Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

LITOSFÄÄR (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on laamtektoonika?
  • Miks laamad liiguvad?
  • Kuidas vulkaanipurskeid ennustatakse?
  • Kuidas toimub maavärinate registreerimine ?
  • Millised on maavärinatega kaasnevad ohud?

Lõik failist

LITOSFÄÄR
Kordamine kontrolltööks , TV lk 8-21, Õ lk 19-42
  • Iseloomusta Maa siseehitust.
    Maa
    värinate käigus tekkivate seismiliste lainete peegeldumise, murdumine ja levikukiiruse muutumise järgi jaotatakse Maa sisemus
    kolmeks suureks sfääriks: maakooreks , vahevööks ja tuumaks.
    Maakoore paksus on 3-80km. Maakoor aga jagub kaheks: mandriline ehk kontinentaalne ja ookeaniline maakoor. Kõige sügavamal asub sisetuum (5100km sügavusel, tahke), siis tuleb välistuum (2900km
    sügavusel, vedel), siis süvavahevöö (700km sügavusel, tahke),
    siis astenosfäär (plastiline), siis litosfäär ja siis mandriline
    ja ookeaniline maakoor.
  • Võrdle mandrilist ja ookeanilist maakoort.
    Ookeaniline maakoor
    Mandriline maakoor
    Noorem- enamasti alla 200mln aasta vanune.
    Vanem- enamasti üle 1,5mld aasta vanune.
    Õhem - keskmine paksus 7km.
    Paksem - keskmine paksus 40km.
    Koosneb tard - ja settekivimitest .
    Koosneb tard-, moonde - ja settekivimitest.
    Tihedam.
    Väiksema tihedusega.
    Saab sukelduda vahevöösse.
    Ei saa sukelduda.
    Hävineb ja uueneb.
    Tekib pidevalt juurde sukeldus - ehk subduktsioonivööndites.
  • Mis on laamtektoonika ? Miks laamad liiguvad?
    Laamtektoonika
    on geoloogia haru, mis uurib laamade triivi ja sellest tulenevaid
    nähtusi. Laamad liiguvad, sest konvektsioonivoolud maa sees panevad
    kivimimassivoolud ringlema. Üles tõuseb kuumenenud ja paisunud
    kivimimassi voolud. Tõusvate konvektsiooonivoolude kohal tekkivad
    venituspinged rebestavad jäiga litosfääri laamadeks .
  • Kirjelda geoloogilisi protsesse ( vulkanism , maavärinad , kurrutused , murrangud, kivimite teke, süvikute teke, maakoore teke ja hävimine ) ja too näiteid konkreetsetes piirkondadest laamade erinevatel servaaladel :
  • ookeaniliste laamade lahknemine e spreeding-Näiteks Atlandi ookeani keskmäestikus Islandis
  • ookeanilise ja mandrilise laama põrkumine - Nazca ja Lõuna-Ameerika laam .
  • kahe mandrilise laama põrkumine- India ja Euraasia laam ( Himaalaja , Kaukasus, Alpid , Karpaadid)
  • kahe ookeanilise laama põrkumine- Vaikse ookeani laam ja Filipiini laam (Kuriilid, Mariaani saared, Väikesed Antiilid)
  • ning kontinentaalse rifti ja kuuma täpi piirkonnas- Vaikses ookeanis Hawaii ahelik ( Mauna Loa, Hawaii saar; Yellowstone ’i rahvuspark USA-s)
    Vulkanism-
    Maa
    sügavamates kihtides ülessulanud kivimainese magma purskumine või
    voolamine planeedi pinnale. Näitab, et Maa sisemuses toimub pidev
    soojusenergia tootmine ning sellest tulenev aine ja energia
    liikumine.
    Maavärinad-
    maapinna lühiajaline ja äkiline liikumine kivimikeskkonnas tekkinud
    pingete vabanemise protsess, millega kaasneb kivimite rebenemine
    järeltõugetena. Maavärinad võivad peale laamad liikumise tekitada
  • Vasakule Paremale
    LITOSFÄÄR #1 LITOSFÄÄR #2 LITOSFÄÄR #3 LITOSFÄÄR #4 LITOSFÄÄR #5 LITOSFÄÄR #6
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2017-01-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 45 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor eksole123 Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    5
    docx

    Geograafia, litosfääri konspekt

    Richteri skaala- logarütmiline, skaalal 0 - 9,5; kasutatakse tänapäeval 14. Millised on maavärinatega kaasnevad ohud? Maakoorelõhed, ülangud, alangud; varingud, suruvoolud (tulevad koos veega), laviinid; vulkaanipursked; tsunaami, mis ujutab üle alad; hävitab taimkatte ja muudab ranniku pinnamoodi; mullad ja siseveekogud soolduvad; hävivad korallrifid ja rannale paisatud mereelustik; ookean reostub maismaalt lainega merre kantud jäätmetega Mõisted: litosfäär, mineraalid, kivimid, sete, sette-, tard- ja moondekivimid, kivimiringe, purskekivim, süvakivim, maak, astenosfäär, Maa sise- ja välistuum, vahevöö, mandriline ja ookeaniline maakoor, ookeani keskahelik, süvik, subduktsioon, kurdmäestik, kurrutus, murrang, maavärin, maavärina kolle e fookus, maavärina kese e epitsenter, seismilised lained, tsunami, seismograaf, seismogramm, magma, laava, kiht- ja kilpvulkaan, aktiivne, suikuv ja

    Litosfäär
    thumbnail
    7
    doc

    Litosfäär

    Kordamine Litosfäär 1) Kuidas saadakse andmeid maa siseehituse kohta? Puuraukude tegemisel uuritakse maavärinate, vulkaanide tugevuse tulemusel maapinnale jõudnud kivimeid(erinevad kivistised, seismilised lained). Paljanditelt ja kaevandustest. Raskusjõu iseärasuste, maavärinate poolt tekitatud löögilainete levimise suunda ja kiiruse, temperatuuri muutusi puuraukudes, vulkaanipurskeid, meteoriite jms. andmete põhjal.

    Geograafia
    thumbnail
    6
    doc

    Maa siseehitus

    · Mõisted: o Seismilised lained ­ lained, mis levivad Maa sisemuses või piki selle pinda. o Seismiline katkestuspind ­ vööt või piirkond Maa sees, kus toimuvad seismiliste lainete hüppelised kiiruste muutused. o Maakoor ­ Maa kõige välimine, 5-75 km paksune tahke kest, mis jaguneb ookeaniliseks ja mandriliseks kooreks. o Mandrilava ­ ehk self on mandrilise maakoore osa, mis on maailmamere poolt üleujutatud. o Litosfäär ­ Maa välimine tahke kivimikest. o Astenosfäär ­ Maa vahevöö ülemises osas vahetult litosfääri all paiknev poolvedel kiht. o Vahevöö ­ maakoore ja tuuma vahele jääv Maa kivimikest. o Tuum ­ 2900 km-st sügavamale jääv nikkelrauast koosnev Maa kõige sügavam osa, mis jaguneb vedelaks välis- ja tahkeks sisetuumaks. o Kurrutus ­ kivimite lainekujulise ilmega plastiline deformatsioon.

    Geograafia
    thumbnail
    5
    docx

    Maa siseehitus - Litosfäär

    Litosfäär Iseloomusta Maa siseehitust Maakoor ­ kõige välimine kõvadest kivimitest koosnev tahke kest. Jaguneb kaheks : ookeaniline ja mandriline. Mandriline maakoor - 25-70 km,2,7 g/cm3, 4 miljardit aasta, settekivimid,graniit,basalt, tahke, temp 0-600 Ookeaniline maakoor - 5-7 km, 2,9 g/cm3, 180 miljonit aastat, settekivimid,basalt, tahked ,temp. 0-600 Vahevöö - koosneb kuumast ja tihedast kivimimassis. Jaguneb ülemiseks ja alumiseks vahevööks. Ülemine vahevöö ­ 630 km ; 5,5 g/ cm3 ,kivimid : periodiit, temp 1300 . Aineolek plastiline Alumine vahevöö ­ 2290 km; 5,5 g/ cm3 ,kivimid : perovskiit, temp 1200-2500 .Aineolek tahke. Tuum ­ maa keskel. Jaotatakse sise- ja välistuumaks. Seda ümbritseb vahevöö. Välistuum ­ 1820 km , 10 g/ cm3 ,raud, nikkel, 3000, Olek on vedel ning liikuv. Genereerib Maa magnetvälja. Sisetuum ­ 1600 km ; 13,3 g/cm3 raud, nikkel, 6000,Olek on tahke. Kivimainese tihedust suureneb, s

