Planeetide liikumine Sissejuhatus · Päikesesüsteemi kuulub Päike, kaheksa suurt planeeti ja hulgaliselt väikekehi. · Planeetide orbiidid on ligikaudu tasapinnas ja praktiliselt ringikujulised. · Planeedid tiirlevad ümber Päikese samas suunas Päikese pöörlemisega. · Orbiitide raadiused suurenevad kindla seaduspärasuse järgi. · Enamik planeete pöörleb tiirlemisega samas suunas. Planeetide paiknemine Päike Veenus Merkuur Maa Mars Saturn Neptuun Jupiter Uraan Kepleri I seadus A f M · Planeedi liikumistee e e (orbiit) on ellips, mille l ...
fikseerimine toimub käsitsi. Jagamispead jagunevad omakorda lihtjagamispead, pooluniversaalsed jagamispead ja universaalsed jagamispead. Pooluniversaalsed- ja universaalsed jagamispead võimaldavad ringjoone jagamist mistahes suurusega osadeks. Nad on varustatud mehaanilise pöörlemismehhanismiga ja täiendava jagamissüsteemiga. Korpus on aluse suhtes pööratav 0...10° (kraadi) allapoole ja 0...100° (kraadi) ülespoole. Jagamise pöördmehhanismi ülekandesuhe on 40:1 või pretsessioon seadmete puhul 90:1. Universaalne jagamispea omab täiendava diferentsiaalülekandega jagamise võimalust. Jagamispead on freespinkide tähtsamaid tarvikuid, mis tunduvalt laiendavad nende tehnoloogilisi võimalusi.Neid kasutatakse mitmesuguste tööriistade, masinaelementide, hammasrataste, otssoonte ja otspilude ning teiste detailide freesimisel. Jagamispea ülesanne on: 1. Töödeldava tooriku telje seadmine pingi töölaua suhtes vajaliku nurga alla. 2
(12 tk).Neid on vaja Kuu ja planeetide liikumise jälgimiseks.Sodiaak on Päikese ja Kuu teed tähistavad 12 tähtkuju.Tähtede asend on püsiv, sest tähed asuvad väga kaugel ja muutusi on märgata alles mitmesaja tuhande aasta pärast.Maa liikumise 3 komponenti: 1)tiirlemine ümber Päikese peaaegu ringikujuliselt orbiidil perioodiga 1 ring aastas 2)pöörlemine ümber tiirlemistasandi 66,3 kraadise nurga all oleva telje perioodiga 24 tundi 3)telje pretsessioon orbiidi tasandi normaali ümber perioodiga 25,7 aastat. KUUVARJUTUS leiab aset siis, kui Maa on Päikese ja Kuu vahel ning Maa vari langeb Kuule. PÄIKESEVARJUTUS leiab aset siis, kui Kuu on Maa ja Päikese vahel, varjates päikesevalguse.
Maa liikumine Martin Jaan Leesment XII klass Kiirus on u. 20,1 km/s Tiirleb mööda ellipsikujulist orbiiti ümber Päikese Moodustab oma Kuuga graviteeriva osasüsteemi Pöörleb ome keset läbiva mõttelise telje ümber Pöörleb suunaga läänest itta Tiirlemine ümber päikese perioodiga u. 1 aastat Pöörlemine ümber telje perioodiga u. 1 ööpäeva Telje pretsessioon perioodiga u. 25725 aastat Maa keerlemise tõestused Coriolisi efekt Foucault pendel
välku, näitab virmalisi ja vikerkaart. · On asju, mis liiguvad alati ühes suunas -- lõunakaares idast läände, põhjakaares läänest itta (Päike, Kuu ja tähed) · On ka neid, mis liiguvad ükskõik kuhu (pilved) või seisavad koguni paigal (Põhjanael näiteks). 4 Maa liikumine Liikumine on keeruline, aga seda võib jagada kolmeks põhiliseks komponendiks: · Tiirlemine · Pöörlemine · Telje Pretsessioon 5 Planeedid tähistaevas · Planeedid on rändavad tähed · Planeedid liiguvad taevas erinevalt · Ülejäänud 3(Marss, Jupiter, Saturn) palja silmaga nähtavat planeeti rändavad Päikesest sõltumatult, muutes perioodiliselt oma liikumissuunda. Päikesevarjutus · Täielik päikesevarjutus tekib kui Kuu varjukoonuse ots ulatub Maa pinnani. · Osalise päikesevarjutuse korral katab Kuu vaid ühe osa Päikesest.
