LITOSFÄÄR (0)

Q: Mis on laamtektoonika?

Vastus leiad õppematerjalist: LITOSFÄÄR

Q: Miks laamad liiguvad?

Vastus leiad õppematerjalist: LITOSFÄÄR

Q: Kuidas vulkaanipurskeid ennustatakse?

Vastus leiad õppematerjalist: LITOSFÄÄR

Q: Kuidas toimub maavärinate registreerimine ?

Vastus leiad õppematerjalist: LITOSFÄÄR

Q: Millised on maavärinatega kaasnevad ohud?

Vastus leiad õppematerjalist: LITOSFÄÄR

Keskkool - Geograafia - Geograafia

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Mis on laamtektoonika?
Miks laamad liiguvad?
Kuidas vulkaanipurskeid ennustatakse?
Kuidas toimub maavärinate registreerimine ?
Millised on maavärinatega kaasnevad ohud?

LITOSFÄÄR
Kordamine kontrolltööks , TV lk 8-21, Õ lk 19-42

Iseloomusta Maa siseehitust.
Maa värinate käigus tekkivate seismiliste lainete peegeldumise, murdumine ja levikukiiruse muutumise järgi jaotatakse Maa sisemus kolmeks suureks sfääriks: maakooreks , vahevööks ja tuumaks. Maakoore paksus on 3-80km. Maakoor aga jagub kaheks: mandriline ehk kontinentaalne ja ookeaniline maakoor. Kõige sügavamal asub sisetuum (5100km sügavusel, tahke), siis tuleb välistuum (2900km sügavusel, vedel), siis süvavahevöö (700km sügavusel, tahke), siis astenosfäär (plastiline), siis litosfäär ja siis mandriline ja ookeaniline maakoor.

Võrdle mandrilist ja ookeanilist maakoort.
Ookeaniline maakoor
Mandriline maakoor
Noorem- enamasti alla 200mln aasta vanune.
Vanem- enamasti üle 1,5mld aasta vanune.
Õhem - keskmine paksus 7km.
Paksem - keskmine paksus 40km.
Koosneb tard - ja settekivimitest .
Koosneb tard-, moonde - ja settekivimitest.
Tihedam.
Väiksema tihedusega.
Saab sukelduda vahevöösse.
Ei saa sukelduda.
Hävineb ja uueneb.
Tekib pidevalt juurde sukeldus - ehk subduktsioonivööndites.

Mis on laamtektoonika ? Miks laamad liiguvad?
Laamtektoonika on geoloogia haru, mis uurib laamade triivi ja sellest tulenevaid nähtusi. Laamad liiguvad, sest konvektsioonivoolud maa sees panevad kivimimassivoolud ringlema. Üles tõuseb kuumenenud ja paisunud kivimimassi voolud. Tõusvate konvektsiooonivoolude kohal tekkivad venituspinged rebestavad jäiga litosfääri laamadeks .

Kirjelda geoloogilisi protsesse ( vulkanism , maavärinad , kurrutused , murrangud, kivimite teke, süvikute teke, maakoore teke ja hävimine ) ja too näiteid konkreetsetes piirkondadest laamade erinevatel servaaladel :

ookeaniliste laamade lahknemine e spreeding-Näiteks Atlandi ookeani keskmäestikus Islandis

ookeanilise ja mandrilise laama põrkumine - Nazca ja Lõuna-Ameerika laam .

kahe mandrilise laama põrkumine- India ja Euraasia laam ( Himaalaja , Kaukasus, Alpid , Karpaadid)

kahe ookeanilise laama põrkumine- Vaikse ookeani laam ja Filipiini laam (Kuriilid, Mariaani saared, Väikesed Antiilid)

ning kontinentaalse rifti ja kuuma täpi piirkonnas- Vaikses ookeanis Hawaii ahelik ( Mauna Loa, Hawaii saar; Yellowstone ’i rahvuspark USA-s)
Vulkanism- Maa sügavamates kihtides ülessulanud kivimainese magma purskumine või voolamine planeedi pinnale. Näitab, et Maa sisemuses toimub pidev soojusenergia tootmine ning sellest tulenev aine ja energia liikumine.
Maavärinad- maapinna lühiajaline ja äkiline liikumine kivimikeskkonnas tekkinud pingete vabanemise protsess, millega kaasneb kivimite rebenemine järeltõugetena. Maavärinad võivad peale laamad liikumise tekitada ka vulkanismi , maalihked.
Kurrutused- tekivad maakoores tektoonilise liikumise tagajärjel ehk kui kaks madrilist laama põrkuvad ja maapind selle koha pealt on üles kurrutatud.
Kivimite teke- tardkivimid : tekivad Maa süvakoore ja vahevöö kivimite ülessulamisel moodustava tulivedela magma kristalliseerumisel ( graniit -süvakivim, bastalt-purskekivim). Settekivimid : tekivad veekogudes kui ka maismaale kuhjunud setetest . Aja jooksul ladestuvad üksteise peale setete kihid ja kivistuvad. Moondekivimid : tekivad sette-, tard- ja moondekivimite mineraalide moondumisel uuteks mineraalideks. Toimub kõrge temperatuuri ja rõhu tingimustes.
Süvikute teke- kui laamad liiguvad teineteise poole suhteliselt kiiresti, siis sukeldub üks neist teise alla ja tekib süvik.
Maakoore teke ja hävimine- maakoor tekib kuuma täpi piirkonnas, kui seal purskab vulkaan ja siis tuleb sealt kivimeid välja, mis kujundavad uue maakoore kuju. Maakoore hävinemine, kui maa kerkib kuumatäpi piirkonnas ja rebeneb, (maakoor muutub aja jooksul nii oma välimuse kui ehituse poolest, see esineb laamade põrkumise, lahknemise, nihkumise piirkonnas, vulkaanide piirkonnas ja maavärinate piirkonnas).

Selgita vulkaanide tekkepõhjusi ja levikut.
Maa sisemuses toimub pidev soojusenergia tootmine ning sellest tulenev aine ja energia liikumine. Magma võib maapinnale jõuda kahel viisi: kas piki maakoore rebenemisel tekkinud ulatuslikke lõhesid või magmakolde kohale moodustunud kanalilaadsete tühikute ehk lõõride kaudu. Vulkaane leidub litosfääri laamade piirialadel, kuumatäpi alal ja kontinentaalse rifti piirkonnas.

Võrdle vulkaane kuju ja purske iseloomu järgi.
Kilpvulkaan - toitub SiO2 väikese viskoossusega aluselisest ehk basaltsest magmast. Hästi liikuv magma, voolab rahulikult pinnale, valgub pikkade laavavooludena laiali ja moodustab lameda vulkaanikoonuse.
Kihtvulkaan - happeline ehk graniitne magma, vaevaliselt voolav ja madal temp. , laavavoolud on lühikesed või polegi. Koonusja kujuga järsunõlvaline vulkaan.

Too näiteid vulkaaniliste protsessidega kaasnevatest nähtustest ja nende tagajärgedest.
Vulkaanilise suitsuga eraldub veeauru, süsinik- ja vääveldioksiidi ning lämmastiku-, koori-, fluori - jt ühendeid. Gaaside ja hõõguva tuha segust moodustuvad lõõmpilved. Vulkaaniga tekivad mudavoolud- lahaarid, mis tekivad suurte veemasside äkilisel vallandumisel ning segunemisel purskematerjali ja nõlvapinnasega. See võib matta kolme meetrise paksusega mudakihi alla linnu.
Maavärinad, mille tekitab aktiivse vulkaani sisemuses liikuv magma, ei ole iseenesest katastroofilised, küll aga põhjustavad nad nõlvadel oleva pinnase liikumist ja varinguid jms.
Tekivad veel fumaroolid ja geisrid (kollast väävlit sadestavad gaasijoad või teatud rütmiga purskuvad kuuma vee ja auru sambad).

Kuidas vulkaanipurskeid ennustatakse?
Aktiivsete või ärkavate vulkaanide juures tehakse mitut liiki vaatlust. Soojusseirel mõõdetakse satelliitidelt infrapunakiirguse sensoritega vulkaani koonuse pinna temperatuuri ja jälgitakse maapinnalt põhjavee seisundi muutusi. Seismilistel vaatlustel registreeritakse vulkaanialuse magma liikumist tingitud maavärinate sagedust ja intensiivsust. Vulkaani kraatri kohal mõõdetakse õhu SO2 ja CO2 sisaldust. Samuti mõõdetakse maapinna kõrguse muutumist, vulkaani tipu kerkimist ja nõlvade kaldenurka.

Selgita kivimiringet vt joonist tvs. Selgita kivimite teket ja too näiteid sette-, tard- ja moondekivimitest.
Kivimiringe on pidev tard-, sette- ja moondekivimite moodustumise , murenemise ja moondumine protsess, mille liikumapanevaks jõuks on laamtektoonika.
Tardkivmid tekivad Maa süvakoore ja vahevöö kivimite ülessulamisel moodustuva tulivedela kivimassi ehk magma kristalliseerumisel. Struktuur sõltub suurel määral magma tardumise kiirusest. Maapinnale jõudnud magma ehk laava tardumisel tekivad purskekivimid (basalt, andesiit, komatiit). Kui magma jahtub ja tardub maakoores, moodustuvad süvakivimid (peridotiit,dioriit,graniit).
Settekivimid tekivad veekogudesse kui ka maismaale kuhjunud murenemis -, keemilise settimise või organismide elutegevuse saadustest ehk setetest. Pika aja jooksul üksteise peale ladestuvad setete kihid tihenevad ja kivistuvad. Kivimid on enamasti kihilised , neis leidub ka fossiile ehk kivitisi. ( kivisüsi , põlevkivi , liivakivi , lubjakivi , kivisool)
Moondekivimid tekivad nii sette, tard- kui ka moondekivimite mineraalide ümberkristlliseerumisel ehk moondumisel uuteks mineraalideks. See toimub kivimi pooriruumis olevate lahuste ja gaaside toimel maapõues tõusva temp. ja rõhu tingimustes. Põhilisi moondetüüpe on kolm:

regionaalmoone-litosfäärilaamade kokkupõrkepiirkondades, kus valitseb kõrge temp. ja rõhk. ( savikilt , vilgukilt, gneiss )
kontakmoone- magmamasside ümbruses kuumenenud kivimid. ( marmor , kvartsiit , sarvkivi)
purustusmoone- leiab aset murranguvööndites kivimite rebestumisel kõrge rõhu toimel. (hõõrdebretša, müloniit)

Kivimite tundmine : basalt, graniit, pimss, obsidiaan, kivisüsi, põlevkivi, liivakivi, lubjakivi, gneiss, marmor, kvartsiit, bretša
Basalt- kristallidest koosnev musta värvi kivim , mis on tardunud ränivaesest magmast.
Graniit- ränirikkast magmast tekkinud kivim. Koosneb punaka kaaliumipäevakivi, valkja naatriumi- ja kaltsiumipäevakivi, halli kvartsi ning vähestest musta vilgu ehk biotiidi kristallidest. Kristallid on suured, sest nad on moodustunud magma aeglasel jahtumisel.
Pimss- laavavahu tardumisel tekkinud hästi kerge kivim (ujub veepinnal ), millest on palju augukesi ja õõnsusi.
Obsidiaan- väga kiirel laava tardumisel tekib kristallide asemel pooleldi või täiesti amorfne , st ilma kristallvõreta klaasjas mass (musta värvi).
Kivisüsi- tekib valdavalt maismaal taimse materjali mattumisel, mittetäielikul lagunemisel ja kivistumisel.
Põlevkivi- tekkinud madalas meres, kus suur hulk mikroskoopiliste vetikate jäänuseid kuhjus ning pika aja jooksul tihenes ja kõvastus. Koosneb vetikate jäänustest (pruuni värvi).
Liivakivi- koosneb peamiselt kvartsist, kuid sisaldab teatud määral ka teisi mineraale. Puhtast kvartsist koosnev liivakivi on täiesti valge.
Lubjakivi- koosneb kaltisiumkarbonaadist. Tekkinud madalmeres kuhjunud lubiskeletiga mereorganismide jäänuste ja elusaaduste kivistumisel.
Gneiss- tekib ragionaalmoondel. Algmaterjaliks on muda või savi tihenemisel tekkinud settekivim savikilt, mis moondub hõbedase helgiga õhukeseplaadiliseks kildaks. Edasisel moondel tekib liblerikas vilgukilt. Selles on graniidi pesad ja sooned.
Marmor- tekib karbonaatkivimite moondel. Värvus varieerub valgest mustani ja tal on sageli ilus voolujooneline tekstuur, mis tekib moonde käigus mineraalaine difusioonil.
Kvartsiit- peamiselt kvartsist koosnev teraline moondekivim . Kuna liiv võib olla mitmesugust värvi, võib seda olla ka kvartsiit. Enamlevinud on valkjad, kollased, punakad ja pruunid toonid. Puhas kvartsiit on tavaliselt valge kuni hall, kuid praktikas esineb sageli punakaid toone.
Bretša- ümardumata kivitükkidest ja neid liitvast tsemendist koosnev kivim.
Põhiline osa kivimist moodustub tavaliselt purustatud kivimite peentest tükkidest. Kivimi koostis ei ole selle kivimi puhul esmatähtis. Bretša võib koosneda nii sette-, moonde- kui ka tardkivimeist.

Selgita maavärinate tekkepõhjuseid ja levikut.
Laamade liikumise käigus kuhjuvad nende servaaladel kivimitesse pinged . Teatud hetkel ületab pinge kriitilise piiri, elastse deformeerumise asemel kivimid purunevad ja vabanevad suures koguses neisse salvestunud energiat, mis levib seismiliste lainetena üle kogu maakera-toimub maavärin .
Levik: Vaikse ookeani vöönd, mis ääristab hiigelsuure poolringina Vaikse ookeani rannikupiirkonda - Aasia ja Austraalia idarannikut ning Põhja- ja Lõuna-Ameerika läänerannikut. Teine on tuntud Vahemeremaade seismilise vööndina, alates Portugalist kulgeb see üle Vahemeremaade, Musta mere, Väike-Aasia ja Himaalaja mäestiku Indoneesiasse.

Selgita erinevate seismiliste lainete olemust. (keha- ehk ruumilained , pikilained e P-lained, ristilained e S-lained, pinnalained)
Keha- ehk ruumilained- levivad maakera sees sfääriliste frontidena nagu helilained õhus. Ruumilained jagunevad oma korda P-laineteks ja S-laineteks.
Pikilained ehk P-lained- oma olemuselt kivimkeha tihedust muutvad elastsed deformatsioonid , mis levivad liikumise suunas kokkusuruvate ja väljavenitavate impulssidena. Maakoores levivad kiirusega 6-7 km/s, samuti levivad nad vabalt ka vedelikes.
Ritsilained ehk S-lained- kivimkeha kuju muutvad lained, mille puhul kivimite deformatsioon ja kivimiosakeste võnkuv liikumine toimub lainete levikusuunaga risti. Liiguvad peaaegu poole aeglasemalt kui P-lained ega levi vedelas keskkonnas.
Pinnalained- levivad maavärina epitsentrist eemale piki maapinda nagu veelained vettevisatud kivist. Levivad ruumilainetest aeglasemalt ja sumbuvad maapõues sügavuse suurenedes nagu veelained meres. Levivad ainult elastse keskkonna vabal pinnal, maapinnal või merepõhjal. Pinnalaineid on kahte tüüpi: Rayleigh ’ lained panevad maapinna lainetama vertikaalsuunaliselt nagu merepinna , Love’i lained aga võngutavad maapinda horisontaalselt , risti laine levikusuunaga.

Kuidas toimub maavärinate registreerimine? Maavärina tugevuse mõõtmine Mercalli ja Richteri skaala järgi.
Maavärinad registreeritakse seismojaamades seismograafide ehk seismomeetritega, mis on paigutatud tiheda võrguga üle maakera. Seismograaf registreerib maapinna võnkumise ja selle põhjustanud seismilised lained seismogrammina, mille põhjal saab hinnata maavärinate iseloomulik parameetreid.
Mercalli skaala- visuaalsel hinnangul maapealsete purustustele 12-palli skaalal. Puuduseks on purustuste mitmetähenduslikkus- sõltuvus epitsentri kaugusest, asutustihedusest, ehitise kvaliteedist, pinnase omadustest jpm.
Richteri skaala- vallandunud energia hulgal põhinevat maavärina võimsust väljendama magnituudides. Magnituud leitakse seisogrammilt tugevaima tõuke amplituudi järgi. Tänapäeval jäävad skaala arvulised väärtused 0-9,5 magnituudi vahele.

Millised on maavärinatega kaasnevad ohud?
Maavärin on purustav kui selle võimsus on üle 5 magnituudi. Sellisel juhul esineb maapinna märgatav lainetuslik vibratsioon ning murrangutest tingitud nihked võivad ulatuda kümne ja enamagi meetrini. Nõlvadel leiavad aset maalihked. Varitsevad ehitised, purunevad elektri- ja gaasivõrgus, millest võivad alguse saada tulekahjud. Järvedes ja teistes veekogudes tekivad kuni mitmemeetrised veetaseme tõusud ja langused. Merepõhja ulatuslikud vertikaalsuunalised nihked võivad merepinnal esile kutsuda suure lainepikkusega laineid , mis rannalähedasse madalmerre jõudes võivad minna tsunamiteks.
Mõisted:
litosfäär- astenosfääri peale jääv Maa kivimkest, mis on liigendunud laamadeks.
mineraalid - looduslik tahke lihtaine või keemiline ühend, mis esineb iseloomuliku kuju ja kindla struktuuriga kristallidena.
kivimid- geoloogilistes protsessides tekkinud kindla koostisega kompaktne mineraalide kogum, mis esineb maakoores kihina, lõhetäitena või plaatja lasumina.
settekivimid- nii veekogudesse kui ka maismaale kuhjunud murenemis-, keemilise settimise või organismide elutegevuse saadustest ehk setetest tekkinud kivimid.
tardkivimid- nii maakoores kui ka maapinnal magmast tardunud kivimid.
moondekivimid- maakoores kõrgenenud rõhu ja temperatuuri tingimustes nii sette-, tard- ja moondekivimite mineraalide ümberkristalliseerumisel ehk moondumisel tekkinud kivimid.
kivimiringe- pidev tard-, moonde- ja settekivimite moodustumise, murenemise ja moondumise protsess, mille liikumapanevaks jõuks on laamtektoonika.
purskekivim- maapinnale jõudnud magma ehk laava tardumisel tekkinud kivimid.
süvakivim- maakoores jahtunud ja tardunud magmast tekkinud kivimid.
maak- mineraalne maavara, mille kaevandamine on majanduslikult otstarbekas.
astenosfäär- vahevöö ülaosas paiknev mõnesaja kilomeetri paksune plastiline kiht, millel triivivad litosfääri laamad.
Maa tuum- 2900km-st sügavamale jääv, nikkelrauast koosnev Maa kõige sügavam osa, mis jaguneb vedelaks välis- ja tahkeks sisetuumaks.
vahevöö- maakoore ja tuuma vahele jääv Maa kivimkest.
mandriline maakoor- mandrite ja šelfimerede alla jääv maakoor, mille paksus on keskmiselt 40km, mägede all 60-80km.
ookeaniline maakoor- ookeanide alla jääv, põhiliselt basaltseist kivimitest koosnev 3-15km paksune maakoor.
ookeani keskahelik - kõikides ookeanides kulgev ulatuslik veealune laugenõlvaline, ookeanipõhjast 2-3km kõrgusele tõusev 1000-4000 km laiune mäheahelike süsteem.
süvik- ookeanilaama sukeldumisvööndis asuv pikk, kitsas ja väga sügav vagumus.
subduktsioon- ehk laamade sukeldumine, ookeanilise laama vajumine vahevöösse.
kurdmäestik - laamade põrkepiirile, maakoore kokkusurutud vöönidsse tekkinud plastiliselt deformeeritud ehk kurrutatud kivimitest koosnev mäestik.
kurrutus - ehk kivimite plastiline deformeerumine, mille käigus tekivad erinevate mõõtmetega kurrud . Nähtus kaasneb survepingetega maakoores.
murrang- kivimkehade nihkumine.
maavärin-maapinna lühiajaline ja äkiline liikumine kivimikeskkonnas tekkinud pingete vabanemis protsessis, millega kaasneb kivimite rebenemine.
maavärina kolle e fookus -koht maapõues, kust algab kivimite rebestumine .
maavärina kese e epitsenter- maavärina kolde kohal paiknev koht maapinnal või merepõhjas .
seismilised lained-kivimikeskkonna elastsed deformatsioonid.
tsunami-merepõhjas toimunud maavärina tekitatud hiidlaine .
seismograaf-seade, mis registreerib maapinna võnkumisi ja neid põhjustanud seismilisi laineid.
seismogramm- maapinnakõikumise üleskirjutus, mille põhjal saab hinnata maavärina iseloomulikke parameetreid: asukohta, kolde sügavust, maavärina intensiivsust jms.
magma- Maa sisemuses asuv ülessulanud kivimeist koosnev vedel mass.
laava- vedelas olekus kivimid, mis on vulkaanipurske tagajärjel maapinnale jõudnud.
kihtvulkaan-vulkaan, mille koonuse moodustavad niihästi tardunud laavavoolud kui ka plahvatuslikel pursetel väljapaisatud purustatud kivimite ja tuha kild .
kilpvulkaan- vulkaan, mille koonuse moodustavad tardunud laavavoolud.
aktiivne vulkaan- vulkaan mis on mõne või mitme aastaga tegutsenud (hiljuti).
suikuv vulkaan- vulkaan, mis magab ja pole mõnda aega tegutsenud.
kustunud vulkaan- vulkaan, mis inimajaloo vältel ei ole pursanud .
lõhevulkanism- asub ookeani pühjas laamade lahknemisalal. Lõhevulkaanide korral toimub vulkaanilise materjali väljutamine piklikust lõhest, mis tekib reeglina maakoores valitsevate venituspingete tagajärjel (riftistumine). Lõhevulkaanide kõige tüüpilisemaks purskeproduktiks on vedel basaltne laava, kuid esineb ka teistsuguse koostisega laavat, vulkaanilist tuhka ning vulkaanilisi gaase .
lõõrvulkanism- Lõõrvulkaanist väljuvad vulkaanilised produktid maapinnale läbi enam-vähem ümara läbilõikega lõõri, mis lõpeb kraatriga. Selline vulkaanitüüp on maapinnal tavalisim ja nii enamik inimesi vulkaane ette kujutabki.
kaldeera- vulkaani tippu plahvatuse või langatuse käigus tekkinud rohkem kui 3km läbimõõduga süvend.
lõõmpilv-kuumadest gaasidest ja tuhast koosnev vulkaanipurske pilv, mis rullub mööda vulkaani nõlvu alla.
mudavool-vulkaani tipus plahvatusliku purske käigus silmapilkselt sulava lume ja liustike vee ning mitmesuguste kivimmaterjali segu, mis vulkaani nõlvu mööda alla valgub.
fumarool-vulkaanilisele alale iseloomulik ava või lõhe maapinnas, kust väljub kuum, kollast värvi sadestav gaasijuga.
kuumaveeallikas - allikas, mille vee temperatuur on üle +20 °C või ületab asumispiirkonna aasta keskmist õhutemperatuuri.
geiser -perioodiliselt purskav kuumaveeallikas.
laamtektoonika-geoloogia haru, mis uurib laamade triivi ja sellest tulenevaid nähtusi.
laam- litosfääri hiigelplokk, mis piirneb seismiliselt aktiivsete vöönditega.
vulkaaniline saar-tipuga üle merepinna ulatuvate vulkaanide kaarjas rida, mis on tekkinud ookeanilise laama vahevöösse vajumisel ookeani põhjale ookeanisüviku kõrvale.
kuum täpp -süvavahevööst kerkiva kuuma ja sulava kivimimassi ehk pluumi tõusukoht Maa pinnal, kuhu tekib vulkaan või vulkaaniline ala.
basaltplatoo- suur magmaprovints, mille tekitanud pluum paikneb kaasajal kuuma täpina saare all.
kontinentaalne rift-venituspingete tagajärjel tekkinud mandrilise maakoore kolmeharuline rebend , tüüpiliselt pangamäestikulise reljeefiga.

.DOCX Laadi alla originaalfail 6 lk · .docx · 47 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2017-01-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti

47 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

eksole123 Õppematerjali autor

vulkaan laine laam magma laamad vahevöö litosfäär lõhe kvartsiit

Sarnased õppematerjalid

docx

Geograafia, litosfääri konspekt

Richteri skaala- logarütmiline, skaalal 0 - 9,5; kasutatakse tänapäeval 14. Millised on maavärinatega kaasnevad ohud? Maakoorelõhed, ülangud, alangud; varingud, suruvoolud (tulevad koos veega), laviinid; vulkaanipursked; tsunaami, mis ujutab üle alad; hävitab taimkatte ja muudab ranniku pinnamoodi; mullad ja siseveekogud soolduvad; hävivad korallrifid ja rannale paisatud mereelustik; ookean reostub maismaalt lainega merre kantud jäätmetega Mõisted: litosfäär, mineraalid, kivimid, sete, sette-, tard- ja moondekivimid, kivimiringe, purskekivim, süvakivim, maak, astenosfäär, Maa sise- ja välistuum, vahevöö, mandriline ja ookeaniline maakoor, ookeani keskahelik, süvik, subduktsioon, kurdmäestik, kurrutus, murrang, maavärin, maavärina kolle e fookus, maavärina kese e epitsenter, seismilised lained, tsunami, seismograaf, seismogramm, magma, laava, kiht- ja kilpvulkaan, aktiivne, suikuv ja

Litosfäär

doc

Litosfäär

Kordamine Litosfäär 1) Kuidas saadakse andmeid maa siseehituse kohta? Puuraukude tegemisel uuritakse maavärinate, vulkaanide tugevuse tulemusel maapinnale jõudnud kivimeid(erinevad kivistised, seismilised lained). Paljanditelt ja kaevandustest. Raskusjõu iseärasuste, maavärinate poolt tekitatud löögilainete levimise suunda ja kiiruse, temperatuuri muutusi puuraukudes, vulkaanipurskeid, meteoriite jms. andmete põhjal.

Geograafia

doc

Maa siseehitus

· Mõisted: o Seismilised lained lained, mis levivad Maa sisemuses või piki selle pinda. o Seismiline katkestuspind vööt või piirkond Maa sees, kus toimuvad seismiliste lainete hüppelised kiiruste muutused. o Maakoor Maa kõige välimine, 5-75 km paksune tahke kest, mis jaguneb ookeaniliseks ja mandriliseks kooreks. o Mandrilava ehk self on mandrilise maakoore osa, mis on maailmamere poolt üleujutatud. o Litosfäär Maa välimine tahke kivimikest. o Astenosfäär Maa vahevöö ülemises osas vahetult litosfääri all paiknev poolvedel kiht. o Vahevöö maakoore ja tuuma vahele jääv Maa kivimikest. o Tuum 2900 km-st sügavamale jääv nikkelrauast koosnev Maa kõige sügavam osa, mis jaguneb vedelaks välis- ja tahkeks sisetuumaks. o Kurrutus kivimite lainekujulise ilmega plastiline deformatsioon.

Geograafia

docx

Maa siseehitus - Litosfäär

Litosfäär Iseloomusta Maa siseehitust Maakoor kõige välimine kõvadest kivimitest koosnev tahke kest. Jaguneb kaheks : ookeaniline ja mandriline. Mandriline maakoor - 25-70 km,2,7 g/cm3, 4 miljardit aasta, settekivimid,graniit,basalt, tahke, temp 0-600 Ookeaniline maakoor - 5-7 km, 2,9 g/cm3, 180 miljonit aastat, settekivimid,basalt, tahked ,temp. 0-600 Vahevöö - koosneb kuumast ja tihedast kivimimassis. Jaguneb ülemiseks ja alumiseks vahevööks. Ülemine vahevöö 630 km ; 5,5 g/ cm3 ,kivimid : periodiit, temp 1300 . Aineolek plastiline Alumine vahevöö 2290 km; 5,5 g/ cm3 ,kivimid : perovskiit, temp 1200-2500 .Aineolek tahke. Tuum maa keskel. Jaotatakse sise- ja välistuumaks. Seda ümbritseb vahevöö. Välistuum 1820 km , 10 g/ cm3 ,raud, nikkel, 3000, Olek on vedel ning liikuv. Genereerib Maa magnetvälja. Sisetuum 1600 km ; 13,3 g/cm3 raud, nikkel, 6000,Olek on tahke. Kivimainese tihedust suureneb, s

