Ressursid ehk tootmistegurid on kõik vahendid, mida kasutatakse hüviste valmistamiseks.Tootmistegurid on- Maa, kapital ja töö. Alternatiivkulu hõlmab seda teiste hüviste hulka, mida oleks saanud valmistada nendesamade ressurssidega. Tootmisvõimaluste kõver (PPC)- näitab kahe hüviste eri kombinatsioone, mida võiks majanduses toota kättesaadavate ressursside ja tehnoloogia samaks jäämise korral. Kasvavate alternatiivkulude seadus toimib, kui ühe hüvise täiendava koguse saamiseks peab ühiskond iga kord loobuma ikka suuremast ja suuremast teise hüvise kogusest. Käsumajanduses jaotab riik ressursse ja toodangut tsentraalse planeerimise mehhanismi kaudu. Turumajanduses jaotavad ressursse eraisikud, kusjuures riik sätestab omandiõiguse ja kaitseb seda. Kus kehtib turuinstitutsioon, kus hinnad kujunevad konkureerivate indiviidide vabas konkuretsis. Segamajandus- kus ressursside jaotuse määravad ära riik ( avalik sektor ) on traditsioonid ja tur...
MAJANDUSE ALUSED Mikroökonoomika Janar Zalite Eesmärgid Anda teadmised Eesti majanduse arengusuundadest; Õpetada tarbijate ja toodete käitumist turul, ettevõtte ökonoomikat ja riigi osa majanduses; Õpetada kasutama majanduslikke teooriaid ja meetodeid ning orienteerumist majandusnäitajate süsteemis. Õpiväljundid Õppija teab majanduse põhimõisteid, ühiskonnas toimivaid peamisi majandusprotsesse; Teab tööhõive olukorda Eestis; Saab aru hinnamehhanismist ja pakkumise ja nõudluse elastsusest; Omab teadmisi rahast ja inflatsioonist. Oskab aru saada investeerimise põhimõttest; Kirjandus K. Kerem, O. Raju, M. Randveer ,, Mikroökonoomika". Tallinn 2001 K. Kerem, M. Randveer ,,Mikro ja makroökonoomika põhikursus, Tallinn 2000 M.Randveer ,,Mikroökonoomika ülesannete ja harjutuste kogu", Külim 1999 K. Homann, A. Suchanek ,,Sissejuhatus majandusteadusesse", TÜ Kirjastus 2008 Ake, P.Wonnacott, R.Wonnacott, J,Fried "An Introducti...
globaliseerunud vabaturumajanduse uueks teejuhiks. Majandusteadlasest raamatu autor Leif Edvinsson on üle 20 aasta oma elust kulutanud uute majandusmudelite ja mõistete väljaarendamisele. Oma pika ja põhjaliku teadustöö tulemuseks peetakse Leif Edvinssoni tänapäeval uue majandusvaldkonna ärireaalsuse loojaks, milleks on teadmusmajandus. Edvinssoni silmis on 21.sajandi maailma majandustegevus muutunud niivõrd keeruliseks, et praegu kasutusel olevad majandusmudelid ja süsteemid ei soodusta enam jätkusuutlikku arengut ja äritegevust. Ainust lahendust näeb autor maailmamajanduses teadmusmajanduse osakaalu tõstmises. Kui tavamajanduse põhiväärtuseks on finantskapital ehk materiaalne vara, siis teadmusmajanduse töövahendiks on intellektuaalne kapital ehk mittemateriaalsed väärtused nagu näiteks informatsioon, teadmised, ideed, oskused, anded. 21. Sajandi majandus vajab 50 kordselt kiiremat uuendamist, kui seda oli 100 aastat tagasi. Me elame
1. MAJANDUS 1.1. Majandus Piiramatute vajaduste rahuldamine piiratud ressurssidega. Majanduse 3 põhiküsimust ressursside paigutamisel: mida, kuidas, kellele. Sisaldab inimestele vajalike kaupade/teenuste tootmist, vahetust, jaotust ja tarbimist. Tootmistegurid o Vajalikud toodete majandamiseks o Loodusressursid o Inimressurss o Kapital 1.2. Majandusmudelid Naturaalmajandus e tavamajandus o Põlisrahvaste juures o Vajalik toodetakse ise o Puudujääv vahetatakse (bartertehing) e kaup kauba vastu) o Ebavajalik o Probleemid: Peab olema topelt huvide kokkulangemine (ühel on vilja, tahab õuna, teisel on õuna, tahab vilja) Ressursid hääbuvad (õunad mädanevad, raha mitte) Väärtused raskesti määratavad
ÕPPIMISVÕIMALUSTE JA TÖÖMAAILMA TUNDMINE NING SELLE TÄHTSUS KARJÄÄRIPLANEERIMISEL Terminid Amet Kindlate tööülesannete ja vastutusega tööalane tasustatav tegevus. Ametikoht Konkreetne tööülesannete ja vastutuse kogum organisatsioonis või asutuses teatud töö tegemiseks. Bakalaureuseõpe on kõrghariduse esimese astme õpe, mille kestel üliõpilane süvendab oma üldhariduslikke teadmisi, omandab eriala alusteadmisi ja -oskusi ning magistriõppeks ja töö alustamiseks vajalikke teadmisi ja oskusi. Elukestev õpe Elukestev õppimine haarab kõiki elu jooksul ette võetud õppetegevusi, mille eesmärgiks on parandada ja täiendada oma teadmisi ja oskusi vastavalt iseenda, ühiskonna ja tööturu vajadustele. Eriala Haridusasutuses omandatav teadmiste ja oskuste kogum, mis on nõutav teatud kutsealal töötamiseks. Formaalharidus Riiklike õppekavadega fikseeritud, eesmärgiliselt organiseeritud õppetegevus, millel on fikseeritud kestvus ja õppekava, mis ...