gravitatsioonjõud. Pöörlemine on tagatud pretsessiooni ja loodeliste jõududega. 35.Kuidas tekivad looded (tõus ja moon)? Loodeline jõud tekib, kui pöörlev keha pole täiesti jäik. Maal on loodelisteks nähtusteks tõus ja mõõn, mis on põhjustatud kuu gravitatsioonilisest mõjust. 36. Kuidas mõjutavad looded Maa ja Kuu liikumist? Tänu loodelistele jõududele Maa pöörlemine aeglustub ja seetõttu Kuu kaugus mast suureneb. 37.Mis on pretsessioon? Kuidas see tekib? Pretsessioon on pöörlemistelje asendi muutumine ajas. Põhjuseks on see, et Päikese poole pööratud kluge tõmbab Päike rohkem kui tagumist ja tekib vurri efekt. 38.Millest tekkisid planeedid? Päike tekkis gravitatsiooni toimel kosmilisest tolmust ja gaasipilvest. Päikese pöörlemise käigus viskus osa ainest eemale ja sellest tekkisidki planeedid. 39.Kuidas seletatakse kaht tüüpi planeetide teket? Planeetide tekkimisel raskemad osakesed jäid tugevama tõmbejõu
14. Tähtkujud:Kuu tee tähtede suhtes jagati 12 sodiaagi tähtkujuks. Kuu ränne kirjeldas ka Päikese liikumist taevas. Kasutati teavatähti, kuna taevasse ei saa kirjutada.15. Sodiaak ehk loomaring on kujuteldav vöö taevas, mis ulatub ligikaudu 8 kraadi mõlemale poole Päikese näilist teekonda ehk ekliptikat.16.Tähistaeva püsivus muutumatuna on seletatav tähtede suurte kaugustega.17. Maa liikumine jagatakse:tiirlemine ümber Päikese, pöörlemine ümber enda, ja telje pretsessioon orbiidi tasandi normaali ümber. 18. Päikeseööpäev Täheööpäev tavalisest 4 minutit lühem, jagatakse ka 24 h. Algab, kui kulmineerub kevadpunkt.19. Troopiline aasta ehk päikeseaasta on aeg Maa kahe järjestikuse läbimineku vahel kevadpunktist.20. Planeetide näiv silmusekujuline liikumine seletub nende vaatlemisega liikuvalt Maalt.21. Päikesevarjutus leiab aset siis, kui Kuu on Maa ja Päikese vahel, varjates päikesevalguse. Kuuvarjutuse tekitab
· Mis on tähtkujud? Milleks neid vaja on? Heledamate tähtede rühmitused. Neid on vaja Kuu ja planeetide liikumise jälgimise hõlbustamiseks. · Mis on Sodiaak? Päikese ja Kuu teed tähistavad 12 tähtkuju · Miks on tähtede asend taevasfääril püsiv? Tähtedevahelised kaugused on väga suured, selleks, et pilt muutuks, kuluks sadu tuhandeid aastaid. · Millisteks komponentideks jagatakse Maa liikumine? Tiirlemine ümber Päikese, pöörlemine ümber telje, telje pretsessioon orbiidi tasandil normaali ümber · Mis põhjustab planeetide näiva silmusekujulise liikumise tähtede suhtes? Kui oma orbiidil liikuv Maa möödub temast kaugemal liikuvast välisplaneedist, paistab see tähtede suhtes liikuvat vastassuunas tegelikule liikumisele. · Kirjeldage kuu- ja päikesevarjutus? Päikesevarjutus siis kui kuu on maa ja päikese vahel, kuuvarjutus siis kui maa on kuu ja päikese vahel
Maa liikumist mõjutavad Päike ja Kuu ning Maale langevad meteoriidid. 9. Kuidas tekivad looded (tõus ja mõõn)? Looded tekivad Kuu külgetõmbejõu tõttu. Seal pool, kus Kuu on külgetõmbejõud tugevam ja tekib ookeani tõus, seega teisel pool maakera on parasjagu mõõn. 10. Kuidas mõjutavad looded Maa ja Kuu liikumist? Ma pöörlemine aeglustub tegelikult. Ööpäeva pikkus kahekordistuks 6 miljardi aasta pärast. 11. Mis on pretsessioon? Kuidas see tekib? Pretsessioon on pöörleva objekti pöörlemistelje suuna muutumine. Orbiidi suhtes on Maa telg kaldus ning Päike tõmbab telge enda poole ja lõpuks pöördubki see telg püsti. Maa telg teeb näiteks ühe täistiiru 26 000 aastaga. 12. Millest tekkisid planeedid? Planeedid tekkisid kosmilisest hajusainest. Planeetide massi kasvatavad maale langevad meteoriidid ja komeedid. 14. Mis on Oorti pilv? Päikese-eelne gaasipilv
MULLAS, VEESTIKUS, ELUSLOODUSES) GAASIDE OSAKAAL ARGOON 0,9% SÜSIHAPPEGAAS ÜLEJÄÄNUD GAASID 0,03% 0,04% HAPNIK 21% LÄMMASTIK 78% Maa liikumine · Maa liikumine on keeruline, aga seda võib jagada kolmeks põhiliseks komponendiks · 1. Tiirlemine ümber Päikese (perioodiga 1 aasta) 2. Pöörlemine ümber tiirlemistasandi. 3. Telje pretsessioon orbiidi tasandi normaali ümber perioodiga = 25725 aastat. http://www.zum.de/dwu/depotan/apan011. htm Maa liikumine · Aastat, mida mõõdetakse Päikese läbimineku järgi kevade punktist, nimetatakse troopiliseks. · Kinnistähtede suhtes sooritatud täistiiru aga sideeriliseks e. täheaastaks. Varjutused · Varjutus tähendab varju jäämist, varju sattumist. · Päikesevarjutuse ajal varjab Kuu Päikese (vaatleja jääb Kuu varju),
