Esimestest eestikeelsetest sõnadest eestikeelse ilukirjandusliku tekstini Kirjandusest võib kõnelda laiemas ja kitsamas tähenduses. Laiemas tähenduses on kirjandus kogu kirjasõna. Kitsamas tähenduses nimetatakse kirjanduseks üksnes ilukirjandust. Eesti rahvuskirjandus sündis alles 19. sajandil. Enne seda tekkis ja arenes eesti kirjakultuur ja arenes välja kirjakeel. Kirjakultuur tekkis 13.sajandil, kui eestlasega asutatud aladele tungisid sakslased ja taanlased. Esimesed eestikeelsed sõnad (,,Laula, laula, pappi!") märkis oma ladinakeelsesse ajaraamatusse (Henriku Liivimaa kroonika) sakslastega kaasas olnud preester Henrik. Esimeste eestikeelsete raamatute ilmumine 16.17. sajandil oli seotud Saksamaa reformatsiooniliikumisega ja trükikunsti levikuga. Vani m e esti ke elt sisaldanud raamat pole säilinud, kuid selle kohta on teateid, et 1525.aastal taheti Riiga viia raamatu ...
keeled Heidelbergi (1511) ja Tübingeni (1514) ülikoolides. 1518 asus Wittenbergi ülikooli kreeka keele õppejõuks. Hariduskorralduse reformaator, lugema õppimise käsiraamatu autor. Avaldas olulised õpetuslikud tekstid, õsnastas Augsburgi usutunnistuse (1530). Lutheri surma järel reformatsiooni edasine suunaja. Suri 19.aprillil 1560 Wittenbergis. REFORMATSIOON LIIVI- JA EESTIMAAL Lutheri õpetus ja reformatsiooniliikumine jõudsid juba 1520.aastate alguses Vana-Liivimaa suurematesse linnadesse Riiga 1521, Tallinnasse 1523, Tartusse 1524. Sealt levis see edasi Viljandisse (1525), Uus-Pärnusse (1526) ja Valka (1532). Maarahva hulka jõudsid reformatsiooni ideed alles pärast Liivi sõja (1558-1583) lõppemist. TARTU Lutheri õpilane Hermann Marsow alustas Tartus tegevust 1524.aasta alguses. Osava kõnelejana võitis ta kodanikkonna
Dominiiklased õpetati eestlasi, suhtlesid eestlastega (Tallinn, Tartu) Fransisklased hallid vennad, kerjusmungaordu (Tallinn, Tartu) Birgitiinid Pirita klooster Kloostrid andsid eestlastele: raamatukunsti, arhitektuur, aiandus, kroonika, üldkultuurilised teadmised. Reformatsioon Vana-Liivimaale jõuab reformatsioon 1523. Usupuhastuse algatas Martin Luther 1517. aastal Saksamaal. Melchior Hofmann - reformatsiooniliikumine Eestis. (poolt) H. Marsow reformatsiooni poolt. Vastu: Johannes Blanckenfielt, W. von Plettenberg Poolt: linnad (linnal oli võimalus raha saada juurde, Vastu: maahärrad 1524, 14. september pildirüüsteliikumine Kaubandus eksporditi peamiselt teravilja, lina, puitu. Imporditi soola Jüriöö ülestõus 1343 1345 Harjulased alustasid 1343. aasta jüriööl relvastatud mässu, põletasid mõisaid ja kirikuid,
Samal aastal toimus Tallinna piiskopile kuulunud Kiviloo mõisas talupoegade vastuhakk. (Põltsam 2003:14.) Pööre oli toimunud ka naiste õiguse küsimuses, näiteks evangeeliumiusu jutlustajate õhutusel oli toimunud nunnakloostritest nunnade põgenemisi ja abiellumisi. Oluline aspekt, mis mõjutas reformatsiooni kiiret levikut, olid tihedad suhted Liivimaa ja Preisimaa vahel, Preisimaa sammus ju luterliku reformatsiooni esirinnas. Millal täpselt algas reformatsiooniliikumine Liivimaal? Sellel küsimusele ei ole ajaloouurijate andmeil seni saadud kindlat vastust. Algusajaks on nimetatud aastaid: 1521, 1522, 1523 või 1524. 1521. aastat võib lugeda reformatsiooni alguseks Liivimaal Arbusowi järgi eelkõige kahel põhjusel: sel aastal oli toimunud luterliku jutlustaja Andreas Knopkeni väljasaatmine Treptowist ja saabumine Riiga ja asumine seal taas preestriametisse ning teiseks, Riia
Alguse sai eesti kirjakultuur 13 saj. Henriku Liivima kroonikas eestikeelsed sõnad: ,,Laula, laula pappi!" (enne seda võisid eestlased tunda ka ruuni kirja, see on esimene eestikeelne teadaolev allikas). 14 saj levib juhuluule pulmadeks, matusteks, ristimistele jne Trükis ilmus esimene juhuluule 1637 ,,Pulmalaul" R. Brockmann Esimesed eestikeelsed raamatud 16 17 saj. pandi alus eestikeelsele kirjakeelele ja ilmusid kirikuraamatud, siis levis tükikunst ja toimus reformatsiooniliikumine 1525 vaadi raamatutes eestikeelsed missatekstid 1535 Wanradti ja Keolli katekismus (11 lehekülge, selle koostas Tallina Niguliste kiriku õpetaja S. Wanradt ja tõlkis eestikeelde Tallinna Pühavaimu koguduse õpetaja J. Koell) Esimesed eestikeelsed väljaanded olidki vaimulikud kirjutised kirikuõpetajate abistamiseks. Heinrich Stahl ,, Käsi ja koduramat.." (1632-1638) (sisaldab Lutheri katekismust, kirikulaule, katkendeid piiblist); ,,Juhatus eestikeele juurde
hariduse pidid liivimaalased omandama välismaal, Itaalia ja Saksa ülikoolides. 1517 lõi preester Martin Luther Wittenbergi lossikiriku uksele oma 95 teesi, mis said Saksamaal reformatsiooni ajandiks. Kriitikast paavstikiriku vastu kasvas suur usulõhe. Augsburgi usurahuga 1555 ametlikult tunnustatuna, juurdlus luteri usk Põhja- ja Keks-Saksamaal, Skandinaavia maadel ning Vana-Liivimaal. Reformatsioon teostus mitmetes riikides peamiselt kiriku varade riigistamise sihiga. Reformatsiooniliikumine ulatus 16. Saj 20ndate aastate alguses Läänemere piirkonna maadesse. Selle liikumise koldeiks kujunesid linnad, vasallkond võttis evangeelse usutunnistuse vaid pikkamööda vastu. Talupoega see ei haaranud, ta usutunnistuse määrajaks sai mõisniku seisukoht. Maapäeva otsusel 1554 sai reformatsioon Vana- Liivimaal seadusliku eriõiguse. Sealtpeale muutuks kogu maa õiguslikult evangeelseks. Usupuhastusega kaasaskäivaid üheõigusluse ideed tegid Vana- Liivimaa elanikkonna rahutuks
Kuni rahvusvahelise õiguse sünnini on olnud valitsev mõtlemine, mis on tahtnud teist allutada endale. Nt Hiinat nimetatakse hiina keeles Keskriigiks (middle kingdom). Reformatsiooni mõju Ius gentium kui vana-roomas olnud rahvaste õigust on peetud üheks rahvusvahelise õiguse eelkäijaks. Keskajal olid valitsevateks tegelasteks Püha Saksa riigi keiser ning ilmalikus paavst. 1517 alanud reformatsioon oli vastuhakk paavstile ja universalismile. Reformatsiooniliikumine viib ususõdadeni. Augsburgi rahuleppega tunnustatakse põhimõtet "kelle võim, selle õigus religioonile"(cuius regio, eius religio). Sellega tunnustatakse, kuigi vastumeelselt, protestantide võrdsust katoliiklastega. 30-aastane sõda (1618-1648) lõppes Vestfaali rahuga. Tunnustatakse riikide enesemääramisõigust. Erinevatel riikidel, olenemata nende usulisest kuulumisest, on õigus olemas olla. Põhimõte võrdsel ei ole võrdse üle võimu. See tekitas olukorra, kus teatud riike
Hus on saanud sümboliks seetõttu, et ta hukati: apelleeris kirikukogule ja ta hukati. Tema järgijaid nim hussiitideks ja tema hukkamisest said aluse hussiitide sõjad. Hiliskeskajal polnud ketserlus eriti levinud peamiselt kirikusisesed vaidlused. Tõeline kristlik õpetus ja vabadus lähevad rohkem korda kõigile inimestele. Kirikukriitika on suunatud kiriku parandamisele, mitte see lammutamisele sellest parandamispüüdest kasvab 16. saj välja ka reformatsiooniliikumine. Kirikulõhe poole ei püüeldud, kirikut üritati lihtalt parandada. Hiliskeskaega iseloomustas janu lunastuse järele massiliselt palverännakuid. Varem tähendas palverännak pikka, koormavat, rasket reisi pühakohta Hiliskeskajal saavad tavaks lühemad rännakud kohaliku tähtusega pühapaika. Sellised liikumised võivad balansseerida lubamatu ja lubatu piiril sotsiaalses mõttes. Nt enesepiitsutajate liikumine, mis sai massiliseks Musta Surma ajal. Sellised
Aadlile ja linnadele kindlustati ka vaimulikel territooriumidel usuvabadus. Reformatsioon võitis ennekõike Saksamaa põhja- ja idapoolsetel aladel. Lääne- ja Lõuna- Saksamaa jäid valdavalt katoliku usku. Karl V lootused keisririiki tugevamini liita lõppesid täieliku nurjumisega. Pärast Augsburgi usurahu oli Saksamaa veelgi lõhestatum kui varem. Reformatsioon Sveitsis. Kalvinism. Saksamaalt alguse saanud reformatsioon leidis peagi toetust ka teistes Euroopa maades. Sveitsis sai reformatsiooniliikumine alguse 1522. aasta paastuaegsest provokatiivsest vorstisöömisest Zürichi trükkali Christoph Froschhaueri juures, millel osales ka Sveitsi reformatsiooni juhtfiguure, evangeelne jutlustaja Ulrich Zwingli (14841531). Järgmisel aastal kuulutas Zwingli linnavõimude toetusel Zürichi paavstivõimust sõltumatuks. Kirik allutati linna magistraadile, kiriku maavaldus sekulariseeriti. Kaotati paastumise ja tsölibaadi nõue
annaabi.ee 
