Ooeaniline ja mandriline kliima (0)

3.2. Ookeanilise ja mandrilise laama põrkumine
ehk ookeanilaama sukeldumine (subduktsioon) mandrilaama alla
Laamade sukeldumine (subduktsioon) - ookeanilise laama vahevöösse vajumine. Ookeani laama ( raskem) ja mandrilise laama (paksem aga kergem) põrkumine. Vahevöössevajumine algab sügaviku tekkega ookeani ääres. ( trench )
Vajunud laama kivimid sulavad ja tekitavad sügaviku kõrvale vulkaanide rea – vulkaaniline saarkaar .
Kui laam läheb mandri serva alla ( mandriline maakoor on paksem aga kergem), siis tekib mandri äärele vulkaaniline mäestik . Kivimitest , mis jäävad mandriääre külge, ei sukeldu vahevöösse, tekib ka uus mandriline maakoor.
Nt. Nazca laam ja Lõuna-Ameerika laam. - Andid
Ookeani põhi on noorem, sest ookeaniline litosfäär on raskem (settimine) ja vajub läbi astenosfääri vahevöösse.
Põrkuvad ookeaniline ja mandriline laam

• Raskema ookeanilaama serv sukeldub kergema mandrilaama alla.
  
• Subduktsiooni ehk sukeldumispiirkonda nimetatakse ka aktiivseks ookeaniääreks.
  
• Ookeanis tähistab vajumiskohta kitsas ja sügav vagumus e süvik;
  
• Kui laam läheb mandri serva alla (mandriline maakoor on kergem), siis tekib mandri äärele vulkaaniline mäestik. Kivimitest, mis jäävad mandriääre külge, ei sukeldu vahevöösse, tekib ka uus mandriline maakoor.
  
• Kui põrkuvad mandrist eemal tekib sügaviku kõrvale vulkaanide rida –vulkaaniline saarkaar ( nagu kahe ookeanilise laama põrkumisel)
  
• Laamade põrkumisel tekkiva tugeva surve tagajärjel pressitakse mandrilaama servas olevad kivimid kurdudesse, tekib kurdmäestik
  
• Vahevöösse vajunud kivimid sulavad osaliselt üles ja tekitavad magmakoldeid;
  
• Laamade põrkumispiirkonnas esineb tugevaid maavärinaid ja sagedasi vulkaanipurskeid.
  
• Laamade servalade nim põrkuvate e. kokkukulgevate servadega
  

subduktsioon
3.3. Kahe mandrilise laama põrkumine. Convergent boundary
Mandrilised laamad on kergemad ookeanilistest laamadest, seetõttu vahevöösse ei sukeldu. Ja vulkaane otseselt ei tekita. Niisuguseid kokkupõrkeid iseloomustavad maapinnal kurdmäestikud . See on mäestike tekkimise kõige levinum viis.
Nt. Himaalaja , mis on tekkinud India- Austraalia laama ja Euraasia laama kokkupõrkel ja tõuseb siiamaani. Nii on tekkinud Apalatšid (Ameerika) ja Alpid (Euroopas)
Kurrutus – lainekujuline kivimite deformatsioon .
Põrkuvad mandriline ja mandriline laam

• laamade servad purunevad, painduvad ja kerkivad kõrgeks mäeahelikuks;
  
• mandrilised laamad on liiga kerged, et vahevöösse vajuda;
  
• maakoor muutub sellises kohas aina paksemaks;
  
• sellises piirkonnas esineb tugevaid maavärinaid
  
• Laamade servalade nim põrkuvate e. kokkukulgevate servadega (Nazca - Lõuna-Ameerika)
  

Himaalaja (kurdmäestik)
3.4. Kahe ookeanilise laama põrkumine
Vahevöösse vajumine algab sügaviku trench tekkega .Vahevöösse vajuva laama kivimis sulavad ja nii tekib süviku kõrvale ookeani põhjale vulkaanide rida. - vulkaaniline saarkaar island arc.
Nt. Jaapani saared, Aleuudid
Põrkuvad ookeaniline ja ookeaniline laam

• Võivad tekkida uued saared. (Jaapani saared, Mariaani saarestik on nii tekkinud.) Ookeanilaama sukeldumine (subduktsioon) - ookeanilise laama vahevöösse vajumine.
  
• subduktsioon (laama sukeldumine) algab sügaviku tekkega. (vt. ookeaniline-mandriline) Süviku kõrvale tekib vulkaanide rida.
  
• Laamade servalade nim Põrkuvate e. kokkukulgevate servadega (Jaapan, Jaava saar)
  

3. 5. Laamade liikumine küljetsi transform boundary
Toimub eri suundades vüi eri kiirusega nihkuvate laamade vahel.
Laamade liikumine külitsi
Laamade liikumine külitsi

• Tekivad murrangud, tulemuseks maavärinad . Murraangute käigus võivad mõned kivimplokid kerkida ja teised vajuda. Mandril tekivad pangasmäestikud.
  
• Tekivad murranguvööndid ja suured maavärinad.
  
• Tekivad riftid (maakoore rebend , mille külgedel on väljunud magma )
  

Murrang fault – katki murdumine , rebenemine (San Andrease murrang Põhja-Ameerikas. Euroopas on kuulsaim Reini org.)
Kuulsaim San Andrease murrang Põhja-Ameerikas. San Andrease murrang. Mandrilised rifid
Mandrilised rifid.
Siin liiguvad küljetsi Vaikse ookeani laam ja
Põhja.Ameerika laam.
Laamade põrkumispiirkonnas esineb tugevaid maavärinaid ja sagedasi vulkaanipurskeid.
Kokkuvõtvalt geoloogilistest protsessidest laamade erinevatel servaaladel
http://www.seed.slb.com/en/scictr/watch/living_planet/mountains.ht m
vasakult.
1) ookeanilaamade põrkumine – tulemus vulkaaniline saarkaar
2) ookeanilaamade lahknemine - ookeani keskahelikus, tekivad riftid ja uus ookeaniline maakoor.
3) selle taga on laamade küljetsi liikumine transform fault. - Ookeanilised riftid.
4) ookeanilaama ja mandrilise laama põrkumine. Ookeanilaama sukeldumine vahevöösse - subduktsioon. – mandri äärele vulkaaniline mäestik, uus mandriline maakoor
5) mandriliste laamade lahknemine - mandrilised riftid. Täitumine veega ja võimalik muutumine ookeaniliseks rifiks.
6) mandriliste laamade põrkumine – kurdmäestikud
4. Vulkaanide tekkepõhjused , levikud ning liigitamine kuju (kiht- ja kilpvulkaan ) ja purske iseloomu järgi (aktiivsed ja kustunud vulkaanid )
http://images.google.com/url?q=http://users.telenet.be/argadiels.aardrijkskunde/html/home_body.htm&usg=AFrqEzd4touBK3MF_67LhWU6RNtX13JS-w
VULKAAN - – koonusekujuline mägi, mille sees on lõõrilaadne lõhe , või nende süsteem, mida mööda magma, purustatud kivimite ja gaaside massid tõusevad maapinnale. Vulkaan tekib, kui rõhu all olev magma leiab maakoorelõhesid pidi tee maapinnale.
Euroopa aktiivseim vulkaan - Etna
MAGMA – maakera sisemuses tulikuum vedel kivimite sulamass. Kui maapinnale purskab ja siis voolab on laava .
LAAVA - vuulkaanipurskel väljavoolanud magma
KIHTVULKAAN – koonusekujuline vulkaan, mis moodustub tardunud laavast ja pursete ajal välja paiskunud tuha kihtidest. Tardunud tuha ja laavakihid vahelduvad üksteisega. Nt. Etna vulkaan – Euroopa aktiivseim. Sellised on näiteks piirkondades kus laamad vajuvad vahevöösse.
KILPVULKAAN – lameda kupli kujuline vulkaan, mille moodustab ainult tardunud laava. (Üksteisega vahelduvad tardunud laavakihid), tuhakihte ei ole). Siia kuuluvad nt. ookeanide vulkaanid. Tuntuim Mauna Loa vulkaan Havail.
VULKANISM - niisuguste protsside kompleks , mis seostub magma tekkimise ja liikumisega maakoores
4.1 Tekkimispõhjused ja levik
Vulkaan tekib, kui rõhu all olev magma leiab maakoore lõhesid pidi tee maapinnale.
Joon 3
Pool lehte
80% vulkaanidest paiknevad laamade kokkupõrkealadel , 15 % laamade eemaldumisvööndis ning ülejäänud mandrite ja ookeanide keskosades.
St. Helena vulkaan enne ja pärast purset 1980 (Washingtoni osariik USA)
Vulkaane leidub:
• Laamade äärealadel, kus ühe laama serv teise alla sukeldub (Vaikse ookeani tulerõngas ), või kus laamad üksteisest eemalduvad (Atlandi ookeani keskahelikul)
• laamade sisealadel (kontinentaalse (mandrilise) rifi piirkonnas (Ida-Aafrika vulkaanid); ookeanides (Vaikses ookeanis, nt. Havai ja Atlandi ookeanis) kuuma täpi kohal
Tänapäeval esineb maailmas neli peamist vulkaanilist vööndit:
1) Vaikse ookeani tulerõngas – seal paikneb 64% tegutsevatest vulkaanidest
Ameerika läänerannik – Aleuudid , Alaska , Kordiljeerid , Andid , Tulemaa ; Aasia rannik koos saarkaartega – Kamtsatka poolsaar, Kuriilid , Jaapan , Filipiinid , Uus – Guinea , Uus – Meremaa (nt.Fujiyama, Mauna Loa, St. Helens )
2) Atlandi ookeani keskahelik (nt. Väikesed Antillid, Kanaarid )
3) Vahemere vöönd - Alpid , Apenniinid , Kaukasus , Väike –Aasia kuni Malai saarestik –liitub Vaikse ookeani tulerõngaga ( nt. Etna, Vesuuv , Elbrus, Ararat)
4) Ida-Aafrika murranguvöönd – Kilimanjaro mägi
Vasakul: Vaikse ookeani tulerõngas. Siin vulkaane kõige enam. Suurem osa on Vaikse ookeani laama serv. Indoneesiat tabanud viimase aja suurima tsunaami tekitanud maavärina epitsenter 2005. Sumatra saare juures. http://tuulepesa.zzz.ee/viewtopic.php?p=7709119 Paremal: Havail tegutsevad vulkaanid. Saar laieneb . http://powerofvolcanoes.blogspot.com/
4.2. Vulkaanide liigitamine
KIHTVULKAANID
KILPVULKAANID
tekivad ränist ja gaasidest rikastunud ning märgatavalt suurema viskoossusega, vaevaliselt voolavast andesiitsest ja eriti graniitsest magmast. Laavavoolud on lühikesed ja harvad või puuduvad üldse. Magma tardub sageli juba vulkaani lõõris, moodustades seal nn laavakorke, mille alla kuhjuvad järjest suureneva rõhu all kuumad gaasid. Kriitilise rõhupiiri ületamise korral toimub plahvatuslik vulkaanipurse , mille käigus vulkaanikoonused purunevad ja õhku paiskuvad suured gaasipilved ning purustatud kivimitükkide, tuha ja laavatilkade segu. Õhku paiskub tuhka, kivimitükke. Mahasadamisel tekivad tuffi kihid . Väga tugeva purske käigus vajub magmakolde lagi sisse ja tekib mitme(kümne) km läbimõõduga hiidkraater – kaldeera .
Mandritel ja laamade vahevöösse vajumise piirkondades paiknevad vulkaanid on enamasti kihtvulkaanid.
Tuntuimad Euroopa aktiivseim – Etna.(Itaalia), St Helena vulkaan (Põhja-Am idarannikul)
tekivad räni- ning gaasidevaesest väikese viskoossusega hästi liikuvast basaltsest magmast. See voolab suhteliselt rahulikult maapinnale, valgub pikkade laavavooludena laiali ja “ehitab” lameda vulkaanikoonuse.
Kõik ookeanide vulkaanid on kilpvulkaanid.
Tuntuim neist on Mauna Loa USA)
Magma omadustest (koostisest, sellest kuidas see liigub ja tarretub) oleneb vulkaani kuju ja purske iseloom. Koostises oluline räni sisaldus.
Vulkaanide liigid tegevuse, s.t. seisundi järgi:

• Kustunud – inimeste ajal mitte pursanud
  
• Suikuvad – ajatiselt ei tegutse. Nt Saint Helensi vulkaan, Vesuuv
  
• Aktiivsed – pidevalt või mõnekümneaastase vahega tegutsevad
  

Vulkaanipurset on võimalik ette ennustada, kuid võib eksida mõnest tunnist nädalateni.

Maavärinate tekkepõhjused, levik ja nende tugevuse mõõtmine Richteri skaala abil
MURRANG –katki murdumine, rebenemine fault
MAAVÄRIN – maapinna vappumine ja kõikumine, mis tekivad kivimites kuhjunud elastsete pingete vabanemisel koos kivimite rebenemisega. Maapinna võnked , mis on tingitud (95%) laamade liikumisest . (Ainukesed Maa sisejõudude põhjustatud liikumised, mis ei ole seotud laamade piirialdega on KÕIKUVLIIKUMISED. Nad esinevad kõikjal ja pole tajutavad).
Maavärinad võivad kaasneda ka koobaste ja kaevanduste sissekukkumisega, vulkaanipursetega, maa-aluse tuumaplahvatusega.
EPITSENTER – koht maavärina kohal. See on maavärina keskus e. kese . Siin on purustused kõige suuremad (seismelised lained jõuavad siia kõige kiiremini).
HÜPOTSENTER - koht maa sisemuses, kus kivimid üksteise suhtes nihkuvad ja sellega maavärina põhjustavad (koht maapõues, kus hakkab kivimite rebestumine ). See on maavärina kolle e. fookus .
http://www.htg.tartu.ee/klassid/c2/konspektid/geo.html
5.1. Maavärinate tekkepõhjused ja levik http://www.physic.ut.ee/~ly/xklass/pt9.html
Teke. Murrangu tekkega tekkinud pinged levivad edasi seismeliste lainetena. Maavärinad evivad piki maapinda epitsentrist eemale. Levivad kehalainetest aeglasemalt ja sumbuvad maapõues sügavuse suurenedes nagu veelained meres.
Neid eristatakse:
1) Kehalained (ruumilained)- ringis nagu õhulained. Levivad maapõues. Siin eristatakse P-lained e. pikilained ja aeglasemad S-lained ehk ristilained.
2) Pinnalained- pikki maapinda nagu veelained.
Sõltuvalt pingejõudude suundadest maapõues võivad kivimplokid piki maavärina murrangut libiseda külg-, peale- või allanihke suunaliselt.
Maavärinate esinemispiirkonnad :
Laamade piiril , kontinentaalse rifi piirkonnas, kuuma täpi piirkonnas, ka vulkaanilise tegvuse piirkonnas.
Koht maapõues, kus algab kivimite rebestumine – maavärina murrang, on maavärina kolle (fookus). Vahetult kolde kohal on kese (epitsenter)
Kõige tihedamalt on maavärinate epitsentrid laamade piiril.
1. Tõusukohad : * ookeanide keskahelikes
* kontinentaalse rifi piirkonnas -
* kuuma täpi piirkonnas
2. Vajumise piirkonnad: * laamade vahevööse vajumise vöönd.
Maavärina leviku ja laamtektoonika vaheline seos
Maavärinaid põhjustavad laamade triivimised, mis on laatektoonika uurimise sisu. Kui põrkuvad nt. mandrilised laamad, siis surutakse maakoore kihid suure pingegea kokku, pinge levib lainetena maavärinana. Või kui laamade küljetsi liikumise tulemusel tekib murrang, siis murrangu tekkega tekkinud pinged levivad edasi seismeliste lainetena – maavärinana.

Maavärina tugevuse mõõtmine Richteri skaala järgi.
Maavärinaid hinnatakse seismograafi abil. See registreerib maapinna võnkumise ja selle põhjustanud seismilised lained seismogrammina Mida uuritakse: maavärina asukoht, tugevus, kolde sügavus, maapõue rõhkude suund
Richteri skaala – maavärina tugevuse nimetamine kõige intensiivsema võnkeamplituudi kaudu. Mõõdetakse maavärina võngete tugevust. Mõõtühikuks magnituut (0 kuni 9,6) Skaala näitab energiahulka, mis vabaneb maavärina toimel.
Alates 1935.a. USA seismoloog Charles Richter alustas.
Inimene tajub alates 2,5 magnituudist.
Purustav on üle 5 magnituudi .
Richteri ja Mercalli skaala võrdlus
Näitaja

Richteri skaala

Mercalli skaala

Mida mõõdetakse?
Mõõdetakse maavärina võngete tugevust
Mõõdetakse purustusi
Mõõtühik
magnituud
pallides
Skaala ulatus
0-9 magnituudi
0-12 palli
Millega mõõdetakse?
seismograafiga
Vaatlustega, antakse hinnang
Maavärina ohtu saab ennustada eelnevate kergete värinate ja loomade käitumise järgi. Kindlalt ette ennustada pole võimalik.
Seni suuremad maavärinad
1906 Ecuadori põhjarannik 8,9 magnituuti
1933 Hokkaido (Jaapan) saarest idas 8,9 magnituuti.
1964 Alaska lähedal 9,2 magnituuti
2004 Sumatra (Indoneesia) lähedal India ookeanis 9,1-9,3 magnituudi Richteri skaalal.
6. Maavärinate ja vulkanismiga kaasnevad nähtused ning nende mõju keskkonnale, inimesele ja majandustegevusele.
MAAVÄRIN – maapinna vappumine ja kõikumine, mis tekivad kivimites kuhjunud elastsete pingete vabanemisel koos kivimite rebenemisega.
VULKANISM - niisuguste protsside kompleks, mis seostub magma tekkimise ja liikumisega maakoores
6.1 Maavärinatega kaasnevad nähtused:
Murrangutest tingitud maapinna nihked, nõlvadel maalibisemised. Varisevad ehitused, on tulekahjud (elektri- ja gaasivõrkudest). Ookeanidel tsunamid (hiidlained).
1. purustused - gaasi- ja elektrijuhtmete purunemise käigus tekkinud tulekahjud
2. tsunaamid - hiidlained, mis tekivad maavärinatest rannalähedases merepõhjas. Suurimad 1990, 1993 Iraanis, 2004 Indoneesia (India ookeanis toimunud maavärin tekitas merepõhja peaaegu 1300-kilomeetrise lõhe.)
3. murrangutest tingitud maanihked.
4. Suletud veekogudes mitmemeetrised tõusud-langused – seišid
Tsunaami teke Kahjustused Sumatra saarel 2004
Sügavad maavärinad - fookus sügavusega üle 300 km ei avalda maapinnale suurt mõju
Sügavaima seni kindlaks tehtud maavärina fookus u. 670 km
6.2. Vulkaanipursetega kaasnevad nähtused:
Maavärinad, maalihked , mudavoolud, lõõmpilved (gaaside ja hõõguva vulkaanilise tuha segust moodustunud tulikuumad mürgised pilved)
Purske tagajärjed - 1) gaasipilv õhus – veeaur, mürgine süsinik - ja vääveldioksiid – segunenud tuhaga. Nn. lõõmpilved (selle alla mattus Itaalias Vesuuvi purske ajal Pompeji linn 79. aastal.)
2) mudavoolud – lahaarid (Kolumbias 1985. liikus 30 km tunnis mattis enda alla väikese linna koos elanikega).
Kasu, mis vulkaanipursked toovad:
1. Vulkaanilise päritoluga pinnas on väga viljakas tänu mineraalainete kõrgenenud sisaldusele.
2. Vulkaanilistel aladel leidub mitmeid maavarasid.
3. Kuum vesi on kasutatav energiaallikana.
4. Vulkaanilise tegevusega seostuvad ka kuumaveeallikad e. geisrid
Suurim geiser Yellowstone'i rahvuspargis USA-s
5. Mitmed vulkaanilised piirkonnad – kaasajal turismiobjektiks.
Vulkaanipurset on võimalik ette ennustada, kuid võib eksida mõnest tunnist nädalateni.
Magma voolab laavana välja vulkaani kraatrist Tardunud laavavoog maapinnal
http://biblia.com/disasters/