Päikese teed tähistab 12 tähtkujust koosnev sodiaak(loomaring). Aastasse mahub kuuloomisi umbes 12, jagati Kuu tee tähtede suhtes kaheteistkümneks võrdseks osaks. Tähistaeva püsivus muutumatuna on seletatav tähtede suurte kaugustega. Maa liikumine Maa liikumine koosneb tiirlemisest ümber päikese, pöörlemisest ümber oma telje ja pretsessioonist(25725 aastat). Pretsessioon https://et.wikipedia.org/wiki/Pretsessioon Pöörlemine koos tiirlemisega määravad ööpäeva, tiirlemine ja pretsessioon aasta pikkuse. Aastat, mida mõõdetakse Päikese läbimineku järgi kevadpunktist, nimetatakse troopiliseks, kinnistähtede suhtes sooritatud täistiiru sideeriliseks. Planeedid ja tähistaevas Planeedid on Maa sarnased, samuti ümber Päikese tiirlevad taevakehad. Planeetide näiv silmusekujuline liikumine seletub nende vaatlemisega liikuvalt Maalt. Palja silmaga nähtavad planeedid: Veenus, Jupiter, Marss, Saturn, Merkuur. Varjutused Saaros- 18 aastat 11 päeva ja 8 tundi
tõelise meridiaani vahel. Kui α = 0, s. t. tundliku elemendi peatelg asub tõelise meridiaani tasandis on ka joonkiirus v1 null. Järelikult αt = 0. Tundliku elemendi peatelje liikumise rõhttasandis määravad joonkiirused v 2, v3, v4 Tundliku elemendi peatelje N ots jääb liikumatuks tingimusel: v2 =v3 + v4 (1) Joonkiiruse v2 tekitab meridiaani pöörlemise nurkkiirus ω2, joonkiiruse v3 tundliku elemendi raskusjõu momendi pretsessioon ωP, joonkiiruse v4 õlisummuti momendi pretsessioon ωs. 2 p s Valemi (1) võib kirjutada järgmisel kujul : B p ; Varem tuletatud valemi järgi: H kus B on raskusjõu poolt tekitatud moment Analoogse valemi saab tuletada ka õlisummuti nurkkiiruse jaoks, kui tema poolt tekitatav moment C s s ; tähistada Cs H
Päikesesüsteemi seaduspärasused. Päikesesüsteemi kuulub kaheksa suurt planeeti (Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun), mõnituhat väikeplaneeti ja asteroidi, sadakond perioodilist komeeti, planeetide kaaslased ning teadmata koguses meteoorset ainet, mis Maa atmosfääri sattudes tekitab üle taeva lendava tulejuti. Planeedid on oma nime saanud Vana Rooma jumalate järgi. http://www.youtube.com/watch?v=LfWTlMNLzBk Päikesesüsteemi teke: Arvatakse, et Päikesesüsteem moodustus 4,6 miljardit aastat tagasi supernoova plahvatusest järgi jäänud gaasi ja tolmupilvest. Tegemist oli normaalse tähetekke protsessiga, mis tekitas ka Päikese enda. Päikese ja planeetide tekkimisest üle jäänud tahke aine on jäänud Päikesesüsteemi tolmu ja väikekehadena, gaas aga puhutud Päikese kiirguse ja päikesetuulte poolt kaugetesse Päikesesüsteemi välisosadesse. Päike moodustab 99,8%...
algas uus kuu, märgati selle ilmumist 12 korda aastas ning jagatigi kuu tee tähtede suhtes 12 võrdseks osaks -- kaheteistkümneks sodiaagi tähtkujuks. Maa liikumine Maa liikumine on keeruline, aga seda võib jagada kolmeks põhiliseks komponendiks: *tiirlemine ümber Päikese peaaegu ringikujulisel orbiidil perioodiga 31558150 s ehk 1,0000388 aastat; *pöörlemine ümber tiirlemistasandiga 66°33' nurga all oleva telje perioodiga 86164 sekundit ehk 0,99727 ööpäeva; *telje pretsessioon orbiidi tasandi normaali ümber perioodiga 25725 aastat. Aastat, mida mõõdetakse Päikese läbimineku järgi kevadpunktist, nimetatkse troopiliseks, kinnistähtede suhtes sooritatud täistiiru aga sideeriliseks e. täheaastaks. Planeedid tähistaevas Muutumatu tähistaeva taustal liikuvat ja oma kuju muutvat Kuud jälgides märkasid vana-aja tähetargad teisigi "rändavaid tähti", mida hakati nimetama planeetideks
15. Sodiaak ehk loomaring on kujuteldav vöö taevas, mis ulatub ligikaudu 8 kraadi mõlemale poole Päikese näilist teekonda ehk ekliptikat. Päikese ja Kuu teed tähistavad 12 tähtkuju 16. See, et tähtede asend taevasfääril on püsiv on seletatav sellega, et tähtedevahelised kaugused on väga suured, selleks, et pilt muutuks, kuluks sadu tuhandeid aastaid. 17. Maa liikumine jagatakse: tiirlemine ümber Päikese, pöörlemine ümber telje, telje pretsessioon orbiidi tasandil normaali ümber 18. Täheööpäev on 4 minutit lühem. Päikeseööpäev algab keskööl, täheööpäev siis, kui kulmineerub kevadpunkt. Päikeseööpäev on Maa pöörlemisperiood Päikese suhtes, täheööpäev on Maa pöörlemisperiood kinnistähtede suhtes. 19. Troopiline aasta on aasta, mida mõõdetakse Päikese läbimineku järgi kevadpunktist. 20. Planeetide näivat silmusekujulist liikumist tähtede suhtes põhjustab see, kui oma
suured ning kuigi tähtede liikumise kiirused on samuti suured, kuluks sadu tuhandeid aastaid, et tähtkujude pilt märgatavalt muutuks. Millisteks komponentideks jagatakse Maa liikumine? Maa liikumine jagatakse kolmeks põhiliseks komponendiks: tiirlemine ümber Päikese peaaegu ringikujulisel orbiidil perioodiga umbes 1 a; pöörlemine ümber oma telje(telg on tiirlemistasandiga 66 kraadise nurga all) perioodiga umbes 1 ööpäev; telje pretsessioon orbiidi tasandi normaali ümber perioodiga 25725 aastat. Mis põhjustab planeetide näiva silmusekujulise liikumise tähtede suhtes? Planeetide näiv silmusekujuline liikumine seletub nende vaatlemisega liikuvalt Maalt. Kui oma orbiidil liikuv Maa möödub temast kaugemal liikuvast välisplaneedist, paistab see tähtede suhtes liikuvat vastassuunas tegelikule liikumisele. Kirjeldage kuu- ja päikesevarjutust.
1. Astronoomias kasutatavad mõõtühikud. Galaktikate liigitus. Linnutee. Astronoomia kasutatavad mõõtühikud Astronoomiline ühik - Maa keskmine kaugus Päikesest. 1,495 978 7*1011 m. Tähist a.ü. (e.k.) AU (ingl.) Kaugus, mille korral punktmass tiirleb ümber Päikese 365,2568983 ööpäevaga. Valgusaasta - vahemaa, mille valguskiir läbib vaakumis ühe troopilise aasta (365d 5h 48 min 46 sek) jooksul. Troopiline aasta - ajavahemik, mis kulub Päikesel näivaks liikumiseks kevadpunktist kevadpunkti. Tähist. LY 1LY=9,4605*1015 m=63239 AU ; vc=2,997 924 58*108 m/s Parsek - par(allaks) + sek(und), rahvusvaheline tähis pc. Parsek on niisuguse objekti kaugus, mille aastaparallaks on 1 kaaresekund. Aastaparallaks - nurk, mille all taevakehalt vaadatuna paistab Maa orbiidi raadius (pikem pooltelg), et see moodustaks taevakehale suunatud sirgega täisnurga. 1pc= 3,09*1016m=3,263 LY=206265 AU Gallaktikate klassifikatsioon Hubble galaktikate klassifikatsioon...
Päikeseööpäev (Päike teeb oma näivas liikumises ühe täistiiru ümber Maa) kestab 24h ja täheööpäev (täispööre ümber oma pöörlemistelje kinnistähede suhtes) 23h ja 56 minutit. 14. Millisteks komponentideks jagatakse Maa liikumine? a. Tiirlemine ümber Päikese peaaegu ringikujulisel orbiidil (365 päeva, 6h ja 9 minutit) b. Pöörlemine ümber tiirlemistasandiga 66o nurga all (23h, 56 minutit) c. Telje pretsessioon pöörlemistelje muutumine (26 000 aastat) 15. Mis on troopiline aasta? Päikese aastaaeg, mille jooksul Maa teeb ühe tiiru ümber Päikese. 16. Mis on Päikesevarjutus? Päikesevarjutus tekib siis, kui Kuu on Maa ja Päikese vahel, varjates päikesevalguse. 17. Mis on kuuvarjutus? Maa on Päikese ja Kuu vahel, Maa vari langeb Kuule. 18. Miks leiavad varjutused aset ainult iga poole aasta tagant? o
gravitatsiooniline külgetõmme. Peamiselt tekitavad Maal loodeid Kuu ja Päike. Korraga on Maal tõus nii sellel poolel, mis asub Kuu suunas, kui ka vastasküljel. Eriti tugevad looded esinevad siis, kui Päike, Kuu ja Maa paiknevad enam-vähem ühel sirgel. Tõus ja mõõn ehk looded tekivad kuu ja vähem ka päikese tõmbejõu mõjul. 36. Kuidas mõjutavad looded Maa ja Kuu liikumist? Maa pöörlemiskiirus väheneb, Kuu kaugus Maast kasvab. 37. Mis on pretsessioon? Kuidas see käib? Pretsessioon on pöörleva objekti pöörlemistelje suuna muutumine. 38. Millest tekkisid planeedid? Praegu arvavad teadlased, et Maa on tekkinud u. 4,6 miljardit aastat tagasi kosmilise tolmu ("tähetolmu") osakeste tõmbumisel üksteise külge. 39. Kuidas seletatakse kaht tüüpi planeetide teket? Maa rühma planeedid tekivad Päikesest ümbritseva gaasitolmketta seesmisest, raskeid elemente sisaldavast osast
dH 0 L dt H const lugeda nulliks. Kui = 0 , siis ja H const Võrdus tähendab, et kineetilise momendi vektori suund ja suurus omavad püsiväärtust ja tema suund ruumis ei muutu. Kui kasutada H J võrdust , siis ka vurri nurkkiirus omab püsiväärtust. 2. Vurri pretsessioon Joon 4 F Mõjugu vurrile jõud , mis tekitab momendi telje ümber, mis pole peatelg. Vurri kineetilise momendi vektor on suunatud mööda peatelge. Tähistame kineetilise momendi vektori otsa tähega A. Resal’i teoreemi Ly U U järgi = s.t. kineetilise momendi vektori ots omandab joonkiiruse ja vurri peatelg ei hakka liikuma mitte jõu suunas, vaid ristsuunas jõule ja
suured ning kuigi tähtede liikumise kiirused on samuti suured, kuluks sadu tuhandeid aastaid, et tähtkujude pilt märgatavalt muutuks. 17. Millisteks komponentideks jagatakse Maa liikumine? Maa liikumine jagatakse kolmeks põhiliseks komponendiks: tiirlemine ümber Päikese peaaegu ringikujulisel orbiidil perioodiga umbes 1 a; pöörlemine ümber oma telje(telg on tiirlemistasandiga 66 kraadise nurga all) perioodiga umbes 1 ööpäev; telje pretsessioon orbiidi tasandi normaali ümber perioodiga 25725 aastat. 20. Mis põhjustab planeetide näiva silmusekujulise liikumise tähtede suhtes? Planeetide näiv silmusekujuline liikumine seletub nende vaatlemisega liikuvalt Maalt. Kui oma orbiidil liikuv Maa möödub temast kaugemal liikuvast välisplaneedist, paistab see tähtede suhtes liikuvat vastassuunas tegelikule liikumisele. 21. Kirjeldage kuu- ja päikesevarjutust.
suured ning kuigi tähtede liikumise kiirused on samuti suured, kuluks sadu tuhandeid aastaid, et tähtkujude pilt märgatavalt muutuks. 17. Millisteks komponentideks jagatakse Maa liikumine? Maa liikumine jagatakse kolmeks põhiliseks komponendiks: tiirlemine ümber Päikese peaaegu ringikujulisel orbiidil perioodiga umbes 1 a; pöörlemine ümber oma telje(telg on tiirlemistasandiga 66 kraadise nurga all) perioodiga umbes 1 ööpäev; telje pretsessioon orbiidi tasandi normaali ümber perioodiga 25725 aastat. 20. Mis põhjustab planeetide näiva silmusekujulise liikumise tähtede suhtes? Planeetide näiv silmusekujuline liikumine seletub nende vaatlemisega liikuvalt Maalt. Kui oma orbiidil liikuv Maa möödub temast kaugemal liikuvast välisplaneedist, paistab see tähtede suhtes liikuvat vastassuunas tegelikule liikumisele. 21. Kirjeldage kuu- ja päikesevarjutust.
