Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

LITOSFÄÄR (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on laamtektoonika ?
  • Miks laamad liiguvad ?
  • Kuidas vulkaanipurskeid ennustatakse ?
  • Kuidas toimub maavärinate registreerimine ?
  • Millised on maavärinatega kaasnevad ohud ?
 
Säutsu twitteris
LITOSFÄÄR
Kordamine kontrolltööks , TV lk 8-21, Õ lk 19-42
  • Iseloomusta Maa siseehitust.
    Maa värinate käigus tekkivate seismiliste lainete peegeldumise, murdumine ja levikukiiruse muutumise järgi jaotatakse Maa sisemus kolmeks suureks sfääriks: maakooreks , vahevööks ja tuumaks. Maakoore paksus on 3-80km. Maakoor aga jagub kaheks: mandriline ehk kontinentaalne ja ookeaniline maakoor. Kõige sügavamal asub sisetuum (5100km sügavusel, tahke), siis tuleb välistuum (2900km sügavusel, vedel), siis süvavahevöö (700km sügavusel, tahke), siis astenosfäär (plastiline), siis litosfäär ja siis mandriline ja ookeaniline maakoor.
  • Võrdle mandrilist ja ookeanilist maakoort.
    Ookeaniline maakoor
    Mandriline maakoor
    Noorem- enamasti alla 200mln aasta vanune.
    Vanem- enamasti üle 1,5mld aasta vanune.
    Õhem - keskmine paksus 7km.
    Paksem - keskmine paksus 40km.
    Koosneb tard - ja settekivimitest .
    Koosneb tard-, moonde - ja settekivimitest.
    Tihedam.
    Väiksema tihedusega.
    Saab sukelduda vahevöösse.
    Ei saa sukelduda.
    Hävineb ja uueneb.
    Tekib pidevalt juurde sukeldus - ehk subduktsioonivööndites.
  • Mis on laamtektoonika ? Miks laamad liiguvad?
    Laamtektoonika on geoloogia haru, mis uurib laamade triivi ja sellest tulenevaid nähtusi. Laamad liiguvad, sest konvektsioonivoolud maa sees panevad kivimimassivoolud ringlema. Üles tõuseb kuumenenud ja paisunud kivimimassi voolud. Tõusvate konvektsiooonivoolude kohal tekkivad venituspinged rebestavad jäiga litosfääri laamadeks .
  • Kirjelda geoloogilisi protsesse ( vulkanism , maavärinad , kurrutused , murrangud, kivimite teke, süvikute teke, maakoore teke ja hävimine ) ja too näiteid konkreetsetes piirkondadest laamade erinevatel servaaladel :
  • ookeaniliste laamade lahknemine e spreeding-Näiteks Atlandi ookeani keskmäestikus Islandis
  • ookeanilise ja mandrilise laama põrkumine - Nazca ja Lõuna-Ameerika laam .
  • kahe mandrilise laama põrkumine- India ja Euraasia laam ( Himaalaja , Kaukasus, Alpid , Karpaadid)
  • kahe ookeanilise laama põrkumine- Vaikse ookeani laam ja Filipiini laam (Kuriilid, Mariaani saared, Väikesed Antiilid)
  • ning kontinentaalse rifti ja kuuma täpi piirkonnas- Vaikses ookeanis Hawaii ahelik ( Mauna Loa, Hawaii saar; Yellowstone ’i rahvuspark USA-s)
    Vulkanism- Maa sügavamates kihtides ülessulanud kivimainese magma purskumine või voolamine planeedi pinnale. Näitab, et Maa sisemuses toimub pidev soojusenergia tootmine ning sellest tulenev aine ja energia liikumine.
    Maavärinad- maapinna lühiajaline ja äkiline liikumine kivimikeskkonnas tekkinud pingete vabanemise protsess, millega kaasneb kivimite rebenemine järeltõugetena. Maavärinad võivad peale laamad liikumise tekitada ka vulkanismi , maalihked.
    Kurrutused- tekivad maakoores tektoonilise liikumise tagajärjel ehk kui kaks madrilist laama põrkuvad ja maapind selle koha pealt on üles kurrutatud.
    Kivimite teke- tardkivimid : tekivad Maa süvakoore ja vahevöö kivimite ülessulamisel moodustava tulivedela magma kristalliseerumisel ( graniit -süvakivim, bastalt-purskekivim). Settekivimid : tekivad veekogudes kui ka maismaale kuhjunud setetest . Aja jooksul ladestuvad üksteise peale setete kihid ja kivistuvad. Moondekivimid : tekivad sette-, tard- ja moondekivimite mineraalide moondumisel uuteks mineraalideks. Toimub kõrge temperatuuri ja rõhu tingimustes.
    Süvikute teke- kui laamad liiguvad teineteise poole suhteliselt kiiresti, siis sukeldub üks neist teise alla ja tekib süvik.
    Maakoore teke ja hävimine- maakoor tekib kuuma täpi piirkonnas, kui seal purskab vulkaan ja siis tuleb sealt kivimeid välja, mis kujundavad uue maakoore kuju. Maakoore hävinemine, kui maa kerkib kuumatäpi piirkonnas ja rebeneb, (maakoor muutub aja jooksul nii oma välimuse kui ehituse poolest, see esineb laamade põrkumise,
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    LITOSFÄÄR #1 LITOSFÄÄR #2 LITOSFÄÄR #3 LITOSFÄÄR #4 LITOSFÄÄR #5 LITOSFÄÄR #6
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2017-01-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 5 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor eksole123 Õppematerjali autor

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    7
    doc
    Litosfäär
    8
    doc
    Litosfäär
    8
    doc
    Litosfäär
    3
    docx
    Litosfäär
    6
    doc
    Litosfäär
    3
    doc
    Litosfäär
    4
    odt
    Litosfäär
    6
    doc
    Litosfäär



    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun