Geograafia küsimused eksamiks (1)

JUHENDMATERJAL KESKKONNAGEOLOOGIA EKSAMIKS KORDAMISEL
I Inimesest sõltumatud keskkonnaprotsessid
1.Vajalik taust ja mõisted: laamad ja nende liikumine, konvektsioonivoolud, kontinentaalne ja ookeaniline maakoor , litosfäär, astenosfäär, Moho pind, vahevöö, välistuum, sisetuum
Laamad ja nende liikumine-
Konvektsioonivoolud-
Mandriline maakoor- – keskmine paksus 7km(3-10). Peal õhuke setteline kiht, all basaltne-gabroidne kiht. Maksimaalne vanus ainult 180milj aastat, kuna ookeanide keskahelikes tekib pidevalt maakoort juurde ja samas kaob osa subduktsiooni käigus.
Kontinentaalne maakoor- keskmine paksus 40km(25-90), settekivimite kompleks , graniitne kiht, basalt-gabroidne kiht (selge erinevus graniitse ja basaltse kihi vahel viitab nende diferentsatsioonile Maa varajases minevikus.) vanus 3,8-2,5 mld aastat. Sisaldab palju rohkem kvartsi kui Ookeaniline maakoor - seega allub ta deformatsioonidele palju kergemini(sest Si allub plastilistele deformatsioonidele juba madalatel temperatuuridel)
Litosfäär on maa väline tahke kivimkest, mis „ujub“ astenosfääril, on jäik, tükeldatud laamadeks, reageerib pingetele kui terviklik tahke ja jäik keha
Astenosfäär on maa vahevöö ülemine osa, osaliselt ülessulanud, valdavalt tahkete kivimite vöönd, käitub nagu viskoosne voolav aines; astenosfääri peal „sõidab“ litosfäär, tehes võimalikuks laamtektoonika .
Moho pind-
Vahevöö – maakoores ja välistuumani vaheline sfäär. Koosneb tõenäoliselt ultraaluselistest kivimitest (Fe ja Mg silikaatidest koosnevad kivimid))) Tahke faas
Tuum – ülekaalus metallilised elemendid, S lained seal enam ei levi, mis viitab vedelale olekule. Jaguneb välistuumaks (P lainete leviku järks aeglustumine, S lained seal enam ei levi- vedel olek) ja sisetuumaks (juhib S laineid väga aeglaselt, arvatavasti on seal aine lähedal ülessulamistemperatuurile). Välistuum vedelas faasis ja sisetuum vedelale lähedases olekus.
Välistuum-
Sisetuum-

Laamade piiride 7 tüüpsituatsiooni, nende üldised seosed maavärinatega
1.ookeaniline riftivöönd............................ ( lahknemine)
2. kontinentaalne riftivöönd.................... ( okeaaniline laam sukeldub kontinentalse all, tekkivad vulkaanid )
3. nihkepiir ...............................( laamavad omavahel nihkevad)
4. aktiivne kontinentaalne äärevöönd
5. saarkaarte vöönd, ........................(sukkeldumine jäärsme kui kontinentaalse riftivööndi– pikkad vulkaanilised ahelad )
6. kahe kontinentalse laama põrkumine..................(India laam põrkunud Euraasia laamaga)
7. kuuma täpi magmatism...........................( vahevööst tuleb soojus voog , aga selles kohal liigub laam, selline soojus voog ei suuda tekkida sinna mingisugust ookeani tekke või murenemist. Ta pidevalt murrab ülespoole voona ja laam liigub selle peale ja tekkivad vulkaanilised saared)

Laamade piirjoonte seos kitsaste meredega, mäestikega, kitsaste saarte ja poolsaartega, ookeanide keskahelikega
Mäestik ja vulkaanid – nendes piirkondades toimub ookeanide laama sukkeldumine kontinentaalse laama alla. Põhja ja Lõuna Ameerika (Andid)
Kõrged mäestikud ja ei ole vulkaane siis siin toimub kaks laamade põrkumine. Nad on väga paksad ja nad ei ole võimelised esile kutsuma soojus voogusid mis viiksid vulkanii tekkeni. (Himaalai)
Nii Atlandi kui Vaikse ookeani keskel on kõrgemad vööndid, mis on ookeanide kesahelikud, need vööndid , kus toimub ookeanide laamade lahknemine.
Hästi pikkad ja kitsad merid (Punane meri) – toimub laamade lahknemine.
Pikki vulkaanilisi poolsaari või saari (Jaapan või Kaamtsatka) – sarkaarte tüüp situatsiion, kus üks laam sukkeldub teise alla.

Osata maailmakaardile kanda laamade piirjooned ning teada 13 laama nimesid ja asukohti, samuti osata riftivööndite, vulkaanide paiknemise ja saarkaarte järgi otsustada, kuidas konkreetsed laamad omavahelises suhtes liiguvad

Maavärinate põhjused, seismiliste lainete tüübid, fookus , hüpotsenter, epitsenter , mõõtmise skaalad , seismograafid ja – grammid , energia vallandumise asukohtade kindlakstegemine
Maavärinate põhjuseks on litosfääri elastsete pingete äkiline vabanemine .
Energia vabanemisel tekivad kaht tüüpi seismilised lained: P-lained ( pikilained ) ja S-lained ( ristlained ).
Eristatakse pinna ja ruumilaineid. Ruumilained jagunevad omakorda piki-(P) ja ristlaineteks (S). Kuna pinnalained levivad aeglaselt, kestab nende mõju kauem ning samuti on nad oma suure amplituudiga kõige rohkem purustusi põhjustavad.
Maavärina fookus ( kolle , hüpotsenter) - Maavärina tekkekoht maapinnas e siis maa sees.
Maavärina kese e. epitsenter - Maavärina koht maapinnal, kus ta on kõige suurem.
Maavärinaid registreerivad seismojaamades seismogrammidega. Seismilised lained jõuavad seismograafini järjekorras P ja S lained ja pinnalained.
Asukoht määratakse vähemalt 3 seismojaama mõõtmistulemuste põhjal seismojaamadesse jõudnud P ja S lainete järgi, arvutuste teel, kui teatakse , kui suur on vahe P ja S lainete kohalejõudmise ajas.

Maavärinate esmased ja teisased ohud ja kahjustused.
Esmane kahjustus: maahinna liikumine. Murrangu vastaspoolte vahel kahjustuvad elektriliinid , torujuhtmed, ehitised, teed, sillad . Maapinna liikumiste tagajärjel kahjustuvad ehitised, mille põhjustajaks on enamjaolt pinnalained.
Otsesed võimalused esmaste kahjustuste vältimiseks: linn ümber asustada, kommunikatsioonide puhul vältida teadaolevaid murranguid, muuta kommunikatsioonid 'painduvamaks', ehitiste spetsiaalne disain, aluskivimite valik (kui võimalik). Olulised veel arvestada: järeltõuked ja tõugete aeg.
Teisesed kahjustused:

• Tulekahjud . Võivad olla olulisemad kui (1). Veeliinide purunemine takistab kustutustöid.
  