muutumist. 15. Mis on sodiaak? Sodiaak on 12 tähtkujust koosnev aastaring, mis jääb taustaks Päikesele aasta jooksul. 16. Miks on tähtede asend taevasfääril püsiv? Tähtede asend taevasfääril on püsiv, sest vahemaad tähtede vahel on kujutlematult suured. 17. Millisteks komponentideks jagatakse Maa liikumine? Maa liikumine jagatakse: ööpäevaga seotud (pöörlemine ümber telje); aastaga seotud (tiirlemine ümber Päikese); maa telje pretsessioon (25725 aastat). 18. Selgitage päikese- ja täheööpäeva erinevust? Päikeseööpäev (Päike teeb näivas liikumises taevas ühe täistiiru ümber Maa) kestab 24 tundi, Maa on Päikese suhtes liikunud pöörde tegemise ajal ja peab lisaks pöörlemisele pöörduma rohkem kui 360 kraadi. Täheööpäev (täispööre ümber oma pöörlemistelje kinnistähtede suunas) 23 tundi ja 56 minutit, aeglustunud Kuu ja Päikese poolt põhjustatud loodete mõjul. 19
KESKKONNAFÜÜSIKA KORDAMISKÜSIMUSED 2014 sügissemester 1. Astronoomias kasutatavad mõõtühikud. Vastus: Astronoomiline ühik - Kaugus, mille korral punktmass tiirleb ümber Päikese 365,2568983 ööpäevaga Valgusaasta - vahemaa, mille valguskiir läbib vaakumis ühe troopilise aasta (365d 5h 48 min 46 sek) jooksul. Troopiline aasta - ajavahemik, mis kulub Päikesel näivaks liikumiseks kevadpunktist kevadpunkti. Tähist. LY Parsek - par(allaks) + sek(und), rahvusvaheline tähis pc. Parsek on niisuguse objekti kaugus, mille aastaparallaks on 1 kaaresekund. Aastaparallaks - nurk, mille all taevakehalt vaadatuna paistab Maa orbiidi raadius (pikem pooltelg), et see moodustaks taevakehale suunatud sirgega täisnurga. 2. Galaktikate liigitus. Linnutee. V: liigitakud nende nähtava kuju järgi: •Elliptilised •Spiraalsed •Ebareeglipärased (ebakorrapärased) Hubble galaktikate...
1.Astronoomiline ühik - maa keskmine kaugus päikesest 149 597 870 km(tähis AU, eesti k. a.ü) Valgusaasta- vördub vahemaaga ,mille valguskiir läbib vaakumis ühe troopilise aasta jooksul Troopiline aasta ajavahemik, mis kulubPäikesel näivaks liikumiseks kevadpunktist kevadpunktini(tähis LY) Parsek- parsek on niisugune objekti kaugus mille aastaparallaks on 1 kaarsekund(pc=par +sek) Aastaparallaks nurk, mille all taevakehalt vaadatune paistab Maa orbiidi raadius (pikem pooltelg) ,et see moodustaks taeva kehale suunatud sirgega täisnurga. On olemas eliptilised , spiraalsed ja ebakorrapärased galaktikad. Linnutee-meie kodu galaktika, Linnutee on tähesüsteem, suuruselt teine galaktika Kohalikus Galaktikarühmas. 2. Päikesesüsteemi tekkimine (nebulaarhüpotees)- Päikesesüsteem tekkis esialgsest külmast ning hõredast gaasipilvest, mis iseenda raskusjõu mõjul kokkutõmbudes muutus üha kiiremini pöörlevaks ja lapikumaks kettaks 3. Klass...
(Rayleigh hajumine). Kui molekuli polarisatsioon muutub siis 10-6 osa footoneid aga ergastab molekuli teatud vônkumisi ja see avaldub hajunud kiirguse spektris nôrkade spektrijoontena, mis on nihutatud ergastava sageduse suhtes (Ramani effekt). Tuumade magnetiline resonants (NMR) Umbes pooled tuumad pöörlevad ja laengu tôttu on neil magnetmoment. Tugevas magnetväljas orienteeruvad kôik magnetmomendid magnetväljasihis, kuid mitte täpselt paralleelselt. Tekib pretsessioon telje pöörlemine ümber magnetvälja suuna. Kui magnetväljas olevale tuumale suunata elektromagnetiline kiirgus, mis on sama sagedusega kui pretsessioon, siis "pöörab" see kiirgus tuuma magnetmomendi vektori vastupidiselt välja suunale. Tuum neelab energiat. See on NMR fenomen. Tuuma asukoht molekulis (keemiline "ümbrus") môjutab resonantssagedust teatud määral ja 2
Millised nähtused viitavad maa kerakujulisusele? *Tähistaeva katkematus, liikumine *Päikese, Kuu ja planeetide liikumine ehk siis taevakehade liikumine Milleks on tähtkujusid vaja? Tähtkujusid on vaja, et hõlpsalt saaks jälgida Kuu ja Planeetide liikumist. Millisteks komponentideks jagatakse maa liikumine? *Tiirlemine ümber Päikese peaaegu ringikujuliselt orbiidil *Pöörlemine ümber tiirlemistasandiga 66*33' nurga all oleva telje *Telje pretsessioon orbiidi tasandi normaali ümber Mis on pretsessioon? Kuidas see tekib? Vurri liikumise teooriast aga teame, et ümberkukkumise asemel hakkab selle telg pöörduma vertikaali (planeedi korral orbiidi tasandi normaali ümber, kusjuures kaldenurk ise ei muutu. Seda liikumist nimetatakse pretsessiooniks. Maa telg teeb nt ühe täistiiru 25725 aastaga. Pretsessiooni põhjuseks on gravitatsioonivälja tugevuse kahanemine välja allikast eemaldumisel. Selgita päikese- ja tähetööpäeva erinevust.
Nähtused on siis tõusud ja mõõnad. 2X ööpäevas tekivad ühes ja samas maakohas tõusud ja mõõnad(2 tõusu ja 2 mõõna). Ka maakoores tekivad tõusud ja mõõnad, kuid need on nii väiksesed, et me ei märka neid. 3. Kuidas mõjutavad looded Maa ja Kuu liikumist? V: Tänu Maa pöörlemisele ja Kuu liikumisele ümber Maa tekib tõusulainehõõrdumine, mis pidurdab Maa ja Kuu pöörlemist. Toimub Maa pöörlemisele vastassuunas tagajärjeks on ööpäeva pikenemine. 4. Mis on pretsessioon? Kuidas see tekib? V: Maa pöörlemistelg pöörleb samuti. Sarnaneb ,,vurrile". Kujunemine 1. Millest tekkisid planeedid? V: Vesiniku plahvatus- Päike paiskab enda ümber gaasitolmu ketta(koosnen väikestest kivides, gaasisit ja tolmust)- aine jäi tiirlema ümber Päikese. Ketta võib jagada kaheks osaks: 1.Sisemine- koosnes raskematest elementidest, kivi, ja need ühinesid planeetideks. Tekkisid 4 esimest planeeti. 2. välimine ketas- külmem, jää ja gaas kondenseerusid,
Punanihe on spektrijoonte nihe pikemate lainepikkuste suunas kas Doppleri efekti või Einsteini efekti (gravitatsiooniline punanihe) tõttu. Maa liikumine on keeruline, aga seda võib jagada kolmeks põhiliseks komponendiks: · tiirlemine ümber Päikese peaaegu ringikujulisel orbiidil perioodiga 31558150 s ehk 1,0000388 aastat; · pöörlemine ümber tiirlemistasandiga 66°33' nurga all oleva telje perioodiga 86164 sekundit ehk 0,99727 ööpäeva; · telje pretsessioon orbiidi tasandi normaali ümber perioodiga 25725 aastat. Maa telg asub orbiidi tasapinna suhtes nurga all. Niisugune Maa asend põhjustabki aastaaegade kevade, suve, sügise ja talve esinemise. Ülemaailmne gravitatsiooniseadus- kaks masspunkti tõmbuvad üksteise poole jõuga, mis on võrdeline nende massidega ning pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga. Raskuskiirendus ( ) on kiirendus, millega vabalt langev keha kiireneb taevakeha
tõmmata . Maa pöörleb ümber oma kujutleva telje ja tiirleb ümber Päikese. Maa teeb ühe täistiiru 25725 aastaga. Maa liikumine on keeruline, aga seda võib jagada kolmeks põhiliseks komponendiks: tiirlemine ümber Päikese peaaegu ringikujulisel orbiidil perioodiga 31558150 s ehk 1,0000388 aastat; pöörlemine ümber tiirlemistasandiga 66°33' nurga all oleva telje perioodiga 86164 sekundit ehk 0,99727 ööpäeva; telje pretsessioon orbiidi tasandi normaali ümber perioodiga 25725 aastat. 5. Mis on planeet? Kuidas ta taevas liigub? Päiksesüsteemi planeediks on taevakeha, mis * tiirleb ümber Päikese * on piisava massiga * puhastanud oma ümbruse- tõmmanud oma pinnale väiksemad kehad oma orbiidi ümbruskonnas. 6. Kirjeldage täielikku ja osalist päikesevarjutust. Kui Maa satub Kuu varjupiirkonda, siis pole siit vaadates Päikst näha- tekib päikesevarjutus. Kui Kuu
moodustavad kosmilise tolmu. Umbes 85% meteoorkehi liigub planeetide tiirlemise suunas. Maa liikumine – Maa liikumine on keeruline, aga seda võib jagada kolmeks põhiliseks komponendiks: tiirlemine ümber Päikese peaaegu ringikujulisel orbiidil perioodiga 31558150 s ehk 1,0000388 aastat; pöörlemine ümber tiirlemistasandiga 66°33' nurga all oleva telje perioodiga 86164 sekundit ehk 0,99727 ööpäeva; telje pretsessioon orbiidi tasandi normaali ümber perioodiga 25725 aastat. Kindlasti paneb teid imestama, et nii aasta kui ööpäeva pikkuseks on murdarvud. Meie harjumuspärane aja-arvamine käib Päikese näiva liikumise järgi, aga see kujuneb toodud kolme liikumise summana. Nii sisaldab üks ööpäev (Päike teeb taevas täistiiru) nii Maa pöörlemist kui ka Maa liikumist orbiidil. Kui liidame Maa ülaltoodud pöörlemisperioodile
Kursuse ,,YKA0060 Instrumentaalanalüüs" kordamisküsimused (2 osa) 1. Elektromagnetilise kiirguse korpuskulaar-laineliseks dualism Elektromagnetiline kiirgus on energia, mis võib eksisteerida erinevates vormides - nt nähtav valgus, kiirgussoojus, mikrolained. Näiteks nähtavat valgust saab vaadelda nii laine kui ka osakesena => korpuskulaar-laineline dualism. 2. Elektromagnetlainete interferents ja difraktsioon Difraktsioon ja interferents on põhimõtteliselt sarnased mehaaniliste lainete difraktsiooni ja interferentsiga. Difraktiooniks nimetatakse lainete kandumiste teele jäävate tõkete taha. Interferentsiks nimetatakse lainete liitumist, mille tulemusena mõnes kohas lained muutuvad suuremaks ehk amplituud saab suuremaks kui ühe liituva laine amplituud, teises kohas väiksemaks ehk amplituud väheneb. 3. Energiaolekud ja üleminekute tingimus Aatomid, ioonid ja molekulid eksisteerivad ainult teatud diskreetsetes energiaolekutes ja ülemine...