Tööjõus osalemise määr e aktiivsuse määr on protsent tööealisest rahvastikust, kes kuulub tööjõu hulka. Mõned maj.teadlased arvavad, et tööturgu iseloomustab kõige paremini tööhõive suhtarv ehk tööhõive määr, mitte töötuse määr. Tööhõive suhtarv e. tööhõive määr protsent tööealisest rahvastikust, kes kuuluvad töötavate inimeste hulka. 5. Makroökononoomilised mudelid, eksogeensed ning endogeensed muutujad Majandusteooriate aluseks on majandusmudelid. Majandusmudel kujutab endast tegelikkuse (reaalsuse) ülevaatlikku, tugevasti lihtsustatud peegeldust, abstraktsiooni, väljendades esmajoones seoseid põhjustagajärg (ehk kausaalseid seoseid). Seega majandusmudel on majandusprotsessi, kogu majanduse või majanduse uuritava osa lihtsustatud (vähendatud, suurendatud, abstraheeritud) kujutis, mis sisaldab endas vaid olulisi üksikasju ja seoseid ning jätab kõrvale asjasse mittepuutuvad detailid.
Nagu ettevõtetest näha ollakse tegevad ka taaskasutuses ja taaskasutuspoodide alal, mille suurim kasub lasub loodusel ja keskkonnal. 5. Arutlege ettevõtluse tulevikutrendide üle Eesti kontekstis ühel vabalt valitud teemal: loodusvarad, nende kasutus ja mõjud ettevõtlusele; põlvkondade muutus ja nende mõju tööjõuturule; rahvastiku vähenemine, rahvastikukoosseisu muutused, ränne; globaliseerumine ja tööjõu liikumisest tingitud mõjud; Eesti majandusmudelid tuleviku maailmas. Põlvkondade muutus ja nende mõju tööturule tänapäeva maailmas kasvab peale uus põlvkond, kes pole harjunud enam rasket füüsilist tööd tegema väikese rahasumma eest nagu okupatsiooniajal, millest on tekkinud vanematesse inimestesse harjumus teha rasket füüsilist tööd. Tänapäeva noored on pigem ajudega töötajad või tahavad vähemalt olla, lisaks sellele on suur roll IT-sektoril, niiöelda päris töö tegijaid jääb järjest vähemaks. See soodustab
Mikroökonoomika- Uurib majanduse erinevate komponentide (kodumajapidamised, firmad ) käitumist. Uurib miks ja milliseid valikuid nad teevad, kuidas need valikud vastastikku üksteist mõjutavad. Mikroökonoomika - uurib kuidas indiviidid, leibkonnad ja firmad teevad otsuseid kasutadas piiratud koguses ressursse, tavaliselt turgudel, kus müüakse ja ostetakse tooteid ja teenuseid. Uurib, kuidas need otsused mõjutavad toodete ja teenuste nõudlust ja pakkumist, mis omakorda kujundab hinna ja kuidas hind loob jällegi nõudlust ja pakkumist. Mikroökonoomika vastandiks peetakse makroökonoomikat. Makroökonoomika – uurib majandust tervikuna, käsitletakse majanduse koondnäitajaid (inflatsioon, töötus, majanduskasv). Analüüsitakse majapidamiste, firmade ja valitsuste mõju majandusele kui tervikule. Hüvis - kasutatakse tarbijate vajaduste rahuldamiseks (kaup või teenus) Tootmine- hüviste valmistamine Tarbimine – kaupade ja teenuste kasutamine Tootmiste...
Nüüd lähemalt aga Eesti puhkemajanduslikeist piirkondadest. Eesti mastaabid on küllaltki väiksed, ent sellest hoolimata erinevad piirkonnad üksteisest märkimisväärselt. Näiteks on Lõuna-Eesti saab hiilata oma talvemõnudega. Kirde-Eesti on tuntud sanatooriumide poolest. Lääne-Eesti on tuntud oma puhkemajanduse poolest. Tallinna linna regioon meelitab inimesi oma kultuuripärandiga. Sellest lähtuvalt võib öelda, et ühe Eesti piirkonnas töötavad majandusmudelid ei sobi teistele piirkondadele (Raagmaa & Terk 2004). Igal regioonil on oma eripärad. Need ongi alustalaks, mida võiks antud piirkonnas, regioonis arendada. Saartel ei tasu arendada talvekeskusi, samas võivad neis olla head tingimused veelauatamiseks või surfamiseks. Joonisel 1 on välja toodud Raagmaa ja Terki (2004) kaart selle kohta, millele Eesti erinevad piirkonnad enam spetsialiseerunud on. 7 Joonis 1
Kui isklikust tulust lahutada isiklikud netomaksud(üksikisiku tulumaks miinus tulusiirded avalikult sektorilit), saame kasutatava tulu (Yd). Seda kasutatakse kas tarbimiseks või säästmiseks. Tarbimine, säästmine, investeerimine (79-88) Kogukulutused: · Planeeritud tarbimiskulutused(C) · Planeeritud investeeringud (Id) · Planeeritud avaliku sektori kulutused (G) · Planeeritud netoeksport (X-M) Kui vaatleme kahesektorilist majandusmudelid, siis saame teha eelduse et kogu planeeritud tarbimiskulutused on kokkuvõttes samasuured kui planeeritud kulutused. Käsitledes avalikku sektori ja välissektorit, siis me lähtume samadest eeldustest. Kahesektoriline majandus on järelikult tasakaalus, kui on rahuldatud tingimus, et kogukulutused on võrdsed kogutoodanguga Seega võime toodetud väljundit,(kogutoodangut, Y) väljendada kogukulutuste komponentide järgi
30 14.00 III-211 Õppetooli sekretär: Helve Reiso ruum: X-228 telefon: 6 20 40 55 e-mail: [email protected] Õppeaasta: 2007/2008 kevadsemester Maht: 2,5 AP 2-0-1 Õppeaine sisu: LOENGUTE TEMAATIKA JA AJAKAVA: 1. MIKRO- JA MAKROÖKONOOMIKA PÕHIMÕISTED (I nädal) 1.1. Piiratud ressursid ja tootmistegurid 1.2. Mikro- ja makroökonoomika sisu 1.3. Majandusmudelid ja majandusteoreetilise analüüsi vahendid 2. NÕUDLUS JA PAKKUMINE: TURUMEHHANISM (II nädal) 2.1. Turg. Nõudlus ja selle mõjurid 2.2. Pakkumine ja selle mõjurid 2.3. Turu tasakaal 3. ELASTSUS (III nädal) 3.1. Nõudluse hinna-, sissetuleku- ja ristelastsus 3.2. Pakkumise elastsus 4. TOOTMINE JA KULUD (IV nädal) 4.1.Püsi- ja muutuvressursid 4.2.Lühiperioodi kulud 5. TÄIELIK KONKURENTS (V ja VI nädal) 5.1.Turutüübid 5.2
Mikro ja makroökonoomika põhimõisted 1. Piiratud ressursid ja tootmistegurid 2. mikro ja makroökonoomika sisu 3. majandusmudelid ja majandusteoreetilise analüüsi vahendid Mikro ja makroökonoomika uurib, kuidas inimesed otsustavad kasutada ühiskonna piiratud ressursse, et rahuldada oma piiramatuid vajadusi. Majanduse põhiprobleem on vastuolu piiratud ressursside ja ja piiramatute vajaduste vahel. Majandustegevus kujutab endast kättesaadavate ressursside kasutamist inimeste vajaduste rahuldamiseks tarvilike hüviste tootmiseks.
9. MAJANDUSLIK Majanduslike nähtuste formaliseeritud kirjeldamine MODELLEERIMINE 10. POSITIVISTLIK faktilisel materjalil põhinev ANALÜÜS 11. NORMATIIVNE hinnanguline, kuidas majandus peaks toimima Mikro- ja makroökonoomika Sissejuhatus ANALÜÜS 12. Ex post - lähtumine minevikust 13. Ex ante - suunatud tulevikku 1.9.1. MAJANDUSMUDELID Majandusmudel (economic model) on majandusprotsessi, kogu majanduse võI majanduse uuritava osa lihtsustatud (vähendatud, suurendatud, abstraheeritud) kujutis, mis sisaldab endas vaid olulisi üksiasju ja seoseid, jättes k]rvale asjasse mitte puutuvad detailid. Seega kujutab mudel endast alati reaalsuse ülevaatlikku, tugevasti lihtsustatud peegeldust, abstraktsiooni, väljendades esmajoones seoseid põhjus tagajärg.
1.9.1.2 Sundvalik 2.1.9.1.3 Analüütiline struktuur 2.1.9.1.4 Loogiline raamistik 2.1.9.2 Arvutusmeetodid 2.1.9.3 Tulu mõõtmise meetodid 2.1.9.3.1 Tulemuste võrdlus 2.1.9.3.2 Tulemusanalüüs 2.1.9.3.3 Tulusus 2.1.9.3.4 Majandusmudelid 2.1.9.3.5 Optimeerimise meetodid 2.1.9.3.6 Matemaatilised mudelid 2.1.9.3.7 Tasuvuse analüüs 2.1.9.3.8 Investeeringu tasuvuse hindamine 2.1.9.3.9 Tasuvus perioodi ennustamine 2.1.10 G Ül Ühe lahenduskäigu valimine 2.1.11 Eksperthinnangud 2.1.12 Kogemused
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