Geograafia

doc

Litosfäär

Mandriline maakoor - mandrite ja selfimerede alune maakoor. maakoorr Ookeaniline maakoor - ookeanide alune, peamiselt basaltsetest ookeaniline maakoor kivimitest koosnev maakoor. maakoorr litosfäär Litosfäär - Maa tahke kivimkest, mis koosneb maakoorest ja astenosfäär plastiline astenosfääri peale jäävast vahevöö tahkest ülaosast, on vahevöö liigendunud laamadeks. alumine vahevöö tahke

Geograafia

docx

LITOSFÄÄR - kordamine

LITOSFÄÄR- Kordmine 1. teab Maa siseehitust (sise- ja välistuum, vahevöö, astenosfäär, maakoor, litosfäär) ning oskab võrrelda mandrilist ja ookeanilist maakoort; Maa siseehitus Maa on ehitatud põhiliselt hapniku (O), räni (Si) ja raua (Fe) ühendite baasil. Silikaadist koor, oksiidset vahevööd ja ehedast rauast koosnev tuum. Maakoor Maakoore piir vahevööga kannab Moho piiri nime Jugoslaavia seismoloogi auks. Moho piirist kuni 2900 km sügavuseni laiub kivimeteoriitidele sarnaste kivimitega vahevöö. Selle ülaosas on mõnesaja km paksune plastiline astenosfäär (ookeanide all 50-70 km, mandrite all kuni 200 km). Astenosfäär on vahevöö kivimite mõningase ülessulamise – basaltse magma tekkepiirkond. Maakoort + astenosfääri peale jääv vahevöö = litosfääriks. Nikkelraua koostisega Maa tuum paikneb sügavustel 2900-6378 km, jagunedes vedelaks välis- ning tahkeks sisetuumaks. Vedela metalli pöörisvoolud välistuumas tekitavad Maa dü

Litosfäär

docx

Litosfäär

KORDAMINE LITOSFÄÄR 1. Maa siseehitus (sise- ja välistuum, vahevöö, astenosfäär, maakoor, litosfäär) Maa tuum jaguneb vedelaks välistuumaks ja tahkeks sisetuumaks. Vahevöö koosneb kivimeteoriitide sarnastest kivimitest. Vahevöö ülaosas on astenosfäär (plastiline, kivimite ülessulamise piirkond). Maakoor koos astenosfääri peale jääva vahevöö osaga nim. Litosfääriks (planeedi pindmine kivimkest). Maa kivimiline koor jaguneb ookeaniliseks (maailmamere põhi, koosneb kivimitest) ja mandriliseks (mandrid, koosneb tard-, sette- ja moondekivimitest) maakooreks. 2. Oskad seletada kivimite ringet, tead kuidas on tekkinud erinevad kivimid, mis on mineraalid, kuidas tekivad, mida nimetatakse maakideks. Tardkivimid tekkinud magma/laava tardumisel maa sees/pinnal Vulkaanilised ehk purskekivimid tekivad aga maapinnal vulkaanide kaudu välja voolanud laavast. Settekivim - tekkinud setete liivastumise ehk tsementeerumisel, teke algab maapinnal setete kuhjumisega, kivimik

maailma loodusgeograafia ja geograafiliste...

doc

Litosfäär

Litosfäär 1.MAA SISEEHITUS 1.MAAKOOR Ookeaniline maakoor: · 5 - 20 km · vanus ~ 180 milj aastat · õhem, lasub madalamal, suhteliselt ühtlane, suurema tihedusega, · tekkinud basaltse magma tardumisel 2 kihti: basalt, settekivimid Mandriline maakoor: · vanus ~ 4 miljardit aastat · kergem, väga muutlik, erineva paksusega · mandrite all 25-80 km (80 - kõrgmäestike piirkonnas) · 3 kihti: basalt, graniit, settekivimid 2.VAHEVÖÖ Kivimid vahevöös on kõrge rõhu ja temperatuuri all. Vahevöö jaguneb: a) ülemine vahevöö astenosfäär ehk ülamantel b) alumine vahevöö süvavahevöö ehk alusmantel a) ASTENOSFÄÄR (ülamantel) · vahevöö kivimiline piirkond, kivimite osalise ülessulamise ala. · asub vahevöö ülemises osas 100 - 200 km sügavusel maapinnast, ~ 50 400 km vahemikusplastilises voolavas olekus. Koosneb ultrabasiidist. Sellest kõrgemale jäävat Maa tahket kest

Geograafia

Rohkem sarnaseid