osakesed moodustavad kosmilise tolmu. Umbes 85% meteoorkehi liigub planeetide tiirlemise suunas. · Maa liikumine saab jagada kolmeks põhiliseks komponendiks: 1. tiirlemine ümber Päikese peaaegu ringikujulisel orbiidil perioodiga 31558150 s ehk 1,0000388 aastat; 2. pöörlemine ümber tiirlemistasandiga 66°33' nurga all oleva telje perioodiga 86164 sekundit ehk 0,99727 ööpäeva; telje pretsessioon orbiidi tasandi normaali ümber perioodiga 25725 aastat. · Päikesevarjutus - leiab aset siis, kui Kuu on Maa ja Päikese vahel, varjates päikesevalguse. vaadatuna on Kuu Päikese ees ning kogu Päikese valgus või osa sellest on Kuu poolt varjutatud. Päikesest oleks nagu tükk ära hammustatud (osaline päikesevarjutus) või on Päike kadunud (täielik päikesevarjutus). Päikest varjav Kuu paistab olevat taevaga sama värvi
vahel kujutlematult suured. Selleks, et tähtede pilt märgatavalt muutuks, kulub sadu tuhandeid aastaid. II MAA LIIKUMINE 1. Kirjeldage Maa liikumist. Maa liikumine koosneb 3`st komponendist: 1) tiirlemine ümber Päikese peaaegu ringikujulisel orbiidil perioodiga 31558150 s. ehk 1, 0000388 aastat 2) pöörlemine ümber tiirlemistasandiga 66º33` nurga all oleva telje perioodiga 86164 s. ehk 0,99727 ööpäeva 3) telje pretsessioon orbiidi tasandi normaali ümber perioodiga 25 725 aastat. 2. Miks ja kui palju erinevad tähe- ja päikeseööpäev? Üks ööpäev (Päike teeb taevas täistiiru) sisaldab nii Maa pöörlemist kui ka Maa liikumist orbiidil. Kui liidame Maa pöörlemisperioodile ööpäeva vältel läbitud osa tema aastasest teekonnast (1/365), saamegi täpselt ühe ööpäeva. 3. Miks ja kui palju erinevad troopiline ja sideeriline aasta?
–5. kuupäev erinevatel aastatel) ja afeeli juuli alguses (3.–6. kuupäev). Kuna periheelis orbitaalkiirus on suurem, talved lõunapoolkeras on lühemad ja suved pikemad, kui põhjapoolkeras. Samas saab Maa periheelis ca 7 % võrra rohkem Päikese soojust kui afeelis, seega põhjapoolkeras talved on pehmemad, aga suved külmemad. Maa osaleb samaaegselt mitmetes perioodilistes liikumistes: tiirlemine ümber Päikese; pöörlemine (samas suunas) ümber oma telje; pöörlemistelje pikaajaline pretsessioon. Need liikumised liituvad kokku, seega saab rääkida erinevatest liikumisperioodidest. Eesti Kosmosebüroo kodulehekülg 6. MARSS Marsi sisemine struktuur on sarnane teiste Maa-tüüpi planeetide omaga. Keskosas on metallidest (peamiselt rauast ja niklist) koosnev tuum suure (ca 16 %) väävli sisaldusega. Kuna Marss on moodustunud suuremal kaugusel Päikesest, kus protoplanetaarketas oli rikastatud kergete elementidega, nende sisaldus tuumas on suurem, kui Maa tuumas. Tuum
Tähtede omavaheline asend on püsiv seetõttu, et vahemaad tähtede vahel on kujutlematult suured ning kuigi tähtede liikumise kiirused on samuti suured, kuluks sadu tuhandeid aastaid, et tähtkujude pilt märgatavalt muutuks. 15. Millisteks komponentideks jagatakse Maa liikumine? Maa liikumine jagatakse kolmeks põhiliseks komponendiks: tiirlemine ümber Päikese peaaegu ringikujulisel orbiidil perioodiga umbes 1 a, pöörlemine ümber oma telje, perioodiga umbes 1 ööpäev; telje pretsessioon orbiidi tasandi normaali ümber perioodiga 25725 aastat. 16. Kirjeldage kuu- ja päikesevarjutust. Kuuvarjutus leiab aset siis, kui Maa on Päikese ja Kuu vahel ning Kuu satub Maa varjukoonusesse. Päikesevarjutus leiab aset siis, kui Kuu on Maa ja Päikese vahel, varjates päikesevalguse. 17. Millal tekib rõngakujuline päikesevarjutus? Kui Kuu varjukoonise ots täielikult maapinnani ei ulatu, on päikese serv näha. 18. Kas on võimalik poolvarjuline päikesevarjutus?