• Maamasside liikumised. Konkreetsetel juhtudel võivad osutuda peamisteks. Ebatasane reljeef: maalibisemised. Märg pinnas: vesiliivastumine.
  
• Tsunamid ja üleujutused. Tsunamid eriti ohtlikud Vaikse ookeani rannikualadel . Ookeanialuse või rannikulähedase maavärina korral põhjustab ookeanipõhja järsk liikumine kindlast punktist eemalduvaid laineid. Avaookeanil pole tavaliselt ohtlikud , rannikule jõudes murduvad - murdlainete kõrgus võib olla üle 15 m.
  

Maavärinate ennustamise ja ärahoidmise võimalused.
Seismilised pausid. Piki peamisi murranguvööndeid on fikseeritavad alad, kus hiljuti on toimunud suuremad maavärinad, või kus pidevalt toimuvad väiksemad maavärinad. Samal ajal on jälgitavad alad, kus viimase 100 aasta jooksul pole toimunud ühtegi suuremat maavärinat. Järeldusena on viimastel aladel tegemist 'lukustunud murranguga', kus toimub pingete kontsentreerumine; neid alasid kirjeldatakse kui suurima seismilise potentsiaaliga alasid, kus suure tõenäosusega 'õige pea' toimub suure tugevusega maavärin.
Statistika. Vaadeldakse erineva tugevusega maavärinate arvu kindlas piirkonnas teatud ajajooksul. Antakse välja seismilise riski kaarte. Määratakse teatud tugevusega maavärina kordumise intervall. Intensiivsuse hindamisel hinnatakse ka geoloogilist ehitust.
Füüsikalised ja keemilised indikaatorid . Paisumismudel: väikesed poorid ja praod avanevad surve all olevates litosfääri kivimites , jätkuv pinge intensiivistab avanemist veelgi, vesi tungib pragudesse ja pooridesse, see muudab kivimipinnad libedaks, tuues kaasa energia vabanemise. Antud mudeliga on seotud mitmed ajas muutuvad parameetrid maavärinate vahetuks ennustamiseks: seismiliste lainete kiirus, maapinna vertikaalne liikumine, radooni sisaldus kaevuvees, maapinna elektriline takistus, väikeste maavärinate arv.
Loomade anomaalne käitumine. Peamised loomad, kelle anomaalset käitumist on jälgitud (alates mõnest nädalast kuni vahetult enne maavärinat) on kalad, konnad , maod, kilpkonnad , linnud, kanad , koerad, kassid, põdrad, hobused , lehmad, rotid ja hiired.
8. Kohastumine maavärinatega.
1. Inimese teadmised praegusel tasandil ei võimalda maavärinaid ei ära hoida ega ka tugevust vähendada. On teada, et murrangute 'õlitamine' võiks anda häid tulemusi, kuid kuni on tõestamata, et see võib kaasa tuua hoopis negatiivseid tagajärgi, seda varianti ei rakendata.
2. Seismilistes ohupiirkondades seisneb 'kohastumine' maavärinatega nii konstruktsioonide rajamises, hoiatussüsteemide väljatöötamises kui inimpsühholoogias.
3. Maavärinatest põhjustatud kahjude kompenseerimiseks on arenenud riikides loodud kindlustussüsteemid ja riiklikud abifondid; arengumaad võivad loota teatud ulatuses
'rahvusvahelisele abile'.

• Maavärinate abi Maa siseehituse tundmaõppimisel.
  

Kui me näiteks panemi maaümber detektorid, siis kuskil toimub maavärin, siis vastavalt sellele me võime eripiirkondades seda maavärinat vastavalt nendele P- ja S-lainetele leviku vastuvõtta. Aga kuna S lained ei levi vedelas keskkonas , see alusel on kindel tehtud maasisse ehitus. Lainete murdumise tõttu tekkivad varju tsoon, mis saab olla põhjendatud ainult sellega et maa sees on mingisugune sfäär vedelikus olekus ja kus ükski laine murdumise tõttu siia piirkonda ei jõua.
Just maavärinate leviku abil teame, et välistuum on vedelas olekus.
Näiteks kui toimub Itaalias tugev maväärin, siis Austraalias see ei saa tunda. Need lained ei ole võimelised läbida vedelat maavälistuuma. P ja S lained murduvad niimodii, et tekkib varju tsoon.
10. Laamade piiride 7 tüüpsituatsiooni seosed vulkanismiga ja selle tüüpidega, vulkaanide paiknemine võrrelduna laamade piirjoontega
Ookeaniline riftivöön ja Kuuma täpi magmatism – sellestel piirkondadel tekkivad aluselised vulkaanid, mis on ohutum. Näiteks Island js Havaii.
Saarkaarte vöönd, Aktiivne kontinentaalne äärevöönd, Kontinentaalne riftivöönd – need on ohtlikumad piirkonnad.
Ohtlikkuse alusel tüübid (ohutumast ohtlikumaks)
(1) lõhevulkaanid, islandi tüüpi
(2) kilpvulkaanid , havai tüüpi
(3) koonusvulkaanid, stromboli tüüpi
(4-6) stratovulkaanid, (4) vulcano, (5) pelee ja (6) pliniuse tüüpi
Vulkaanide paiknemine võrrelduna laamade piirjoontega. Vulkaanide paiknemi ja laamade pirjooned on omavahel nihkes. Näiteks Lõuna-Ameerika laamde piirjoned ja vulkaanide ahelik on kontinendil. Naska laam sukkeldub Lõuna-Ameerika laama alla, vahel Subdukjtsiooni vöönd ja kondidnendil koht kus soojusvoog ülesulanud kõik kivimid ja jõuab maapinnnale.
11. Magma tüübi, happelisuse, tardumistemperatuuri, viskoossuse ja vastavate vulkaanide ohtlikkuse vahelised üldised seosed, erijuhud (nt auruplahvatused, gaasipilved jne)
Rüoliitne SiO2 70% 785 0C kõige väiksem
Andesiitne 58% 1000 0C väiksem
Basaltne 48% 1250 0C suurem
Mida suurem on SiO2 sisaldus magmas seda hapelisem on magma, selle tardumis temperatuur on väiksem. Viskoosus suureneb ka SiO2 sisalduse kasvamisega. Kui magma ei liigu kiiresti, siis selle vabanemisega tekkivad väga tugevad pursked ja pinged. Kogunevad gaasid.
Aluseline magma tüüp ohutum. Selle SiO2 sisaldus väiksem
Magmas lahustunud gaaside ja veeauru sisaldus on tähtis purske iseloomu seisukohalt.
Basaltses magmas on võrreldes teistega vähem lahustunud gaase .
Ohtlikkuse alusel tüübid (ohutumast ohtlikumaks)
(1) lõhevulkaanid, islandi tüüpi
(2) kilpvulkaanid, havai tüüpi
(3) koonusvulkaanid, stromboli tüüpi
(4-6) stratovulkaanid, (4) vulcano, (5) pelee ja
(6) pliniuse tüüpi
12. Vulkanismi peamised ohud
(1) Laava. Pole peamine inimohvrite põhjustaja, liigub tavaliselt mitte kiiremini kui mõned kilomeetrid tunnis. Hävitab konstruktsioonid. Võimalus mitte elada vulkaani jalamil; mõnedel juhtudel (Vesuuvi) aga on seal nii viljakas muld, et lausa kutsub riskima, teistel juhtudel (Havai, Island) pole lihtsalt mujale elama asuda.
(2) Püroklastiline materjal. Sageli ohtlikum kui laavavool. Suuremad vulkaanilised pommid võivad oma suuruse ja kaalu tõttu põhjustada lokaalseid kahjustusi; tuhkja tolmuosakesed laotuvad suuremale alale. (N2: Pompei linna hukk aastal 79 tuha alla mattumise tõttu.)
(3) Mudavool (i.k.'lahar'). Kui vulkaan on käetud lumega, sulatab sadenenud püroklastiline materjal lume ja jää, - tekib mudavool. Mount St. Helensi purskel oli see peamine purustuste allikas lähialadel.
(4) Nuee ardente (pr.k. 'tuline pilv') - õhust raskem kuumade gaaside ja tuha segu. Sellise pilve sisemine temperatuur võib olla üle 1000°C, liikudes vulkaani jalami suunas kiirusega üle 100 km/h. (Kuulsaim selline sündmus: Mont Pelee 1902 Martinque saarel Kariibi meres. 25-40 000 inimest hukkus; ainus ellujääja surmamõistetud vang, kes oli oma kongis neljaks päevaks maetud). Paljudel vulkaanidel on selle nähtuse teadaolev ajalugu, mistõttu inimesed peaksid seda ohtu tunnetama ja vulkaani aktiviseerumist märgates lahkuma .
(5) Toksilised gaasid. Pursetel eraldub mürgiseid gaase (CO, SOx, HC1). Paljud inimesed hukkuvad enne, kui tajuvad ohtu. (Ajalooline juhtum: Nyosi järv Kamerunis, 21. august 1986. CO2 pilv lämmatas 1700 inimest.)
(6) Auruplahvatused. Mõnede vulkaanide puhul seisneb suurim oht nende asukohas: vulkaanilisel saarel tungib suur hulk merevett kivimitesse, kuuma magma läheduses aurustub ja vulkaan plahvatab nagu ülekuumutatud auruboiler. (Klassikaline näide: Krakatoa Indoneesias 1883, vrd. 100 milj.t dünamiiti, plahvatust kuuldi 3000 km eemal Austraalias, tekkis 40m kõrgune tsunami, mistõttu rannikualadel hukkus 36000 inimest.)
(7) Teisesed efektid: Kliima. Üksikul vulkaanipurskel (plahvatusel) võib olla globaalne klimaatiline mõju. On hinnatud, et Krakatoa purse põhjustas poolekraadise ülemaailmse temperatuurialanemise. Tambora (Indoneesia) purske tagajärjel 1815. aastal oli püroklastilise materjali hulk ligi 30 km3, 1816. aastat teatakse ülemaailmselt kui 'suveta aastat'. Mehhiko vulkaani El Chichöni purse 1982. aastal paiskas stratosfääri vääveloksiididerikkaid gaase, mis nüüd paiknevad seal väävelhappe aerosoolidena, ja tuhka , millel on potentsiaalne osa põhjustada (kaasa aidata) globaalsetele kliimamuutustele, takistades päikesekiirguse jõudmist maapinnani.
13. Vulkaanide seire , vulkaanipursete ennustamine
Üldjaotus: aktiivne, magav, kustunud.
(1) Statistika. 'Tüüpiline' vulkaan purskab korra 220 aasta järel, kuid 20% vulkaanidest purskavad vähem kui korra 1000 aasta jooksul, 2% - 10 000 aasta jooksul. Maailmas on 300-500 aktiivset vulkaani, kõigi nende monitooringuks ei jätku ressursse.
(2) Indikaatorid:
(2.1) Seismiline aktiivsus (maavärinad): maapinnale tõusev magma põhjustab stresse, hüpotsentri sügavuse määramine annab informatsiooni, kui kõrgele magma on tõusnud. Mõnikord kutsub tugevam maavärin purske otseselt esile.
(2.2) Vulkaanipinna kõikumised.
(2.3) Seismiliste lainete levikukiirus.
(2.4) Eralduvate gaaside koostis.
(2.5) Maapinna temperatuur.
(2.6) Loomade anomaalne käitumine. Probleemid: täpset momenti on praktiliselt võimatu pikemat aega ette ennustada, ja kui ongi teada purske aeg, on väga raske midagi öelda selle iseloomu kohta (kui tugev, mis on peamised ohud jne.). Need järeldused tehakse tavaliselt ajaloolisel baasil eeldades, et sama vulkaani puhul on pursete kordudes sarnased ohud. Tihedasti asustatud alal loetakse vulkaani aktiviseerudes ainuõigeks inimeste evakueerimist, kuid vulkaan võib olla 'ohtlikus olukorras' küllaltki pikka aega.
14. Kohastumine vulkaanide vahetu mõjuga
1. Inimese võimuses ei ole takistada vulkaani purskamast, sest selleks tuleks takistada magma tekkimist või liikumist maapinnale. Kahjusid on püütud vältida ainult laavavoolu takistades kas jahutamise või kõrvalejuhtimise teel, selle edukus või edutus on seotud kohalike asjaoludega.
2. Lokaalne 'kohastumine' seisneb eelkõige konkreetsete juhiste järgimises elanikkonna poolt vulkaani aktiivsuse perioodidel, ja psühholoogilises teadmises, et eluase võib saada loodusjõudude poolt hävitatud. Konkreetsed juhised sisaldavad evakueerimist, maakasutuse piiramist, ohutsoonide ja hoiatussüsteemide loomist. Kohalik juhtkond lähtub teadlasterühma nõuannetest. Tavaliselt töötatakse välja juhiseid päev-päevalt, hinnates konkreetse momendi olukorda.
3. Kindlustussüsteemide rakendamine sõltub iga riigi siseoludest.
15. Vulkaanide tüübid vastavalt ohtlikkusele, näited
Ohtlikkuse alusel tüübid (ohutumast ohtlikumaks)
(1) lõhevulkaanid, islandi tüüpi
(2) kilpvulkaanid, havai tüüpi
(3) koonusvulkaanid, stromboli tüüpi
(4-6) stratovulkaanid, (4) vulcano, (5) pelee ja (6) pliniuse tüüpi
Oskus seostada maavärinate ja vulkaanide ohtude põhjusi, põhjustatud muutusi, tagajärgi ja tegutsemist kindlas piirkonnas (vastab kindlale ohtude iseloomule ) kasutades tüüpskeemi.
II Inimese tekitatud globaalprobleemid
16. Globaalne soojenemine Päikesesüsteemi planeetide kontekstis
Globaalne soojenemine on Maa arvutusliku keskmise temperatuuri tõus teatud aja jooksul, antud juhul inimtegevuse tagajärjel.
Veenus kõigi lähim planeet Päikesele, pinna temperatuur kuni +4800C. Väga tihe atmosfäär, CO2 ja H2O jäljed- kas võib olla see on kasvuhooneefetki tulem?
Marsi temperatuur kuni -33oC. Atmosfääri koosneb peamiselt CO2. Seal on väike kasvuhooneefekt . Tegelikult planeedi koostis põhjustab madal temperatuur.
Maa temeratuur 15oC. Tihe atmosfäär ja nõrk kasvuhoone efekt.
17. Kliimamuutused Maa pöörlemistelje ja orbiidi kontekstis
Maa telje kallakuse tõttu vahelduvud aasta ajad. Pööreldes ümber oma telja, aga tiireldes ümber Päikese vahelduvad piirkonnad mis saavad vähem või rohkem soojust.
Kolm asjad mis mõõjutavad jääaega temperatuuri : Maa orbiidi elliptilisus,Maa telje kaldenurk ning Maa pretsessioon (orbitaali lapikus).
On hästi teada, et soojemal perioodil on tekkiv jää rikastunud raskema isotoobiga. Jää Antarktika baasil me võime viimased 200 tuhad aastad soojemad ja külmemad perioodid selgeks teha.
18. Jääajad Maa geoloogilises ajaloos
Maa geoloogiline ajaloo näitab et viimaste 600 000 aasta pidevalt vaheldunud jääajad ja siis vaheajad. Me oleme praigu vaheajal.
Geoloogilises ajaloos vahetuvad kasvuhooned ja ‘jäähooned’. Erinevatest kohtadest võtsid setete proovid , määratakse nende absoluutne vanus. Vaadates kus ja millised settendited, kõik kokku pandud rekonstruktsiioonile – määrati kuidas kontinendid oli omavahel paiganud ja millised oli jääajad.
On hästi teada, et soojemal perioodil on tekkiv jää rikastunud raskema isotoobiga. Jää Antarktika baasil me võime viimased 200 tuhad aastad soojemad ja külmemad perioodid selgeks teha.
19. Kasvuhooneefekti põhjused, kasvuhoonegaasid
Kasvuhooneefektiks nimetatakse Maa soojenemist, mis on tingitud Maalt lähtuva soojuskiirguse tagasipeegeldumisest atmosfääris leiduvatelt gaasidelt (kasvuhoonegaasid).
Põhjused:

• Inimtegevuse tagajärjel satuvad atmosfääri nn. kasvuhoonegaasid
  
• Süsihappegaas
  
• Metaan ,
  
• dilämmastikoksiid;
  
• freoonid;
  
• Troposfääri osoon ;
  
• Veeaur põhjustab 90%, teised gaasid tegelikult aitavad.
  

Tagajärjed:

• Kõik taimed ja loomad ei suuda kohastuda kiire kliimamuutusega.
  
• Muutuvad paljude liikide levilad.
  
• Aeglaselt levivaid like võib tabada häving.
  
• Põhjapoolsetel laiuskraadidel vähenevad tundra ja taigametsade pindalad ,
  
• Ekvaatori ümbruses laienevad kõrbed;
  
• Maa temperatuuri tõus võib kaasa tuua suuri üleujutusi, torme ja teisi looduskatastroofe, samuti ettearvamatuid probleeme põllumajanduses.
  
• Liustike ja polaarmütside sulamise tagajärjel tõuseks maailmamere pind.
  

20. Karbonaat - silikaatne tsükkel, Maa globaalne termostaat
Karbonaat-silikaatne tsükkel
• Maal on umbes samapalju süsihappegaasi kui Veenusel
• Vulkaanid lisavad süsihappegaasi atmosfääri
• Süsihappegaas viiakse atmosfäärist välja karbonaatkivimitesse
• Vahelduvad kasvuhoone ja jäähoone perioodid
Mägede teke viib jahtumisele:
• Kivimeid kulutatakse rohkem
• Kaltsium - ja magneesiumsilikaadid murenevad
• Kaltsium ja magneesium kantakse ookeanidesse ja meredesse, kus see settib keemiliselt või seotakse organismide poolt
• Karbonaatide tekkega seotakse süsihappegaas kivimitesse
• Karbonaatide murenemine viib süsihappegaasi omakorda atmosfääri tagasi
• Karbonaatkivimid osalevad laamtektoonilistes protsessides
• Soojus vabastab süsihappegaasi
• Süsihappegaas lisandub atmosfääri
• Tsüklis pole vajalik elusorganismide olemasolu, küll on vajalik vesi
Maa toimub globalse termostaadina, süsteem mis püüjab temperatuuri alal hoida.
Globaalne termostaat – keemilised reaktsioonid tagavad temperatuuri püsimise või vähese muutlikkuse.
Teised elementide ringid lisaks C ja O-le teevad läbi sarnaseid tsükleid (N, P, S, Na, Ca, K).
Kõik protsessid tagavad temperatuuri püsimist
Maa loonud sellised süsteemid, mis ise võitlevad erinevate muutuste vastu.
Globaalse termostaadi osaks on ookeanide kihilisus , mis viib orgaanilise aine settimisele ning söe- ja naftamaardlate tekkeni (ka põlevkivi).
21. Maa sisemise soojusvoo ja atmosfääri variatsioonid läbi geoloogilise ajaloo
Maa sisemise soojusvoog on aja jookusul kogu aeg muutub. 4 erinevaid isotoopid küttevad planeedi ( 2 uraani isitoopid, thoorium ja kaalium ). Praegu maa sügavusest tulenev soojus voog on umbes 20% mis oli alguses.
Misugune oli maa atmosfäär läbi geoloogilise ajaloo. Kui maa tekkis oli peamesid komponendid metaan ja vesinik, teised oli H20 , N2, H2S, NH3, Ar ja pisut He.
Teine staadium kõige rohkem lämmastiku, teised SO2,H2O, CO2, Ar; natuke He, Ne, CH2, NH3.
Hapniku kontsentratsioon hakkas kasvama arhaikumis fotosünteesi käigus tänu fütoplanktonidele. Praigu meie atmosfääri põhigaasid on N2, O2, ja argoon, lisandgaasid on H2O, CO2, Ne, He, CH4 ja Kr.
22. Atmosfääri kihilisus, osoonikiht
Atmosfäär koosneb kihtidest. Kõige alumine on troposfäär kõrgusel kuni 10-18km-ni . Kõrgusega temperatuur kahaneb umbes 70C/km. Sisaldab enamik atmosfääri veeaurust umbes 99%. Just atmosfääris moodustuvad enamikud pilved , sademed ja ilmanähtused. Siin toimub maapinna kulutuusprotsessid ja tekib happevihmad. Järgmine on stratosfäär kõrgusel kuni 50 km-ni. Kõrgusega temperatuur tõuseb. Siin tekib osoon. Kõrgusel umbes 10-30 km paikneb osoonikiht, mis kaitseb meid UV-kiirguse eest. Siis tuleb mesosfäär 50-85 km, kus temperatuur kahaneb. Pärast tuleb termosfäär 85 km kõrgusel, siin jälle hakkab temperatuur kasvama. Temperatuuri tõusu põhjuseks UV energia absorbeerumine molekulide poolt. Temperatuur piisavalt kõrge purustamaks molekulide sidemeid ning moodustama N ja O ioone.
Osoonikiht asub stratosfääris umbes 20 km kõrgusel. Kui kõik atmosfääris leiduvad osooni molekulid õnnestuks tuua merepinna tasandile nn normaaltingimustele, moodustub siis keskmiselt üle maakera osoonikiht umbes 3 mm paks. Stratosfääris asuva osoonikihi tähtsus seisneb selles, et ta kaitseb elu Maal Päikese kahjuliku ultraviolettkiirguse (UVB) eest.
23. Ookeanide hoovuste konveiersüsteem, selle võimalikud muutused
Maa pöörlemise ning telje kallakuse tõttu tekivad õhu liikumiste tsirkulatsioonid. Just õhu pöörlemine ja tsirkulatsioon seotud sellega, et hakkavad ookeanide hoovuste konveiersüsteem töötama.
Aja jooksul on eri piirkondade muutunud sademete hulk. Troopiliste laiuskraadidel vähenenud sademte hulk, ning kõrbestumine intensiivistub.
Liiga palju magevett kritilises kohtades võib tõesti aeglustada Ookeanide hoovuste konveiersüsteem.
Mõned arvavad Globaalne soojenemine võib kaasa tuua Ookeanide hoovuste konveiersüsteei peatuda.
Praegu konveier sisse lülitatud.
Arvatakse kui konveier välja lülitada siis soojad hoovused muutuvad külmadeks. Tulemuseks – jähenemine.
Teadmatus : võimalikud kiired muutused Golfi hoovuses ja üleüldse maailmamere hoovuste süsteemis.
Golfi hoovus ja selle jätk Põhja-Atlandi hoovus on osaks hiigelsuurest ning kogu maailmamerd hõlmavast konveierilaadsest süsteemist.
Teadlased arvavad, et äkilised kliimamuutused võivad vallanduda siis, kui see süsteem muudab oma asendit ja kulgemisteid.
Golfi hoovus on 30% aeglasem kui perioodi 1957-2004 keskmine, samas seos kliimamuutustega pole üheselt selge.
Golfi hoovuse nõrgenemine võib kaasa tuua Põhja-Atlandi merevee ja maismaatemperatuuri jahenemise. Oletatakse, et tal on nn. kaks tasakaaluasendit, kus ta võib viibida pikka aega.
Ühest asendist teise läheb ta aga suhteliselt kiirelt.
Mis seda põhjustab, on samuti suhteliselt ebaselge , seetõttu kardetakse , et kliima soojenemise tõttu tekitatud muutused (näiteks jää sulamine) võivad selleni viia.
See võib põhjustada õhutemperatuuri järsku langust Põhja-Euroopas ning realiseerub hoopis teistsugune stsenaarium.
24. Üldistused: globaalse soojenemise mõju Euroopale, Eestile, Okeaania saartele
Eesti on paljude asjade suhtes on väga õnnelikul alal. Väga paljud asjad on väiksemad kui teisel kohtadel : vulkaane ja maavärinad pole, suure tormide suhtes oleme varjatud, orkaanid, meie pind pidevalt tõuseb – meil ei ole vaja karda veetase tõusu. Elame selles kohas kus kõik asjad kipuvad teineteist kompenseerima.
Kuid üks artikel näitab et Eestis temperatuur viimase 60 aasta jooksul on kõige rohkem tõusnud temperatuuriga regiooniks põhjapoolusel.
Euroop

• Lõuna-Euroopas veelgi suuremad probleemid mageveevarudele
  
• Üleujutuste riski suurenemine
  
• Mulla kvaliteedi langus (eriti erosiooni tagajärjel)
  
• Ökosüsteemide muutumine, osade liikide ja elupaikade hävimine
  
• Põhjaosas metsakasvu tempo suurenemine, lõunaosas aeglustumine
  
• Suurenenud metsatulekahjude oht
  
• Põhjaosas positiivne mõju põllumajandusele, lõunaosas negatiivne
  
• Kalanduse potentsiaali langus
  
• Suurenenud kahjustused kinnisvarale
  
• Suhteliselt väikesed mõjud transpordile, energiasektorile, tööstussektorile; osa mõjudest võivad olla ka positiivsed
  
• Muutunud turismi-potentsiaal
  
• Rida mõjusid inimtervisele
  
• Rannikualadel üleujutuste, erosiooni, märgalade hävimise riskide suurenemine
  
• Liikide ja elupaikade liikumine põhja suunas, mägedes lumepiiri tõusmine kõrgemale.
  

25. Osooniauk , osooni teke ja osoonikihi hävinemine
Osooniauk on osoonikihi osa, milles osooni kontsentratsioon on vähenenud.
Antarktika ja Arktika kohal on teatud aastaaegadel jälgitav osoonikihi paksuse vähenemine.
Kuidas osoon tekib stratosfääris?
Lihtsas mõttes: ultraviolettkiirgus lõhestab O2 molekule, tekkinud atomaarne hapnik ühineb molekulidega.
Mis kemikaalid on süüdi?
CFC – inimese poolt loodud kloori, fluori ja süsiniku ühendid jahutusvedelikes, aerosoolides, lahustites, vahutekitajates
Halogeenid – tuletõrjujad kasutavad kustutustöödel broomi sisaldavaid halogeeniühendeid
Lämmastikugaasid NOx.
26. Osooniaugu mõjud tervisele
Mõjud tervisele
• Nahavähk, päikesepõletused, silmakahjustused
• 10 % osoonikihi vähenemine >25 % nahavähi sagenemine mõõdukatel laiuiskraadidel aastaks 2050
• Immuunsüsteemi nõrgenemine
• Bakterite ja viiruste DNA mutatsioonid
27. Hapestumise põhjused
Põhjused:

• Kütuste põletamine;
  
• Tööstuste saaste;
  
• Transpordist pärinev saaste (vanade autode ja madala kvaliteediga kütuse kasutamine).
  

Tagajärjed: Õhuniiskusega ühinedes moodustavad väävli- (SO2; SO3) ja lämmastikühendid (NO; NO2) happeid , mis happesademetena langevad tagasi Maale;
28. Hapestumise peamised probleemalad Maal
Happesademed kahjustavad:

• Metsi - eriti okaspuid ;
  
• Taimejuuri – tekib toitainete puudus;
  
• Mulda - soodustades anorgaaniliste ühendite lahustuvust ja mürgiste metallioonide vabanemist;
  
• Veekogude elustikku ;
  
• Kultuuriväärtusi jm.
  

Mida saab ette võtta:

• Vähendada atmosfääri saastamist väävli- ja lämmastikoksiididega;
  
• Rootsis on püütud lahendust leida veekogude lupjamisest.
  
• Eestis on happesust tasakaalustab paene aluskivim .
  

Oskus seostada globaalse soojenemise, osooniaugu ja hapestumise põhjusi, põhjustatud
muutusi, tagajärgi ja tegutsemist kasutades tüüpskeemi
III Eesti keskkonnageoloogia
29. Maavärinad, vulkaanid, meteoriidid Eestis
Eestis maavärinad: Vormsi saare piirkonnas, Osmussaares ja Kaliningradis. Päris nõrgad, sest oli väiksem kui 6 magnituudi . Selliseid maavärinaid toimuvad maailmas igal päeval ja neid ei saa tõsiselt võtta.
Lähemad tegivulkaanid asuvad Islandil ja Itaalias.
Eestis on 5 meteoriidi langemis kohad on Ilumetsa, Kaalijärv, Kärdla , Neugrund , Tsõõrikmäe. Skandinaavia Eesti piirkonda on koondunud suurem hulk . Ei ole kõige suurem kogus langenud meteoriidid, vaid siin on selliseid geoloogilisid formatsioonid, mis võimaldavad neid kraaterid üles leida.
30. Inimeste energiavajadus ja energiatarbimine
Maailma inimeste energiatarbimine alates 1950 aastast kotostrofiliselt kasvanud ja kasvab edasi. Inimene loob enda jaoks uusi mugavusi, inimeste arv suureneb – tulemuseks suureneb energiatarbimine.
Eesti seisneb selles kohas kus taastava energetika kasutamine on võimalik ja oluline lähenemine.
Päike energia, tuule energia, biomassi kasutamine kasvab ja natukene kompenseeruvad söe ja nafta langust. Üldiselt aga energia kasutamine kasvab.
Räägitakse ka sellest, et maavarud saavad otsa, aga inimesed leiavad uusi varusid.
Energia tarbimine erinevates riikides......
Mis on tegelik inimese energia vajadus? Tegelikult primitiivses ühiskonnas üks inimene vajab 2000 kcal , kui sööb taimse sööki. Tehnoloogilises ühiskonna – 24300 kcal. Nii siis praigu inimene tarbib energiat 100 korda rohkem kui temale tegelik vajab, et oma keha temperatuuri hoida.
Mida rohkem meie heaolu kasvab , seda rohkem me tahame hüvesid tarbima, seda suurmaks kasvab energia tarbimine.
31. Elektrienergia saamise üldloogika
Kuidas me üldse saame energia? Traditsiooniline tootmise viis, selleks et see hakkab töötama.
Inimene leidis ainult üks meetod kuidas fossiilsete küteseid, tuumakütused või biokütuse kasutada. See on üles soendada vesi, saada aur, aur teeb oma töö, ajab seda turbimini ringi, turbiin ringkäimine viib elektrigeneraatorisse ja tekkibki energia. Selle kaigus tekkivad energia kaod. See tekkib jaaksoojus, ilma selleta ei saa. Kõik sõltub sellest kui efektiivselt me saame seda energia ära kasutada.
Tuul või vesi mis ajavad kohe turbini või propelleri ajavad ringi. Sellisel juhul kadusid ei tekkis, kui meil on vaja vee üleskütta või maha jahutada.
Kuskil me peame saada jahutamis vesi, selleks näiteks elektirijaama paigaldakse veekogude juures.
Sütt kasutav elektrijaam on umbes sama, sisaldab: boilerit, turbiin, generaator . Vajab jahutussüsteem. Aga vaja organeseerida süsteem kuidas sütt juurde anda ja kuhu jäätmed paigaldada.
32. Fossiilsete ja biokütuste kütteväärtused
Fossiilsete kütteväärtused on suuremad kui biokütuste.
Näiteks maagaasi kütteväärtus on rohkem kui 40 MJ/kg,
Biokütuse (puud) kütteväärtus on väiksem kui 20 MJ/kg.
33. Eesti põlevkivitööstuse ökoloogiline jalajälg
Nii suur ökoloogiline jälajälg ja seda saame koosmosest näha.
Koosneb mitmest komponendist : kaevandused , põlevkivi maardla , soojuselektrijäämad...
Põlevkivi küttuseväärtus on kolmkorda väiksem ki kivisüsil. On vaja palju toota, seega rohkem negatiivseid tagajärjed. Arvatakse, et praiguse põlevkivi varu piisab 30 aastaks.
Eestis kasutatakse umbes 10 000kg põlevkivi ühe inimese kohta.
34. Põlevkivitööstuse jäätmete tüübid, nendega seonduvad ohud

• Aheraine: allmaakaevandustes kaevandatud mäemassist ca kolmandik aherainemägedesse . Keskkonna oht on väga väike, kui ei pole. Kuid on olemas süttimisoht.
  

