Puhverlahused, nende roll tehnoloogias ja eluslooduses kulgevates keemilistes reaktsioonides Lingid: http://et.wikipedia.org/wiki/Puhverlahus http://tera.chem.ut.ee/~peeter/Loeng/AK/HA_tiitrimine/sld003.htm http://pedja.edu.ee/~neeme/failid/keemia/analyys.htm http://www.slideserve.com/malia/vee-struktuur-ja-f-sikokeemilised- omadused-puhverlahused http://www.kl.ttu.ee/atrik/ope/kky3031/ptk05p2.pdf http://et.wikipedia.org/wiki/PH Küsimused: 1) Mis on puhverlahus? Puhverlahused on teatud ainete vesilahused, mis suudavad lahusesse lisatud vesinik- (H+) või hüdroksiidiioone (OH-) siduda, ilma et nende pH seejuures märgatavalt muutuks. 2) Mille käigus tekib puhverlahus? Nõrga happe või aluse segunemine 3) Millest enamasti koosneb puhverlahus? nõrgast happest, alusest ja tema soolast 4) Mis on puhvermahutuvus? Mingi puhverlahuse, mille ruumala on 1 liiter, pH muutumist mingi aine lisamisel (tavaliselt tugev alus või tugev hape) 1 ühiku võrra. 5) Mis on pH
· Amfifiilsed molekulid on molekulid, mis sisaldavad nii hüdrofiilseid kui hüdrofoobseid rühmi ning mida "tõmbab" samaaegselt nii polaarsesse kui apolaarsesse keskonda. · Vees käituvad nad nii, et nende hüdrofoobsed sabad kogunevad kokku nii, et hüdrofiilsed pooled on suunatud vee poole. Nagu on näidatud joonisel: 3. Hape-alus tasakaal: pH mõiste, pH skaala; vee ionisatsioon; tugevate ja nõrkade elektrolüütide dissotsiatsioon mis on Ka, mis pKa ? Puhverlahused. Henderson-Hasselbalchi võrrand ja selle rakendused. · pH skaala on defineeritud H-ioonide kontsentratsiooni negatiivse logaritmina. · Vesi ioniseerub, kuna suurem ja tugevam elektronegatiivne hapniku aatom tõmbab ära elektroni ühelt vesiniku aatomilt, mille tulemusena proton dissotsieerub. · Tugevateks elektrolüütideks nimetatakse aineid, mis vees peaaegu täielikult dissotsieeruvad ioonideks.
Küllastuspunkt- sellest alates rohkem ei saa lahustavat ainet lahusesse lahustada. 16. Mis on lahuste kontsentratsioon? Loetle erinevaid kontsentratsiooni väljendusviise? Lahuse kontsentratsioon- moolide arv kindlas ruumalas lahuses. Protsendiline sisaldus (C%), molaarsus- moolide arv ühe kg lahusti kohta; mooliprotsent; massikontsentratsioon; ppm/parts per million- miljonis massiosas lahuses 17. Mis on puhverlahused? Nimeta puhverlahuste põhiomadused! Lahus, millel on võime säilitada oma pH mõõdukate koguste happe või aluse lisamisel. Oluline roll keemilistes ja bioloogilistes süsteemides. Lahuse pH praktiliselt ei muutu lahjendamisel. Happe või aluse lisamisel muutub pH vähe. 18. Mida põhjustab vee aluselisust? Põhjustavad vabad hüdroksiidioonid ja nõrga happe ja tugeva aluse soolad. 19. Vee karedus. Lahustunud magneesium- ja kaltsiumühendite sisaldus looduslikus vees
24. Mis on lahuste kontsentratsioon? Loetle erinevaid kontsentratsiooni väljendusviise? Lahuse näitab, kui palju on lahustunud ainet lahuses. Moolimurd, massimurd, molaalne kont, molaarne kont. 25. Mis on lahuse kolligatiivsed omadused? Lahuse kolligatiivsed omadused on omadused, mis sõltuvad lahuses lahustunud aine osakeste arvust, mitte lahustunud aine omadustest. Tähtsamad omadused: keemistemp kasv, külmumistemp alanemine, osmootne rõhk, aururõhu alanemine. 26. Mis on puhverlahused? Puhverlahused on lahused, mis suudavad siduda aine vesinik- või hüdroksiidioone, sealjuures lahuse ph-d märkimisväärselt muutmata. 27. Mis on pindpinevus? Pindpinevus on vedeliku pinna omadus käituda nagu elastne kile. Pinda mõjutavad jõud piki pinda, mis üritavad pinna pinda vähendada. 28. Mis on adsorbtsioon? Kuidas seda liigitatakse? Adsorptsioon on teatavate ainete kogunemine pindkihti. Liigitatakse kemosobtsiooniks ning füüsikaliseks adsorptsiooniks. 29
29. Osmootne rõhk. Osmoosi tähtsusest. 30. Lenduvuse mõiste reaalgaasidele. 31.Aktiivsuse mõiste reaallahustele. 32. P- x ja T - x diagrammid ideaal- ja reaallahustele. Destillatsioon ja rektifikatsioon. 33. Gaaside lahustuvus vedelikes. Henry seadus. 34. Elektrolüütilise dissotsiatsiooni põhjused. 35. Ostwaldi lahjendusseadus ja dissotsiatsioonikonstandi praktiline määramine elektrijuhtivuse môôtmise abil. 36. pH mõiste. 36.-40 vaata 37. Hüdrolüüs. 38. Puhverlahused. 39 .Ülekandearvud. 40. Konduktomeetriline tiitrimine. Tiitrimiskõverad. 41. Galvaanielemendi elektromotoorjõu arvutamise üldvõrrand. Nernsti võrrand. Kindel. 42. Vesinikelektrood. 42.-45 ei tule. 43. Kalomelelektrood. 44. Kontsentratsioonelemendid. 45.Galvaanielemendi termodünaamika Kirjeldage lihtsamat auru ja vedeliku tasakaalu faasidiagrammi kahekomponendilisele süsteemile kui komponendid ei moodusta aseotroopset segu. Kuidas joonistate diagrammi T-x ja p-x teljestikus
3.loeng Neutralisatsiooni tiitrimine Lahused ja indikaatorid · Standardlahused Tugevad happed ja alused HCl, HClO4, H2SO4 NaOH, KOH · Indikaatorid ja nende toime mehhanism - happe-aluselised indikaatorid on nõrgad orgaanilised happed või alused, milledega toimuvad sisemised struktuuri muutused kui nad dissotsieeruvad või assotsieeruvad, põhjustades värvimuutuse Indikaatorid · Indikaatorite värvimuutust kirjeldavad võrrandid: · HIn+ H2O = H3O+ + In- Happe värv aluse värv · In + H2O = InH+ + OH Alus värv happe värv Indikaatori molekulaarse vormi värv on erinev ioonse vormi värvist Indikaatorid · Tasakaalukonstandid-dissotsiatsioonikonst. Happe-aluseliste indikaatorite tüübid 6 klassi orgaanilisi ühendeid · Ftaleiin indikaatorid fenoolftaleiin tümoolftaleiin · Sulfoonftaleiin indikaatorid ...
Ioonide näiva, efektiivset kontsentratsiooni, mis iseloomustab lahuse tegelikke omadusi, nimetatakse aktiivsuseks (a). a= i * CM i iooni aktiivsustegur; CM mol/dm3. Ioonitugevus =½(C1z12+C2z22+...+Cnzn2). (<0.005) log i= -0,509 zi2 ; suuremate väärtuste korral log( i)= -(0.5*zi2* / 1+). pH= -log(aH+). Tiirimine on protseduur, kus reaktsiooniks kulunud ühe aine täpse kontsentratsiooniga lahuse koguse järgi leitakse teise aine kontsentratsioon. Puhverlahused lahus, millel on võime säilitada oma pH mõõdukate koguste happe või aluse lisamisel. Puhvermahtuvus tugeva happe või aluse moolide arv, mille lisamisel 1dm3 puhverlahusele selle pH muutub ühe ühiku võrra. Soolade hüdrolüüs: Tugevate alste katioonid on Li+, Na+, K+, Rb+, Cs+, Ag+, Mg2+, Ca2+, Sr2+, Ba2+. 1. Tugeva aluse ja tugeva happe soolad (NaCl, KNO3, BaCl2, MgCl2, KI, KCIO4 jne.) need ei hüdrolüüsu! 2. Aluselisi lahuseid annavad tugevad aluse ja
Et mõõta potentsiaali on vaja voltmeetrit mille takistus on suurem kui el.keemil.ahelal. · Tänapäeval olemas pH meetrid sisetakistusega 1011-1012 ohmi. · Skaala 0-14 pH ühikut. · Otsene potentsiomeetria- kiire, mugav katioonide ja anioonide jaoks; · vaja mõõta indikaatorelektroodi potentsiaal kui elektrood on asetatud määratava aine tundmatu kontsentratsiooniga lahusesse ja teada kontsentratsiooniga lahusesse. pH mõõtmine · Elektroodi kalibreerimine- puhverlahused · Klaaselektrood- püsiv, t. happed, alused ,valgus, viskoossed vedelikud; · pH >9- leelise viga · pH<2- happe viga Potentsiomeetriline tiitrimine · Mõõdetakse indikaatorelektroodi potentsiaali muutust titrandi ruumala muutudes. · Täpsem kui indikaatoriga tiitrimine Tiitrimise lõpp-punkti määramine · Graafik E- V(titrant); · Diferentsiaalkõver: Graafik E/V V (titrant), ekvivalent punktis on maksimum · Teine tuletis 2E/V2 V (titrant),ekv. Punktis muutub märk
osakesteks, mis kas settivad lahuses või moodustavad erilise struktuuri – koageeli. Koagulatsioonilävi on minimaalne elektrolüüdi kontsentratsioon, mis teatud tingimuste korral kutsub esile kolloidlahuse kiire koagulatsiooni. 3. Tasakaal elektrolüüdilahustes Tugevad happed on HCl, HNO3, H2SO4. Nõrgad happed on H2CO3, H2S Tugevad alused on IA-st kõik: LiOH, NaOH, KOH, RbOH, CrOH, IIA-st Ca(OH)2, Sr(OH)2, Br(OH)2 Nõrgad alused on kõik ülejäänud. 4. Puhverlahused koosnevad nõrga happe (või aluse) ja tema soola lahusest ning millel on võime säilitada püsivat vesinikioonide kontsentratsiooni väärtust nii lahjendamisel kui ka mõõduka hulga tugeva happe (aluse) lisamisel. Henderson-Hasselbalchi võrrand: pH = pK + log * (n base/n acid) pK = -logK Prootoni doonorid võivad loovutada prootoni (happed). Prootoni aktseptorid võivad liita endale prootoni (alused).
Osmootne rõhk on võrdelises seoses molaarse kontsentratsiooniga, gaasi konstandiga ja absoluutse temperatuuriga. Molaarne kontsentratsioon ehk molaarsus Väljendab lahustunud aine moolide arvu ühes liitris lahuses C=n(mol)/V(dm3) Molaarsus sõltub võrdeliselt molaarmassist ja pöördvõrdeliselt ruumalast. Mida suurem on aine molaarmass, seda kõrgem on lahuse osmootne rõhk, kui kõik ülejäänud parameetrid on samad. 67. Puhverlahused. Puhverlahuste koostis ja puhverdava toime põhimõte. Puhverlahused on mõningate ainete vesilahused, mis suudavad lahusesse lisatud vesinik- (H+) või hüdroksiidiioone (OH-) siduda, ilma et nende pH seejuures märgatavalt muutuks. Puhverlahused koosnevad enamasti kas nõrgast alusest ja selle soolast tugeva happega või nõrgast happest ja selle soolast tugeva alusega. Puhverlahused tekivad alati nõrga aluse voi happe tiitrimise käigus.
22. Mis on lahuse kolligatiivsed omadused? · Kolligatiivsed omadused omadused, mis soltuvad lahustunud aine osakeste (ioonide, molekulide) arvust lahuses, aga mitte antud aine iseloomust. Kui tahistada valemijargne osakeste arv n, siis: 1 mol suhkrut - lahuses 1 mol suhkru molekule (n = 1) 1 mol NaCl - lahuses 2 mol ioone: NaCl Na+ + Cl (n = 2) 1 mol Na2SO4 - lahuses 3 mol ioone: Na2SO4 2 Na+ + SO4 2 (n = 3) 23. Mis on puhverlahused? Nimeta puhverlahuste põhiomadused! · Puhverlahused on moningate ainete vesilahused, mis suudavad lahusesse lisatud vesinik- (H+) voi hudroksiidiioone (OH-) siduda, ilma et nende pH seejuures margatavalt muutuks. · Puhverlahused koosnevad enamasti kas norgast alusest ja selle soolast tugeva happega voi norgast happest ja selle soolast tugeva alusega. · Puhverlahused tekivad alati norga aluse voi happe tiitrimise kaigus. · See soltub: Puhverlahuse komponentide kontsentratsioonidest Konstentratsioonide suhtest
kõrgemale. Osmoos põhjustab osmootse rõhu π, mis on äärmiselt oluline elu ülalhoidmiseks. Osmootne rõhk p – on võrdne rõhuga, mida tuleb avaldada lahusele selleks, et katkestada lahusti tungimist lahusesse läbi membraani. 65. Millistel tingimustel ja miks toimub osmoos? 66. Millised tegurid ja kuidas mõjutavad lahuse osmootset rõhku? Osmootset rõhku mõjutavad lahuse molaarne kontsentratsioon ja isotoonilisustegur 67. Puhverlahuste koostis ja puhverdava toime põhimõte. Puhverlahused. Puhverlahused on mõningate ainete vesilahused, mis suudavad lahusesse lisatud vesinik- (H+) või hüdroksiidiioone (OH-) siduda, ilma et nende pH seejuures märgatavalt muutuks. Puhverlahused koosnevad enamasti kas nõrgast alusest ja selle soolast tugeva happega või nõrgast happest ja selle soolast tugeva alusega. Puhverlahused tekivad alati nõrga aluse või happe tiitrimise käigus. 68. Vee dissotsiatsioon. Vee ioonkorrutis, vesinikeksponent, lahuste pH skaala.
osmootseks rõhuks. Osmootne rõhk p – on võrdne rõhuga, mida tuleb avaldada lahusele selleks, et katkestada lahusti tungimist lahusesse läbi membraani. 65. Millistel tingimustel ja miks toimub osmoos? Toitainete transport rakkude vahel Osmoosi teke seletub lahuse madalama vabaenergiaga võrreldes lahusega 67. Puhverlahuste koostis ja puhverdava toime põhimõte. Puhverlahused. Puhverlahused on mõningate ainete vesilahused, mis suudavad lahusesse lisatud vesinik- või hüdroksiidiioone siduda ilma, et nende pH seejuures märgatavalt muutuks Puhverlahused koosnevad enamasti kas nõrgast alusest ja selle soolast tugeva happega või nõrgast happest ja selle soolast tugeva alusega. Puhverlahused tekivad alati nõrga aluse või happe tiitrimise käigus. 68. Vee dissotsiatsioon
c) nõrk hape + nõrk alus 4) puhverlahus H K h ch cs OH K cc a s , PUHVERLAHUSED puhverlahus – lahus, mis teatud piirides säilitab oma pH-d nii lahjendamisel kui tugeva happe/aluse lisamisel puhverlahus = nõrk hape/alus + tema sool (valmistamiseks ka liias nõrk alus + tugev hape / liias nõrk hape + tugev alus puhvermahtuvus β Δn – 1 dm3 puhverlahusele lisatud tugeva happe (või aluse) moolide arv. ΔpH – sellele vastav pH muutus.
pilased saaksid soovi korral kauem ttada. Kursust peab petama rhmatunnis (maksimaalselt 18 pilast), et iga pilane saaks praktilisi tid ise teha. Keemilise analsi valikkursuse ainekava . (Jaotus tundide kaupa.) 1. Analtilise keemia eesmrgid , kvalitatiivne ja kvantitatiivne anals. Analsi meetodid: keemilised, fsikalised ja fsikalis-keemilised. Sstemaatiline ja ositianals. 2.-3. Mningaid vajalikke eelteadmisi: ioonreaktsioonid (koos harjutamisega), komplekshendid, pH, puhverlahused, molaarsus, katioonid, anioonid. 4. Philised toperatsioonid keemilisel analsil. Uuritava aine viimine vesilahusesse (reageerimine tugevate hapetega, sulandamine, komplekseerimine). Ainete eraldamine segudest ja lahustest (sadestamine, tekkiva reaktiivi meetod, ekstraktsioon). Maskeerimine. 5.-7. Tvtted , tvahendid ja ohutusnuded kvalitatiivsel analsil. Tilkanals filterpaberil ja klaasplaadil, gaasikamber, leekreaktsioonid, pH
· Lahustunud aine hulka kindlas lahuse või lahusti koguses nim lahuse kontsentratsiooniks. · Näited. Molaarne kontsentratsioon Molaalne kontsentratsioon Mahuprotsent 39. Mis on lahuse kolligatiivsed omadused? · Kolligatiivsed omadused on omadused, mis sõltuvad lahustunud aine osakeste arvust lahuses, aga mitte antud aine iseloomust. · Näide. 1 mol Na2SO4 lahuses 3 mol ioone: Na2SO4 2Na+ + SO42- 40. Mis on puhverlahused? Nimeta puhverlahuste põhiomadused. · Puhverlahused on vesilahused, mis suudavad lahusesse lisatud vesinik- (H+) või hüdroksiidiioone (OH-) siduda, ilma et nende pH seejuures märgatavalt muutuks. · Põhiomadused: 1) lahjendamisel puhverlahuste pH peaaegu ei muutu; 2) happe või lahuse lisamisel muutub pH vahe; 3) lahuse pH on ligikaudselt arvutatav. 41. Mis on elektrokeemia? Milleks kasutatakse
39. Mis on lahuse kolligatiivsed omadused? Kolligatiivsed omadused omadused, mis sõltuvad lahustunud aine osakeste (ioonide, molekulide) arvust lahuses (kontsentratsioonist), aga mitte antud aine iseloomust. Tähtsamad kolligatiivsed omadused on aururõhu alanemine, keemistemperatuuri kasv, külmumistemperatuuri alanemine ja osmootne rõhk. Kolligatiivseid omadusi on hea arvutada, lähtudes kontsentratsioonidest, mis on esitatud kas: moolimurruna x molaalsusena cm 40. Mis on puhverlahused? Nimeta puhverlahuste põhiomadused! Puhverlahused on mõningate ainete vesilahused, mis suudavad lahusesse lisatud vesiniku (H+) või hüdroksiidiioone (OH-) siduda, ilma et nende pH seejuures märgatavalt muutuks. Puhverlahused koosnevad enamasti kas nõrgast alusest ja selle soolast tugeva happega või nõrgast happest ja selle soolast tugeva alusega. Puhverlahused tekivad alati nõrga aluse või happe tiitrimise käigus.
Analüütilise keemia tähtsus ja rakendused: Analüütiline keemia-keemia haru,mis tegeleb proovi komponentide eraldamise,identifitseerimise ja määramisega.Traditsiooniliselt kuulub analüütilise keemia valdkonda ka keemiline tasakaal ja andmete statistiline töötlus. Õlles alkoholisisaldus,autode heitgaaside sisaldus,vere glükoosisisaldus. Kvantitatiivse analüüsi meetodite klassifikatsioon: Gravimeetria-kaalanalüüs; Tiitrimeetria-mahtanalüüs; Elektroanalüütilised meetodid; Spektroskoopilised meetodid- põhinevad analüüsi reaktsioonil elektromagnetkiirgusega; Ülejäänud meetodid. Kvantitatiivse analüüsi astmed: Meetodi valik-sõltub sellest kui täpset tulemust on vaja,mitu proovi teha. Proovivõtmine-kui suur kogus,siis mitmest kohast.Laboratoorse proovi saamine- proovide peenestamine;peenestatud proovide segamine;fraktsioonide valik analüüsiks. Proovi eeltöötlus-kuivatamine,peenestamine,homogeniseerimine. Paralleelproovid-ühest proovist tehaks...
=hürdolüüsunudsoolakontsent / soola algne konsent. Hüdrolüüsiaste kasvab soolalahuse lahjendamisel, samuti temp. tõstes (hüdrolüüs on endotermiline protsess) Hüdrolüüsireakt tasakaalukonstanti nim. hüdrolüüsikonstandiks. Mida nõrgemast happest ja alusest moodustunud sool, seda täielikumalt ta hüdrolüüsub. Hüdrolüüsi rakendamine: puidu ja orgaaniliste materjali lagundamine, seepide ja glütserooli tootmine, mineraalide hüdrolüüs looduses. 38. Puhverlahused. - + CH COOH CH COO + H 3 3 dis.eelistatud .suund CH 3 COONa CH 3 COO - + Na + diss-b hästi. Puhverlahuste pH püsib kui lahusele lisada tugevaid aluseid või happeid. Puhverlahus koosneb nõrgast happest ja tema soolast. Happe lisamisel diss-vad H+ ioonid ja reag-vad atsetaatioonidega. Hüdroksiidioonid reag-vad H+ ioonidega ja tekib juurde vesi. Puhverlahuste tähtsus: keemilises
Vee puudusel taime rakkudes rõhk väheneb ja taim närtsib. 65. Millistel tingimustel ja miks toimub osmoos? Osmoos on iseeneslikult toimuv füüsikaline protsess, s.t. süsteem ei vaja selleks energiat lisaks. 66. Millised tegurid ja kuidas mõjutavad lahuse osmootset rõhku? Lahuse kontsentratsioon mida suurem lahuse kontsentratsioon seda suurem on osmootne rõhk. 67. Puhverlahuste koostis ja puhverdava toime põhimõte. Puhverlahused. Puhverlahused on mõningate ainete vesilahused, mis suudavad lahusesse lisatud vesinik- (H+) või hüdroksiidiioone (OH-) siduda, ilma et nende pH seejuures märgatavalt muutuks. Puhverlahused koosnevad enamasti kas nõrgast alusest ja selle soolast tugeva happega või nõrgast happest ja selle soolast tugeva alusega. Puhverlahused tekivad alati nõrga aluse voi happe tiitrimise käigus. Näiteks atsetaatpuhver - puhverlahus, mis koosneb etaanhappest (CH3COOH) ja tema
potentsiaalide vahet, saab suuruse, mis on otseses sõltuvuses H+-ioonide kontsentratsioonist. 43 Indikaatorid Puhverlahused · Visuaalselt võimaldavad lahuse pH-d hinnata · Puhverlahus on lahus, millel on võime säilitada oma pH mõõdukate koguste happe või aluse lisamisel. indikaatorid - ühendid, mis omavad happelises ja · Näiteks atsetaatpuhver - puhverlahus, mis koosneb etaanhappest leeliseses keskkonnas erinevat värvust
kui 50 ml 0,0500M HCl tiitritakse 0,1000M NaOH-ga 1. algpunkt 2. pH peale 10,00 ml NaOH lisamist 3. pH peale 25,00 ml NaOH lisamist 4. pH peale 25,10 ml NaOH lisamist reageerivate ainete kontsentratsiooni mõju tiitrimiskõvera kujule indikaatori valik 25. Indikaatori valiku põhimõtted neutralisatsioonitiitrimisel. Vastav pöördeala, selge värv Indikaatorite värvimuutust mõjutavad tegurid: Temperatuur Ioontugevus Orgaanilised solvendid Kolloidosakesed 26. Puhverlahused + - Seob H või OH ilma, et pH oluliselt muutuks. Säilitab kindla pH väärtuse Koosneb nõrgast happest ja temaga konjugeeritud alusest või siis nõrgast alusest ja temaga konjugeeritud happest. Puhverlahus moodustub kui nõrk hape on osaliselt neutraliseeritud tugeva aluse poolt või nõrk alus tugeva happe poolt Puhverlahuse tekke tõttu on nõrkade hapete ja aluste tiitrimiskõverad erinevad tugevate hapete või aluste omadest 27
Analüütilise keemia tähtsus ja rakendused-Analüütiline keemia- keemia haru, mis tegeleb proovi komponentide eraldamise, identifitseerimise ja määramisega; Traditsiooniliselt kuulub analüütilise keemia valdkonda ka keemiline tasakaal ja andmete statistiline töötlus. Jaguneb kvalitatiivne(identifitseeritakse, mis komponendid on proovis) ja kvantitatiivne(määratakse komponentide kogused(kontsentratsioonid)) analüüs. Kvantitatiivse analüüsi meetodite klassifikatsioon- Gravimeetria- meetodid põhinevad massi mõõtmisel; Tiitrimeetria- põhinevad ruumala mõõtmisel; Elektroanalüütilised meetodid- põhinevad potentsiaali, voolutugevuse, takistuse, laengu mõõtmisel; Spektroskoopilised meetodid- põhinevad analüüdi reaktsioonil elektromagnetkiirgusega; Ülejäänud meetodid- Kromatograafia- komponentide eraldamine tänu interaktsioonidele faaside vahel; Kemomeetria- andmete statistiline töötlus Kvantitatiivse analüüsi astmed-Enne kui hakata analüüsi teo...
HA + B A- + BH+ hape (1) alus (2) alus (1) hape (2) Happe /aluse seostatud (konjugeeritud) paarid: HA/A- ; BH+/B. Amfolüüt aine, mille osakesed võivad nii siduda kui loovutada prootoneid. Hapete-aluste elektronteooria ehk Lewis'i teooria · hape elektronipaari aktseptor (omab vaba orbitaali), · alus elektronipaari doonor (omab vaba elektronipaari). 5. Puhverlahused Puhverlahus lahus, millel on võime (teatud piirides) säilitada oma pH väärtust nii lahjendamisel kui ka väikese koguse tugeva happe või aluse lisamisel. ch Happeline puhver (nt. CH3COOH + CH3COONa): [ H ] = K h , + cs
HA + B A- + BH+ hape (1) alus (2) alus (1) hape (2) Happe /aluse seostatud (konjugeeritud) paarid: HA/A- ; BH+/B. Amfolüüt – aine, mille osakesed võivad nii siduda kui loovutada prootoneid. Hapete-aluste elektronteooria ehk Lewis’i teooria • hape – elektronipaari aktseptor (omab vaba orbitaali), • alus – elektronipaari doonor (omab vaba elektronipaari). 5. Puhverlahused Puhverlahus – lahus, millel on võime (teatud piirides) säilitada oma pH väärtust nii lahjendamisel kui ka väikese koguse tugeva happe või aluse lisamisel. ch Happeline puhver (nt. CH3COOH + CH3COONa): [ H ] = K h , + cs
pole). N: Cl + BCl3 BCl4. Kôik katioonid vôivad olla pôhimôtteliselt happed. Jäigad happed ja alused sellised osakesed, mille môôtmed on väikesed ja välise el. välja poolt vähe deformeeritud. Seega, väikesed ja vähe polariseertud ioonid / molekulid. N: Li, Na, Mg, K, Al, F-, Cl-. Pehmed happed ja alused Suured ja hästi polariseeritud. N: Hg, Pb, Cd, S2-, As2-, I-, P3-. Jaigad voi pehmed omavahel moodustavad tugeva sideme. N: CsF + LiI CsI, LiF. VI Puhverlahused. Ülessanne püüda säilitada lahuse pH-d suhteliselt väikese koguse happe vôi aluse lisamisel, vôi ka lahjendamisel. N: nôrk hape + selle happe sool; nôrk alus + selle happe alus. H+ ioonide arvutamine nôrkade hapete korral [H+] = Kchape/csool. Puhvermahtuvus Beeta = delta n / delta pH; delta n ühele l puhverlahusele lisatud tugeva happe vôi leelise moolide arv. Tegurid: 1) lahjendamine (c). 2) Happe lisamine. 3) Aluse lisamine. VII Soolade hüdrolüüs
Keemilise analüüsi eesmärgiks on aine koostise kindlaksmääramine. Kvalitatiivsel analüüsil määratakse,millised elemendid või ühendid esinevad määratavas aines. Kvantitatiivsel analüüsil määratakse aine koostisosade sisaldust (kontsentratsiooni). Analüüsi meetodeid võib liigitada järgmiselt: 1. Keemilised meetodid - analüüs põhineb määratavate koostisosade iseloomulikele keemilistele reaktsioonidele. 2. Füüsikalised meetodid - kasutatakse aine koostisosade iseloomulikke füüsikalisi omadusi (nt.spektraalanalüüs). 3. Füüsikalis-keemilised meetodid - määratakse koostisosade selliseid omadusi, mis oma olemuselt asuvad füüsika ja keemiaga piirnevates valdkondades (nt.kromatograafia,mitmesugused elektrokeemilised meetodid). Töövõtete järjekorra alusel eristatakse kahte keemilise analüüsi meetodit: 1. Süstemaatilise analüüsi korral määratakse uuritava aine ühest proovist järjestikku kõik koostisosad...
võrdne pKa väärtusele või on sellele lähedal, siis muutub lahuse pH väikese koguse happe või aluse lisamisel küllaltki vähe. Kõige vähem muutub lahuse pH väikese koguse happe või aluse lisamisel kui lahuse pH = pKa. Eeltoodule rajanebki nõrga happe-konjugeeritud alus lahuste puhverdusvõime. Lahuse puhverdusvõime tähendab, et lahuse pH püsib väikese koguse happe või aluse lisamise tagajärjel ligikaudu muutumatuna. Puhverlahused on biokeemia praktikas igapäevased töölahused ja ka valdav osa looduses toimuvast biokeemiast toimub puhverlahustes. Oletame, et me tahame uurida mingit biokeemilist reaktsiooni pH = 4,00 juures. Oletame veel, et reaktsiooni käigus, kas eraldub või liitub prootoneid ja me tahame vältida reaktsioonikeskkonna pH olulist muutumist reaktsiooni käigus. Selleks peame me reaktsiooni läbi viima nõrga happe ja tema konjugeeritud aluse lahuses ehk puhverlahuses. Meie katse puhul on
Atmosfääri tähtsus KAITSEKIHT soojusbilanss,kliima,eluvormid,CO2 fotosüntees,O2 hingamine/oksüdatsioon,N2 - lämmastiku allikas .VEERINGE SAASTAMINE muutused atmosfääri koostises,saasteainete levik õhu kaudu Õhukeemia eripära Päikesekiirgus h fotokeemilised reaktsioonid_ Reaktsioonide mehhanismid ahelreaktsioonid Kõige tähtsam radikaal OH . Molekulid Aatomid+ h=ergastatud osakesed,radikaalid,ioonid.Saasteained õhus=1)Looduslikud allikad2)Antropogeensed allikad..Gaasilised saasteained=Aerosoolid õhusaerosool - pihussüsteem; pihuskeskkonnaks on õhk pihustatud faasiks vedeliku tilgad või tahked osakesed(1 nm...0,1 mm). Aerosoolides leiduvate elementide ja ühendite erinev päritolu: kivimitest ja pinnasest, vulkaanidest; mereveest; kütuste ja jäätmete põlemisprotsessidest, tööstusest, ehitusest.Sudu 1)redutseeriv sudu ehk Londoni sudu=Tahm,niiskus,SO2...Suits+udu=sudu 2) Fotokeemiline ehk oksüdeeriv sudu ehk Los Angeles´i sudu=UV,NOx,O3, ...
benseenis C6H6) 25. Mis on lahustuvus? Mis on küllastuspunkt? Lahustunud aine omadus moodustada lahustika homogeenne lahus. Punkt, millest alates ei saa lahustatavat ainet lahuses lahustada. 26. Mis on lahuste kontsentratsioon? Loetle erinevaid kontsentratsiooni väljendusviise? Lahustunud aine hulk kindlas lahuse või lahusti koguses. Molaarne ja molaalne kontsentratsioon, moolimurd, massimurd, normaalne kontsentratsioon. 27. Mis on puhverlahused? Nimeta puhverlahuste põhiomadused! Lahus, millel on võime säilitada oma pH mõõdukate koguste happe või aluse lisamise. Puhvermahtuvus, sisaldab hape-alus paari kuuluvaid osakesi, koosnevad enamasti kas nõrgast alusest ja selle soolast või nõrgast happest ja selle soolast. 28. Mis põhjustab vee aluselisust? Põhjustavad vabad hüdroksiidid ja nõrga happe ja tugeva aluse soolad. 29. Vee karedus. karedusega väljendatakse kaltsiumi, magneesiumi ja
Küllastuspunkt- sellest alates rohkem ei saa lahustavat ainet lahusesse lahustada. 16. Mis on lahuste kontsentratsioon? Loetle erinevaid kontsentratsiooni väljendusviise? Lahuse kontsentratsioon- moolide arv kindlas ruumalas lahuses. Protsendiline sisaldus (C%), molaarsus- moolide arv ühe kg lahusti kohta; mooliprotsent; massikontsentratsioon; ppm/parts per million- miljonis massiosas lahuses 17. Mis on puhverlahused? Nimeta puhverlahuste põhiomadused! Lahus, millel on võime säilitada oma pH mõõdukate koguste happe või aluse lisamisel. Oluline roll keemilistes ja bioloogilistes süsteemides. Lahuse pH praktiliselt ei muutu lahjendamisel. Happe või aluse lisamisel muutub pH vähe. 18. Mida põhjustab vee aluselisust? Põhjustavad vabad hüdroksiidioonid ja nõrga happe ja tugeva aluse soolad. 19. Vee karedus. Lahustunud magneesium- ja kaltsiumühendite sisaldus looduslikus vees
mittepolaarne aine lahustub mittepolaarses lahustis 17. Mis on lahuste konsentratsioon? Loetle erinevaid konsentratsiooni väljendusviise · Protsendiline sisaldus · Ruumalaprotsent · Molaarsus ehk molaarne kontsendratsioon · Molaalsus ehk molaalne kontsentratsioon · Moolimurd · Mooliprotsent · Normaalsus ehk normaalne kontsentratsioon · Massikonsentratsioon e massitihedus · Ppm/ parts per million · Ppb/ parts per billion 18. Mis on puhverlahused? Nimeta puhverlahuste põhiomadusi Puhverlahus on lahus, millel on võime säilitada pH mõõdukate koguste happe või aluse lisamisel. Puhverlahustel on oluline roll keemilistes ja biokeemistes süsteemides. Organismis varieerub pH suuresti- maomahl 1.5, veri 7.4. Nende väärtuse säilitamise eest hoolitsevad keerulised puhversüsteemid. Ka paljude analüüside läbiviimisel on oluline hoida keskkonna pH muutumatuna. 19. Mida põhjustab vee aluselisus?
Lahused, mille pH < 7, on happelised, ja lahused, mille pH > 7, on aluselised. pH-d kasutatakse happelisuse iseloomustamiseks vahemikus 0 – 14, s.o. happelahusest, kus a H = 1, kuni leeliselahuseni, kus aOH- = 1 mol/dm3. TÜ Füüsikalise keemia instituut 8 Keemia alused III. TASAKAALUD ELEKTROLÜÜTIDE LAHUSTES C. Puhverlahused Puhverlahusteks nimetatakse lahuseid, mis koosnevad nõrga happe (või aluse) ja tema soola lahustest ning millel on võime säilitada oma pH-d teatud ulatuses nii lahjendamisel kui ka mõõduka hulga tugeva happe (aluse) lisamisel. pH arvutamiseks etanaatpuhvris (CH3COOH + CH3COONa) lähtutakse CH3COOH tasakaalukonstandi avaldisest: [H ][CH 3COO ] K .
tekkima võrdsetes kogustes, võime väita, et pH tuleb seega vajadusel ümber arvutada. 2 C OH -¿ C 2H =¿ +¿ . Sealt omakorda järeldub, et puhta vee Puhverlahused, nende toimemehhanism K v =¿ Enamik keemilisi reaktsioone organismis kulgeb piisasava efektiivsusega vaid kindla pH juures. Lahuseid, mille 2 C OH=K v -¿
Ained, mis vees dissotsieeruvad ioonideks vähesel määral (näädikhape, süsihape) + - [ ][ ] Ka dissotsiatsioonikonstatnt: (HA H + H ) Ka on happe tugevuse kvantitatiivne mõõt. Mida suurem on Ka [ ] arvväärtus, seda rohkem hape dissotsieerub, st seda kangem on hape. pKa=-logKa. Puhverlahused. Vesilahused, mille pH ei muutu väikese koguse happe või aluse lisamisel. Koosnevad nõrgast happest ja tema soolast, omavad puhverdusvõimet umbes ühe pH ühiku piires happe pKa ümbruses. (bioloogilised puhvrid: karbonaatpuhver (vereseerumis jt rakuvälistes vedelikes pH 5,4-7,4); fosfaatpuhver (raku tsütoplasmas, uriinis pH 5,8-7,8); valkpuhver (veres pH 7-8); anseriinpuhver (imetajate skeletilihastes ja ajus). Henderson-Hasselbach'i võrrand
ioon-dipool vastasmõju abil, st moodustub hüdraatkest. Hüdrofoobsed alküülsabad on orienteeritud hüdrofoobsete interaktsioonide toimel sfäärilise mitselli tsentrisse. Negatiivse pinnalaengu tõttu mitsellid tõukuvad üksteisest ning tulemuseks on suhteliselt stabiilne lahus. 3. Hape-alus tasakaal: pH mõiste, pH skaala; vee ionisatsioon; tugevate ja nõrkade elektrolüütide dissotsiatsioon mis on Ka, mis pKa ? Puhverlahused. Henderson- Hasselbalchi võrrand ja selle rakendused. pH on negatiivne logaritm hüdrooniumioonide (vesinikioonide) kontsentratsioonist pH = - log [H3O+] pH skaala ehk hape-alus tasakaal on mugav vahend madalate kontsentratsioonide väjendamiseks. Vesi ioniseerub kuna suurem ja tugevalt elektronegatiivne hapniku aatom tõmbab ära elektroni ühelt vesiniku aatomilt, mille tulemusena prooton dissotsieerub.
I CO32 + H2O D HCO3 + OH <--- happe lisamisel lahuses valdavalt Bi3+ ioonid II HCO3 + H2O D H2CO 3 + OH ?? Puhverlahused Kuna vesinikkarbonaatioon (Kh = 4.8 1011) on palju nõrgem hape kui süsihape Puhverlahus on lahus, millel on võime säilitada oma pH mõõdukate koguste happe või (Kh = 4.2 107), siis on süsihape dissotsieerunud palju suuremas ulatuses (viimase aluse lisamisel. reaktsiooni tasakaal on nihutatud vasakule). Seetõttu on lahuses põhiliselt ainult vesinikkarbonaatioonid
ümber moodustatakse vesiniksidemetega klatraat. Amfifiilne ehk amfipaatne. Termin tähistab molekule, mis sisaldavad nii hüdrofiilseid (polaarseid) kui hüdrofoobseid (apolaarseid) rühmi ning mida "tõmbab" samaaegselt nii polaarsesse kui apolaarsesse keskkonda. (molekulil on polaarne pea ja apolaarne saba) 6. Hape-alus tasakaal: pH mõiste, pH skaala; vee ionisatsioon; tugevate ja nõrkade elektrolüütide dissotsiatsioon mis on Ka, mis pKa? Puhverlahused. Henderson- Hasselbalchi võrrand ja selle rakendused. pH vesinikioonide kontsentratsioon vesilahustes pH skaala- 7=neutraalne, <7=happeline, >7=aluseline Vee ionisatsioon- vesi ioniseerub vähesel määral, kui ioniseerudes moodustab hüdrooniumiooni H3O+ ja hüdroksüüliooni OH- , mille mõlema konts on 10 ^-7M. Tugevate elektrolüütide dissotsiatsioonil dissotseerub aine peaaegu täielikult ioonideks. Nõrkade elektrolüütide puhul dissotseerub aine väga vähesel määral.
Elektrolüüdi ioonid on alati vees hüdraatunud olekus. Hüdrofoobse aine ümber moodustub vee molekulidest katraaditaoline struktuur. Amfifiilne ehk amfipaatne tähistab molekule mis sisaldavad nii hüdrofiilseid (polaarseid) kui hüdrofoobseid (apolaarseid) rühmi ning mida ,,tõmbab" samaaegselt nii polaarsesse kui apolaasesse keskkonda. 6. Hape-alus tasakaal: pH mõiste, pH skaala; vee ionisatsioon; tugevate ja nõrkade elektrolüütide dissotsiatsioon mis on Ka, mis pKa? Puhverlahused. Henderson- Hasselbalchi võrrand ja selle rakendused. pH vesinikioonide kontsentratsioon vesilahuses. pH muutused muudavad organismis elektrostaatilisi omadusi => biomolekulide struktuuri ja toimemehhanisme. Õige pH tagab teiste nõrkade jõudude toimimise. Vesi ioniseerub vähesel määral. Dissotsieerudes moodustuvad H3O+ ja OH-. H2O = OH- + H+ Tugevad elektrolüüdid = ained mis vees peaaegu täielikult dissotsieeruvad ioonideks (nt KCl, HCl, NaOH, KOH)
Rakutuum Rakutuum esineb ainult eukarüootsetes rakkudes. Üks suurematest organellidest (5-25 µm). Ümbritsetud kahekordse membraaniga nn tuumaümbrisega. Välimine membraan on sageli seotud ER membraaniga ja kahe membraani vaheline ruum on ER luumeni jätkuks. Tuumamembraanid koosnevad lipiidsest kaksikkihist, milles esinevad teatud tüüpi valgud. Tuumas on eristatav tuumakese piirkond. Tuuma sisemist osa, mis ei ole tuumake, nimetatakse nukleo- e. karüoplasmaks. Tuuma struktuur ja koostis on määratud tuuma funktsioonidega. Tuumas paikneb DNA ja toimub DNA replikatsioon. Tuumas paikneval DNA-l sünteesitakse mRNA, tRNA, rRNA, samuti toimub tuumas ribosoomide subühikute teke. mRNA, tRNA ja ribosoomide subühikud peavad liikuma tuumast tsütoplasmasse. Tsütoplasmast tuuma peavad liikuma tsütoplasmas sünteesitud valgud (histoonid, regulaatorvalgud, DNA ja RNA polümeraasid jt) Seega läbi tuuma membraani peav...
Millest sõlltub tiitrim õrgus tugev va happe tiitrimisel tugeva alusegaa? Tiitrimiiskõvera hüüppekõrgus tugeva happpe tiitrimiseel sõltub haappe lahuse kontsentrattsioonist ja titranndi kontsenntratsioonistt, mida lahjjem happelahus ja mid da lahjem ttitrandi lahus, seda madalam m hüpe. Tiiitrimiskõvera hüpe sõlltub ka solv vendist oleenevalt keskkkonnast võ õib hape käituda tugevamaltt või nõrgem malt. 66. Puhverlahused. Nend de pH leidm mine. Puhverllahus - lahuus, millel on iseloomuulik pH väärrtus ja võim me seda säiilitada lisatu ud H3O+ või OH H- ioonide ülehulkade ü sidumise s teeel. Koosnebb reeglina nõrgast n happpest ja temaa soolast või nõrggast alusestt ja tema so oolast. Puhvverlahuste omadused:
BIOKEEMIA KONSPEKT I ATP (adenosiintrifosfaat) ja NADPH (taandatud nikotiinmiidadeniindinukleotiid- fosfaat) on energiarikkad e. makroergilised ühendid. Makroergiliste molekulide reageerimisel teiste biomolekulidega vabaneb energia, mille arvelt toimuvad mitmed energeetiliselt ebasoodsad protsessid (biosüntees, liikumine, osmoos). MOLEKULAARNE HIERARHIA: Anorgaanilised eellased CO2, H2O, NH3, N2. Metaboliidid püruvaat,tsitraat, suktsinaat Monomeersed ehituskivid aminohapped, nukleotiidid, monosahhariidid, rasvhapped, glütserool Makromolekulid valgud, nukleiinhapped, polüsahhariidid, lipiidid. Supramolekulaarsed kompleksid ribosoomid, tsütoskelett Organellid tuum, mitokondrid, kloroplastid. ELUSLOODUSE HIERARHIA: Molekul väikseim iseseisev osake Makromolekul kovalentsete sidemete abil lihtsatest molekulidest konstrueeritud biomolekul. Organell re...
aga seda ei kasutata happelisuse iseloomustamiseks; kasutatakse arvutustel: pH+pOH=14 vesiniku ioonkontsentratsiooni võime kasutada vaid nõrkade elektrolüütide lahjadele lahustele ja mitte kontsentreeritud lahustes. Tugevate elektrolüütide puhul kasutatakse aktiivsust a. pH=–log aH + kuna Kv sõltub temperatuurist, sõltub temperatuurist ka neutraalse lahuse pH väärtus. Teistel temperatuuridel saadud pH väärtused tuleb ümber arvutada 25˚C juurde. 7. puhverlahused: Enamus biokeemilisi reaktsioone inimorganismis kulgevad piisava efektiivsusega vaid kindla pH juures. Näiteks sülje pH=6,75; sapi pH=6,75; pankreasenõre pH=8,8;maomahla pH=1,65; uriini pH=5,8. Need väärtused ei tohi palju kõikuda. Kõige täpsemalt peab olema paigas vere pH=7,36±0,03. Lahuse pH säilitamiseks kasutatakse puhverlahuseid. Nende pH ei muutu oluliselt väikeste (mõõdukate) hulkade tugeva happe või aluse lisamisel. Kõige lihtsamad puhvrid koosnevad kas
1. Keemia põhimõisteid ja põhiseadusi Keemia uurimisobjektiks on ained ja nende muundumised. Keemia on teadus ainete koostisest, ehitusest, omadustest, muundumisest ja sellega kaasnevatest nähtustest. Keemia põhiseaduste avastamiseni jõuti 18. saj lõpul, 19. saj alguses. 1.1 Massi jäävuse seadus Suletud süsteemi mass ei sõltu selles süsteemis toimuvatest protsessidest. Lähteainete masside summa võrdub lõppsaaduste masside summaga. (Laroiser, 1774a.) Keemilise reaktsiooni võrrandi kujutamisel avaldub seadus selles, et reaktsioonivõrrandi mõlemal poolel peab elementide aatomite arv olema võrdne. Reaktsiooni käigus aatomid ei kao ega teki ja et aatommass on püsiv, ei muutu ka ainete üldmass. N: 2H2+O2=2H2O (2 mol/1mol/2mol -> 4g/32g/36g) Reageerivate ainete masside summa võrdub lõppsaaduste masside summaga. 1.2 Energia jäävuse seadus Energia ei teki ega kao. Suletud süsteemis on energia hulk konstantne. Energia on seotud massiga: E= m*c2 ...
Näide 4. Arvutage OH - -ioonide kontsentratsioon lahuses, mille pH = 3,74. Lahendus. log[H + ]= -3,74. Logaritmi definitsiooni järgi [H + ] = 10 -3,74 mol/dm 3 . [H + ] =1,82 10 -4 mol/dm 3 . 10 -14 mol 2 /(dm 3 ) 2 - [OH ] = -4 = 5,5 10 -9 mol/dm 3 1,82 10 mol / dm 3 . C. Puhverlahused Puhverlahusteks nimetatakse lahuseid, mis koosnevad nõrga happe (või aluse) ja tema soola lahustest ning millel on võime säilitada oma pH-d nii lahjendamisel kui ka mõõduka hulga tugeva happe (aluse) lisamisel. pH arvutamiseks etanaatpuhvris (CH 3 COOH + CH 3 COONa) lähtutakse CH 3 COOH tasakaalukonstandi avaldisest: [H + ][CH 3COO - ] K= . [CH 3COOH]
aminohapped L isomeerid, ka ensüümid on kiraalsed. ravimitööstus? Sünteesitakse ravimühendte enantiomeere, mida ensüümid seoksid ning millel oleks vajalik toime. Tihti omab bioloogilist aktiivsust vaid üks isomeer ning ravimitööstuses kasutatakse seda bioloogiliselt aktiivsemate ainete saamiseks, looduses mitmekesisuse tõstmiseks. Valkude D- isomeersed vormid on väga stabiilsed, kuna neile ei leidu looduslikke lagundavaid ensüüme, seda kasutatakse ära ravimitööstuses. 5. Puhverlahused. Vesilahused, mille pH ei muutu väikese koguse happe või aluse lisamisel. Enamik puhvreid koosnevad nõrgast happest ja tema soolast. Bioloogiliste süsteemide puhverdusvõime. Ühe pH ühiku piires nende pKa ümbruses. 6. Bioloogilistele süsteemidele iseloomulikud energiavormid. Algne energia pärineb 99,9% fotosünteesist. ATP hüdrolüüs on tavalisim energiaallikas bioloogilistes süsteemides. GEEN, GENOOM JA KROMOSOOM 1. Prokarüootse geeni struktuur. Ei sisalda introneid
Maris Kallus KKS 2010 pH väärtus on suurem kui 14. Puhta vee pH = 7. Vihmavee pH on kergelt happeline, sest vesi reageerib õhus oleva süsinikdioksiidiga, moodustades süsihappe. Normaalne vihmavee pH on umbes 5,5. Lahus on happeline kui pH < 7, aluseline kui pH > 7 ja neutraalne kui pH = 7. Vastavaid keskkonnaolekuid nimetatakse aluselisuseks (pH > 7) ja happesuseks ehk happelisuseks (pH < 7). Puhverlahus – puhverlahused on sellised lahused, mis säilitavad oma H-ioonide konsentratsiooni (pH-väärtuse) püsivana vaatamata teatud hulga happe või leelise lisamisele või lahjendamisele. Puhverlahuse tüübid: nõrk hape ja tema sool tugeva alusega, nõrk alus ja tema sool tugeva happega. 7 Maris Kallus KKS 2010 Süsivesikud 1
ÄRRITUVUS Kõikidele elusatele struktuuridele omane võime vastata väliskeskkonna mõjutustele ja sisekeskkonna muutustele bioloogiliste reaktsioonidega. See on omane nii taimedele kui ka loomadele. Ärrituvuse avaldumisvorm ja kestus olenevad koeliigist ja kudede funktsionaalsest seisundist. Närvikude lihaskontraktsioon, näärmekude - nõre eritumine ÄRRITAJAD Välis- ja sisekeskkonna faktorid, mis põhjustavad elusates struktuurides bioloogilisi reaktsioone. Elusa koe ärritajaks võib olla igasugune piisavalt tugev ja kestev ning kiirelt toimiv välis- või sisekeskkonna mõjustus. Energeetilise olemuse alusel: Füüsikalised temp, valgus, heli, elekter, mehaanilised faktorid(löök, venitus) Keemilised hormoonid, ainevahetusproduktid(laktaat, pürovaat), ravimid, mürgid Füüsikalis-keemilised osmootse rõhu, pH, elektrolüütide koosseisu muutused Füsioloogilise toime alusel: Adekvaatsed ärritajad, mille vastuvõtuks on kude evolutsiooni käigu...
KCl, NaNO³). Nõrgad elektrolüüdid – lahustuvad halvasti, dissotsieeruvad vaid osaliselt ioonideks (CaCO³, Fe(OH)³). Happe elektrolüütiline dissotsiatsioon on happe ja veemolekulide vaheline keemiline reaktsioon, milles tekivad hüdrooniumioonid ja (happe) anioonid. Elektrolüütiline dissotsiatsioon – elektrolüütide lahustumisel tekib ioone sisaldav lahus 151. Soolade hüdrolüüs. pH, puhverlahused, keemilise sideme tüübid. Tähtsamate ühendite klassid Hüdrolüüs – soolade reageerimine veega. Toimub nõrga pärast ja tugev annab keskkonna => ei toimu tugeva aluse ja tugeva happe soolades (NaCl). Nõrga happe ja tugeva aluse soolad annavad aluselise keskkonna (Na2CO3 + H2O NaHCO3 + NaOH, lühidalt CO32- + H2O HCO3- + OH-). Tugeva happe ja nõrga aluse soolad annavad happelise keskkonna.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
