mehhanismi kaudu. Turumajanduses jaotavad ressursse eraisikud, kusjuures riik sätestab omandiõiguse ja kaitseb seda. Kus kehtib turuinstitutsioon, kus hinnad kujunevad konkureerivate indiviidide vabas konkuretsis. Segamajandus- kus ressursside jaotuse määravad ära riik ( avalik sektor ) on traditsioonid ja turg käsikäes. Adam Smith- ,,Uurimus rahvaste rikkuse loomusest ja põhjustest" Mikro ja marko rajaja Majandusteooria- üldistused majanduskäitmuste kohta Majandusmudelid- eelduste, hüpoteeside ja loogiliste seoste kogum. Ceteris paribuse- teised muutujad on konstantsed. Positivistlik majandusteadus- olemasolevate majandustingimuste ja poliitika ning nende mõju analüüs Normatiivne majandusteadus- hõlmab otsuste tegemist selle kohta, mida olemasolevad või perspektiivsed poliitika ja situatsioonid väärt on Kompositsiooni viga- ignoreeritakse tõsiasja, et see, mis on õige üksiku (osa) suhtes, ei tarvitse olla õige grupi (terviku) suhtes.
rd ed. McGrawHill Ryerson Ltd Toronto,1990 http://economics.about.com/ Olemus Mikroökonoomika uurimisobjektis on kodumajapidamised ja ettevõtjad Makroökonoomika uurimisobjektiks on majanduse koondnäitajad SKP Majanduse põhiküsimused Mida toota? Kuidas toota? Kuidas toodetuid hüviseid jaotada? Töö, kapital ja maa tootmistegurid Tootmise sisendi Majandusmudelid Traditsiooniline majandus Plaanimajandus Turumajandus Majandussektorid Turusektor Turuväline sektor Majanduslik ringkäik HÜVISTE TURG KODU AVALIK ETTEVÕTTED MAJAPIDAMISE SEKTOR D TEGURITURG Majapidamised on inimgrupp, kes elab koos ja teeb ühiseid majapidamisotsuseid.
globaliseerunud vabaturumajanduse uueks teejuhiks. Majandusteadlasest raamatu autor Leif Edvinsson on üle 20 aasta oma elust kulutanud uute majandusmudelite ja mõistete väljaarendamisele. Oma pika ja põhjaliku teadustöö tulemuseks peetakse Leif Edvinssoni tänapäeval uue majandusvaldkonna ärireaalsuse loojaks, milleks on teadmusmajandus. Edvinssoni silmis on 21.sajandi maailma majandustegevus muutunud niivõrd keeruliseks, et praegu kasutusel olevad majandusmudelid ja süsteemid ei soodusta enam jätkusuutlikku arengut ja äritegevust. Ainust lahendust näeb autor maailmamajanduses teadmusmajanduse osakaalu tõstmises. Kui tavamajanduse põhiväärtuseks on finantskapital ehk materiaalne vara, siis teadmusmajanduse töövahendiks on intellektuaalne kapital ehk mittemateriaalsed väärtused nagu näiteks informatsioon, teadmised, ideed, oskused, anded. 21. Sajandi majandus vajab 50 kordselt kiiremat uuendamist, kui seda oli 100 aastat tagasi. Me elame
1. MAJANDUS 1.1. Majandus Piiramatute vajaduste rahuldamine piiratud ressurssidega. Majanduse 3 põhiküsimust ressursside paigutamisel: mida, kuidas, kellele. Sisaldab inimestele vajalike kaupade/teenuste tootmist, vahetust, jaotust ja tarbimist. Tootmistegurid o Vajalikud toodete majandamiseks o Loodusressursid o Inimressurss o Kapital 1.2. Majandusmudelid Naturaalmajandus e tavamajandus o Põlisrahvaste juures o Vajalik toodetakse ise o Puudujääv vahetatakse (bartertehing) e kaup kauba vastu) o Ebavajalik o Probleemid: Peab olema topelt huvide kokkulangemine (ühel on vilja, tahab õuna, teisel on õuna, tahab vilja) Ressursid hääbuvad (õunad mädanevad, raha mitte) Väärtused raskesti määratavad
piiramatut kättesaadavust globaalses ulatuses jne. Ettekujutus nii tööst kui töö tegemise vormidest on 21. sajandil oluliselt muutunud, samuti on muutunud nõuded töö tegijale. On väga vähe töid, mis viimase kümne aasta jooksul muutunud ei ole. On pigem üksikud erandid, mille puhul töö sisu ja töötegijale esitatavad nõuded on muutusteta, näiteks garderoobi töötaja. Infoühiskonnast on arenemas teadmusühiskond, vastavalt arenevad ka majandusmudelid. „Uues“ majanduses on peamine konkurentsi tegur innovatsioonivõimekus. Industriaalajale omaseks olnud tööjaotuse ja sotsiaalsete kihtide vahelised piirjooned kaovad või hägustuvad, sh füüsilise ja vaimse töö vahel, erinevate kutsete vahel, haridus- ja töösüsteemide vahel, tekivad integreeritud kutsed jne. Muutuste kiirus on kaasa toonud uusi riske ja tunduvalt suurema ebastabiilsuse, sh töösuhetes. Vajalikud oskused vananevad kiiresti, kui töötajad neid ei uuenda
rahvastikust, kes kuulub tööjõu hulka. Mõned maj.teadlased arvavad, et tööturgu iseloomustab kõige paremini tööhõive suhtarv ehk tööhõive määr, mitte töötuse määr. Tööhõive suhtarv e. tööhõive määr protsent tööealisest rahvastikust, kes kuuluvad töötavate inimeste hulka. 5. Makroökononoomilised mudelid, eksogeensed ning endogeensed muutujad Majandusteooriate aluseks on majandusmudelid. Majandusmudel kujutab endast tegelikkuse (reaalsuse) ülevaatlikku, tugevasti lihtsustatud peegeldust, abstraktsiooni, väljendades esmajoones seoseid põhjustagajärg (ehk kausaalseid seoseid). Seega majandusmudel on majandusprotsessi, kogu majanduse või majanduse uuritava osa lihtsustatud (vähendatud, suurendatud, abstraheeritud) kujutis, mis sisaldab endas vaid olulisi üksikasju ja seoseid ning jätab kõrvale asjasse mittepuutuvad detailid.
Nagu ettevõtetest näha ollakse tegevad ka taaskasutuses ja taaskasutuspoodide alal, mille suurim kasub lasub loodusel ja keskkonnal. 5. Arutlege ettevõtluse tulevikutrendide üle Eesti kontekstis ühel vabalt valitud teemal: loodusvarad, nende kasutus ja mõjud ettevõtlusele; põlvkondade muutus ja nende mõju tööjõuturule; rahvastiku vähenemine, rahvastikukoosseisu muutused, ränne; globaliseerumine ja tööjõu liikumisest tingitud mõjud; Eesti majandusmudelid tuleviku maailmas. Põlvkondade muutus ja nende mõju tööturule tänapäeva maailmas kasvab peale uus põlvkond, kes pole harjunud enam rasket füüsilist tööd tegema väikese rahasumma eest nagu okupatsiooniajal, millest on tekkinud vanematesse inimestesse harjumus teha rasket füüsilist tööd. Tänapäeva noored on pigem ajudega töötajad või tahavad vähemalt olla, lisaks sellele on suur roll IT-sektoril, niiöelda päris töö tegijaid jääb järjest vähemaks. See soodustab
Seda kajastab tootmisvõimaluste kõvera nihe väljaspoole (paremale) Käsumajandus – riik jaotab ressursse, toodangut tsentraalse planeerimise mehhanismi kaudu. Turumajandus – ressursse jaotavad eraisikud, riik sätestab omandiõiguse ja kaitseb seda Segamajandus – ressursside jaotuse määrab riik(avalik sektor), traditsioonid ja turg käsikäes. Majandusteooria - majandusteaduse osa, mis tegeleb rahvamajanduse kui terviku toimimise üldiste seaduspärasuste uurimisega. Majandusmudelid – kujutavad endast eelduste, hüpoteeside ja loogiliste seoste kogumit Positivistlik majandusteadus – olemasolevate majandustingimuste ja –poliitika ning nende mõju analüüs (põhineb faktilisel materjalil) Normatiivne majandusteadus – otsuste tegemine selle kohta, mida olemasolevad või perspektiivsed poliitika situatsioonid väärt on. Turg - mehhanism, mis viib kindlal ajal ja kindlas kohas kokku tootja ja
Nüüd lähemalt aga Eesti puhkemajanduslikeist piirkondadest. Eesti mastaabid on küllaltki väiksed, ent sellest hoolimata erinevad piirkonnad üksteisest märkimisväärselt. Näiteks on Lõuna-Eesti saab hiilata oma talvemõnudega. Kirde-Eesti on tuntud sanatooriumide poolest. Lääne-Eesti on tuntud oma puhkemajanduse poolest. Tallinna linna regioon meelitab inimesi oma kultuuripärandiga. Sellest lähtuvalt võib öelda, et ühe Eesti piirkonnas töötavad majandusmudelid ei sobi teistele piirkondadele (Raagmaa & Terk 2004). Igal regioonil on oma eripärad. Need ongi alustalaks, mida võiks antud piirkonnas, regioonis arendada. Saartel ei tasu arendada talvekeskusi, samas võivad neis olla head tingimused veelauatamiseks või surfamiseks. Joonisel 1 on välja toodud Raagmaa ja Terki (2004) kaart selle kohta, millele Eesti erinevad piirkonnad enam spetsialiseerunud on. 7 Joonis 1
Kui isklikust tulust lahutada isiklikud netomaksud(üksikisiku tulumaks miinus tulusiirded avalikult sektorilit), saame kasutatava tulu (Yd). Seda kasutatakse kas tarbimiseks või säästmiseks. Tarbimine, säästmine, investeerimine (79-88) Kogukulutused: · Planeeritud tarbimiskulutused(C) · Planeeritud investeeringud (Id) · Planeeritud avaliku sektori kulutused (G) · Planeeritud netoeksport (X-M) Kui vaatleme kahesektorilist majandusmudelid, siis saame teha eelduse et kogu planeeritud tarbimiskulutused on kokkuvõttes samasuured kui planeeritud kulutused. Käsitledes avalikku sektori ja välissektorit, siis me lähtume samadest eeldustest. Kahesektoriline majandus on järelikult tasakaalus, kui on rahuldatud tingimus, et kogukulutused on võrdsed kogutoodanguga Seega võime toodetud väljundit,(kogutoodangut, Y) väljendada kogukulutuste komponentide järgi
30 14.00 III-211 Õppetooli sekretär: Helve Reiso ruum: X-228 telefon: 6 20 40 55 e-mail: [email protected] Õppeaasta: 2007/2008 kevadsemester Maht: 2,5 AP 2-0-1 Õppeaine sisu: LOENGUTE TEMAATIKA JA AJAKAVA: 1. MIKRO- JA MAKROÖKONOOMIKA PÕHIMÕISTED (I nädal) 1.1. Piiratud ressursid ja tootmistegurid 1.2. Mikro- ja makroökonoomika sisu 1.3. Majandusmudelid ja majandusteoreetilise analüüsi vahendid 2. NÕUDLUS JA PAKKUMINE: TURUMEHHANISM (II nädal) 2.1. Turg. Nõudlus ja selle mõjurid 2.2. Pakkumine ja selle mõjurid 2.3. Turu tasakaal 3. ELASTSUS (III nädal) 3.1. Nõudluse hinna-, sissetuleku- ja ristelastsus 3.2. Pakkumise elastsus 4. TOOTMINE JA KULUD (IV nädal) 4.1.Püsi- ja muutuvressursid 4.2.Lühiperioodi kulud 5. TÄIELIK KONKURENTS (V ja VI nädal) 5.1.Turutüübid 5.2
Mikro ja makroökonoomika põhimõisted 1. Piiratud ressursid ja tootmistegurid 2. mikro ja makroökonoomika sisu 3. majandusmudelid ja majandusteoreetilise analüüsi vahendid Mikro ja makroökonoomika uurib, kuidas inimesed otsustavad kasutada ühiskonna piiratud ressursse, et rahuldada oma piiramatuid vajadusi. Majanduse põhiprobleem on vastuolu piiratud ressursside ja ja piiramatute vajaduste vahel. Majandustegevus kujutab endast kättesaadavate ressursside kasutamist inimeste vajaduste rahuldamiseks tarvilike hüviste tootmiseks.
9. MAJANDUSLIK Majanduslike nähtuste formaliseeritud kirjeldamine MODELLEERIMINE 10. POSITIVISTLIK faktilisel materjalil põhinev ANALÜÜS 11. NORMATIIVNE hinnanguline, kuidas majandus peaks toimima Mikro- ja makroökonoomika Sissejuhatus ANALÜÜS 12. Ex post - lähtumine minevikust 13. Ex ante - suunatud tulevikku 1.9.1. MAJANDUSMUDELID Majandusmudel (economic model) on majandusprotsessi, kogu majanduse võI majanduse uuritava osa lihtsustatud (vähendatud, suurendatud, abstraheeritud) kujutis, mis sisaldab endas vaid olulisi üksiasju ja seoseid, jättes k]rvale asjasse mitte puutuvad detailid. Seega kujutab mudel endast alati reaalsuse ülevaatlikku, tugevasti lihtsustatud peegeldust, abstraktsiooni, väljendades esmajoones seoseid põhjus tagajärg.
1.9.1.2 Sundvalik 2.1.9.1.3 Analüütiline struktuur 2.1.9.1.4 Loogiline raamistik 2.1.9.2 Arvutusmeetodid 2.1.9.3 Tulu mõõtmise meetodid 2.1.9.3.1 Tulemuste võrdlus 2.1.9.3.2 Tulemusanalüüs 2.1.9.3.3 Tulusus 2.1.9.3.4 Majandusmudelid 2.1.9.3.5 Optimeerimise meetodid 2.1.9.3.6 Matemaatilised mudelid 2.1.9.3.7 Tasuvuse analüüs 2.1.9.3.8 Investeeringu tasuvuse hindamine 2.1.9.3.9 Tasuvus perioodi ennustamine 2.1.10 G Ül Ühe lahenduskäigu valimine 2.1.11 Eksperthinnangud 2.1.12 Kogemused
annaabi.ee 