• Soojuselektrijaamade tuhk: ca 50% põletatud põlevkivist .
  

Muudab vee aluselisemaks, vee pH võib olla kuni 13,6.
Tuha saab kasutada näiteks süsihappe seomiseks või uuritakse fosforiärastuseks

• Keemiatööstuse poolkoks: ca 80% töödeldud põlevkivist
  

Suured vee ja õhureostuse probleemid.
KOKKU ca 11 Mt, ca 75% kaevandusmahust
Kohtla järve on Eesti õhureostusest kõige suurem probleem, mida raske lähendada.
35. Tuumajaamade paiknemine Eesti kontekstis, seos RBMK tüüpi reaktoritega
Eestis ei ole oma tuumajaamad , aga meie lähedal on tuumajaamad lähemalt kui 300 km teistes riikides. Aga ei ole lähedal kui 30 km. See annab emotsionaalne kindlustus , kui mingi õnnestus juhtub siis me ei sure .
Tsernobolis kasutati RBMK- reaktorit . EL ütles et 2009 aastaks peavad riigid sulgeda oma RBMK-reaktorit (ohtlik).
Tsernoboli katastroff näitab kui suures mastaabis võiks olla õnnetus ja väga juhusliku suunaga. Estooni sai oma doos .
Praedu arenevad riigid tahavad endale saada tuumajaama, see on nende arenemise võimalus. Arenendud maad püüavad takistada oma riikis tuumajaama töötamist.
36. Üldülevaade Eesti põhjaveest
Laias laastus võib Eesti põhjaveekihid jagada kaheks. Põhja- ja Kesk-Eestis on lubjakivi levikuala ning vee liikumine lubjakivis toimub mööda lubjakivilõhesid.
Alates Pärnu- Mustvee joonest ilmuvad meie geoloogilisse ehitusse liivakivid ning neis ei ole vee liikumine enam seotud lõhede ega lõhesüsteemidega, vaid toimub liivaosakeste vahelises pooriruumis.
Kui räägime Põhja-Eesti ja Kesk-Eesti lubjakivide veest, siis neis vetes on valdav osa probleemidest seotud fluoriga. Lõuna-Eesti lubjakivivees teeb sageli muret ülearune raud. See muudab vee kollakaks ja rikub ära maitse ning kui sellise veega pesu pesta, on ka pesu rikutud. Samas on raua väljapuhastamine veest palju kergem kui fluori ärastamine, nii et kui meil oleks puurkaevu jaoks võimalik valida kaht veekihti, ühes oleks liigne fluor ja teises liigne raud, siis oleks säästlikum valida rauarikas vesi.
Fluoriid põhjustab hambahaigused : kaarires kui vähe, kui rohkem fluoroos ja osteoskleroos
Enamikes piirkondades võimalus kasutada mitut põhjaveekihti.
37. Põhjavee looduslik saastatus ja inimesest põhjustatud reostus (näited)
Põllumajandus põhjustab nitraadi -reostus.
Kaevands vesi: püriit õhu ja veega kokkupuutel eraldab väävelhapet.
Metalli ja söekaevandused põhjustavad vesi, mis on tappev - sisaldab vaavelhappe ja raskmetallid.
Vanad Prügilad saastavad põhjavesi ja pinnavesi
Kõige kallim mineraalne vett on San Piligrino, mille keemiline koostis on väga sarnane meie kaevandus veega...
38. Happeline kaevandusvesi; miks seda pole Eesti põlevkivikaevandustes?
Kaevands vesi: püriit õhu ja veega kokkupuutel eraldab väävelhapet.
Eesti põllevkivi sisalduva püriidi ja orgaanilise väävli lagunemisel väävelhapet keskkonda ei eraldu, sest selles sisalduv kaltsiit seob happe koheselt
39. Kaevandusjäätmete tammide purunemine Euroopas
Aberfanis- söekaevandamise jäätme mägi mattis kooli, suri lapsed. (Suurbritaania)
Aznalcollar (ispaania) tamm lõhkes ja püürit happeline segu kandus kohaliku jõe orgu ja peatati napilt kohaliku rahvuspargi
Aitik (rootsis)- HAPPELINE VESI
Baia Mares (Rumeenias)- läbi murdis tsüaniidi rikkas vesi, sattis kohalliku jõkke, mis kandis edasi ja edasi teisele veekogudele. Ainuke põhjus miks halbmõju vähenes- saastanud vesi lahjendas.
40. Kuivõrd saab põhjavee liikumist ennustada eri tüüpi pinnases ja kivimites?
Q/Aε = -K∆h/l , ε – poorsus
K väärtused ühikud m/päevas võvad eristada kuni 10-13 suurus järgu
Sõltub koefitsientsit K, sõltub poorsusest
Mõjub kiirendus ja aeglustus. Aeglustumine võib olla põhjendatud saaste aine reageerib ümbriskivimiga või toimub adsorptsioon ; orgaanilised ained ka lagunevad.
41. Orgaaniliste ainete reostuse leviku üldine seaduspärasus põhjavees
Kui põhjavesi on raskemate orgaaniliste ainetega saastanud siis on võimatu valja pumpata seda aboluutselt puhta.
Veest raskemad org ained: lahustunud osa järgib põjavee liikmise suunda, lahustamata osa on veest raskem ja ta järgib nende geoloogiliste kihtide suunda kuhu polle ned kihid on kaaldus. Kui mingisuguses moreeni või savikihises on lõhesid siis ta saab tungida sügavamale.
Kui org ained on veest kergemad: lahustunud osa järgib vee liikumise suunda, lahustamata osa jääb põhjaveeveekihi peale ja toimub pidev aurumine .
42. Reostatud piirkonna põhjavee uuringud: üldine proovivõtu ja uuringute loogika
Kust hakata proove võtma? On vaja õigest kohast! Seal kus saaste aine teoreetiliselt saab sattuda.
On vaja teha läbilõike. Pange paika kaevude asukohad. Määrata piirkonna hüdroloogia.
Määrata veetased kaevudes. Kas põhjavesi liigub veekogu suunas?
Kui on mingi objekt, teeme selle läbilõike . Kui on lahti prügila siis vaja määrata reostuse liikumis suuna ja siis võtta proove. On vaja leida kui kaugele reostus levinud.
43. Maavarade kontsentratsioonifaktorid ja jätkumise aeg.
Kontsentratsioonifsktorid- elemendi sisaldus mardlas jägatud läbi elemendi sisaldusega maakores. Elemendi asemel võib olla mingi aine või mineral, mis kaevandatakse.
Mida väiksem on elemendi keskmine sisaldus maakores, seda suurema kontsentratsioonifaktoriga me üles leiame .
Jätkumise aeg: kui palju praegu varad on maailmas, vaatame kui palju kaevandatakse aastas, jagame need omavahel läbi ja siis ütleme üht või teist maavara jätkub nii palju aastaks. See on vale , kuna on neli peamist põhjust, mis tõstavad jätkumise aega.
Põhjused:
1. Otsitakse ja leitakse uusi maardlaid.
2. võetakse kasutusele madlama sisaldusega varud.
3. organiseeritakse taaskasutus .
4. leitakse asendusmaterjalid.
44. Magmaliste maardlate tekke laamtektooniline loogika – miks Eestis pole kulda?
Mardla tekke on seootud laamtektooniliste protsessidega. Ühe laama sukeldumise teise laama alla, ülesulamise tsooni tekkega , mille kaudu materjal kandub ülespoole ja ongi sellistes kontsentratsiionides, millised me võime võtta.
Loogika: Kuskil geoloogilises ajaloos kõik kontinendid tegelikult moodustasid hiigel suure mandri. Võime välja eraldada tsoonid või vööd kus toimunud subduktsiooni nähtused. Kui vaadata Lõuna Afriika piirkonda siin on kõige viljakam mardla , just sellis tsoonis oli subduktsiooni nähtus. Antarktikas , Austraalias tekkisd mardlad.
Väärismetallide tootmine USA-s on koondunud just selisele tsoonile, kus on subduktsiooni nähtused.
Mardlad on koondunud subduktsiooni tsoonides, sellepärast meil ei ole palju erinevaid mardlaid. Eesti on esimese kohas Balti riiki vahel . Läti, Leedus ei ole midagi. Meil on põlevkivi mardla, fosforiit ...
45. Eesti kaevanduste peamised keskkonnamõjud, näited
Põlevkivikaevandus tulemuseks vajung.
Posttehnogeennne vajung Kohtla-Järvel ja Sompas.
Käva allikas on kaevandus vette väljumine.
Suletud Kiviõli kaevanduse vee väljavool Küttejõus.
Maardu Linn: mustad kildad . Maardu kaevik jäi rekultiveerimata. Mardu järv reostunud fosforiidi ja raskmetalliga.
Suletud kaevandusse jääb suur kogus vett.
46. Fosforiidi ja diktüomeema argilliidi paiknemine
Põhja-Euroopas: tsoon Põhja-Eesti, Venemaal, Lõunarootsi, Rootsis...- mustad kildad. Mida suurem on ta maapinnale, seda suurem oht- radoonisisaldus.
47. Eesti ja Kanada võrdlus: jätkusuutlik kaevandamine Kanadas
Kaevandajad kohalikud omavalitsused ja NGOd on moodustanud partnerluse tehnoloogia arenguks
Rahvusvahelisel tasandil Kanada valitsus suhtleb teiste riikidega ning organiseerib ka teadmiste siiret
Trend : Atmosfääritingimustes reageerivate jääkide paigutamine veekihi alla või veekogude põhja- meil on see kardakse teha.
Igale objektile on leitud oma lahend .
Samad probleemid mis meil ootavad lahendust: mõju maapinnale, mõju õhule, otsene mõju tööstusele, jäätme käitlusele...
Jäätmete vähendamine; metallide geokeemiline käitumine looduses, reostuse ärahoid
Kanadas oli selline juht : Kaevadusemäe peal oli kõik korras, aga kui puuri augu siis said teada, et sisemuses toimub püüridi oksüdeerumine. Ja nõlvadelt väljub happeline tappev vesi.
Tekkib kaevandusvesi mis hävib elustiku, lahendus ehetada puhastusjaamad. Seal tekkib ka jäätmed, mis vaja kuskile panda.
48. Kanadas kasutatavad kaevandusjäätmete ohutustamise tehnoloogiad
Tehnoloogiad

• Ennustamine
  
• Veekatted oksüdeerumata ja osaliselt oksüdeerunud jäätmetele
  
• Kuivad katted kasutades pinnasematerjale, orgaanilisi aineid ja geomembraane
  
• Matmisvõimalused – kõrgendatud veetasemed, paigutamine pealmaakaevandusse, tihendatud jäägid
  
• Aktiivne ja passiivne töötlemine
  

Töötlemine

• Aktiivne – lubi, reoveejäägid
  
  • Optimiseerimise vajadus
    
  • Metallide taaskasutus
    

• Passiivne - märgalad
  
  • Väike kiirus – oht palju loota
    
  • Klimaatilised variatsioonid, Kanadas problemaatiline
    

Praegused trendid

• Kaevandamine on jätkusuutlik tööstusharu
  
  • keskkonnaprobleeme võib ära hoida
    
  • selleks pole vaja riiklikku finantseeringut
    
• Probleemide lahendamine partnerluses
  
• Atmosfääritingimustes reageerivate jääkide paigutamine veekihi alla või veekogude põhja
  
• Igale objektile omaette lahendus
  

Arvamust mõjutavad kaevanduse vastu

• Tuntud kohad ja juhtumid
  
• Raskmetallide toksilisus
  
• Aktsiaturgude langus
  
• Aseainete leidmine
  

Oskus seostada Eesti maavarade vajadust (kaevandamise põhjus), kaevandamise,
töötlemise ja põletamisese tagajärgi ning tegutsemist kasutades tüüpskeemi.
.........................................................................................................................................
Mis põhjustab jääaegu?
Maa sisetegurid (endogeensed)

• Karbonaatse ja silikaatse tsükli vaheldumine
  
• Vulkaanipursete iseloom, CO2 (soojenemine) või tuhk ( jahtumine )
  
• Mägede teke – erinevused atmosfäärivoogudes
  
• Kontinentide ja ookeanide omavaheline paiknemine
  

Maa välistegurid (eksogeensed)

• Muudatused Päikesel
  
• Maa orbiidi variatsioonid
  
• Ei tea tegelikult…
  

Lumepall - Maa

• Vahemikus 900 kuni 600 miljonit aastat tagasi külmus Maa täielikult või peaaegu täielikult 4 korda
  
• Globaalne jäätumine vahetus väga kiiresti globaalse soojenemise perioodidega
  
• Tõendid:
  
  • Liustikusetted kõikidel laiuskraadidel
    
  • Liustikusetetele järgnevad koheselt karbonaatsed setted
    

Võimalikud põhjused:

• Päikesekiirgus ei olnud nii tugev
  
• Bioloogilised muutused
  

Globaalne jääkate
Murenemine ja erosioon peatunud
Vulkaanidest eraldus endiselt CO2
Kui atmosfääris oli 10% CO2, algas järsult soojenemine
–50 C kuni +50 C 10,000 aasta jooksul?