    Geograafia
    thumbnail
    8
    doc

    Litosfäär

    Mandriline maakoor - mandrite ja selfimerede alune maakoor. maakoorr Ookeaniline maakoor - ookeanide alune, peamiselt basaltsetest ookeaniline maakoor kivimitest koosnev maakoor. maakoorr litosfäär Litosfäär - Maa tahke kivimkest, mis koosneb maakoorest ja astenosfäär plastiline astenosfääri peale jäävast vahevöö tahkest ülaosast, on vahevöö liigendunud laamadeks. alumine vahevöö tahke

    Geograafia
    thumbnail
    15
    docx

    LITOSFÄÄR - kordamine

    LITOSFÄÄR- Kordmine 1. teab Maa siseehitust (sise- ja välistuum, vahevöö, astenosfäär, maakoor, litosfäär) ning oskab võrrelda mandrilist ja ookeanilist maakoort; Maa siseehitus Maa on ehitatud põhiliselt hapniku (O), räni (Si) ja raua (Fe) ühendite baasil. Silikaadist koor, oksiidset vahevööd ja ehedast rauast koosnev tuum. Maakoor Maakoore piir vahevööga kannab Moho piiri nime Jugoslaavia seismoloogi auks. Moho piirist kuni 2900 km sügavuseni laiub kivimeteoriitidele sarnaste kivimitega vahevöö. Selle ülaosas on mõnesaja km paksune plastiline astenosfäär (ookeanide all 50-70 km, mandrite all kuni 200 km). Astenosfäär on vahevöö kivimite mõningase ülessulamise – basaltse magma tekkepiirkond. Maakoort + astenosfääri peale jääv vahevöö = litosfääriks. Nikkelraua koostisega Maa tuum paikneb sügavustel 2900-6378 km, jagunedes vedelaks välis- ning tahkeks sisetuumaks. Vedela metalli pöörisvoolud välistuumas tekitavad Maa dü

    Litosfäär
    thumbnail
    3
    docx

    Litosfäär

    KORDAMINE LITOSFÄÄR 1. Maa siseehitus (sise- ja välistuum, vahevöö, astenosfäär, maakoor, litosfäär) Maa tuum jaguneb vedelaks välistuumaks ja tahkeks sisetuumaks. Vahevöö koosneb kivimeteoriitide sarnastest kivimitest. Vahevöö ülaosas on astenosfäär (plastiline, kivimite ülessulamise piirkond). Maakoor koos astenosfääri peale jääva vahevöö osaga nim. Litosfääriks (planeedi pindmine kivimkest). Maa kivimiline koor jaguneb ookeaniliseks (maailmamere põhi, koosneb kivimitest) ja mandriliseks (mandrid, koosneb tard-, sette- ja moondekivimitest) maakooreks. 2. Oskad seletada kivimite ringet, tead kuidas on tekkinud erinevad kivimid, mis on mineraalid, kuidas tekivad, mida nimetatakse maakideks. Tardkivimid ­ tekkinud magma/laava tardumisel maa sees/pinnal Vulkaanilised ehk purskekivimid tekivad aga maapinnal vulkaanide kaudu välja voolanud laavast. Settekivim - tekkinud setete liivastumise ehk tsementeerumisel, teke algab maapinnal setete kuhjumisega, kivimik

    maailma loodusgeograafia ja geograafiliste...
    thumbnail
    6
    doc

    Litosfäär

    Litosfäär 1.MAA SISEEHITUS 1.MAAKOOR Ookeaniline maakoor: · 5 - 20 km · vanus ~ 180 milj aastat · õhem, lasub madalamal, suhteliselt ühtlane, suurema tihedusega, · tekkinud basaltse magma tardumisel 2 kihti: basalt, settekivimid Mandriline maakoor: · vanus ~ 4 miljardit aastat · kergem, väga muutlik, erineva paksusega · mandrite all 25-80 km (80 - kõrgmäestike piirkonnas) · 3 kihti: basalt, graniit, settekivimid 2.VAHEVÖÖ Kivimid vahevöös on kõrge rõhu ja temperatuuri all. Vahevöö jaguneb: a) ülemine vahevöö astenosfäär ehk ülamantel b) alumine vahevöö süvavahevöö ehk alusmantel a) ASTENOSFÄÄR (ülamantel) · vahevöö kivimiline piirkond, kivimite osalise ülessulamise ala. · asub vahevöö ülemises osas ­ 100 - 200 km sügavusel maapinnast, ~ 50 ­ 400 km vahemikusplastilises voolavas olekus. Koosneb ultrabasiidist. Sellest kõrgemale jäävat Maa tahket kest

    Geograafia




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun