Facebook Like
Küsitlus


Eesti eelajaloolisest ajast Jüriöö ülestõusuni (0)

1 Hindamata
Punktid
 
Säutsu twitteris
Eesti geograafiline asend
Eesti moodustab poolsaare kujulise riigi, mis on hõlmatud Läänemere, Soome lahe ja Peipsi järvega.
Meie kodumaa on ürgsetest aegadest saadik olnud suureks loomulikuks sillaks Euroopa mandri kahe nii erineva osa ja maailma vahel. Liikumised mõlemas suunas on aastatuhandete vältel Eesti aladele toonud selle mandri keskusist elu ja edenemist, elavust majanduslikult ja äratust vaimselt.
Eestit kui Läänemere võtit on ihaldanud saada oma valdusse sakslased , venelased , rootslased , taanlased , poolakad, leedulased ja isegi tatarlased. Eesti asend maailmakaardil pole osutunud just soodsaks Eesti iseseisvuse arengule.
Eestlase päritolu
Eestlased kuuluvad päritolult ja keelelt soomeugrilaste läänemeresoome rahvaste rühma.
Soomeugrilaste esiisad asustasid 4000a. eKr nn ürguurali ajal, hõredate kalurite-küttide rühmadena kogu Põhja-Venemaa Uuralist Läänemere rannikuni. Umbes 3000 a. eKr. eraldus algkodust ugri haru koos ostjakkide ( handid ) ja vogulitega ( mansid ). Eestlaste esivanemad asusid Eesti alale juba III aastatuhandel eKr. Tuntuimad hõimurahvad on ungarlased , soomlased, eestlased.
Aastatuhandete jooksul on eestlaste sekka sulandanud peale kohalike algasukate (Kunda kultuur) arvukalt balti, põhjagermaani ja slaavi elemente, kelle kõigi alusel kujunes eesti rahvas, kelle märgatavaid jälgi säilitab endas ka eesti kultuuripärand.

Arheoloogiamälestised
Meie esivanemad on jätnud tänasele uue ühiskonna ehitajatele rikkaliku kultuuripärandi.
Arheoloogiamälestisi on Eesti territooriumil riikliku kaitse all ligikaudu 3300, mis annavad ülevaatliku pildi eelajaloolisest ajast meie kodumaal. Leiud lääne pool Narva-Peipsi piiri erinevad tunduvalt leidudest idapoolsetel aladel, mis tähendab, et ida ja lääs olid juba siis selgesti piiritletud tol ajal.
EESTI ARENGUTEE EELAJALOOLISEL AJAL
Kogu Põhja- ja Kesk-Euroopa vabanes jääkatte alt umbes 10 000 aastat eKr, mille järel inimlik elu neil aladel sai võimalikuks. Arheoloogilised leidud Pärnumaal ( tulekivist ja luust esemed ) on pärit 7500 a. eKr, on vanim tõend Eesti ala inimasutusest. Leiud Kundast osutuvad küttide-kalurite kivi- ja luukultuurile 6000a. eKr.
2500 a. Paiku eKr püsis valdavalt küttimine ja kalapüük; ajapikku hakkas arenema põllumajandus, mis sundis inimesi üha enam elama veekogude äärest kõrgematele aladele. Varjupaikadena rajati linnuseid.
Moodsa ajaarvamise algsajandeil arenes muinas-Eestis majanduslik ja kultuuriline elu jõudsasti. Selleks andis hoogu Rooma impeeriumi õitseng, mille mõju ulatus ka Läänemere piirkonda. Suhteid Rooma riigiga arendati kas skandinaavlaste vahendusel lääne suunas või balti rahvaste vahendusel kagu suunas mööda jõgesid Musta mereni. Kaubavahetusel oli tähtis roll seetõttu, et meie maal ja selle läheduses leidus vähe metalle ja metallesemeid.
Alates 1. Saj. Toimusid Euroopas suured rahvaste ühinemised. Goodid surusid slaavirahvaid põhja poole, mis omakorda sundis balti ja soome sugu rahavaid liikuma ligikaudu nende praegustele asualadele. Tõenäoliselt seetõttu hakkasid eestlased üle lahe siirdudes asustama Soomet. Läänemeresoome ühiskeelest kujunesid üksikud keeled või keelemurded : liivi, lõunaeesti, põhjaeesti, soome, vadja , vepsa.
330.a. Kuulutas Rooma keiser Constantinus Suur ristiusu riigiusuks. Algusest peale püsisid erinevused õpetuses ja rituaalis riigi ladina keelt kõneleva lääneosa ja kreeka keelt kõneleva idaosa kristlaste vahel.
375. a. Andis rahvasterändamisele Euroopas tõuke Kesk- Aasia lagendikelt ilmunud hunnideks nimetatud rändrahvast. Hunnid võideti sõjaliselt, nende riik lagunes . Germaani rahvad tungisid Rooma riigi piiridesse ja asutasid seal oma riigid.
395.a. Jagati Rooma riik lõplikult Lääne- ja Ida-Roomaks. ( Ida-Rooma moodustas rikkama, harituma ja kaitstuma osa, pealinnaga Konstantinoopolis ).
410. a. Rüüstati ja vallutati Rooma.
476.a. varises ligi 1000 aastat Euroopas domineerinud Lääne-Rooma riik germaanlaste rünnakute all lõplikult kokku. Germaanide riikidest osutus kõige püsivamaks frankide riik praegusel Saksamaal ja Prantsusmaal.
Slaavi rahvad tungisid üha kaugemale põhja poole, praegusele Põhja-Venemaale. Hõredalt asustatud soome sugu rahvad sulandusid osaliselt slaavi rahvaste hulka, osalt jäid püsima isoleeritud grupeeringud. Rahvasterände segadus katkestas ühendusteed lõunasse ning Läänemereruum isoleerus. Majanduslik ja kultuuriline areng aeglustus või isegi seiskus. Eesti elanike arv kasvas ning kasutusele võeti alad, mis enne tühjad olid ( Saaremaa ) ning linnuseid tugevndati.
Umbes 500.a. paiku lõppesid meie esivanemate rändamised Soome. Hõimurahvastest asusid liivlased eestlastest lõuna pool, praeguses Lääne-Lätis, vadjalased elasid Narva jõe taga Ingerimaal, vepslased ida pool Aunuse järve ümbruses ning kõik need rahvagrupid jäid arvuliselt väikesteks.
Umbes 600.a. lõppes rahvasterändamine. Omaks võeti Rooma tsivilisatsioon .
Araablaste prohvet Muhamed lõi 622.a. islami usundi, mis levis kiiresti ning selle edule aitasid kaasa üldine segadus ja nõrkus vallutavail aladel.
Frankide kuningas Karl Suur krooniti Roomas paavsti poolt keisriks, Lääne-Rooma riigi järglaseks.
Majanduslik ja kultuuriline tase Euroopas langes. Kaubandusteed Ees- Aasiasse ja Aafrika põhjarannikule olid ära lõigatud. Raha asemel oli ainsaks kapitaliks maa, mida keised jagas ametnikele ja sõjaväejuhtidele teenete eest, pannes aluse feodalismile.
Suur-Euroopas ilmnes teatav tasakaal kolme suurvõimu vahel-
ISLAMI IMPEERIUM , FRANGI IMPEERIUM, BÜTSANTS. Frangi riik osutus kolmest kõige ebastabiilsemaks, olles isegi hiigajal kõigest Rooma-impeeriumi kahvatu vari.
Läänemereruumi rahvad elasid omaette . Nad olid tunduvalt taga ka kultuurilist ja ühiskondlikku vähikäiku teinud Lääne- ja Lõuna-Euroopaga rahvastest. Kõige varem muutusid kultuuriliselt aktiivseks skandinaavlased, kelle geograafilise asendi tõttu oli uks lahti avamerele lääne suunas.
IX sajandi alguses näitas Eesti majanduslikku ja kultuurilist tõusu. Skandinaavlased, läänes viikingiteks ja idas varjaagideks kutsutud, sõlmisid kaubandussuhteid Bütsantsi ja islami impeeriumiga. Ühendusteed kulgesid mööda suuri Venemaa jõgesid Mustale merele ja sealt edasi lõunasse ja läände.
Eestlased hakkasid pikapeale vahendajateks lääne ja ida vahel (sellest tunnistavad rohked arheoloogilised rahaleiud). Samal ajal katkesid tihedad sugukondlikud sidemed eestlaste ja soomlaste vahel.
Skandinaavia varjaagid etendasid aktiivset osa Kiievi vürstiriigi rajamisel 860. a. Paiku Venemaal. Riiklikult organiseerimata balti ja soome sugu rahvad hakkasid selle järel tajuma poliitilist ja sõjalist survet ida poolt.
Kiievi vürst Vladimir valis 989.a. ristiusku vastu võttes usundi idapoolse vormi. Sellega sattus Venemaa Bütsantsi kultuurilise mõju alla. Pandi alus katoliku ja ortodoksse kiriku võitlusele Vahe-Euroopa rahvaste pärast.
Lõuna-Vene steppidest tungis 867.a. Euroopasse järjekordne nomaadrahvas ( keele poolest meie sugulased) ungarkased, kujunedes oma röövretkedega Kesk-Euroopa rahvaste nuhtluseks. Asusid püsivalt elama (praeguse Ungari) Doonau orus, rajades 997.a. vürstiriigi ja 1001.a. kuningriigi.
IX saj. alanud Skandinaavia viikingute röövkäikude all kannatasid Balti saared ja kogu Euroopa põhja-ja lõunarannik. 911.a. asustasid viikingid Normandia maakonnna, võtsid üle prantsuse kultuuri ja keele. Normannide nime all kujunesid nad tähtsaks sõjaliseks ja poliitiliseks teguriks Euroopas.
Viikingiaja epiloogina valitses XI saj. algul Taani kuningas Knut Suur suuri maa-alasid Inglismaal ja mõlemal pool Põhjamerd, mood. Lühiajalise Taani impeeriumi. Pärast impeeriumi varisemist jäi Taani Skandinaavias ja Läänemerel ligi 200 aastaks juhtivale positsioonile.
Ristiusk oli 1000.a. paiku vallutanud pea kogu asustatud Euroopa, v.a. balti ja soome sugu rahvaste alad loodes . Kiievi vürstiriik alustas oma mõjupiiride laiendamist lääne ja loode suunas soome sugu rahvaste poolt asustatud aladele. Aastatel 1030 vallutati eestlaste asula Tarbatu ( Tartu ) ja ehitati sinna Jurjevi nimeline linnus. Selle hävitasid eestlased 1061.a.
Võtnud skandinaavlastelt osaliselt üle kaubandussidemed itta ja lõunasse, omandasid eestlased silmapaistva jõukuse. Rahvaarv kasvas, tihedasti asustati Lääna-Eesti ja Saaremaa. Kaitse otstarbel ja kaubavahetuspaikadeks rajati linnuseid. Suuremad neist olid Otepää, Tartu, Rävälä, Viljandi ja Varbola. Linnuste juurde asusid käsitöölised.
Hõõrumised ida- ja läänekirikute vahel viisid 1054 .a. avaliku lahkuminekuni. Ortodoksne idapoolne kirik sattus Bütsantsi keisri ülemvalitsuse alla. Läänes oli katoliku kirik ilmalike valitsejate nõrkuste tõttu 1050-1300.a. tugevaim poliitiline ja majanduslik vorm.
1096 .a. kuulutas paavst välja ESIMESE RISTISÕJA Püha maa ( Palestiina ) ja Jeruusalemma vabastamiseks islamiusuliste türklaste käest. See õnnestus islamiriikide killustatuse tõttu. Kultuuriliselt madalal tasemel lääne sõjamehed panid toime metsikuid tapmisi ja rüüstamisi kõrgema haridustasemega Ees-Aasia rahvaste hulgas. Euroopa haridus ja majandus hakkas järele jõudma islamimaadele, mis näitasid omakorda stagneerumistendentse. Antiikne kultuuripärand hakkas tagasi voolama Euroopasse.
1119 .a. asutati Palestiinas Templiordu, mille
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla

Registreeri ja saadame uutele kasutajatele faili TASUTA e-mailile


Konto olemas? Logi sisse

Vasakule Paremale
Eesti eelajaloolisest ajast Jüriöö ülestõusuni #1 Eesti eelajaloolisest ajast Jüriöö ülestõusuni #2 Eesti eelajaloolisest ajast Jüriöö ülestõusuni #3 Eesti eelajaloolisest ajast Jüriöö ülestõusuni #4 Eesti eelajaloolisest ajast Jüriöö ülestõusuni #5 Eesti eelajaloolisest ajast Jüriöö ülestõusuni #6 Eesti eelajaloolisest ajast Jüriöö ülestõusuni #7 Eesti eelajaloolisest ajast Jüriöö ülestõusuni #8 Eesti eelajaloolisest ajast Jüriöö ülestõusuni #9 Eesti eelajaloolisest ajast Jüriöö ülestõusuni #10 Eesti eelajaloolisest ajast Jüriöö ülestõusuni #11 Eesti eelajaloolisest ajast Jüriöö ülestõusuni #12 Eesti eelajaloolisest ajast Jüriöö ülestõusuni #13 Eesti eelajaloolisest ajast Jüriöö ülestõusuni #14 Eesti eelajaloolisest ajast Jüriöö ülestõusuni #15 Eesti eelajaloolisest ajast Jüriöö ülestõusuni #16 Eesti eelajaloolisest ajast Jüriöö ülestõusuni #17 Eesti eelajaloolisest ajast Jüriöö ülestõusuni #18
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 18 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-02-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 14 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Sininekaru Õppematerjali autor

Lisainfo

Põhjalik konspekt

Märksõnad

Mõisted


Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

51
doc
Eesti ajalugu - konspekt
37
docx
Eesti ajaloo kokkuvõte 10 -12-klassini
72
docx
Eesti-ajaloo suur üldkonspekt
56
doc
Eesti keskaeg
94
doc
Läti ajalugu
83
doc
Eesti ajalugu
22
docx
EESTI KESKAEG
22
docx
10 klassi ajalugu terve aasta peale





Registreeri ja saadame uutele kasutajatele
faili e-mailile TASUTA

Konto olemas? Logi sisse

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
või
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli? | Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun