai sekretäriks. · Sarkofaag asub Roomas Lateraani kirikus. ROTTERDAMI ERASMUS 1466-1536 · Tegelik nimi Greet Geerts. Sündinud vaimuliku isa ja kod. Ema abieluvälise lapsena. Elas kloostris ja hakkas mungaks. Astus Pariisi Sorbonne'i ülikooli. · Antiikautorite tööde väljaandia ja kommenteerija. Ta tegi kindaks vanakreeka keele õige häälduse, käsitles ladina keele stilistikat. Uue Testamendi tekstikriitiline väljaanne, parandatud tõlge ladina keelde kreeka keelest, mida kasutas Martin Luther. · Tekkis konflikt reformimeelse Lutheriga tahtevabaduses, ja rõhutas selle olemust.
Temast sai tuntud teoloog. Kerjusmungaordud tegelesid linnades keset pulbitsevat elu, kuulutasid jumalasõna ja kutsusid patukahetusesele. Frantsisklaste ordu rajas Franciscus Assisi. Frantsisklased olid tuntud oma lihtsuse ja alandlikkuse poolest, kandsid halli kuube ja neid kutsuti hallideks vendadeks. Soovisid kuulutada jumalasõna lihtrahva seas. Neist peeti lugu justnimelt nende lihtsuse tõttu. Pöörasid tähelepanu haridusele. Dominiiklaste ordu rajas hispaania päritolu munk Dominicus. Dominiiklased kandsid musta ja olid tuntud kui jutlustajavennad. Samuti panid suurt rõhku haridusele. Nende kloostrikoolid olid kõrgelt hinnatud. Jumala armu ei vahendanud ainult katoliku kirik, vaid ka pühakud. Need olid surnud või elavad inimesed, kelle tugev usk oli andnud neile jõudu vagaks eluks, kannatusteks ja märtrisurmaks. Nad olid otsekui eeskujud, kaitsjad, kes aitasid surelikel taevariiki pääseda.
Püha Rooma riik 1438.a kuulus keisritroon Habsburgide suguvõsale Varauusaja algul oli Saksa keisriks Maximilian I (valitses 1493-1519), kes üritas küll keisrivõimu reformidega tugevdada, kuid kõik saavutatu hävines alanud reformis Hispaaniast sai XVI saj Euroopa võimsaim suurriik XV saj lõpul oli Pürenee poolsaarel viis riiki: Portugal, Kastiilia, Aragon, Granada ja Navarra Kastiilia ja Aragoni ühendusest sai alguse tänapäevane Hispaania Loodud personaalunioon panigi aluse Hispaania riigile kui kuningaks sai 1479 Fernando II Katoliiklane Türgi impeeriumist oli XVI saj alguseks saanud võimsaim riik Lähis-Idas ja Vahemere piirkonnas Poolale allusid Leedu, Valgevene ja suur osa Ukrainast Rootsi oli hiliskeskajal olud Taani võimu all 1521. aastal toimunud rahvaülestõusu tagajärel sai kuningaks Gustav I Vasa Vene riik kujunes kunagise Kiievi riigi äärealal Ivan IV Julm (1533-1584) vallutas naabruses
Varauusajale iseloomulikud jooned.(16.-18. Saj) Koloniaalvallutused, reformatsioon, usuvaenused, absolutistlik valitsemisviis. Suured avastusretked. Maailma ajalugu oli Euroopa keskne. Lääne-Euroopas tugevnes kuningavõim. 1485. a pani henry Tudor Inglismaal aluse tugevale kuningavõimule. Prantsusmaal tugevdas kuningavõimu Francois 1. Kesk-Euroopa jäi poliitiliselt killustatux(Saksa Rahva Püha Rooma Riik).1483. a keisritroon kuulus Habsburgide suguvõsale. Varauusajal oli Saxa keisrix Maximilian 1. Karl 5.(1519-1556) Ajal oli habsburgide dünastia võimu tipp