TÄHTSAMAD KÜSIMUSED Millised nähtused viitavad maa kerakujulisusele? *Tähistaeva katkematus, liikumine *Päikese, Kuu ja planeetide liikumine ehk siis taevakehade liikumine Milleks on tähtkujusid vaja? Tähtkujusid on vaja, et hõlpsalt saaks jälgida Kuu ja Planeetide liikumist. Millisteks komponentideks jagatakse maa liikumine? *Tiirlemine ümber Päikese peaaegu ringikujuliselt orbiidil *Pöörlemine ümber tiirlemistasandiga 66*33’ nurga all oleva telje *Telje pretsessioon orbiidi tasandi normaali ümber Selgita päikese- ja tähetööpäeva erinevust. Täheööpäev on Päikese ööpäevast lühem, sest Maa peab pöörlema rohem kui 360*, et Päike vaatleja suhtes jälle kulmineeriks. Kuidas on tähistaeva muutumine seotud aastaaegadega? Telje nurk päikese suuna suhtes määrab aastaaegade vaheldumise. Kirjelda kuu- ja päikesevarjutust. Päikesevarjutuse ajal varjab Kuu päikese. Täieliku päikesevarjutuse ajal on Päike nähtav musta
Geoidi kuju sõltub peamiselt Maa siseehitusest. 25. Maa pöörlemistelje suuna muutused (pretsessioon ja nutatsioon). Nutatsioon pöörlemistelje pretsessiooni perioodiline häiritus Pretsessioon on pöörleva objekti pöörlemistelje suuna muutumine. Ka Maa pöörlemistelje suund muutub. Maa pöörlemistelg joonistab koonuse, mis teeb täisringi 26 000 aastaga. Kui oled kunagi keerutanud näiteks vurri, siis selle keerleva tipu "laperdamine" on täpselt sama asi, mis pretsessioon. Kuna Maa pöörlemistelje suund muutub, muutuvad ka taevapooluste asukohad. Maa pretsessiooni põhjused on üsna keerulised. Maa ei ole ideaalne sfäär, vaid natuke lapik, mis tähendab, et ekvaatori suurringjoon on veidi pikem kui meridiaani suurringjoon, mis läbib pooluseid. Kuu ja Päike asuvad väljaspool Maa ekvaatoritasandit, mistõttu nende gravitatsiooniline mõju pooluste kohalt lapikule Maale tekitab lisaks lineaarsele jõule kerge pöördemomendi. Viimase mõju pöörlevale Maale
Tähtkuju on vanaaegne ajamõõtmise ühik, nende vajalikkus seisneb teeleidmises. Tähtede abil tehti kindlaks asukoht ja teepikkus. 6. Miks on tähtede asend taevasfääril püsiv? Tähtede asend on püsiv, sest vahemaad tähtede vahel on kujutlematult suured ja kiirused ulatuvad sadadesse kilomeetritesse sekundis. 7. Millisteks komponentideks jagatakse Maa liikumine? Maa liikumine jagatakse kolmeks: tiirlemine ümber Päikese, pöörlemine ümber tiirlemistasandi ja telje pretsessioon orbiidi suhtes. 8. Mis on planeedid? Planeedid on rändavad tähed, Maa sarnased ja samuti ümber Päikese tiirlevad taevakehad. 9. Kirjelda Kuu ja Päikese varjutust. Kuu ja Päikese varjutused on kolme taevakeha sattumine ühele joonele. Esimesel juhul jääb Kuu Maa varju ja teisel juhul jääb Päike Kuu varju. 10. Milleks kasutatakse teleskoopi? Teleskoop on astronoomiainstrument, millega suurendatakse vaadeldavat kauget objekti
vahel on suurusjärgus 10 14 km, kulub lähemate tähtedeni jõudmiseks ka sellise kiiruse korral miljoneid aastaid. Sellisel moel, et tähtkujude pilt märgatavalt muutuks, kulub sadu tuhandeid aastaid. 12. Kirjeldage Maa liikumist. Maa liikumist võib jagada kolmeks põhiliseks komponendiks: tiirlemine ümber Päikese peaaegu ringikujulisel orbiidil, pöörlemine ümber tiirlemistasandiga 66 o33 ´nurga all oleva telje ning telje pretsessioon (pöörleva keha pöörlemistelje pöörlemine ümber mingi teise, ruumis paigal oleva telje) orbiidi tasandi normaali ümber. 13. Miks ja kui palju erinevad tähe- ja päikeseööpäev? Maa teeb kinnistähtede suhtes täispöörde ümber oma pöörlemistelje. Täheööpäevaks nimetatakse mingi kinnistähe kahe teineteisele järgneva ülemise kulminatsiooni vahelist ajavahemikku. Et Maa asend kinnistähtede
JUHENDMATERJAL KESKKONNAGEOLOOGIA EKSAMIKS KORDAMISEL I Inimesest sõltumatud keskkonnaprotsessid 1.Vajalik taust ja mõisted: laamad ja nende liikumine, konvektsioonivoolud, kontinentaalne ja ookeaniline maakoor, litosfäär, astenosfäär, Moho pind, vahevöö, välistuum, sisetuum Laamad ja nende liikumine- Konvektsioonivoolud- Mandriline maakoor- keskmine paksus 7km(3-10). Peal õhuke setteline kiht, all basaltne- gabroidne kiht. Maksimaalne vanus ainult 180milj aastat, kuna ookeanide keskahelikes tekib pidevalt maakoort juurde ja samas kaob osa subduktsiooni käigus. Kontinentaalne maakoor- keskmine paksus 40km(25-90), settekivimite kompleks, graniitne kiht, basalt-gabroidne kiht (selge erinevus graniitse ja basaltse kihi vahel viitab nende diferentsatsioonile Maa varajases minevikus.) vanus 3,8-2,5 mld aastat. Sisaldab palju rohkem kvartsi kui Ookeaniline maakoor - seega allub ta deformatsioonidele palju kergemini(sest Si allub plast...
/ Maateaduste Alused I (6.sept) Isomorfism-nähtus kus mineraali kristallstruktuuris teatud aine on teise poolt asendatud (Na-Ca, Fe-Mg). Erineva ainete vahekorraga mineraale nimetatakse kokkuleppeliste piiride(protsentides) järgi erinevalt. Ametlikult kinnitatud ~3600 mineraali liiki(anorg.). Kivimid esinevad kivimkehadena(kiht, soon, laavavool..). Aktiivselt kasutuses mõnisada eri nimetust. Kindlat klassifikatsiooni otseselt pole. Settekivimid - kihilised, sisaldavad fossiile. Moondekivimid - plaatjad (kildad) (300-400'C moodustunud) või vöödilised (gneisid) (suurem temp), kus võib esineb koldelise sulamise jälgi (migmatiseerumine), osaliselt juba tard- e magmakivim Magmakivimid - massiivne, ühes tükis ja hästi nähtavate kristallidega (maapinnas rahulikult tardunud). Vulkaanilised kivimid võivad olla ka klaasjad või räbulised, ning halvasti nähtavate kristallidega. Geostruktuur kindla tekkeviisiga kivimkehade kooslus (kilpvulk...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
