Füüsikaline üldkonspekt 1 (0)

Sarnased õppematerjalid

18

pdf

Üldine keemia põhimoisted I

AK + B → AB + K A + B → AB – summaarne reaktsioon. Negatiivne katalüsaator ehk inhibiitor – aeglustab reaktsiooni. Autokatalüüs – katalüsaator tekib reaktsiooni käigus ühe saadusena. Homogeenne katalüüs – nii reageerivad ained kui katalüsaator on samas faasis; heterogeenne katalüüs – süsteemis on mitu faasi; protsess toimub katalüsaatori pinnal. Adsorptsioon – aineosakeste kogunemine faasi sisemusest faaside piirpinnale: a) füüsikaline adsorptsioon, b) kemosorptsioon. 5. Keemiline tasakaal Pöörduvate reaktsioonide korral tasakaaluolekus: ∆G = 0; v1 = v2 .  k1 → k1 [ D][E ] Tasakaalukonstant: reaktsioon A + B D + E, K= = . ← k  2 k 2 [A][B]

Üldine keemia

9

pdf

Termodünaamika alused

AK + B AB + K A + B AB ­ summaarne reaktsioon. Negatiivne katalüsaator ehk inhibiitor ­ aeglustab reaktsiooni. Autokatalüüs ­ katalüsaator tekib reaktsiooni käigus ühe saadusena. Homogeenne katalüüs ­ nii reageerivad ained kui katalüsaator on samas faasis; heterogeenne katalüüs ­ süsteemis on mitu faasi; protsess toimub katalüsaatori pinnal. Adsorptsioon ­ aineosakeste kogunemine faasi sisemusest faaside piirpinnale: a) füüsikaline adsorptsioon, b) kemosorptsioon. 5. Keemiline tasakaal Pöörduvate reaktsioonide korral tasakaaluolekus: G = 0; v1 = v2 . k1 k1 [ D][E ] Tasakaalukonstant: reaktsioon A + B D + E, K= = . k 2 k 2 [A][B]

Keemia alused

54

docx

Keemia aluste eksam I semester

KEEMIA ALUSTE EKSAM 2017 PÕHIALUSED Mõisted Mateeria – filosoofia põhimõiste: kõik, mis meid ümbritseb. Jaguneb aineks ja väljaks Aine – kõik, millel on mass ja mis võtab ruumi Mõõtmine – mõõdetava suuruse võrdlemine etaloniga (mõõtühikuga) Jõud (F) – mõju, mis muudab objekti liikumist. Newtoni teine seadus: F=m*a (mass*kiirendus). Tuum – asub aatomi keskel, koosneb prootonitest ja neutronitest Elektronpilv – ümbritseb tuuma, koosneb elektronidest Energia – keha võime teha tööd, toimida välise jõu vastu. Mõõdetakse džaulides (J). Kineetiline, potentsiaalne ja elektromagnetiline energia. Välise mõju puudumisel on süsteemi koguenergia jääv (energia jäävuse seadus). Prootonite arv tuumas on aatomi järjenumber e aatomnumber. Neutronite arv tuumas võib sama elemeni eri aatomites erineda. Prootonite ja neutronite koguarv tuumas on massiarv. Isotoobid - sama järjenumbri, kuid erineva massiarvuga aatomid Aatomi

Keemia

44

doc

Füüsikaline keemia

arv on optimaalne. ATP süntees on seostatud reaktsioon, mis toimub glükoosi oksüdatsioonil vabaneva energia arvel. II LAHUSED 1. üldseisukohad: 70% inimorganismist on vesi, mis pole puhtal kujul vaid kujutab endast lahust. Seal on lahustunud mitmesugused elektrolüüdid, madalamolekulaarsed orgaanilised ühendid (suhkrud), kõrgmolekulaarsed ühendid, gaasid (O2, N2, CO2). Tänapäeval vaadeldakse lahuseid kui molaarseid ja ioonilisi segusid, kus komponentide vahel esineb keemiline või füüsikaline vastastikune toime. Seisundilt on nad mehaanilise segu ja keemilise ühendi vahepeal. Väga lahjasid (mitteelektrolüüdi) lahuseid võime vaadelda kui mehaanilist segu. Kontsentreeritumates lahustes peame arvestama keemilise toimega lahusti ja lahustunud aine vahel (lahustumis- ja ruumalaefekt). 2. ideaalsed, lõpmata lahjad ja reaalsed lahused: Neid lahuse omadusi, mis on määratud ainult lahustunud aine kontsentratsiooniga ega sõltu

Füüsikaline keemia

22

doc

Keemia alused Eksami kordamisküsimuste vastused

1. Keemiline element – teatud kindel aatomite liik, mida iseloomustab tuumalaeng. Aatom – koosneb aatomituumast ja elektronidest, elektriliselt neutraalne. Molekul – koosneb mitmest aatomituumast (samasugustest või erinevatest) ja elektronidest, elektriliselt neutraalne. Ioon – koosneb ühest või mitmest aatomituumast ja elektronist, omab pos (katioon) või neg (anioon) laengut. 2. Aatomi mass – aatomi mass grammides. Näiteks 10-24 g Ühik: g Molekuli mass – molekuli mass grammides. Ühik : g Aatommass – keemilise elemendi või selle isotoobi ühe aatomi mass aatommassiühikutes (amü). Molekulmass – ühe molekuli mass aatommassiühikutes (amü) ehk süsinikuühikutes (sü). Molaarmass – ühe mooli aine mass grammides. Ühiks: g/mol 3. Aine - *üks aine esinemisvormidest; *kõik, millel on olemas mass ja mis võtab enda alla mingi osa ruumist; *koosneb aatomites, molekulidest või ioonidest. Lihtaine – keemiline aine, milles

Keemia

11

doc

Eksami kordamisküsimuste vastused

1. Keemiline element ­ teatud kindel aatomite liik, mida iseloomustab tuumalaeng. Aatom ­ koosneb aatomituumast ja elektronidest, elektriliselt neutraalne. Molekul ­ koosneb mitmest aatomituumast (samasugustest või erinevatest) ja elektronidest, elektriliselt neutraalne. Ioon ­ koosneb ühest või mitmest aatomituumast ja elektronist, omab pos (katioon) või neg (anioon) laengut. 2. Aatomi mass ­ aatomi mass grammides. Näiteks 10-24 g Ühik: g Molekuli mass ­ molekuli mass grammides. Ühik : g Aatommass ­ keemilise elemendi või selle isotoobi ühe aatomi mass aatommassiühikutes (amü). Molekulmass ­ ühe molekuli mass aatommassiühikutes (amü) ehk süsinikuühikutes (sü). Molaarmass ­ ühe mooli aine mass grammides. Ühiks: g/mol 3. Aine - *üks aine esinemisvormidest; *kõik, millel on olemas mass ja mis võtab enda alla mingi osa ruumist; *koosneb aatomites, molekulidest või ioonidest. Lihtaine ­ keemiline aine, milles esinevad

Keemia alused ii

22

pdf

KEEMILINE KINEETIKA JA TASAKAAL

Keemia alused I. KEEMILINE KINEETIKA JA TASAKAAL I. KEEMILINE KINEETIKA JA TASAKAAL A. Keemilise reaktsiooni kiirus Keemiline kineetika on keemiaharu, mis uurib reaktsioonide kiirust ja mehhanismi. Reaktsiooni kiirust mõõdetakse reageeriva aine või reaktsiooni saaduse kontsentratsiooni muutusega ajaühikus. Kontsentratsiooni väljendatakse tavaliselt aine moolide arvuga kuupdetsimeetris ja aega sekundites; sel juhul on reaktsiooni kiiruse dimensioon mol·dm-1·s-1. Kui reageeriva aine kontsentratsioon ajamomentidel t1 ja t2 on vastavalt c1 ja c2, avaldub reaktsiooni keskmine kiirus v ajavahemikus t2 - t1 = t järgmiselt: c 2  c1 c v  . (1) t 2  t1 t Reaktsioon

Keemia alused

53

odt

TTÜ YKI0150 Eksam

Kordamisküsimused 2021/2022 õppeaastal sügissemester YKI0150 Üldine keemia Legend ,,Keemia alused” Õpiku tekst on selline :P 1. Mateeria ja aine mõisted. Mateeria– kogu meid ümbritseva maailma mitmekesisus oma nähtuste ja asjade koguga. Aine– mateeria eksisteerimise vorm/on mateeria vorm, mis omab kindlat või püsivat koostist ja iseloomulikke omadusi (vesi, ammoniaak, kuld, hapnik) 2. Aine massi jäävuse seadus. ,,Reaktsioonist osa võtvate ainete mass on konstantne. Reaktsiooni astuvate ainete masside summa on võrdne reaktsioonil tekkinud ainete masside summaga.” – 1748, M. Lomonossov 3. Energia jäävuse seadus. ,,Energia ei kao ega hävi ega teki iseenesest, vaid üksikud energialiigid võivad muunduda teisteks ekvivalentses suuruses. – 1760 ,,Aine mass ja selles sialduv energia on omavahel seotud” – Einstein 1905, ΔE=Δm*c²E=Δm*c²ΔE=Δm*c²m*c² Süsteemi kogumass, mis koosneb ainemassist ja süs

Üldine keemia

Kommentaarid (0)