· NORMANNISTLIK TEOORIA ( leidnud rohkem tunnustsut ) Vana-Vene riigi loojateks olid varjaagid( skandinaaviast pärit) Vana-Vene riigi alguseks peetakse 882 aastat. Vürst Oleg vallutas Kiievi , millest sai Vana-Vene riigi keskus. Kiievis valitseja = suurvürst teistes piirkondades valitsesid VÜRSTID ( osastisvürstid ) Läbi Bütsantsi tutvuti õigeusuga. 988. aastal võeti vastu ristiusk õigeusu kujul. ARAABIA JA ARAABLASED · Kuna tegemist oli kõrbealadega, siis peamiseks tegevusalaks oli rändkarjakasvatus. · Peamine loom mida kasvatati oli kaamel, kasvatati ka kitsi ja lambaid ning loomulikult ka hobused( mitte suurte karjadega, pigem prestiizobjekt) · Oaasides oli võimalik tegeleda põlluharimisega, kasvatati teravilja ja datlipalme. · 6. sajand oli see aeg, kui sugukondlik kord hakkas lagunema ja sugukondliku
Varauusaja teemad 1. Renessanss ja humanism / mõistekaart/ ptk. 29 2. Suured maadeavastused/iseseisvalt läbi töötada / ptk. 30 3. Muutused usuelus: usupuhastus e reformatsioon. Vastureformatsioon ja ususõjad /ptk. 31-33/ 3. teema: Muutused usuelus… 1. Reformatsiooni põhjused: Algataja: Tema põhiseisukohad: Reformatsiooni suhtumine Saksamaal: Pooldajad: Vastased: Tagajärjed: 2. Reformatsiooni levik(erijooned, tunnused), kas jäi püsima: Šveits: Inglismaa: Põhja-Euroopa: Prantsusmaa: 3. Reformatsiooni vastased: Paavst: Ordud: Riigid: 4
kuninga surma trooni, sest William Vallutaja I on tema sugulane. Selleks ajaks olid normannidest saanud prantslased. 1066 toimubki Hastingi lahing, milles anglosaksid saavad lüüa ja William Vallutaja saab Britannia troonile. Hakatakse peale suruma prantsuse keelt ja kombeid, kuid lihtrahvale need mõju ei avalda. 6. Islami usu teke ja levik (§10): araablaste usund enne Muhamedi, islami usu kujunemine, islami usu põhireeglid, islami levik (sh Euroopasse), (miks mõisted islami kultuur ja araabia kultuur on sünonüümid), kultuuripärand. al-Idris, ,,Tuhat ja üks ööd" Enne Muhamedi olid Araabias rändkarjakasvatajad ja lõunaosas olid kaubalinnad Meka ja Medina. Valitses polüteistlik usund. Allah oli üks paljudest, saatusejumal. Muhamed tutvus kristlaste ja juutide usundiga, kuid ajas neid sassi ja sattus niiviisi põlu alla. Hakkas juute ja kristlasi vihkama, lõi oma õpetuse. Kaupmehed kartsid, et kui
Kalvinistid protestandid, kes lähtuvad Jean Calvini õpetusest. Hugenotid kalvinistliku kiriku pooldajad Prantsusmaal. Puritaanid kalvinistliku kiriku pooldajad Inglismaal. Prsbüterlased kalvinistliku kiriku pooldajad Sotimaal. Anglikaani kirik reformatsiooni käigus rajatud kuningale alluv Inglise kirik, õpetus sisult oli sisult protestantlik; kirikukorraldus Inglismaal. Dogma lause, tunnistatakse vääramatu tõena Jesuiit katoliikliku vaimuliku ordu Jeesuse Ühingu e jesuiitide ordu liige Vastureformatsioon usuline ja poliitiline liikumine, mille paavstid algatasid katoliku kiriku sisemiseks muutmiseks ja protestantismile kaotatud alade tagasivõitmiseks. Inkvisitsioon - Trento kirikukogu muudatused läbi teinud kirikukogu. Üritati lepitada reformitud ja katoliku kirikut. Pärtliöö korraldasid katoliiklased ööl vastu pärtlipäeva 24.augustil 1572.
Tekkisid usulised kujutelmad. Homo sapiens sapiens e. nüüdisinimene. Aafrikas ~200 000 aastat tagasi. Pärineb väga väikesest inimgrupist. Nüüdisinimese esiema kannab nime Aafrika Eeva. Euroopasse jõudsid 70 000 või 45 000 aastat tagasi (erinevad arvamused). Lisaks rändasid Aasiasse ja Ameerikasse. Elasid mingi aeg kõrvuti neandertaallastega. See kes elab Euroopas kannab nimetust kromanjoonlane (on pärit Prantsusmaalt). Araabia ja araablased Araablased elasid algselt Araabia poolsaarel. Kuulusid semiidi hõimude sekka. Tuleb vana-heebrea keelsest sõnast araba kõrb. Araablaste esimene tegevus oli rändkarjakasvatus (beduiinid). Kõige olulisem kasvatatav loom oli kaamel. Lisaks veel kitsed, lambad ja hobused. Lisaks rändkarjakasvatusele oli ka põlluharimispiirkondi. Põlluharijad fellahid. Oluline taim oli datlipalm (toit ja ehitusmaterjal).
Teenistus ladina keeles kohalikes keeltes Vaimulike vallalisuse nõue (tsölibaadi nõue tsölibaadi nõue ainult munkadel Kiriku pea paavst autokefaalne kirik (territoriaalne ülemvõim) II KATOLIKU KIRIK JA PAAVSTIVÕIM KÕRGKESKAJAL §2.1 Gregorius VII reformid Uuesti tõstatasid küsimuse ilmaliku ja vaimuliku võimu vahekorrast Cluni kloostri mungad 10. saj., nõudes vaimuliku võimu sõltuumatust ilmalikust ja rõhutades selle ülimuslikkust. Cluny kloostrist sai alguse liikumine – mis nõudis kõigilt vaimulikelt häid kombeid, haridust, tsölibaati. Olid vastu ka simooniale (kirikuametite müümisele). Cluny liikumist asus toetama paavst. Gregorius VII (1073-1085) reformid pidid hõlmama kogu kirikut alustades paavstikuuriast lõpetades kogudustega.
3 kihti: palvetajad preestrid sõdijad sõdurid töötegijad talupoeg (lühend tp.) põhisuhe: lääniisandad ja vasallid 2. Hiline Rooma impeerium ja barbarid - 395 a. lagunes 2 ossa: Ida Rooma ja Lääne Rooma - 476 a. varises Lääne Rooma kokku (keskaja algus) - tähtsamad barbarid olid: keldid asustasid Põhja Itaalia, Suurbritannia, Prantsusmaa, Hispaania, Iirimaa germaanlased asustasid alad Reini jõest Visla jõeni ja Läänemerest Doonau jõeni §3 Ida Rooma riik e. Bütsants 1. Ida Rooma riigi püsima jäämise põhjused - Hea geograafiline asend - Pärand Kreeka kultuurist - Rikkad linnad (Konstantinoopol, Antiookia, Aleksandria) - Käsitöö ja kaubanduse kõrge tase - Tugev sõjavägi (keiser sai maksudest ja tollist suuri sissetulekuid, et sõjaväge ülal pidada) - Tugev laevastik (mereriik ) 2
ning 7000 nunna ja munka pidid lahkuma. Thomas More-Euroopas üks harituim mees, sattus vastuollu Henry VIII-ga, kuningas lasi ta hukata. Elisabeth I-Inglismaa kuninganna, võitis usupuhastuse Inglismaal lõplikult. Ignatius Loyola-Hispaania aadlik, rajas jesuiitide ordu e Jeesuse ühingu, võitles reformatsiooni vastu. Felipe II-katoliku kiriku kaitsja, tema käsul saadeti maalt välja juudid ja araabia päritolu elanikud. Hertsog Alba-Felip II truu käsutäitja, läks madalmadesse rahutusi maha suruma, kehtestati karm kord Mõisted! Indulgents-patulunastuskiri, mida müüdi paavsti nimel raha või kirikule osutatud teenete eest. Reformatsioon-usupuhastusliikumine. Martin lutheri algatatud katoliku kiriku vastane usu-uuendusliikumine.Paljud maad lõid Lääne- ja Põhja-Euroopas katoliku kirikust lahku. Augsburgi usurahu-sõlmiti 1555. Aastal kahe poole vahel,
vaesed ja ka ei olnud nad kõige arenenumad. Lääne-Roomas oli väga vähe linnu. Ida-Rooma oli arenenud nii oma kultuurilt, kui ka jõukuselt. Ida-Rooma linnades räägiti kreeka keelt ning sealt ekporditi palju erinevaid kaupu Läände. Constantinius Suur: Oli Vana-Rooma keiser, kes legaliseeris ristiusu. Teine oluline samm oli see, et ta lasi rajada riigi idaossa uue pealinna Konstantinoopoli. Lääne-Rooma riigid: Põhja-Aafrika, Hispaania, Gallia, Britannia. Need riigid olid roomalikud, jõukuselt ja arengult jäid Ida-Rooma riikidele alla, linnu oli vähe. Ida- Rooma riigid: Kreeka, Väike-Aasia, Süüria, Egiptus. Linnad olid kõrge kultuuriga ja jõukad, räägiti kreeka keelt, eksporditi luksuskaupu Läände. Lääne-Rooma lõpp: Lääne-Rooma nõrkes 395. aastal, kui olude sunnil hakati armeesse palkama germaanlasi. Germaanlaste pealikke edutati, et vältita Lääne-Rooma lüüasaamist ning selle
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800 e
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800 e
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 – 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu – purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800
Üks nendest oleks aasta 476, kuna siis Lääne Rooma langes samas sellel aastal toimunud Rooma rüüstamine ei olnud esimesi. Järgmiseks aastaks on pakutud 180, kuna sis suri Marcus ja Rooma riigi pealinnaks sai Kontantinoopoli või näiteks 395, millal Rooma impeerium jagati kaheks. Kohati on kõik need sündmused õiged, kuna need olid mingi probleemi haripunkt ja sellest sündmusest edasi hakkas kõik aina mäest alla veerema. Keskaja periodiseering Kuna keskaeg on väga pikk periood 4 16. sajand jaotatakse keskaeg kolmeks perioodiks. · 4. 10. saj on varakeskaeg domineerib Ida Rooma ehk Bütsants ja tuntuse kaotanud Lääne Rooma, mille varemetele tekib Frangi riik. Kristluse jagunemine Rooma katolikuks kirikuks ja õigeusu kiriuks. Periood lõppeb Frangi riigi lagunemisega, mis on 9. 10. sajand. · 11. 14. saj ja seda nimetatakse kõrgkeskajaks võimsaim riik on Püha Rooma
saared-> Aafrika lõunatipp-> India) Tuleb tagasi rikkalike vürtside ja kalliskividega Tordesilklase leping- Hispa porto vahel oma mõjusfaaride jagamiseks Cristoph Kolumbus– Itaalanne, 1. Reis 12 okt San Salvadori saar(ladin- ameerika rahvuspõha), Avastab bahamad, kuuba, Haiti. Tahtis sõita Indiasse avastas Ameerika 2. Reis Puerto Rico, Jamaica, väiksed antillid. 3. Reis Venezuela 4. Reis Ameerika.- avastatud maade asekuningas, suri vaesena Amerigo Vespucci- Hispaania, Portugali teenistuses. Avastas, et tegu on uue mandriga nimetas Ameerika uueks maailmaks. 1. ümbemaailmareis- Fernão de Magalhães- eesmärk leida hispa jaoks läänepoolne meretee indiasse Andis nime vaiksele ookeanile filipiinidel sai maga surma Maadeavastuste tulemused: Uus maailm Koloniseerimine Paljaksröövimine Kohalike rahvaste orjastamine ja hävitamine Euroopaliku elulaadi pealesurumine Aafrikast orjade sissevedu Vana Maailm
annaabi.ee 
