Merkantilism Absoluutne eelis Suhteline eelis Autarkia kasu kaubandusest (i.k. gains from trade) tootmise alternatiivkulu Konstantsed tootmise alternatiivkulud Kasvavad tootmise alternatiivkulud Kahanevad tootmise alternatiivkulud Tegurimahukus (i.k. factor intensity) Tegurivarustatus (i.k. factor abundance) Rahvusvaheline tootmistegurite liikuvus tootmistegurite hindade võrdsustumise teoreem (ehk Heckscher-Ohlin-Samuelsoni teoreem) Leontiefi paradoks ümberpööratud tegurimahukus (i.k. factor intensity reversal) Linderi kattuvate turusegmentide teooria Posneri tehnoloogilise lünga mudel (i.k.technological gap model) toote elutsükli mudel (Vernon) tööstusharusisene kaubandus kasvav mastaabiefekt monopolistlik konkurents kaubavahetuse monopolistliku konkurentsi mudel - väliskaubanduse gravitatsioonimudel
4. ETTEVÕTLIKKUS inimressurss, mis ühendab teisi ressursse hüviste valmistamiseks. Tootmisprotsessi väljundid on hüvised (kaubad ja teenused). Ressursside piiratus võimaldab toota ka hüviseid piiratud koguses. Siit tuleb valiku tegemise vajadus. Majandusagendid on: 1) kodumajapidamised 2) firmad 3) avalik sektor (riik, valitsus) 4) välismaailm Turg jaguneb: hüviste ehk toodanguturg; ressursside ehk tootmistegurite turg Mikoökonoomika uurib majandusagentide valikuid, neid valikuid mõjutavaid majandusjõude ja nende valikute mõju konkreetsele turule ning majandusele tervikuna. Makrökonoomika uurib majandust kui tervikut. Majanduslik valik: Valiku peamine põhjus: vastuolu piiratud ressursside ja piiramatute vajaduste vahel. Valiku alus: inimeste ratsionaalne käitumine. Valik põhineb: loodetava marginaal ehk piirkasu ja tehtava marginaal ehk piirkulu võrdlusel.
SKP ja rahvatulu Antud teemas keskendutakse neljale SKP ja rahvatulu allikate ja kasutamisega seotud põhiküsimusele. 1. Makromajandusliku kogutoodangu determinandid: tootmistegurid ja tootmisfunktsioon. Suletud majanduse korral on vaatluse all: · majandusagentidena kodumajapidamised (KMP), · firmad ja · valitsus (avalik sektor) ning millede vastastikused seosed avalduvad · toodanguturgudel, tootmisteguriturgudel ning finantsturgudel. Kodumajapidamised KMP olles tootmistegurite omanikud, teenivad tulusid tootmisteguriturgudel (markets for factors of production, mida kasutavad selleks, et tasuda avalikule sektorile makse, osta toodanguturgudelt tarbimiseks vajaminevaid tooteid ja teenuseid ning finantsturgude abil paigutada oma tulude ülejäägid säästudena näiteks pankadesse või osta väärtpabereid. Firmad seevastu saavad tulu valmistatavate toodete, teenuste müügist ning nende kulutused on seotud tootmistegurite eest maksmisega. Nii
1,5 lähedal. Selle teooria miinused: · määrab ära kaubavahetuse, mille aluseks on erinevad suhtelised töökulud, kuid puudub selgitus, miks töökulud erinevad; · mudelis on vaid kaks riiki, kaks kaupa ja üks tootmistegur töö; · eeldab, et tooteühiku valmistamiseks vajalikud kulud on püsivad. HECKSCHER-OHLINI TEOORIA (tootmistegurite proportsioonide teooria) · Rahvusvaheline kaubavahetus viib tootmistegurite hindade ühtlustumiseni riikide vahel, · võimaldab siduda rahvusvahelise kaubanduse kodumaise tootmistegurite paigutuse ja sissetulekute jaotusega, · võimaldab analüüsida seoseid rahvusvahelise kaubanduse ja riigi majandusliku arengu vahel ning majanduskasvu vahel, · seletab kaubandust erinevate riikide vahel (sh arenenud riikide ja arengumaade vaheline kaubandus). Eeldused: 1) Kasutatakse kahte tootmistegurit - tööd ja kapitali.
kes toodab mööblit riigis A, mis on tuntud oma mööblitööstuse poolest. Sellisel juhul saab näiteks riik B osta mööblit riigist A ja meil on tegemist rahvusvahelise kaubandusega. Kui aga riigi A tisler tuleb riiki B oma mööblit tootma, siis võimaldab see riigi B tarbijatel seda mööblit osta ilma, et oleks tegemistrahvusvahelise kaubandusega. Töölise kui tootmisteguri liikumine ühest riigist teise asendas rahvusvahelise kaubavahetuse. Seega võib tootmistegurite liikumist ja rahvusvahelist kaubandust pidada teineteise asendajaks. Tootmistegurite liikuvuse olulisust on võimalik iseloomustada ka David Ricardo lihtsa suhtelise eelise mudeli abil. Tuletame meelde, et suhteline eelis iseloomustab seda, et kui me suudame toota midagi suhteliselt efektiivsemalt kui partnerriik, siis saame spetsialiseeruda selles valdkonnas. Kui riigid spetsialiseeruvad oma suhtelise eelise valdkonnas võib tootmine maailmas
6) Kahaneva piirtootlikkuse seadus hakkab kehtima alates .tonnist Ülesanne 4.20 Talunik kasvatab maasikaid. Tabelis on toodud tootmiskogused kolme tootmisteguri erinevate kombinatsioonide korral. Tööjõu hin 50 kr tund L, tundi Maa, ha väetis, k TP,kg 100 1 50 4000 100 1 100 5000 100 2 50 7000 200 1 50 6000 Kui suured on maa ja väetise ühikuhinnad, kui madalaimate kuludega tootmistegurite kombinatsioon on toodud tabeli esimeses reas? PL= 50kr/h PMAA= ? kr/ha kr/ha PVÄETIS= ? kr/kg kr/kg Mikroökonoomika Ettevõtteteooria Harjutus Ülesanne 4.21 Täitke ülesanded alljärgneva tabeli ja joonise põhjal: Tabel On toodud tootmistegurite X ja Y kombinatsioonid toote A erinevate koguste tootmiseks:
tehnoloogia areng ja muutused teistes tootmistegurites on määratud mudeli väliselt (eksogeenselt). Mudel aitab määratleda majanduskasvu allikad ja selgitada, miks eksisteerivad pikal perioodil riikidevahelised erinevused tulutasemetes. Kuigi lühiperioodil mõjutab kogutoodangu taset tugevalt kaupade ja teenuste kogunõudlus, on pikemaajaliselt olulisem kaupade ja teenuste pakkumine, mis sõltub tootmistegurite hulgast ja kvaliteedist. Seost kogutoodang ja tootmistegurite (sisendite) vahel väljendatakse tootmisfunktsioonina. Y = F(A, K, L) Solow mudeli eeldused: - kapital ja tööjõud on omavahel asendatavad tootmistegurid; - tootmisteguri piirtootlikkus on kahanev; - konstantne mastaabiefekt. Cobb-Douglase tootmisfunktsioon on Y = F(K,L,A) = AKL1-, 0 < < 1, kus Y on kogutoodang (reaalväärtuses), K on kapital, L tööjõud, A on tehnoloogiaalane know-how (ka tootmistegurite ühistootlikkus). Kogutoodangu kasv on väljendatav järgmiselt:
tehnoloogia areng ja muutused teistes tootmistegurites on määratud mudeli väliselt (eksogeenselt). Mudel aitab määratleda majanduskasvu allikad ja selgitada, miks eksisteerivad pikal perioodil riikidevahelised erinevused tulutasemetes. Kuigi lühiperioodil mõjutab kogutoodangu taset tugevalt kaupade ja teenuste kogunõudlus, on pikemaajaliselt olulisem kaupade ja teenuste pakkumine, mis sõltub tootmistegurite hulgast ja kvaliteedist. Seost kogutoodang ja tootmistegurite (sisendite) vahel väljendatakse tootmisfunktsioonina. Y = F(A, K, L) Solow mudeli eeldused: - kapital ja tööjõud on omavahel asendatavad tootmistegurid; - tootmisteguri piirtootlikkus on kahanev; - konstantne mastaabiefekt. Cobb-Douglase tootmisfunktsioon on Y = F(K,L,A) = AKL1-, 0 < < 1, kus Y on kogutoodang (reaalväärtuses), K on kapital, L tööjõud, A on tehnoloogiaalane know-how (ka tootmistegurite ühistootlikkus). Kogutoodangu kasv on väljendatav järgmiselt:
kõik tehingud kirjendatakse deebeti ja kreeditina. Antud riigi seisukohalt kajastuvad deebetis tehingud, mille tulemusena liiguvad rahavood riigist välja ning kreeditis kajastuvad tehingud, mille tulemusena liiguvad rahavood riiki sisse. Eksport, dividendide ja intresside saamine ning antud riigi finantsvahendite ostmine väliskodanike poolt kajastuvad maksebilansi kreeditis. 75. Kodumajapidamised müüvad oma käsutuses olevaid ressursse (tööjõudu ja maad) tootmistegurite turul, kust firmad neid ostavad. Ressursside kasutamise eest maksavad firmad kodumajapidamistele palka ja renti. Firmade põhitegevuseks on kaupade tootmine ja teenuste osutamine. Oma kaupu ja teenuseid pakuvad nad toodete turul, kust majapidamised neid ostavad. 76. Tootmistegurite omanikud saavad tasu ettevõtetelt, kes kasutavad neid tegureid kui tootmissisendeid oma tootmises. Nendeks sissetulekuteks on tööle makstav palk, kapitalile makstav intress ja maale
Maaomaniku töö enda majapidamises =kulu (mitte väljaminek) Kuluobjekt on igasugune toode, tegevus, protsess, organisatsiooni allüksus, mis pakub huvi otsustajatele ning eeldab kulu eraldi mõõtmist. Kuluobjektiks võib olla üksiktoode, teenus, tootmisüksus, 1 reklaamikampaania, kogu organisatsioon. KULUDE FUNKTSIONAALNE LIIGITAMINE Tootmisettevõttes jagunevad kulud tootmiskuludeks ja mittetootmiskuludeks. Tootmiskulud on nende tootmistegurite väärtus, mida on kasutatud toodangu valmistamiseks, toorme ja materjali muundamiseks lõpptoodanguks. Mittetootmiskulud on kulud, mis on seotud toodangu (kaupade, teenuste) turustamise, ettevõtte üldjuhtimise või finantseerimisega. 2 Tootmiskulud Tootmiskulud võib jagada: otsesed materjalikulud (puit, kütus); otsesed tööjõukulud (põlevkivikaevur, taimlatööline, harvesterioperaator);
(näiteks toormaterjal, elekter, kütus) 27. Kahaneva piirtootlikuse seadus Tootmine lühiperioodil on sõltuv kahaneva piirtootlikkuse seadusest. Kui püsivale tootmistegurile lisatakse täiendavalt muutuvat tootmistegurit, jõutakse lõpuks punkti, kus iga järgnevalt lisatav muutuv tootmistegud annab vähem lisanduvat toodangut, kui eelmine lisatud muutuv tootmistegur. 28. Otsesed ja kaudsed kulud, püsi- ja muutuvkulud *Otsene kulu tekib siis, kui ettevõte ostab tootmistegureid. Nende tootmistegurite eest makstav rahasumma on ettevõttele otsene kulu. *Kaudne kulu on võrdne selle summaga, mida tootmistegurid oleks võinud teenida alternatiivse tegevuse korral, kas samas ettevõttes või väljarentimisel teistele ettevõtetele. *Mõned tootmistegurid on tootmises püsivad. Nende tootmistegurite poolt tekitatud kulusid nimetatakse püsikuludeks. *Muutuvate tootmistegurite poolt tekitatud kulusid nimetatakse muutuvkuludeks. 29. Piirkulu
teenused), mis võivad rahuldada nii inimese ainelisi (näiteks kaubad: leib, rõivad, auto jne) kui ka mitteainelisi (näiteks teenused: tervishoid, haridus, teater, raamatud jne) vajadusi. Kitsamas käsitluses mõistetakse hüvise all ainult ainelisi (materiaalseid) vahendeid. Samas on ühiskonna ja üksikindiviidide vajaduste rahuldamise võimalused piiratud, sest hüviste ja teenuste valmistamisel kasutatavate sisend- e tootmistegurite valik ühiskonnas on nappiv. Üldiselt ei ole inimvajaduste arengul piire ja seetõttu ei saa mitte kunagi olla piisavalt ressursse, et rahuldada kõiki (piiramatuid) vajadusi. Tähelepanu peab pöörama sellele, et majandusteaduslikus käsitluses on nn piiratud e nappiv ressurss või hüvis (scarce resource, good) selline, mille saadaolev ja tarbijaile (soovijaile) pakutav kogus on väiksem kogusest, mida potentsiaalsed kasutajad sooviksid
kui tööjõu suhteline hind on madal, ja kapitalimahukas, kui kapitali suhteline hind on madal. 10.tegurivarustatus (i.k. factor abundance) Riigid erinevad nende kasutuses olevate tegurivarude (s.t. kapitali ja tööjõu varude) poolest. Riik A on suhteliselt kapitalikülluslik ja riik B tööjõukülluslik. Tegurikülluslikkust saab defineerida kahe viisil: a) füüsilistes ühikutes (quantity definition) ja b) hinnaühikutes (price definition). 11. rahvuvaheline tootmistegurite liikuvus - Nii kapital, tööjõud kui ka tehnoloogia ületavad riigipiire. Seega võib tootmistegurite liikumist ja rahvusvahelist kaubandust pidada teineteise asendajaks. 12. Heckscher-Ohlini teooria 1) rahvusvahelise kaubanduse tekkepõhjusena nähti erinevusi riikide tootmistegurite proportsioonides; 2) rahvusvaheline kaubavahetus viib tootmistegurite hindade ühtlustumisele riikide vahel ja teatvas mõttes on tootmistegurite liikuvuse asendaja. 13
Missugustele küsimustele peab ettevõte vastama? - mida toota ning missugustes kogustes? - Missugust tootmistehnoloogiat kasutada? - Missugustes kogustes palgata tootmiseks vajalikke tootmistegureid ja vahekaupu? - Missugune peaks olema ettevõtte organisatsioon ja juhtimisstruktuur? - Mil moel kompenseerida tootmistegureid? Ettevõtluse vormid Majanduslik kasum Kogutoodang - Kogutoodangu kõver iseloomustab maksimaalselt võimalikku tootmismahtu tootmistegurite muutudes Piirtoodang - Piirtoodang on kogutoodangu suurenemine, mis on tingitud sisendi suurenemisest ühiku võrra Keskmine toodang - Keskmine toodang on kogutoodang ühe muutuva tootmissisendi ühiku kohta. Meie näites on see päevas toodetavate kampsunite koguse ning tööliste arvu jagatis. Kulud - Kogukulu (TC) on kõigi ettevõtte kulude summa. Kogukulu jaguneb kaheks: kogu fikseeritud ehk püsikuluks (FC) ja kogu muutuvkuluks (VC).
toodab ühise plaani kohaselt hüviseid ning pakub neid müügiks (vahetuseks) teistele majandussubjektidele. Ettevõtte tegevuse eesmärgiks on kasumi, s.t mingi perioodi kogutulu ja kogukulu vahe maksimeerimine. Firmateoorias tehakse majapidamisteooriaga analoogilisi lihtsustavaid eeldusi: 1. Ettevõte toodab ainult ühte toodet, toodetav ja realiseeritav kogus on sama (pole varusid) 2. Toodangu müügihind ja tootmistegurite ostuhind on fikseeritud, üks ettevõte neid oma tegutsemisega muuta ei saa. 3. Ettevõtet vaadeldakse ühtse üksusena, ettevõttesisesed lahkarvamused tootmisotsuste tegemisel ja otsustusprotsess jäävad vaatluse alt välja. 4. Ettevõte käitub ratsionaalselt, tema olulisim eesmärk on kasumi maksimeerimine. Muid eesmärke (nt. heategevus või ettevõtte positsiooni kindlustamine turul) ei vaadelda. Kaks tootmistegurit: L- tööjõud
Tuginetud õpikule Eamets, R, jt. Sissejuhatus majandusteooriasse. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2005. 4. ptk. autorid Kaasa, A., Kaldaru, H. MIKROÖKONOOMIKA Järgnevalt uurime, kuidas kujuneb mingi hüvise turutasakaal täieliku konkurentsi korral. Kuna meid huvitavad eelkõige ühe hüvise turuhinna ja turul kaubeldava koguse seosed, siis eeldame siinkohal muude tegurite samaks jäämist (ceteris paribus). Eeldame, et analüüsi käigus püsivad muutumatuna: · teiste hüviste ja tootmistegurite hinnad, · majapidamiste sissetulekud, · ettevõtete ressursid, · kasulikkusfunktsioonid (majapidamiste eelistused), · tootmisfunktsioonid (ettevõtete tootmistehnoloogia). Ainult siis sõltub tarbitav ja pakutav kogus ainult hinnast. Tasakaaluhind on hind, mille korral nõudlus ja pakkumine on tasakaalus ehk nõutavad ja pakutavad hüvisekogused on võrdsed. Kuigi tasakaalupunkti saab analüütiliselt hõlpsasti
Teguritulu- on tulu, mida inimesed saavad Tulusiire rahaline vahend, mis tekib tulude ettevõtetelt tootmistegurite eest. ümberjaotamisel riigi eelarve kaudu ja mis makstakse välja toetusena. Finantsturg- turg, kus pankade ja börside vahendusel hoiustatakse raha ja laenatakse seda välja. Sääst- osa sissetulekust, mida ei kulutata kaupade ja teenuste ostmiseks.
· Turu üldine tasakaal- nõutav kauba/tegurite kogus vastab pakutavale kgusele. · Iga ühiskond loob endale oma majandussüsteemi, mis lähtub kindlatest printsiipidest. · Moodustub toimivate seadustega majanduskeskond, mida kujundab majanduspoliitika. Ühiskonnas loodud väärtusi saab mõõta: · Kulutuste põhjal, mida tehakse kaupade/teenuste ostmisel. · Tulude põhjal, mida saadakse tootmistegurite eest. RKT- rahvusvaheline kogutoodang- ühe riigi tootmistegurite poolt ühes aastas loodud kaupade ja teenuste rahaline koguväärtus (ainult Eesti kapital). · Nominaalne SKT- arvestatakse jooksvates hindades. · Reaalne SKT- nominaalset SKT-d on korrikeeritud inflatsiooniga. SKT- mis mõjutab selle suurust · Hõlmab ainult lõpptarbimist. · Ainult riigi territooriumil toodetud kaupu. · SKT kasv võib mõjutada inflatsiooni.
