* vene keskvõim kärpis balti-saks õigusi (suleti ajalehti, piir saks keele kasut) * tegutsesid mitmed rahva omaalgatuslikud organis. Tuntuim oli Tõnissoni juhitav Põhja-Balti Komitee * Eesti maj mõjus sõda laastavalt, mehed võeti armeesse, põllumaj jäi soiku. 2.AUTONOOMIA PERIOOD 1917 veebr lubas ajutine valitsus VM rahvastele enesemääramisõiguse. Seda kasut kohe ära Eesti rahvuslased, kes hakkasid nõudma autonoomiat. Aut saavutusi: märtsi lõpus luuakse Eestimaa rahvuskubermang; otsustati valida maapäev; maapäev moodust maavalitsuse e täidesaatvaorgani; valla ja linna tasandil oli võim juba eestl käes; asjaajamiskeeleks sai eesti keel; loodi rahvusväe osad; tekkisid parteid 3.KOGU 1917 AASTA veebr-i revolut teost Tln-s ja töölisasulates peam venelased. Märtsis toimus Tln-s streik, miiting, vabast vange, rüüst politseijaosk ja kohtuasutusi. Vt 2 punkti. Sept-sakslased olid jõudnud Eesti saartele. Eesti kommude ja enamlaste
1) Mil moel muutis autonoomia saavutamine Eesti ühiskonda? 2) Too näiteid, mis ohustas Eesti autonoomiat. 3) Mis suurendas enamlaste populaarsust? 4) Mis muutus peal oktoobripööret Eestis? 5) Kas enamlaste toetus suurenes või vähenes? 6) Mille poolest on oluline maapäeva koosolek 1917? 1) Loodi Maapäev, kuna hetkel oli selleks sobiv olukord. Hakati valmistuma eestikeelseks haldusreformiks ning samuti kuulutati asjaajamiskeeleks eesti keel. Loodi samuti ühtne rahvuskubermang. 2) Eesti autonoomiat ohustasid tagendatud vene ametnikud, kes eestlaste üle kaebasid. Eesti autonoomiat ohustas siis veel pinge riigis, mida tekitas Maapäeva valimiste välja kuulutamine. Vene soldatid ning ka enamlased kujutasid samuti ohtu, kuna paljudele nendest ei meeldinud Eestis toimuvad muutused. Ka nõukogud hakkasid Ajutist Valitsust ning eestlastest ametnikke maha tegema. 3) Enamlaste populaarsust suurendas Venemaa sõjaline ebaedu. Inimestele meeldis
demokraatiat ja põletati mõisaid. Revolutsioon suruti repressioone ja järeleandmiseid tehes maha. · 1909 loodi Raadi mõisas Eesti Rahva Muuseum. · 1914-1918 toimus Esimene maailmasõda. Vene sõjaväkke mobiliseeriti ~100 000 eestlast, kellest ~ 1/10 hukkus. Sõjategevus jõudis Eesti territooriumile 1917 sügisel. · 1917 Veebruarirevolutsiooni tulemusena loodi eestlastega asustatud aladest ühtne rahvuskubermang, millele anti laialdane autonoomia (kubermangukomissar J.Poska, nõuanev organ demokraatlikult valitud Maapäev). Hakati looma rahvusväeosi. 1917 toimus enamlaste riigipööre (Oktoobripööre) ning kehtestati üheparteiline diktatuur.
jpg Tõnisson rajab esimese poliitilise partei Eesti Rahvameelse Eduerakonna sotsiaaldemokraadid asutasid Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Ühisuse 27. nov 1905 üleeestimaaline rahvaasemike koosolek Tartus Jaan Tõnisson Jaan Teemant ülikooli aulas Bürgermusse saalis valitsuste korralduste rahvuskubermang boikoteerimine baltisakslaste nekrutikohustuse eiramine eesõiguste piiramine riigimaade jagamine maksude tasumisest loobumine omavalitsuste laialisaatmine revolutsiooniliste
demokraatiat ja põletati mõisaid. Revolutsioon suruti repressioone ja järeleandmiseid tehes maha. · 1909 loodi Raadi mõisas Eesti Rahva Muuseum. · 1914-1918 toimus Esimene maailmasõda. Vene sõjaväkke mobiliseeriti ~100 000 eestlast, kellest ~ 1/10 hukkus. Sõjategevus jõudis Eesti territooriumile 1917 sügisel. · 1917 Veebruarirevolutsiooni tulemusena loodi eestlastega asustatud aladest ühtne rahvuskubermang, millele anti laialdane autonoomia (kubermangukomissar J.Poska, nõuanev organ demokraatlikult valitud Maapäev). Hakati looma rahvusväeosi. · 1917 toimus enamlaste riigipööre (Oktoobripööre) ning kehtestati üheparteiline diktatuur. Peep Reimer 4 EESTI VABARIIK (1918 1940): · 24.02.1918 kuulutati Päästekomitee poolt välja Eesti Vabariigi iseseisvus.
Iseseisvumine 1917. Veebruarirevolutsioon: toidupuudus > oodati järjekorras, läksid mässama 02.03. Nikolai II loobub troonist > pakub trooni vennale Mihhaile, kuid too keeldub Võim läks Ajutisele Valitsusele, tahab viia läbi reforme (Eesti rahvuslik intelligents + vene intelligents) Rahvuslaste nõupidamisel seati kokku autonoomiaseaduse projekt, mis esitati Ajutisele Valitsusele. 30.03.1917 autonoomiaseadus (samm iseseisvuse suunas) * loodi rahvuskubermang * asjaajamiskeel eesti keel * ametisse eestlasest kubermangu komissar Jaan Poska (esindas vene intelligente) * lubati kokku kutsuda Maapäev Eesti esimene parlamentaarne rahvaesindus (kaudsed valimised), mille etteotsa Päts * lubati rajada rahvusväeosad Esimene Eesti Polk * lubati rahvuskirik EELK > esimesed eesti soost piiskopid * lubati demokraatlike kodanikeõigusi > erakonnad Ajutise Valitsuse kriis aug. 1917, saabub Lenin , kes org
aastal asutati Tartus Eesti Noorsoo Kasvatuse Selts. 1.2 Parteid. 1. VSDTP - Venemaa Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei 2. Balti Konstitutsiooniline Partei Riias (baltisakslased) 3. Eestimaa Konstitutsiooniline Erakond Tallinnas (baltisakslased) 4. Eesti Konstitutsioonilis-demokraatlik erakond Peterburis (Hellat) 5. Eesti Rahvameelne Eduerakond (Jaan Tõnisson) 6. Vene parteide osakonnad (konstitutsioonilised demokraadid, esseerid jt) 2. 1917. aasta Eestis. Veebruarirevolutsioon. Rahvuskubermang ja Eestimaa Ajutine Maanõukogu. Parteide kujunemine. Omariikluse idee areng. Oktoobrirevolutsioon ja bolsevike valitsus. 2.1 1917. aasta Eestis · 1917. detsembris Saksa väed vallutavad Eesti saared · Rahvuslike vahekordade muutumine Baltikumis Eesti liidrite seisukoht oli: Tingimusteta toetus Venemaale Saksamaa võidu korral kardetakse Baltimaade liitmist Saksamaaga ja aadli ülemvõimu taastamist
Märtsis toimus Petrogradis (Peterburis) u 40 000 eestlasega meeleavaldus. Mälestustes, et üleüldises kaoses oli 40 000-meheline meeleavaldus hästi organiseeritud ja olid kolonnid, orkestrid, lipud, aga kahesugused punased ja sini-must-valged. Taheti avaldada survet AV- le, et saaks oma autonoomia. 4 päeva pärast demonstratsiooni võeti vastu otsus, et Eestil on õigus oma autonoomiale, omavalitsusele (30. märts 1917). 1. Em + Lm põ-osa = Em kubermang (rahvuskubermang) 2. Rahvaesindus = Ajutine Maanõukogu/Maapäev (seadusandliku võimu esindaja) 3. eesti keel kuulutati asjaajamiskeeleks > ametnikevahetus > eestlastest ametnikud 4. Lubati moodustada rahvusväeosad kes seni olid Vene sõjavägedes, neid hakati tagasi kutsuma Eestisse Samal ajal 1917. aasta jooksul kasvas ka Eesti aladel enamlaste(bolsevike) võim. Seda näitab ka see, et kui aasta alguses kuulus parteisse u 100, siis oktoobriks oli juba 8000 liiget. Miks tõusis
ümber Eesti Demokraatlikuks Erakonnaks, mille juhiks jäi ta kuni 1919. aastani. Selle erakonna järeltulijaks sai Eesti Rahvaerakond. 21 1917. aasta 12. aprillil (vana kalendri järgi 30. märtsil) kuulutati tänu Eesti rahvuslike poliitikute pingutustele ning Petrogradis hiiglasliku meeleavalduse korraldanud eestlastele Eestimaa rahvuskubermang, mis hõlmas kogu eestlaste etnilise asuala. Tõnisson oli varem toetanud kahekubermangulise autonoomse Eesti loomist, ent see idee oli tagasi lükatud. Milline oli tema mõtte ajend, on selgusetuks jäänud: Tõnissoni vastased nägid selles katset Lõuna-Eesti kuberneri koht enda kätte saada ning Tartu tähtsust kunstlikult upitada, pooldajad on rääkinud sellest aga kui tasakaalustatud regionaalpoliitika ja parema valitsuskorralduse loomise plaanist (kahe kubermangu korral
Veebruarirevolutsioon Kodanlus ja kindralid süüdistasid ebaedus tsaari, kavandati paleepööret, kuid tsaari troonist loobumise tõttu oli tagajärjeks riigipööre ja Ajutise Valitsuse moodustamine, kes ei olnud valmis võimu võtma. Eesti sai kubermanguautonoomia, mis oli ülioluline samm Eesti iseseisvumise poliitilise eeldusena, sest ühendati eestlaste asumisala Liivimaa kubermangus Eestimaa kubermanguga ja moodustati Eestimaa autonoomne rahvuskubermang, keskusega Tallinnas ja komissariks oli Jaan Poska, kes sai loa valida nõuandvaks organiks Maapäev ja moodustada maavalitsus. Luba saadi ka rahvusväeosade moodustamiseks. Maapäev oli parlamendi teisel astmel eelkäija. Kui Venemaa oleks jäänud demokraatlikuks vabariigiks, millele pani aluse Veebruarirevolutsioon, siis ei oleks Venemaa lagunenud ja Eesti oleks jäänud autonoomia või föderatiivse vabariigi staatusesse
7) Kirikuõpetajate valimised koguduste kätte, mitte ühe või kahe mõisniku patronaaz. 8) Rahvakoolid oleks vabastatud mõisnike ja kirikuõpetajate kontrolli ja eesseisuse alt. 9) Nõuti täielikku eestikeelset asjaajamist, et eesti keelt rääkiv inimene saaks mistahes institutsioonis asju eesti keeles ajada. Eelkõige sooviti, et kohtud eesti keeles töötaks. 10) Sooviti, et moodustuks üks rahvuskubermang, ehk et eestlased ei oleks ära jaotatud kahe kubermangu vahel. Palvekirja teksti juures tekkis segadus (teksti koostaja Jakobson). Palvekiri oleks pidanud kõigi saadikute organisatsioonides läbi arutatama. Allkirjad olid esindajad Peterburis niimoodi allkirjastanud, et nad ise sisu väga hästi ei teadnudki. Hurt keeldus märgukirja toetamast. Hakkas rääkima, et neid asju nõudes võime jõuda kiiresti hoopis venestuse juurde. Tegelikult see nii ju läkski
annaabi.ee 