ja z´y. Kirjeldagu antud funktsioon seost majandusnäitajate x; y ja z vahel. o Kuna argumentide x ja y piisavalt väikesteks muutusteks võib lugeda nende muutust ühiku võrra, siis järeldame, et majanduslikult annab täisdiferentsiaal vastava funktsiooni z = f(x; y) ligikaudse muudu, kuui argumentide x ja y väärtused muutuvad ühe ühiku võrra. Samatoodangujooned o Olgu Q = f(x; y) mingi tootmisfunktsioon (kus x ja y on tootmistegurite X ja Y mahud). Siis esitab selle funktsiooni nivoojoon f(x; y) = C kõikvõimalikud tootmistegurite X ja Y mahtude paarid (x; y); kus tootmismaht on võrdne konstanduga C: Seda nivoojoont nimetatakse antud juhul samatoodangujooneks ehk isokvandiks. Seega samatoodangujoone kõikides punktides (x; y) on tootmisfunktsiooni väärtused võrdsed. Tehnilise asenduse piirmäär f ´x
tarbida tasemel, mis on väljaspool nende tootmisvõimaluste rada (kaubanduse puudumisel on see aga teatavasti ka tarbimisvõimaluste rajaks). Kasvavate alternatiivkulude korral ei toimu kunagi täielikku spetsialiseerumist mitte kummaski riigis. Põhjuseks, miks jätkatakse ka nn. mitte-spetsialiseerumise kauba tootmist, on alternatiivkulude kiirenev suurenemine peale suhteliste hindade tasakaalupunkti saavutamist 6. TOOTMISTEGURITE PROPORTSIOONIDE TEOORIA. TEOORIA KITSENDUSED, HINNANG NEILE. LISATEOREEMID H-O TEOREEMI JUURDE. H-O teooria (tootmistegurite proportsioonide teooria) tundub olevat sobivaim rahvusvahelise kaubanduse olemuse selgitamiseks enamikul juhtudel. See teooria võimaldab siduda rahvusvahelise kaubanduse kodumaise tootmistegurite paigutuse ja sissetulekute jaotusega. Teooria abil on võimalik analüüsida seoseid rahvusvahelise kaubanduse ja riigi
tarbida tasemel, mis on väljaspool nende tootmisvõimaluste rada (kaubanduse puudumisel on see aga teatavasti ka tarbimisvõimaluste rajaks). Kasvavate alternatiivkulude korral ei toimu kunagi täielikku spetsialiseerumist mitte kummaski riigis. Põhjuseks, miks jätkatakse ka nn. mitte-spetsialiseerumise kauba tootmist, on alternatiivkulude kiirenev suurenemine peale suhteliste hindade tasakaalupunkti saavutamist 6. TOOTMISTEGURITE PROPORTSIOONIDE TEOORIA. TEOORIA KITSENDUSED, HINNANG NEILE. LISATEOREEMID H-O TEOREEMI JUURDE. H-O teooria (tootmistegurite proportsioonide teooria) tundub olevat sobivaim rahvusvahelise kaubanduse olemuse selgitamiseks enamikul juhtudel. See teooria võimaldab siduda rahvusvahelise kaubanduse kodumaise tootmistegurite paigutuse ja sissetulekute jaotusega. Teooria abil on võimalik analüüsida seoseid rahvusvahelise kaubanduse ja riigi
rahaühiku kohta kõikide kaupade puhul võrdne. kahanev piirkasulikkus reegel, mille kohaselt igast täiendavalt tarbitud hüvise ühikust saadud kasulikkus on kahanev ja mille tõttu kogukasulikkus hakkab kahanema sellest hetkest alates, kus piirkasulikkus muutub negatiivseks kahanevuse seadus majandusteooria postulaat, mis väidab, et teatud hetkest alates hakkab tarbitavatest hüviste ühikutest saadud piirkasulikkus ning lisanduvatest tootmistegurite ühikute piirprodukt kahanema VALITSUS vahetusvõrrand - ütleb, et kui raha käibekiirus (v) on konstant, siis põhjustab raha pakkumise (M) ennakkasv reaalse SKPga (YR) võrreldes üldise hinnataseme (H) tõusu ehk inflatsiooni. ostuvõime pariteedi printsiip (OVP) printsiip, mille kohaselt erinevatel turgudel peab rahadel olema ühesugune ostujõud ehk kaupadel peavad olema võrreldavad hinnad. ostuvõime pariteet (OVP) printsiip, mille kohaselt arvestatakse kursi
rahaühiku kohta kõikide kaupade puhul võrdne. kahanev piirkasulikkus reegel, mille kohaselt igast täiendavalt tarbitud hüvise ühikust saadud kasulikkus on kahanev ja mille tõttu kogukasulikkus hakkab kahanema sellest hetkest alates, kus piirkasulikkus muutub negatiivseks kahanevuse seadus majandusteooria postulaat, mis väidab, et teatud hetkest alates hakkab tarbitavatest hüviste ühikutest saadud piirkasulikkus ning lisanduvatest tootmistegurite ühikute piirprodukt kahanema VALITSUS vahetusvõrrand - ütleb, et kui raha käibekiirus (v) on konstant, siis põhjustab raha pakkumise (M) ennakkasv reaalse SKPga (YR) võrreldes üldise hinnataseme (H) tõusu ehk inflatsiooni. ostuvõime pariteedi printsiip (OVP) printsiip, mille kohaselt erinevatel turgudel peab rahadel olema ühesugune ostujõud ehk kaupadel peavad olema võrreldavad hinnad. ostuvõime pariteet (OVP) printsiip, mille kohaselt arvestatakse kursi
Tallinn, 1999. Mare Randveer, TTÜ ÖKONOOMIKA ALUSTE PÕHIKURSUS MIKROÖKONOOMIKA LÜHIKONSPEKT Mare Randveer TEEMAD: 1. Sissejuhatus mikro- ja makroökonoomikasse 2. Turg. Nõudlus ja pakkumine 3. Nõudluse ja pakkumise elastsus 4. Firma kulud 5. Täieliku konkurentsi turg 6. Mittetäieliku konkurentsi turg 7. Tootmistegurite turg 1. SISSEJUHATUS MIKRO- JA MAKROÖKONOOMIKASSE MIKRO- JA MAKROÖKONOOMIKA uurib, kuidas inimesed otsustavad kasutada ühiskonna piiratud ressursse, et rahuldada oma piiramatuid vajadusi TOOTMISPROTSESSI SISENDID ON RESSURSID e. TOOTMISTEGURID (kõik need vahendid, mida kasutatakse hüviste valmistamiseks). Eristatakse järgmisi tootmistegurite kategooriaid: 1) MAA (hõlmab kõiki loodusressursse, mida võib hüviste tootmiseks kasutada)
1 PÕHIMÕISTED Mikro-makro ökonoomika- uurib, kuidas inimesed otsustavad kasutada ühiskonna piiratud ressursse, et rahuldada oma piiramatuid vajadusi. Majanduse põhiprobleem- on vastuolu piiratud ressursside ja piiramatute vajaduste vahel. Majandustegevus- kujutab endast kättesaadavate ressursside kasutamist inimeste vajaduste rahuldamiseks tarvilike hüviste tootmiseks. Hüvised- on koondnimetus, mis tähistab nii kaupu (raamatuid, kasukaid) kui teenuseid (tervishoid, keemiline puhastus). Tootmine- on hüviste valmistamine. Tarbimine- on loodud hüviste kasutamine oma vajaduste rahuldamiseks. Tootmistegurite kategooriad- Maa, Töö, Kapital, Ettevõttlikus Majandusagendid- kodumajapidamised, firmad, avalik sektor, välismaailm Mikroökonoomika - uurib majandusagentide valikuid, neid valikuid mõjutavaid majandusjõude ja nende valikute mõju konkreetsele turule ning majandusele tervikuna. Makroökonoomika -uurib majandust kui tervikut. Maj...
väljaspool seda valmistatud lõpptoodete ja -teenuste väärtus turuhindades. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Ühiskonnas loodud väärtuste mõõtmiseks kasutatakse sisemajanduse koguprodukti ja rahvamajanduse koguprodukti näitajat. Sisemajanduse koguprodukt (SKP) on antud riigis teatud perioodi jooksul loodud teenuste ja kaupade lõpptarbimise kogusumma raha lises väljenduses. Rahvamajanduse koguprodukt (RKP) on antud riigi tootmistegurite poolt teatud perioodi jooksul loodud lõpptarbimisega kaupade ja teenuste kogusumma rahalises väljenduses. SKP ja RKP mõisted erinevad selle poolest, et RKP arvestamise aluseks on tootmistegurite omanduse põhimõte , SKP lähtub aga territoriaalsuse printsiibist . See tähendab, et RKP arvestamisel mõõdetakse antud riigi tootmistegurite poolt loodud väärtusi, kusjuures pole oluline, kas need tegurid asuvad selles riigis või välismaal. SKP korral mõõdetakse aga riigi geograafilisel
pidada üleval sõjaväge nii, et kõik, kellele toetus on määratud, ka selle suurusega rahule jääksid (1). Seega on majanduse keskne küsimus: kuidas rahuldada inimeste soove ja vajadusi piiratud ressursside tingimustes. Kõigil riikidel maailmas tuleb otsustada, mida toota, kuidas toota ning kellele toota nii, et ühiskond saavutaks maksimaalse heaolutaseme (1). 1.1 Tootmistegurid Tootlike ressursside ehk tootmistegurite hulka kuuluvad maa, töö, kapital ja ettevõtlikkus (2). Maa kui ressursi all mõistetakse majanduses seda osa looduskeskkonnast, mida inimene oma majandustegevuseks kasutab. Siia kuuluvad põllumajanduslikud maad, mida saab kasutada taime- ja loomakasvatuseks. Veekogude olemasolu on eelduseks kalandusele, kalakasvatusele ja laevandusele. Vesi ise kui loodusvara on hädavajalik tooraine paljude kaupade ja teenuste valmistamisel. Maavarasid kasutatakse toodete
tootmistegurite hulka teatud protsendi võrra, siis kogutoodangu maht suureneb sama palju. näiteks kui töötajate arv suureneb 10-lt 12-le ning kapitali kogus 50-lt 60-le ja selle tulemusena firma koguprodukt kasvab 1000-lt 1200-le tükile, on tegemist konstantse mastaabiefektiga ( tootmisteguri 20%-line kasv tõi kaasa kogutoodangu 20%-lise suurenemise KASVAV MASTAABIEFEKT (increasing returns to scale) väljendab seost, et kui suurendada tootmistegurite hulka teatud protsendi võrra, siis kogutoodangu maht suureneb suhteliselt rohkem (toodang kasvab ennaktempos). KAHANEV MASTAABIEFEKT (decreasing returns to scale) väljendab seost, et kui suurendada tootmistegurite hulka teatud protsendi võrra, siis kogutoodangu maht küll suureneb, kuid suhteliselt vähem. MASTAABISÄÄST e MASTAABIÖKONOOMIA (economies of scale) ilmneb, kui kulud ühe tooteühiku kohta langevad, samal ajal kui tootmismaht kasvab.
inimesel on eesmärgid ja nad otsivad õigeid teid nende saavutamiseks. Tõene 4. Majandusteooria on teadus, mis uurib ratsionaalset majanduslikku käitumist, mis seisneb objektiivse kasulikkuse maksimeerimises. Väär 5. Nähtamatuks käeks pidas Smith konkurentsi, mis suhtelistes hindades sisalduva info alusel paigutab tootlikud ressursidefektiivselt. Tõene 6. Neoklassikalise koolkonna poolt rakendatavaks eelduseks on täiusliku informatsiooni olemasolu majandussubjektidel ja kõikide tootmistegurite täielik mobiilsus. Tõene 7. Neoklassikalise majanduskoolkonna rajajaks on inglise majandusteadlane Alfred Marshall. Tõene 8. Pareto-efektiivsed (ehk paigutusefektiivsed) on kõik punktid võimaliku tootmise piiri peal. Tõene 9. Punktides võimaliku tootmise piiri peal on tootlikud ressursid hõivatud 100%. Väär 10. Ratsionaalne on olla ignorantne, kui informatsioon maksab rohkem kui ta väärt on. Tõene 11. Ratsionaalsus on alati nii individuaalse kui kollektiivse käitumisega kategooria
inimesel on eesmärgid ja nad otsivad õigeid teid nende saavutamiseks. Tõene 4. Majandusteooria on teadus, mis uurib ratsionaalset majanduslikku käitumist, mis seisneb objektiivse kasulikkuse maksimeerimises. Väär 5. Nähtamatuks käeks pidas Smith konkurentsi, mis suhtelistes hindades sisalduva info alusel paigutab tootlikud ressursidefektiivselt. Tõene 6. Neoklassikalise koolkonna poolt rakendatavaks eelduseks on täiusliku informatsiooni olemasolu majandussubjektidel ja kõikide tootmistegurite täielik mobiilsus. Tõene 7. Neoklassikalise majanduskoolkonna rajajaks on inglise majandusteadlane Alfred Marshall. Tõene 8. Pareto-efektiivsed (ehk paigutusefektiivsed) on kõik punktid võimaliku tootmise piiri peal. Tõene 9. Punktides võimaliku tootmise piiri peal on tootlikud ressursid hõivatud 100%. Väär 10. Ratsionaalne on olla ignorantne, kui informatsioon maksab rohkem kui ta väärt on. Tõene 11. Ratsionaalsus on alati nii individuaalse kui kollektiivse käitumisega kategooria
riikidevahelise kaubanduse piiramist tollimaksu, impordikvootide ja muude vahenditega. Riikide majandusliku koostöö vormid vabakaubanduspiirkond liikmesriigid kõrvaldavad omavahelise kaubavahetuse tõkked, kuid säilitavad need suheldes kolmandate riikidega; tolliliit lisaks omavahelisele vabakaubandusele on liikmesriigid kehtestanud ühised tollieeskirjad impordile kolmandatest riikidest; ühisturg lisaks vabakaubandusele ja tolliliidule on lubatud ka liikmesriikidevaheline tootmistegurite vaba liikumine; majandusühendus liikmesriigid ühtlustavad oma majanduspoliitika, sh eelarvepoliitika, rahapoliitika ja sotsiaalpoliitika ning tootmistegurite vaba liikumise. WTO World Trade Organisation (Maailma Kaubandusorganisatsioon) rahvusvahelist kaubandust reguleeriv ÜRO tütarorganisatsioon. Vabakaubanduse edendamine ja ühtsed kaubandusreeglid. IMF International Monetary Fund (Rahvusvaheline Valuutafond) tagada rahvusvaheline rahasüsteemi stabiilsus
tõmmatud puutuja positiivse tõusuga; 3. VALE; Kahanevate tulude seadus ; 4. ÕIGE; Kuna firma kogukulud TC on muutuvkulude TVC ja püsikulude TFC summa, siis juhul kui muutuvkulud võrduvad nulliga kuna toodangut pole, on lühiperioodil firma kogukulud TC võrdsed püsikuludega TFC (SR-il kui Q=0 on TC=TFC); 5.c; kaudsed kulud nende laias, üldises (e majandusteoreetilises) käsitluses tähendavad alternatiivsete kulude arvestamist, mis ei ole seotud otsese rahalise väljamaksega võõraste tootmistegurite eest (mida ka firma raamatupidamine saaks "ilmutada" ). Amortisatsioonieraldised on arvestuslikud ning sõltuvad ettevõtte poolt valitavast amortisatsiooninormist; 6.a. kuna loendis esinevad nii otsesed (näiteks töötajatele makstud palk, makstud üür, pangalaenu intressid) kui ka kaudsed kulud(saamatajäänud intressid), ongi õige viidata kõige laiemale kulukäsitlusele e alternatiivkuludele kõige üldisemas mõttes; Igasugune kulu on piiratud ressursside tingimustes ühtlasi
Tootmine on hüviste valmistamine, tarbimine aga nende kaupade ja teenuste kasutamine oma vajaduste rahuldamiseks. Ressursid või tootmistegurid on kõik need vahendid, mida kasutatakse hüviste valmistamiseks. Ressursside kasutamisega majandustegevuses kaasnevad kulud tootmissisenditele, mis seonduvad järgmiselt: – Maa - rent – Töö – palk – Kapital - intress– Risk – kasum. On olemas kolm erinevat tootmistegurite kategooriat: maa, kapital, töö Inimressurss Ettevõtlikkus on inimressurss, mis: ühendab teisi ressursse hüviste valmistamiseks, teeb mitterutiinseid otsuseid, viib läbi uuendusi, kannab riski Hüvised Tootmisprotsessi väljundid on hüvised: kaubad ja teenused Hüvis on kaup või teenus, mida inimesed tarbivad Kaubad on käegakatsutavad hüvised, mille tarbimine võib olla pikaajaline Teenus on abstraktne hüvis, selle tarbimine toimub reeglina koos selle tootmisprotsessiga
7. Kolmanda astme hinnadiskrimineerimine tähendab müüki eri hindadega eri turgudel õige 8. Monopolistlikult konkureerival turul pole toote reklaamil motet vale 9. Minimaalne efektiivsuse skaala maksimeerib keskmise kulu võrreldes nõudluse suurusega vale 10. Monopol saab supernormaalset kasumit lühiajaliselt vale Test 3 1. Inimkapital on oskused ja teadmised, mis võimaldavad inimesel sissetulekut teenida õige 2. Tootmistegurite nõudlust nimetatakse tuletatud nõudluseks, sest seda ei ole võimalik täpselt määrata vale 3. Mida kõrgem on palgatase, seda suurem on pakutav tööjõu kogus, ja vastupidi õige 4. Tööturu makroökonoomiline käsitlus keskendub tööjõu pakkumisele ja nõudlusele vale 5. Efektiivse palga teooria väidab, et inimesed teevad korralikult tööd vaid siis, kui keegi pole ülehinnatud ning kõik saavad võrdset palka vale 6
Rahvamajanduse arvepidamise hindamisex (ei sisalda importija riigi süst. on rahvusvaheliselt ühliduv maxe). arvepidamise raamistik, mille abil kirjeldataxe süstemaatiliselt ja RKP- D = RPP detailselt kogu majandust. Txi Eesmärgiks erinevatest allikatest ärinduslikud ülekandemaxed pärinevate andmete kogumine ja + rahalised toetuded nende kordineerimine ühtsex +- statistilised hälbed komplexiks, peab andma võimalikult = RT objektiivse ülevaate riigi sise- ning -sotskindlustusmaxud rahvuslikumajanduse arengust - korprats kaumimax. ja jaotamata võimaldama teha makroanalyyse ja kasum koostada prognoose. -netointressid RKP e rahvamajanduse +valitsuse ülekandemaxed isikutele koguprodukt- kõigi antud riigi +ärinduslikud õlekanded rahvusliku majanduse poolt ( resident) +isiklikud tulud in...
Ettevõte peab vastama järgmistele küsimustele? o Mida toota ja missugustes kogustes? o Missugust tootmistehnoloogiat kasutada? o Missugustes kogustes palgata tootmiseks vajalikke tootmistegureid? o Missugune peaks olema ettevõtte organisatsioon ja juhtimisstruktuur? o Jne KOGUTOODANGU KÕVER – iseloomustab maksimaalset võimalikku tootmismahtu tootmistegurite muutudes PIIRTOODANG – kogutoodangu muutumine, mis on tingitud sisendi muutumisest KESKMINE TOODANG – kogutoodang ühe muutuva tootmissisendi ühiku kohta TOOTMISFUNKTSIOON – kirjeldab protsessi, kuidas muutub maksimaalne saavutatav tootmismaht, kui muuta tootmises sisendite hulka Milline on vajalik maa, töö ja kapitali hulk, et toota näiteks üks tonn nisu
KONKURENTS Eraomandus, ärisaladus ning konkurents need on kolm turumajanduslikku ühiskonna alustala ja ühtlasi seda edasiviivat faktorit. Kui üks neist puudub, ei saa rääkida hästi arenenud turumajandusest. Sellega seletub ka, miks eraomand, konkurents ja ärisaladus on õiguslikult kaitstud spetsiaalsete seadustega. Konkurents on ettevõtlusega tegelevate juriidiliste ja füüsiliste isikute, nende liitude ja muude ühenduste omavaheline võitlus, mis soodustab: · Tegevus- ja isikuvabadust; · Teenuste, kaupade ja tehnoloogiate uuendamist; · Kaupade vastavusse viimist turunõudlusega; · Turu intensiivistamist. Konkurentsivõistluses võidab see, kes tunneb konkurentsimeetodeid: Ettevõttekesksed: · Õiged tooted ja teenused; · Õige hinnakvaliteedi suhe; · Toodete kättesaadavus; · Efektiivne info liikumine; · Õige pilt ettevõttest ja tootest. Konkurentsi negatiivsed küljed: · Konkurents tõrjub...
· Hoida valuutade vahetuskursi stabiilsust, · järelevalve riikide majanduse üle · finantsabi majandusreformide elluviimiseks EUROOPA LIIDU ÜHTNE MAJANDUSRUUM Põhieesmärk ühtsete reeglite alusel toimiv EL siseturg 1958-Euroopa Majandusühendus 1960.aastate lõpuks tekkis tolliliit ( 6 riigi vahel kaotati tollid, ülejäänutele ühtne tollimaksumäär) 1985- avaldati Valge Raamat siseturu loomise kohta NELI VABADUST ehk tootmistegurite vaba liikumine 1) kaupade 2) teenuste 3) kapitali 4) isikute vabaliikumine ei ole tänaseks veel realiseerunud ÜHTNE RAHA 1988- J.Delors´ mõte luua Euroopa Majandus-ja Rahaliit 1.jaan 1999- arveldusrahana euro 1.jaan 2002 sularahana Suurbritannia, Taani, Rootsi ei Loodud Euroopa Keskpank Eurole ülemineku plussid: ....................................... ........................................ ................................ Miinused: .....................................
Tootmine ja kulud TP (total product, koguprodukt) on teatud perioodi jooksul valmistatud toodang (Q). TP=Q TC(total cost, kogukulud) on kõikide antud hüviste valmimiseks vajalike tootmistegurite ostmiseks tehtud kulutuste summa. Kogukulu on firma püsi- ja muutuvkulude summa antud tootmistasemel. TC=FC+VC VC(variable cost, muutuvkulud) on kulud, mille suurus muutub, kui firma tootmismaht muutub. FC(fixed cost, püsikulud) on kulud, mille suurus lühiperioodil ei muutu, sest ka püsiressursside suuurus ei muutu, kui firma muudab oma tootmismahtu. TR(total revenue, kogutulu) on tulu, mida firma saab oma toodangu müügist. Võrdub müügikoguse ja ühiku hinna korrutisega. TR=p*TP AP (average product, keskmine produkt) - on koguprodukti hulk muutuvressursi ühiku kohta. Keskmine produkt on koguprodukti ja selle toomiseks kasutatud ressursihulka jagatis. APL=TP/L või APK=TP/K ATC (average total cost, keskm...
osutamine) paigutab hüviseid ümber territoriaalselt (transport) muudab ajalisi võimalusi rakendada hüviste kasulikkust (krediidi- ja finantsasutused, jt) muudab hüviste omandivormi Tootmise väljund on koguprodukt e kogutoodang TP Kogutoodang on tootmisteguritega mingil kindlal ajaperioodil ettevõttes valmistatud tootmise väljundi üldkogus, mida mõõdetakse tavaliselt füüsilises toodangu ühikutes. Tootmisfunktsioon näitab tootmistegurite ja kogutoodangu vahelist seost. Tootmisfunktsioon näitab maksimaalset tootmiskogust, mida antud tootmissisendite kombinatsiooniga võib antud tehnoloogia korral toota. Valem: TP=f Ettevõtte teenib kasumit siis kui toodangu müügist laekuv rahasumma on suurem kui tootmissisenditele tehtud kulutused. Kasumi valem: Tulu-kulu arvestamine: Raamatupidamislik (kitsas, konkreetses, raamatupidamislikus mõistes)
kogus. Nõutav kogus on see, mida tarbijad kindla hinna eest ostavad. Nõudlus sõltub: · kauba hinnast; · teiste kaupade hinnast; · sissetulekust; · rahvaarvust; · tarbijate eelistusest. Pakkumisseadus- Muude tingimuste samaks jäädes, mida kõrgem on hind, seda kõrgem on pakutav kogus. Pakkumine sõltub: · kauba hinnast; · teiste kaupade hinnast; · tehnoloogiast; · tootmistegurite hinnast. Asenduskaup kaup, millega saab teist kaupa asendada. Nõudmise hinnaelastus iseloomustab nõudmise suhtelist muutust, mis sõltub hinna suhtelisest muutmisest ning näitab, kuidas turg reageerib hinnamuutusele. Tarbija hinnavaru iseloomustab asjaolu, et tarbija valmisolek maksta on suurem kui tarbijakulutused. Elastne on hind siis, kui >1 (jagatise väärtus on suurem, kui 1). Mitteelastne on hind siis, kui <1 (jagatise väärtus on väiksem, kui 1 või 0-1 vahel).
traktorite alternatiivkulu on 4 ühikut leiba, mis jäävad tootmata. Jne jne. Tegemist on nõgusa TVK- ga, seega peavad ka alternatiivkulud olema kasvavad?!? Vastus b kasvavaid alternatiivkulusid ka arvuliselt tõestab. 5.c; järjekordselt tähelepanu alternatiivkulude arvutamisele! Punktist E punkti D liikumisel saame juurde 8 ühikut leiba, kuid kaotame tootmistegurite ümberjaotamise tõttu 1 ühiku traktorite tootmise võimaluse, järelikult ühe ühiku leiva alternatiivkulu on 1/8 ühikut traktoreid, mis jäävad tootmata. Järgmises vahemikus punktist D punkti C minekul saame juurde 6 ühikut leiba kui seda 1 ühiku traktorite kaotamise arvel, järelikult ühe ühiku leiva alternatiivkulu on selles vahemikus 1/6 ühikut traktoreid, mis jäävad tootmata. Jne jne. Ning järjekordselt tuleb tähelepanu pöörata
*eluaegse tsükli hüpotees: tulude lühiajaline kõikumine avaldab vähe mõju jooksvale tarbimisele ja oodatavale eluaja tulule, eeldab superratsionaalset inimest, kes on võimeline planeerima oma tulusid ja kulusid kogu eluks. Investeering- esemelise kapitali formeerimine ja ühiskonna tegeliku kapitali juurdekasv Investeeringu piirefektiivsus(IPE)= laenutulu/investeering*100 Investeeringunõudlust mõjutab: protsendimäär, äriline usaldus ja tulevikuootused, tootmistegurite hindade muutused, inflatsioon, tootmistehnoloogia areng ja vajadus vananenud seadmed asendada uusimatega, maksupoliitika, rahvatulu kasv, mis reeglina suurendab investeeringuid Kogupakkumine-ettevõtte poolt igal hinnatasemel pakutava kogutoodangu hulk Kogutoodangut mõjutavad tegurid: töö tootlikus, üldine palgatase, tootmiskulude suurenemine Inflatsiooni liigid: *avalik inflatsioon-turumajandusega kaasnev nähtus, mis avaldub hinnatõusus, kas
Seos sisendi (tootmistegurite koguste) ja väljundi (toodangu hulga) vahel, kus ressursse kasutatakse kõige efektiivsemalt. Q on maksimaalne toodanguhulk, mida kasutatava komplektiga on võimalik saada. Piirtoodang MP näitab, kuidas muurub toodangu maht, kui ühe konkreetse teguri kogust suurendada ühe ühiku võrra, aga teise teguri maht jääb samaks. Keskmine toodang AP kogutoodangu jagamine kulutatud teguripanusega. Mastaabiefekt kui tootmistegurite panuseid suurendada mingi sama arv kordi ja toodangu maht suureneb kas rohkem kordi kui suurendati teguripanuseid (positiivne mastaabiefekt) või vähem kordi (negatiivne mastaabiefekt). Kui tegemist on mastaabisäästuga (pos), siis on kasulik suurendada tootmist ühes ettevõttes nind seetõttu võib arvata, et seda toodet toodavadki enamast suured ettevõtted mida rohkem toodetakse ühes ettevõttes, seda
Ettevõtete tegevuse võib järjestada loogilisse 5-faasilisse protsessi: · kaupade (teenuste) liikumisega seonduvateks varustamine, · finantsvahendite (oma- ja/või võõrkapitali) hankimine raha- ehk tootmine, turustamine, logistika jm (ehk reaalprotsessid) ning kapitaliturgudelt ehk FINANTSEERIMINE (ärirahandus); · raha liikumisega seonduvateks finantseerimine (rahastamine), · tootmistegurite hankimine (varustamine ja logistika): arveldamine, majandusarvestus (ehk rahaprotsessid). tööjõu värbamine, palkamine ja rakendamine (personalitöö, i/k HRM), NB! Kaubad ja raha liiguvad ettevõttes alati vastassuunaliselt! põhivara soetamine (tootmispotentsiaali loomine ja arendamine), Lisaks on võimalik välja tuua: materjalide (tooraine, abimaterjalide, komplekteeritavate pool- ja
Ühtlasi maksavad ettevõtted makse avalikule sektorile ning mõned ettevõtted saavad subsiidiume valitsuselt. Lisaks sellele saavad ettevõtted kasu selliste avaliku sektori poolt pakutavate kaupade ja teenuste kasutamisest nagu näiteks maanteed ja politsei. Avalik sektor saab oma tootmistegurid samuti majapidamistelt ning otsustab missuguseid kaupu ja teenuseid nende tootmisteguritega toota ja kuidas seda teha. Vahendeid tootmistegurite ostmiseks saavad nad majapidamistelt ja ettevõtetelt kogutud maksudest. Osa sellest rahast kasutatakse aga majapidamistele toetuste ja abirahade ning ettevõtetele subsiidiumide maksmiseks. Kuidas aga on võimalik, et kõik need majapidamiste, ettevõtete ja avaliku sektori poolt tehtud otsused omavahel kokku sobivad? Mis paneb majapidamisi pakkuma just sellist tüüpi tööjõudu nagu ettevõtted osta soovivad? Kuidas teavad ettevõtted mida toota, et seda toodangut ka ostetaks?
1 K 0,5q . Analoogiliselt asendades K 0, 5 seose: L , saame 4 0,5 1 q L L0,5 ehk L 2q . Nüüd on võimalik tootmiskulu sõltuvus tootmistegurite 4 kasutatavast kogusest asendada sõltuvusega toodangumahust: cmin 10 L 40 K 10 2q 40 0,5q 40q C(q) Kuidas seda seost nimetatakse? Kulufunktsiooniks Leida toodangu q tootmise piirkulu ja keskmine kulu. dC C Piirkulu: MC 40 , tükikulu: AC 40 . dq q Püsigu tootmistegurite hinnad ja tootmistehnoloogia muutumatutena.
Seega, kui hüvise hing langeb, siis selle hüvise tarbitav kogus suureneb nii asendus- kui ka sissetulekuefekti tõttu. Teise hüvise nõutav kogus asendusefekti tulemusena väheneb, kuid sissetulekuefekti tõttu suureneb. 22. Mida näitab tarbija hinnavaru? Tarbijate hinnavaru on tarbimisega omandatud kasulikkuse ja kulutuste vahe. 23. Milliseid lihtsustavaid eeldusi tehakse firmateoorias? Ettevõtte toodab ainult ühte toodet, toodetav ja realiseeritav kogus on sama. Toodangu müügihind ja tootmistegurite ostuhind on fikseeritud, üks ettevõte neid oma tegutsemisega muuta ei saa. Toodang turustatakse ja tootmistegurid ostetakse täieliku konkurentsiga turul. Ettevõtet vaadeldakse ühtse üksusena, ettevõttesisesed lahkarvamused tootmisotsuste tegemisel ja otsustusprotsess jäävad vaatluse alt välja. Ettevõte käitub ratsionaalselt, tema olulisem eesmärk on kasumi maksimeerimine. Muid eesmärke ei vaadelda. 24. Nimetage peamised tootmistegurid ja nende hindu mõjutavad tegurid?
Kuidas nõudlus ja pakkumine määravad hindu Essee Nõudlus, pakkumine ja hind on omavahel tihedalt seotud. Nõudlus on kauba või teenuse kogus, mida tarbijad soovivad ja suudavad osta erinevate hindadega antud ajahetkel. Nõudlus määrab ära ostujõu, mis käitub nõudluse muutudes järgmiselt: ostujõud suureneb hinna langedes ja väheneb hinna tõustes. Nõudlust mõjutavad tegurid: 1) Tarbijate sissetulek – erinevus normaalhüviste(tarbe- ja luksushüvised) ja inferioorsete(väheväärtuslike) hüviste puhul. Sissetuleku suurenedes inferioossete hüviste nõudlus väheneb, kuna nad asendatakse normaalhüvistega. 2) Teiste hüviste hinnad – teiste kaupade hindade muutused. Kaubad on asendus- või täiendkaubad või üldsegi mitte seotud. 3) Tarbijate ootused nende tegurite suhtes, mis nõudlust mõjutavad. (Nt inimene loodab palgatõusu või eeldab hindade tõusu.) 4) Tarbijate arv nt rahvaarvu muutus või ra...
Muu maailm - teiste riikidega toimuv kaubavahetus. Eksport-import. Turusektor kauba/teenusega otse turule Turuväline tulud saab riigieelarvest (koolid, politsei jne) Tulude-kulude ringkäik od Custom Hüv iste turg(v almistooted) Valitsus Maj apidamised Ettev õtted Tootmistegurite turg Tootmistegurid: - töö (tööjõud) - tootlusressurss e maa - kapital e seadmed - ettevõtlikkus (firma juht) Teaduslik meetod= positivistlik ja normatiivne analüüs Analüüsimisel ei kasutata erinevaid lähenemisi Positivistlik - selgitab maj toimimist - nähtuste omavahelised seosed - ei sisalda hinnanguid - tulemuseks maj. institutsioonide ja protsesside mudelid ja prognoosid - võimalik kontrollida vaatluse teel Normatiivne
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
